Mul on ahistaja

 Draamadest hoian ma end eemale, sest mulle ei meeldi ärevalt mingi pasa keskel olla. Üks inimene aga ei jäta, iga mõne aja tagant terroriseerib mind, kuigi olen ammu temaga suhtlemisele lõpu teinud. Seega antud postitus on pühendatud teile selgituseks kogu selle jama kohta, kuhu Susanna Smanjov on mind kiskunud (ma tegelikult ei teagi, mis ta pärisnimi on, nii et andke armu, kui valesti kirjutasin). Esimest ja viimast korda räägin kõik selle draama oma mälu põhjal ära. Ma ei suhtle temaga alates umbes eelmise aasta juulist-augustist, kui ta ära keeras ainult sel põhjusel, et loobusin ta filmis osalemisest. Inimene ei suuda aru saada, et loobusin ta filmist, kuna ta mind 1. reetis väga rängalt ja avalikult, 2. ta ei võtnud mind kuulda, kui palusin võtetel ohutuse tagamist, 3. ta oli kohutavalt mu abikaasa vastu (kõik allpool). Mul on siiralt kahju, et filmist lahkumine talle nii kohutava vaimse põntsu pani, et ta on mind ahistama hakanud.

Alates sellest ajast on Susanna iga mõne aja tagant potsatanud avalikult minu, Edgari ja Carmeni kohta laimavaid postitusi ja tegelenud ahistava jälitamisega, alates sellest kuidas mu abikaasa mind mõjutas filmist loobuma, sest olevat armukade, kuni selleni et ta olevat ise visanud mu filmist välja kuni lausa selleni, et mina alustasin ja muu väljamõeldud tekst. Blogipostituse kirjutangi vastuseks tema avalikele postitustele minust (lõpus leiate), mille kohta mitmed on mult küsinud. Jah, ise ma ei teinudki pool aastat tema avalikest terroriseerivatest ähvardavatest postitustest välja lootuses, et need lõpevad ükskord ära. Ma ei ole temast rääkinud, temast välja teinud, temaga tegelenud, temast postitanud ega temaga üldse rääkinud  Kahjuks toodab ta aina uut väljamõeldist, süüdistades mind pm kõiges. Ometi on mul hirm. Selle peale teen ma praegu ESIMESE postituse temast üldse.

Igatahes sain mingi aeg aastal 2020 tuttavaks Susannaga. Kutsus mind kohe oma filmi "Rikutud hing. Viirus". No kõhklesin küll, plaanisin tegelikult keelduda, aga kuna jõudsime normaalsele kokkuleppele, suutsin end ise kokku võtta ja osalesin kohusetundlikult tema filmis. Ega siin mingi teema väga ei olegi. Kogu ülejäänud postituses räägin ma siis pigem Susanna uuest filmist, kust ma loobusin (ei mäleta selle nime). Olen kindel, et Susanna nägemus on hoopis miski muu ja las ta siis olla.

Ärge arvake, et mul polnud hea meel toreda sõbra üle, ikka oli. Tahtis ta väga ka Carmenit hoida, nad said hästi läbi ja oli nagu ok. Susanna käis Carmeni tõttu leeri läbi eesmärgiga talle ristiemaks ka saada. Kusjuures tema ristiemadus polegi kirikuraamatusse kirja saanud mingi juhuse tahtel.

Nii, esialgu oli ta norm sõbranna. Kui muidugi välja arvata mitmed pisinüansid, mis mulle üldiselt ei ole normaalse moraali alla minevad (minu piiride testimine; suutmatus minu "ei-sõna" arvestada, suutmatus aktsepteerida mu introvertset loomust ja minu suhet Edgariga), aga surusin need alla. Küll aga võin öelda, et väga mitmed mu sõbrad, tuttavad ja pere hoiatasid mind tema eest juba algusest peale. Nii tema filmides osalemise eest hoiatati kui ka kõige muu. Sorri, et ei kuulanud teid, sain ise oma vitsad kätte, aga suur suur tänu hoiatamast! Ma olen kergesti manipuleeritav ka ja see minu miinuseks saigi, sest ma olen nii naiivne ega oska halba arvata. Nüüd sellest väljatulnuna toongi välja, kuidas ma ämbrisse astusin.

Näiteks üks hetk tuli Susanna suust jutt, kuidas tema kõrgemalt poolt teab, et mina ja Edgar kokku ei sobi ja lähme väga kohutava valuga lahku. Umbes et tema ennustab kõike ette, teab palju, parem unustagu ma see Edgar ära ja keskendugu hoopis talle, kes on tõeline siiras hea sõbranna. "See on väga tähtis, et me ka kokku saaksime! Ma annan sulle energiat!" Pärast seda jutt iga kord, kui mina või Edgar teda nägime, oli jälle see "ma küll ei tohiks seda rääkida, aga ma ikka räägin, et tähtkujude alusel te kokku ei sobi, kõrgemalt poolt te ei sobi kokku, sul läheb väga halvasti" jne selline manamine, kuigi palusime tal selle teksti ajamise lõpetada. Nüüd tagantjärele saan aru, et inimene, kes ei kuula mu palvet lõpetada sellise teksti rääkimine, mis mind nutma ajab, ei ole ju reaalselt siiras sõbranna. Aa, hiljuti sain täiesti selge kinnituse, et Susanna tegi seda kõike oma armumise tõttu minusse ning kadedusest.

Nii hakkas ta vaikselt krüptiliste sõnumitega pihta minu ja Edgari suhte rikkumisega. Alates sellest hetkest see jätkuski (tegelikult vaikselt hakkas see juba varem).

Järgmised krüptilised sõnumid meie suhte kohta. Ega see ei jäänud tal viimaseks korraks. Me ütlesime talle, et ok, aitab, pole sinu asi rääkida. Ja siis edaspidi lihtsalt mulle jutt, kuidas Edgar on möku ja halb jne.

Lisaks pikalt talusin ma tema manipulatsioone seksistseenideks, kuidas "sa pead julge olema, me muudame selle filmiga maailma, kui teeme erootilised stseenid". Juba esimene film tulin talle vastu musidega. Aga järgmine film JÄLLE ja veel rohkem! Mitmeid kordi ütlesin talle, kus on mu piir, aga ta püüdis ja püüdis pidevalt seda piiri nihutada.  Pakkus raha, manipuleeris jutuga, et kuidas küll ma PEAN olema JULGE ja tegema kõike filmis, mida ta tahab. "On vaja, me muudame maailma, sa oled julge, sa pead, me peame suudlema kaelale ja suule ja kallistama!" Edgar oli ka juba wtf, astus minu eest välja öeldes, et Helen ütles, et ta ei tee, kaua sa lunid noh. Ei aidanud, ikka see seksistseenide jutt keris. Lisaks sellele ka jutt, et Edgar on paha armukade mees, et ei luba mul temaga ameleda. Igal juhul need mõlemad meelitavad jutud tema poolt ei olnud korra, vaid kerisid ikka nädalaid, kui mitte kuid.

Manipulatiivne jutt, kuidas ma olin "julgem" ning pange tähele - ma ütlengi talle, et eelmises osas surusin ennast alla, mitte ei olnud julge. Ning jälle Edgari süüdistamine kõiges. NB! ei saanud tasu.

Igal juhul, tema uues filmis tegin ma automaatselt kaasa, kuigi ma olin kõhklev juba eos. Kuigi püüdsin oma kognitiivset dissonantsi vähendada, mõeldes, et teen sõbrannale head, püüan ikka kaasa teha. Kuid kui mõned võtted olid ära ja ma nägin, kuidas see film mind tundma paneb, kui ohutus terariistade ja muuga on täiesti tagamata, kas siis tasub end lõputult alla suruda eesmärgiga "muuta maailma" ja "olla julge".

Igatahes oli üks kord, kui ta reetmine päris selgeks sai. Algas nii, et selle tema filmi võtted pidid ühel päeval olema ja ta oli mulle rääkinud varem, et püüab ka meediasse seda filmi promoda. Ta andis teada, et sel päeval tuleb mul teha lisaks teistele stseenidele pesus amelemise stseenid. Nagu öeldud, olin avaldanud oma ebamugavust ja soovimatust neid stseene teha, aga püüdsin anda endast kõik, et need ära teha tema heaks. 

Jõudis võttepäev kätte, tegin kodus meiki ja valmistusin. Ja sel hetkel enne võtteid kirjutas ta, et tulevad lisaks ajakirjanikele ka FOTOGRAAFID. Lisaks jälle see kiitus, et ma olen julge, kui neid stseene teen. Ma ütlesin konkreetselt EI pesus piltide meedias ilmumise kohta. 

Võttele sõites rääkis ta samamoodi, et pesus pildid ajakirjanduses ei ilmu. Lisaks pidevalt jutt, et "ma kaitsen sind, ei teeks sulle halba, usalda mind" jne. Igal juhul oligi tal tegelikult masterplan, et Edgar ei tuleks kaasa ja teeks meediasse uudise, kuidas me ameleme, et Edgari ja minu vahele kiilu lüüa.

Lihtsalt kirjad, kuidas ta mind moosib, et Edgar ei peaks võttele tulema. Lihtsalt jälle pentagrammi võtte ohuga mitte arvestamine. Ja btw, püüab manipuleerida, et lapse arengule on hea üks õhtu nii kaua üleval olla ja magagu autos.

Võtsime ta auto peale võttele sõites ning autos rääkis ta mulle ja Edgarile lisaks muu jutu sees, et pesupilte tehakse ainult meie tarbeks ning need ei ilmugi. Noh, tema ju ajakirjanikega suhtles, ei osanud kahelda. Ju võttis kuulda mu palvet. 

No ütlesin talle, et ei saa pesus piltidel lasta ilmuda

Igatahes, mõni päev hiljem, kui ma perega telkimas olin, ilmus siis see kena looke Susanna uuest filmist ja ma pidin ära surema! Mõnitav jutt minust ja pesupildid hiilgamas sealsamas! Kuidas mina silkavat erootilises filmis pesus ringi värske abielunaisena ning mu mees kaamera taga seksistseene filmimas! Mul polnud netti ja käis muu tegevus, olin šokeeritud ka ausalt öeldes, seega polnud mul võimalik selle jamaga tegeleda, aga nii kui sain, silusin asja nii palju kui võimalik oli. Mul tekkis küsimus, kui ta teadis ju minu soovi, siis kuidas ta sellisel uudisel üldse ilmuda lasi?! 

Kirjutasin ise ajakirjanikele hädaldades neile, et ma ei olnud tegelikult lubanud endast pilte lasta sel viisil ilmuda ja Susanna oli lubanud, et seda ei juhtu, kuulsin vastuseks, et Susanna oli vastupidi neile justnimelt minuga pesus pildistamise ammu spetsiaalselt välja reklaaminud - et Helen olevat pesus - tulge kõik pilti tegema ja reklaamige tema uut filmi! Rääkimata sellest, et Susanna sai kõik pildid ka endale, aga ma pidin nii palju vaeva nägema, et midagi üldse tema käest endale saada. Susanna muidugi eitas, et ta olevat minust pesus stseeni välja reklaaminud, et ta oli valesti aru saanud ja arvas, et hoopis mina lähen ajakirjanikega rääkima (ma ju polnud neid kutsunud). No igal juhul mõtlesin, et mis seal ikka, ju tõesti oleksin pidanud mdea mida tegema. Mis mul teha oli, kui ta oli konkreetselt öelnud, et pilte tehakse meie tarbeks pesus ja ajakirjanikke huvitab pigem tema pentagrammi põlemise stseen?! Seal oli ju kõvasti veel stseene, mis pidid tema sõnul olulised olema ajakirjanikele. Tagantjärele ta valetab, et oligi mulle öelnud, et ma ise räägiks ajakirjanikega - tõestus on allpool, kus ta ise ütles, et jättiski ütlemata ajakirjanikele, et pesus pildid ei või ilmuda (kuigi lubas seda) ning ma ise vastasin, et ta oleks võinud ajakirjanikega rääkimise mulle delegeerida.

Mu ema ja õde nägid suht ammu juba, milline manipulaator ta on. Selle jama peale ütlesid nad, et see läheb aina hullemaks - tulgu ma nüüd sealt filmist ometi ära. Nii oligi. Soovisin Susannale siiralt filmiga edu, lubasin oma senist kuvandit kasutada ning andsin ausalt teada, et mina filmis enam osaleda ei saa. Lisaks rääkisin ühele oma tuttavle ajakirjanikule ka sama jutu ära eesmärgiga, et keegi ei hakkaks mind seal filmis rohkem ootama ja ilmuski uudis Õhtulehes minu loobumise kohta (mu pere küll ütles pärast, et parem kui ma neid meedias ei mainiks, sry). Susanna leidis ruttu juba uue inimese filmi, aga see uus vist ka loobus esialgu, kuna kõhklevalt uuris mult Susanna filmide ohutuse tagamise kohta (mis on ju olematu). Ma ei teagi, kas see inimene teeb kaasa või ei. 

Andsin teada, et ei saa osaleda enam, pakkusin talle siiralt häid ideid. Nagu näete, ta ikka veel tahtis minuga uut stseeni teha. :D Pange tähele vestluste kellaaega. Kohe pärast seda tegi Susanna postituse ka feissi, et otsib uut inimest.

 Peamised põhjused, miks ma enam ta filmis kaasa ei teinud: 

1. Ema ja õde ütlesid mulle, et lõpetagu ma endaga manipuleerida laskmine ja tulgu ma ära filmist (väga õigustatult, nad nägid ju asja kõrvalt).
2. Pidev seksistseenide pealepressimine. Pakkusin dublanti - Susannale ei sobinud, et minu asemel suudleb ta kedagi teist. Pakkusin, et las mina suudlen Edgarit, et Edgar on Susanna dublant - ei sobinud ka see. Pakkusin, et teeme nö läbi õhu - ei sobinud ka see ega üldse miski. Aina jutt, et "sa oled piisavalt julge, sa pead, me muudame maailma" jne. Pealegi pärast isegi seda üht amelemise stseeni, mida ma sundisin end kaasa tegema, teatas Susanna, et see oli halb, tuleb teha uuesti. 
3. OHTLIK! Susannal oli hunnikute kaupa ohtlikke stseene varuks ning kui rääkisin, et ma ei saa enda ohutuse huvides kõike seda kaasa teha, paistis ta näiliselt mõistvat, kuni stseenis pidin ikkagi terariistale liiga lähedal olema; üle tule hüppama; hauda visatud saama ja mullaga näkku. Teate kui ebameeldiv on hauas mullatolmuga näkku saada? Ma ei kujutanud ette, et see nii jube on! Ma tegin reaalselt need stseenid hambad ristis ära talle vastu tulles, kuid kuuldes, mis stseenid filmis veel edasi tulevad (nt meid maetakse maha ja peame mulla alt välja ronima - wtf, see on ju eluohtlik!), ja olles näinud, kuidas ta ei arvesta minu ohutuse tagamise nõuetega (sest ta vist siiralt oli nii loll, et ei mõistnud ohtu), ei saanud ma riskida. Nt me pidime keset põlevat pentagrammi seisma. See suits seal sees, mida sisse hingad ja kuidas see köhima ning minestama ajab, on jälle kujuteldamatu. Sain kõrvetada üle tule hüpates, sain haiget. Susannal polnud mitte mingit turvalisust tagatud peale väidetavate tulekustutite majas ning peale jutu, et "mina olin ju kõrval, kui sinuga oleks midagi juhtunud". Jap, et ma nagu hingan suitsu sisse, minestan sinna keset tuld ära ja siis tuleb toob ta majast tulekustuti, et mind kustutama hakata? Enne äkki kannab romantiliselt kätel? Kuna ta selle tõsisest ohust aru ei saanud, kiirabi või päästemeeskonda võtetele kõrvale ei kavatsenudki hankida, sest "jaanipäeval ju inimesed on ka lõkke ääres", siis sain aru, et miski ei parane. Rääkimata sellest, et stseenid tegin ma ära pooleldi haigena, sest "see film on nii oluline, me ei saa edasi lükata neid!" Oleks siis, et inimene võtab kuulda või mõtleb läbi. Aga kuna ta ei suuda ise ka üldse kohe neid ohte tajuda ("see pole midagi ju"), siis oleks palju oodatud, et ta midagi ette võtab.
4. Kui ta juba avaldas vastu minu tahtmist minust pesupildid meedias, avas reaalselt mu silmad tema enda õigustus kuskil meedias hiljem: "Helenil ju on varem ka tehtud pesupildid, miks ma siis nii halb olen kui ma ka temast selliseid ilmuda lasen vastu ta tahtmist". Selle õigustuse peale oli mul ilmselge, et minu piiridest sõidab ta tankiga üle ka edaspidi. Mis krdi loogika see on? Et kui mulle meeldib nt abikaasaga voodirõõme nautida, siis järelikult võib igaüks mind panna? Sellise loogikaga inimest sõbrannaks võtta on hullumeelne.

Õhtulehe lugu on siin.  Ma ei tea, kas näete seda või ei, aga seal pm sama jutt, et loobusin, kuna roll on ohtlik, Susanna kasutas mind pesustseenide tegemiseks ära ning mu lähedased palusid lõpetada. Pange tähele kellaajast, et uudis ilmus pärast seda, kui Susannale olin teatanud, et ma loobun. Kuna mind oli ta meediasse vedanud pesupiltide ja jutuga uuest erootilisest filmist, oli mu soov ausalt jälgijatele teada anda, et mind ikkagi seal filmis ei tule, et inimesed ei jääks ootama.

Püüdsin talle selgeks teha, et film oli ohtlik!

Nii, loobusin filmist, tore! Aga kusjuures selle peale läks ta täitsa hulluks ära. Ma tõsiselt ei arvanud, et selline väike asi nagu minu filmist loobumine paneb talle tõsise põntsu. 

Ta võttis mu filmist loobumise teate peale ise ühendust mitmete ajakirjanikega eri väljaannetes, et väga mitmes erinevas meediaportaalis kiskuda mind mingisse feud'i, rääkides, kuidas meie sõprus (?! ma ei saanud siis küll aru, kuidas minu filmist väljaminek mingi sõprust mõjutama peaks) on täiesti läbi ja kuidas ma olen teda ära kasutanud ja lõin noa selga ja valetan. Kõik see tuli mulle suure üllatusena. No okei, mõtlesin, et las elab end siis meedias välja. Igatahes jõudsin selgusele, et kui tema leiab, et tema filmis mitte osalemine on tema sõber mitte olemine, siis on see tema soov ja respekteerin seda. Igatahes jah, sõpruse hind oli filmis osalemine ehk siis - talle oli oluline vaid minu tähesära, mille najal tähelepanu saada. Pärast seda neljandas punktis toodud infot (kui sain aru, et ta oli mind ära kasutanud meelega, pesupildid ei ilmunud kogemata), olin väga šokeeritud, kuna ta oli mulle alati korrutanud, et ei taha mulle halba, aga siis teeb nii. Võtsin temaga ühendust ja küsisin. Elu24 uudis, kuidas me oleme tülis. Ilmus 3. august 2021. Btw, minge vaadake üht ülemist kuvatõmmist, kus Susanna kinnitab mu jutule, et meedias pesupilte ei ilmu. Samamoodi meeldetuletus, et võttele sõites rääkis ta mulle ja Edgarile, et pilte tehakse meie tarbeks ning meedias need ei ilmu, et ta suhtleb ja on suhelnud ajakirjanikega.

Siit näete vist ise juba. 1. Inimene keeldub mõistmast, et ta rollid on ohtlikud, mida olin üritanud talle AMMU selgeks teha. 2. Inimene on pahane, et andsin leebelt teada Õhtulehele, et filmist loobusin, aga ise sehkendas mind pesupiltidega uudisesse, ise lasi ajakirjanikel toota hunnikutes muud infot. Kontroll minu üle hakkas kaduma või mis :D

Pärast loobumist pidime mina ja Edgar tema eelmist filmi "Rikutud hing. Viirus" minema vaatama HÖFFIl, mis ikkagi sai ju sõbralikult kenasti valmis ning mis sellesse uude filmi ei puutunudki. Btw, Edgar oli seal filmis ka palju tööd ära teinud alates kaameramehest kuni minu aitamiseni Carmeni hoidmises. 

Susanna oli palunud mingi aeg meil kirjutada kiri oma filmilevitajale, et saada pääsmed. Edgari küsimusele filmipasside kohta tuli Susanna filmilevitajalt (Harly) vastus, et Edgar sinna piletit ei saa, kuna ta olevat rikkunud Susanna ärilisi huve ja meedias filmist halba rääkinud. 😅Ehh... Edgar pole seda teinud. Kuna tõele see info ei vastanud, küsis Edgar, kust selline segane info, toogu palun link või mingigi viide või ükskõik mida. Ei, vastati hoopis peksmisähvardusega:

"Saate isikliku ja füüsilise meeldetuletuse, et Susanna oli vanasti Aleksei ja Rakvere venelased oskavad inimkehaga igasugu põnevaid asju teha."

Aga nagu mingis reklaamis, siis see pole veel kõik! Kui mina seda ähvardust nägin, leidsin, et sellise moraaliga filmilevitaja filmis ma olla ei soovi. Enne olin Susannale heatahtlikult lubanud, et kasutagu minu kujutist uues filmis nii palju kui tehtud sai, eksju, andsin talle ka tõsiseid soovitusi ohutuse tagamiseks edaspidi ja juhiseid näitlejate leidmiseks (no seda enam ma ei saanud aru, et ei osale filmis = ei ole ka sõber). Nüüd aga muutsin selle ära. Kirjutasin Susannale, et mitte kuidagi enam mind selle filmiga mitte siduda. No kuidas ma peaksingi lubama kasutada enda kujutist filmis, mille tootmist mu abikaasa aitas, kes nüüd sai peksmisähvarduse filmilevitajalt pluss mingid väärsüüdistused ka veel, et ta olevat filmi kahjustanud. 🤣 

Minu soovi peale mind mitte kasutada Susanna tõmbus sigavihaseks teatades, et ma pean kõik kinni maksma ja ta kaebab mind kohtusse. Vastasin, et no näeme siis kohtus. Püüdsin kuidagi talle ikka veel selgeks teha, et film oli mulle ohtlik, aga ta nagu ei saanud aru.

Noh, lihtsalt see, kuidas võtan oma eelmise loa tagasi.

Mõistsin, et mida rohkem ma end selgitan või asja siluda püüan, seda rohkem see sitt haisema hakkab ja tasub eemale hoida. Sest btw, Susanna väitis veel, et tegelikult Harly kartis Edgarit ja seepärast ähvardas talle peksa anda. 🤣 Lisaks Harly ütles mingis meilis Edgarile, et Edgar olevat transnaist taga kiusanud (ei tasu vist öeldagi, et never pole Edgar seda teinud).🤦🏻‍♀️ Noh, see avas mu silmad Susanna pideva jutu peale, et teda vihatakse seepärast, et ta on trans. Ei, Susanna, kedagi ei koti, kas sa oled trans. Inimesed ei salli sind seepärast, et sa oled kuri. 

Seega lõpetasin temaga suhtlemise ja enda selgitamise juba ammu, augustis.

Kuna ma Susannast hoidsin eemale, tekkis tal jultumus mu ema ja õde hakata tüütama feissis. Nad ilmselgelt blokkisid ta ära või olid ignore. Siis hakkas Susanna Edgarile midagi kirjutama, aga ka tema ei teinud välja. Siis jõudis Susanna ringiga jälle mulle kirjutama, aga ma ei lugenud läbigi, sest raudselt on seal jälle tekst, kuidas kõrgemalt poolt tema teab ette, kuidas mina oma elu pean elama.

Hoidsin eemale. Lootsin, et mõned kuud eemale hoides saan end koguda ja päästa sellest terrorist. Ma ei lugenud too aeg enam ta viimaseid kirju läbi, aga näete - seal oligi ju täitsa ähvardus sees. wtf :D

Ju ei saanud ta oma loodetud tähelepanu ühegi mu lähedase poolt, mis ajendas teda avalikult huvitavaid postitusi genereerima minust ja Edgarist. Seega ta ei suutnud mitte kuidagi aktsepteerida fakti, et ma temaga ei suhtle enam ning ta hakkas aina enam minu ahistava jälitamisega tegelema, jälgides mu postitusi ning mõeldes aina uusi valesid välja, et hoida endal tähelepanu. Mulle saadeti tema jura, kus oli kokkuvõtvalt umbes selliseid asju:

"Helen on väga halb näitleja, loobusin tema kasutamisest oma filmis. Helen ja Edgar on väga valelikud. Helen ja Edgar kasutasid mind ära, et kuulsust saada. Helen ja Edgar kasutasid mind ära kõiges! Nad on väga paljudele halba teinud! Nad kasutasid mind ära, et mina Carmenit hoiaks. Ma igatsen Carmenit, aga nad ei luba mul teda näha enam! Lapse hing nutab, sest mul ei lubata teda näha! Nad on väga tänamatud! Minu ainus viga oli, et armusin Helenisse ära, aga olin pime!"

Toon mõned neist siin välja, mis ma üles leidsin sellest, mis mulle saadetud on, aga kõike kahjuks ei leidnud. Tal oli neid hulga veel.

Astusin ükskord peaaegu rästikule peale ja puuke nägin ka (see oli viiruse filmis, sest seda uut õnneks ma ei teinudki väga, sest juba teadsin, kuhu ta mind tassib). Aga näitlejate ohutus pole ju oluline, eks :D Ronigu kõrgel, suudelgu, amelegu, mingu kasvõi põlema, kõik on ohutu :D

Nii et lähedane sõbranna on noa selga löönud ja vaatab talle ükskord otsa, et ta oma valede eest vastutust kannaks. Ausalt öeldes see paneb mind kartma küll. 

Eee.. okei, kes siin keda kuulsuse tõttu ära kasutas? 🤣 Kes tegelikult loobus?

Teiseks, mida me valetanud oleme? 🤣 See on reaalselt mulle wtf, ma tõesti ei tea, mida ta mu jutust valena on tõlgendanud, aga noh... ju see ongi tal iseenda omaduse projitseerimine teise peale, sest välja ma ei ole siiani osanud mõelda, et mis siis vale minu poolt on. Kuskil postituses lubas ta, et seisab kunagi minu ees, vaatab mulle otse silma ja ma pean oma valede eest vastutuse võtma. Milliste valede siis? Tahaks isegi teada. :D Noh, kui teadlikult ma talle valetanud pole, aga tema meelest olen valetanud, siis mida mul temaga rääkida tegelikult on? Ta elab ju mingis teises dimensioonis.

Kolmandaks, ta ise pressis end Carmeni ristiemaks (mida ta ei ole), ta ise tegi meile selgeks, et võib absoluutselt iga kell Carmenit hoida, iga kell on olemas talle ja ta naudib temaga koosolemist. Ja nüüd oleme meie halvad, sest ei "kasuta teda ära" lapse hoidmiseks? Noh, inimene on oma tahtmistega ise segaduses.

Neljandaks, kui inimene on oma tõelist palet näidanud, väljendanud oma amoraalsust ja valmidust ühele lapsevanemale peksa anda, siis mis krdi loogika see on, et me oma kallist last sellise inimesega veel kokku peaks lubama?! 😅 Vingub, kuidas meie teda ära kasutame, kui laseme tal oma lapsega koos olla. Aga kui me ei lase tal oma lapsega koos olla, siis oleme ka pahad, sest ta ju nii väga tahaks. 🤷‍♀️Öelge mulle, te lubaks sellisel inimesel oma lapsega kokku saada, kes lapsevanemaid endid ei aktsepteeri?

Viiendaks, kes tänamatu on, kui eelmise filmi "Rikutud hing. Viirus" loomises lõi Edgar kaasa, aga tänutäheks sai ainult peksmisähvarduse. Kui inimesed on mult küsinud, kas ma Susanna selle filmi merchi müügist ka tulu saan, siis ei saa ja mul õnneks pohh ka.

Kuuendaks, jah ta armuski minusse ära. Ju sealt ka see kadedus ja viha ässitamine Edgari vastu, kes mu tähelepanu osaliseks armumaailmas saab. Ta tunnistas armumist ja andsin talle selgelt heatahtlikult mõista, et meie vahel midagi ei ole. Oleks ma lesbi, siis äkki oleks võinud olla. Noh, nüüd ei oleks siis ka enam midagi, kui ma lesbi oleks, sest sry, valelikkus on minu jaoks out.

Viimased postitused, mis mulle täna saadeti Susanna poolt. No aitab ka või mis? Ma lasin silmad üle, täpselt ei süvenenud.

Kusjuures mingi hetk ta purskas Edgari peale, et "te tõite Carmeni selleks minu juurde, et omavahel seksida. Mul tulevad sellest kujutluspildid silme ette!" Hiljem ajas ta seda tagasi; ei teagi, kas see oli mingi hoog või midagi. Me maksime ta taksoraha, et ta saaks Carmeni võtta, viisime ta poodidesse, kust tal oli asju vaja filmi jaoks ja kontrollisime, et talle kõik sobiks. Nii et veidi imelik on kuulda, et tegelikult ta ei tahtnudki Carmenit hoida ja meie kasutasime teda ära. No issand jumal, ärgu muretsegu, kui nii pahatahtlikult me teda ära kasutasime, millest ma too aeg aru ei saanud, siis enam ei peagi!

Kui ma Edgarilt kuulsin, milles Susanna teda süüdistas, küsisin Susannalt ilmselgelt üle ja ta väitis, et kõik on hästi. Lisaks kinnitasin, et ta ei pea Carmenit hoidma. Lisaks nagu öeldud, oli ta korduvalt väitnud, et ise seda tahab. Siin lisaks teeb ta jälle Edgarit maha. See vestlus oli veel siis kui suhtlesime.

Ma hoidsin pikalt end sellest pasast eemale, aga täna, kui ta uued postitused ilmutas, soovitati mul lõpuks see kõik ikkagi ära rääkida, et saaksin käed puhtaks pesta ja edasi minna. Ta on POOL AASTAT äärmiselt obsessed olnud minust. Olen 100% kindel, et Susanna väidab varsti kuskil, et kõik siin postituses on üdini vale (valetaja ma nagunii tema väidete kohaselt olen) ja tema on teinud hoopis kõiki maailma häid asju mulle ja teda süütut lambukest on lihtsalt ära kasutatud õela abielupaari poolt. Noh, lohutuseks talle siis - näed, enam ei kasuta ma sind mitte kuidagi ära! Näed, enam ei pressi ennast sinu filmi, loobu rahulikult minust! Ära muretse, ei too vastu tahtmist Carmenit sulle hoida! Ära muretse, ei tee ma mitte midagi üldse sinuga, ei räägi sinust, ei mõtle sinust, ei postita ka sinust rohkem! Saadki lahti sellisest nõmedast kuulsusejanus valelikust abielupaarist nagu mina ja Edgar! Tunne rõõmu, et saad minusugusest pahatahtlikust noaselgalööjast lahti!

Igatahes, siin ei ole küsimust selles, kas me "oleme tülis" või et "kas te olete ära leppinud". Tegelikult ma lihtsalt aktsepteerisin, milline inimene ta on ja sellise inimesega ma ei soovi suhelda, sest see ei mõju hästi ning suhtlus sisaldab ohte. Ongi kõik. Ma ei leia, et siin mingi "tüli" on, seega siin pole ka võimalik "ära leppida". Ma ei plaani midagi seoses temaga, ei leppimist ega suhtlust, mitte midagi, midagi halba kindlasti ei soovi - pigem endiselt edu talle oma isiklikes asjades, kuhu ma ei kuulu. Lihtsalt leidub ju inimesi, kes minust kuskil postitada või rääkida tahavad ja ta teeb seda - nii ma seda võtangi. Mu blogipostituse mõte oli lõpuks see ära seletada teile kõigile, et mis siis tegelikult juhtus, kuna ta aina postitas minust avalikult sitta ega jätnud järele. 

Elu24 17.02.22 ilmunud uudis kokkuvõtvalt blogipostituse alusel, milleks oli luba antud. Õhtuleht tegi ka loo minu blogipostituse alusel viitamata mu blogile ning pm ma polnud üldse nõus meedias sellest rääkima.

Titekasvatus - sain nüüd oma loengud vaadatud?

 Tore, et mulle pole öeldud, et mu laps ära hellitatud on, aga ometi on minu lastekasvatusstiil ääretult sarnane Malluka omale, kes pidevalt saab vist kommentaare, kuidas ta lapsed on ära hellitatud.

Mul on sama põhimõte - lapsed on välja arenemata ning minu eesmärk neile on nende arengut maksimaalselt toetada ja võimaldada neil kogeda oma emotsioone ise ja õppida nendega ise hakkama saada. Sest mina olen vanem ning mu aju on täiskasvanule omasse etappi jõudnud, seega pean ma nüüd neid aitama sama eesmärki saavutada.

Ma olin üliõnnelik üksi last kasvatades, sest mitte keegi ei saanud mulle öelda, mida ma teha ei tohi. Nt läksin kunagi pisikese Carmeniga poodi, kus ta otsustas põrandal selili lamada. No lamagu, ega täiskasvanuna ei saagi enam ju poepõrandale selili heita ja hakata lampe uudistama, sest see pole aktsepteeritud käitumine ühele väljaarenenud ajuga täiskasvanule. Nii et siin ongi konks - lapse aju pole välja arenenud ning kui areneb, siis ega ta sinna põrandale enam lõbu pärast heida.

Samamoodi ka kui nad pillivad. Ta ju ei saa teisiti. Lapsel on vaja kontrolli proovida tekitada ümbritseva keskkonna üle, aga tal pole palju meetodeid selleks. Pealegi mul on kohati väga hea mälu ka selle kohta, mida ma mõtlesin ja tundsin lapsepõlves ning tean omast käest, et lapsepõlves tükkis nutt iseenesest ja kohati ootamatult peale. See oli järsku mingi reaktsioon ning sul polnud enam midagi teha, tagasi hoida ei saa. Nii et miks mul ei peaks empaatiat nüüd oma laste suhtes olema teemal, mida nad ei kontrolli nii aktiivselt? Samuti nagu põlvekedra alla lüües hakkab säär hüppama ja see pole kontrollitav, ei saa laps ka kõiki oma inimlikke primitiivse ajuosa reaktsioone kontrollida. See suur ajukoor - see on alles see, mis paneb meid tugevamalt kontrollima kõiki oma liigutusi, tunnete väljaelamist ja muud, aga lapsel ju ei olegi see ajukoor välja arenenud! Bingo!

Kõigest sellest olen ma terve oma elu lähtunud. Kaasa on aidanud muidugi kõrgharidus loodusteaduste ning biomeditsiini valdkonnas, lisaks psühholoogiaõpingud. Ja kusjuures teate, mis on hästi huvitav - väiksena ma juba teadsin, kuidas tulevikus ma oma lapsi kasvatan ning jätsin nippe meelde ja lugesin raamatuid ning mäletan üht situatsiooni, kus mu ema tegi minu meelest lapse (minu) kasvatamises midagi valesti ja mõtlesin, et panen tuleviku tarbeks kirja, kuidas mina õigesti teeks. Siis mõtlesin aga, et ahh, ma ei pane kirja, sest see on küll nii oluline, et ei unune. Ununes krt, aga situatsiooni mäletan 😁 ma vist siis olin 7 või midagi, igatahes kindlasti vähem kui kümme aastat vana.

Igal juhul siis minu põhimõtete alusel õnnelik titekasvatus sai tugeva väljakutse, kui Edgar hakkas demonstreerima oma lastekasvatusmeetodeid, millega ma sageli kohe üldse ei nõustu, sest need on risti vastupidi minu omadele. Ma olin suht kindel, et ta hea isa, sest ta oli lastega sõbralik ja armastusväärne. Ilmselgelt, kui inimene mitmeid kuid sellist fassaadi hoiab ning nõustub minu nippidega, kusjuures ta andis isegi nõu, kuidas üle olla Carmeni jonnihoost, siis polnud mul nagu kahtlust, et ta tulevikus võib nagu välk selgest taevast mulle ootamatult vastu hakata.

Kuigi ma märkasin ükskord üht detaili, mis minu meetoditega küll ei haakunud. Näiteks ükskord Carmen nuttis ning Edgar ütles: "enne kalli ei saa, kui nutmise lõpetad." Minu jaoks oli see wtf. Kui inimene nutab, siis vastupidi - tal on vaja kalli ja lohutust. Vastupidine on tugevalt tõrjuv ning paneb last tundma, et ta peab armastuse VÄLJA TEENIMA vastandina minu põhimõttele, et armastust jagatakse TINGIMUSTETA. Püüdsin selle Edgarile selgeks teha ja pärast tunniajast vestlust mulle tundus, et ta sai aru. Lisaks tegime konkreetse kokkuleppe, et kuna tema ei tea neid asju, siis rakendame edaspidi ainult minu lastekasvatusmeetodeid.

Kuni kurat üks päev märkasin, et minu ühtki meetodit ikkagi ei rakendata. Kui meelde tuletan, et meie majas käivad asjad läbi armastuse ja empaatia, saan ise sõimata. No näiteks laps on prügi maha ajanud. Mina lihtsalt läheks lapse juurde, ütleks, et oi, prügi siin, kuhu see käib? Ja laps pakub ise lahenduse, et noh, prügikasti. Ja siis ma pakun, et kas paned sina või mina selle sinna. Ilmselgelt tahab laps seda teha. Millegipärast Edgar nähes sama situatsiooni kukub röökima "KORJA PRÜGI MAAST ÄRA KOHE!", mis lapse jaoks on wtf ja ta hakkab vastu. Ehk siis minu meetod on õpetada, Edgari meetod karjuda kuni laps teeb mis kästud. Ja sageli karjub Edgar lapse peale ka niisama, kui paha tuju on. Ja kuna lastele eriti see suvaline röökimine ei toimi, siis ega nad Edgarit väga ei kuula ka.

Rääkimata sellest, et Edgar annab lastele väga palju katteta lubadusi ja ega selles osas laps loll pole. Nad ju saavad aru, et kui öeldakse: "kui sa teed X, siis mina teen Y" ei lähe kokku selle inimese osas, siis nagu näete, pole Edgari autoriteet laste seas üldse kohe õigel kohal. Nt "Ma ei osta kunagi enam jänkukrõbinaid sulle!" ja iga päev on lastel kõvasti jänkukrõbinaid olemas. Noh... pole palju vaja matemaatikat teha, et tõele need karjudes antud lubadused sugugi ei vasta ja laps ilmselgelt laiendab seda teiste valdkondade peale.

Nii okei, see selleks, aga veel hullem asi on see, et Edgar üldse ei suvatse aru saada nüüd, milline kokkulepe meil oli. Ta vaidleb tohutult jäärapäiselt vastu. A la, et lapsed ei tohigi lagastada ega lapsed olla jms. No ma ei viitsi. Ja seepärast ma teadsin, et enamik lastekasvatusmeetodeid on ajuarengust lähtuvad, nii et poleks nagu probleemi, kui viin Edgari loengule, kus räägib lastekasvatusest ehk siis minu meetodist keegi suvaline inimene ja Edgar tõenäolisemalt usub/kuulab teisi rohkem kui mind. Tal on jah selline komme, et kui ma midagi ütlen, on see suure kahtluse all, aga kui mingi muu spetsialist täpselt sama asja kordab, hakkab uskuma. Ilmselgelt olen ma lastekasvatusraamatuid ka lugenud, aga Edgar neid lugema ei hakanud, sunni palju tahad -.-

Nii et laristasin vist 60€ ära Tanel Jäppineni koolitustele, et kuulata koos Edgariga täpselt sama juttu, mida ise olin Edgarile vahetpidamata pläranud. Jutt oli suht identne ikka :D Ainult et mina pidin maksma selle eest raha -.- Ok. no ega mulgi see mööda külgi maha jookse, kordamine on tarkuse ema.

Pärast nende videote vaatamist hakkas ta tõesti rohkem rakendama neid normaalseid meetodeid. Aga eks ta ikka vahel keerab ära ja käitub nagu metslane, õnneks lapsed on harjunud ja naeravad, kuigi ma reaalselt ei leia, et see lastele ikkagi hästi mõjub. Ma pean pidevalt valvel olema ja siis neile tulema selgitama jälle issi käitumist. Õnneks on Edgar ka õppinud, et neurotüüpilistele inimestele (tal ise on klaster B jooni) on oluline vabandamine ning suudab vabandada, kui on röökinud suvalt, nii et see õnneks õpetab lastele, et mõnikord inimesed keeravadki ära, mõni inimene lihtsalt rohkem kui teised.

Ja siis mingi aeg saabus isegi periood, kus Edgar srsly nagu arvas, et ma ei kasvatagi last. Ta süüdistas mind: "sa ei tee MITTE MIDAGI, kui laps on sitaga hakkama saanud!" Ma nagu algul ei mõistnud, et mis mõttes ma mitte munnigi ei tee, aga lõpuks sain aru, mida kuradit ta mõtleb selle all. Ta mõtles, et kuna mina ei karjuvat ega süüdistavat last, siis see on mitte millegi tegemine :D :D :D Selgitasin talle ära, et kle, meil võiks vähemalt üks lapsevanem olla tugev autoriteediga, seepärast ma ei valigi "pooli" (Edgar ütles ka seda, et ma olen "laste poolt". wtf, ta pole ju kahene), vaid rakendan endiselt enda seletavaid meetodeid. Noh, ja eks vist seepärast ma oma silmaga nii palju nö pahandusi ei näegi laste poolt, sest minu õpetusi nad kuulavad.

Anyway ei ole mina küll selle olukorraga rahul. Eks ikka ise selle supi võtsin ja ise seda helpima pean, aga ma oleks selgemad piirid kehtestanud, kui oleks olnud rohkem situatsioone, mis oleks ma näinud tema veidrusmeetodeid. Nt tal on see: laps ei tohi nutta koridoris, sest tal endal on häbi ja ta proovib sellest hoiduda lapse peale röökides. No, lapsed minu meelest teevad päris palju häbiväärseid asju, esiteks tuleb sellega leppida. Teiseks kui lapsel on mingi häda ja ta röögib, siis minu meetod oleks lapse tunnete austamine, nende empaatiline kuulamine ja seejärel, kui laps on rahunenud, seletus, miks me koridoris võidu ei tee ega lärma. Edgari meetod on lihtsalt nelja seina vahele jõudes kisamine ja ähvardamine.

Aaa, btw, Edgar on oma haigete ähvardustega endale päris suure augu kaevanud. Nt ükskord rakendas ta suht veidrat ähvardust: "kui jonnimist ei lõpeta, lähed magama." WTF, magamine EI OLE karistus!!!! Laps läheb magama NAGUNII, jonnib või ei, tahab või ei, sest selles olukorras mina lapsevanemana tean, et tema aju arengu jaoks on õhtul magamaminek oluline. Jah, kuna laps tahaks edasi mürada või juba väsimusest jonnib, siis minu meetod on jällegi empatiseerida temaga ja seejärel vaikselt-vaikselt rääkida, miks magamine nii mõnna on, tehes talle ka kaljukindlalt selgeks, et õhtul minnakse nagunii magama. "Sa ju tead, et kell 10 lähme magama. Vaata juba, mis kell näitab." vms. Ehk siis ma austan lapse tundeid, aga rõhun ka tema isiklikule teadmisele, pannes teda ennast tundma targana. Eks ma saan aru jaa, et Edgar näeb seda olukorda hoopis teisest vaatenurgast, et laps jonnib, seega peab karjuma ja ähvardama ja siis imestabki, et ma valin "lapse poole" ning empatiseerin ja rahustan last. dsiisas, laps ju ei jonni, tal ongi paha olla. Ja Edgarile on tulnud sellega backlash, kuna Edgar on laste jaoks magamise teinud ebameeldivaks, siis mis te arvate, kas see magamine on väiksem või suurem trall õhtul? Igatahes olen ma täiega vaeva näinud, et lastele magamist ägeda tegevusena demonstreerida ja see on vaatamata Edgari vastupidistele pingutustele suht hästi mul õnnestunud.

Sest mu meelest lastega üks imeliselt lahe nipp on ka see, et sa saad õpetada mida iganes sina tahad ja oma maailma lapsele näidata. Sinu suur võimalus on lapsele nt rääkida sellist utoopilist asja, et leiva kannikas, see otsaosa, on kõige maitsvam. Ja tema jaoks ongi. Sama ju ka magamisega. Kui sa teed millegi ahvatlevaks, siis seda see ongi. Mis te ise arvate, mis on seda meetodit kasutades Carmeni lemmiktoidud? Kurgid, viinamarjad, brokkoli :D

Kust Edgari veidrad meetodid siis tulevad? Eks ikka oma lapsepõlvest, mis polnud tal sugugi vaba ekstreemsest vaimsest ja kehalisest väärkohtlemisest, mis on talle siiamaani jälje jätnud ning tal pole olnud vist piisavalt oskusi oma sissejuurdunud vanematelt õpitud äärmiselt haigeid meetodeid muuta. Ma vahel mõtlen küll, et kuidas ta eelmises peres neid lapsi kasvatas, et kuidas ta endine naine sellesse suhtus, aga noh... pole oluline, sest mul on oma kindel meetod, mis hõlmab lapse arengu austamist ja maksimaalset toetamist ja ma ei loobu sellest.

Ropp loll mees - ehk siis noored naised: lugege!

 Lugesin nüüd raamatut "Kehade mets" autorilt Jim Ashilevi. Noh, jälle see teema, et kui arutada kui reaalne on mina-tegelase maailm raamatus (nagu arutluses Emmie Blue kohta), siis vot selles raamatus see mina-tegelane nägi küll ikka maailma oma sellise veidra pilgu läbi, et pool ta juttu pole usutav.

"Kehade mets" räägib mina-tegelase seiklustest paari naisega ta enda elus. Ise on ta meessoost, alustab juttu oma elust kohe algusest. Kõigepealt oli mul raske aru saada, millal see raamat kirjutatud oli, et mis ajastust see räägib - on see tänapäev või ei. Põhjusel, et raamat lõhnas nagu sada aastat vana raamat, aga ilmunud oli too 2015 ja tekstist ka kohe esialgu aru ei saanud. Noh, lugesin siis edasi ja lõpuks sain veenduda, et üritab ikka tänapäev olla.

Ma mina-tegelase nime ei saanudki teada, aga tüüp siis rääkis oma kogemustest naistega. Jällegi on raamat hästi kirjutatud ning tekkis ka empaatia selle tegelase suhtes, ometi oli ta suht loll. Nagu elulistes valikutes loll. Tema peamine lollus oli endale eeskujuks võtta ägedad eakaaslased ja kogu hinna eest neile muljet avaldada. Ja siin tekkiski peategelasel konflikt endaga. Ühest küljest oli tema suur unistus mõni plika ära võluda ja naisi tundma õppida, aga mingil veidral põhjusel seda ta mitte kunagi ei teinud, sest kõige tähtsam oli ikka mingile räuskavale naabripoisile või kõige kõvemale klassivennale rämedalt muljet avaldada. Ja sellega ta oma suhtluse naispoolega kogu eluks ära rikkuski. Ehk siis raamat demonstreerib seda, kuidas on võimalik oma elu ära rikkuda, kui tahad muljet avaldada mõttetult ägedatele eakaaslastele.

Esimene tüdruk oli naabritüdruk, kes talle meeldis, kui ta vist 6 aastat vana oli. Ja tüdruk mängis nii tema kui ka naabripoisi Jontega. Peategelane ise muidugi oleks tahtnud naabritüdruku lemmik olla, aga Jonte va kavalpea tõmbas oma sõbra lõksu, millega ta ka kaasa läks, mis lõi igaveseks kiilu tema ja naabritüdruku vahele. Loll noh - kallas kuse tüdrukule pähe ja oligi kõik. Jonte ilmselgelt oli paremas nimekirjas selle tõttu. Selle asemel, et peategelane oleks võinud keelduda lollusest. Ta ise ei tahtnudki seda teha, aga sõber käskis ja sõbra ees peab lahe olema.

Edasi rikkus ta täielikult ära kõik suhted oma klassi tüdrukutega, et mingile klassi liidrile muljet avaldada.

Hiljem hakkas ta veel porri vaatama. Aga kahjuks ta ei saanudki ühegi tüdrukuga erektsiooni, kuna tal oli vaimne blokk.

Igal juhul mulle väga meeldis, kui hästi kirjanik kirjeldas selle mina-tegelase tundeelu. Omg, ma oleks olnud ise rohkem elus päästetud, kui selline ilukirjandus oleks mu kätte sattunud kuskil 17-18-aastaselt. Sest esiteks see oleks aidanud mul väga palju rohkem mõista seda minu jaoks müstilist meessugupoolt, teiseks oleks see mulle näidanud, et ma ei pea võtma kõike nii isiklikult. Seal raamatus näiteks see mees räigelt igatses endale tüdruksõpra, kuid ta selle sai, ei suutnud ta tema seltskonda nautida, temaga ühendust võtta, pm mitte midagi. Aga see, kui hästi kirjanik selle ära kirjeldas, oli mulle nii abiks sellise tegelase pähe nägemiseks. Kui lühinägelik, rumal ning tulevikuperspektiivi mittearvestav võib lihtsalt üks meesisend olla... Lausa nii palju, et mina noorena poleks sellist lapsikut mõtlemist oodanud kellegi teise pea seest.

Näiteks mul oli noorena tüdrukuna väga sarnane olukord, nagu mina-tegelase tüdrukul seal teismeeas. Minu unistatud tüüp lihtsalt muutus imelikuks, kadus, käitus veidralt jne. Ma olin nii madala enesehinnanguga, et võtsin seda isiklikult. Oleks ma aga seda raamatut lugenud, oleks ma kergendusest naernud, mis tegelikult meessoost teismelise peas toimub. Lühidalt - see meessoost isend oli oma peas ootused naisega kohtumise korraldamisele ning naisega ajaveetmise ajagraafiku täitmisele nii pööraseks ajanud, et ta ei suutnud lihtsalt pingega toime tulla, end vabalt võtta ning elu nautida. Tal oli iseenda peas tekitatud rumal surve.

Igal juhul, lugege see läbi. Siin raamatus vot see mees näeb kõike läbi oma kõverpeegli. Mis te arvate?

Aasta 2021 oli

 Oli normaalne. 

Aasta algus oli väga ilus. Tegin igast tööd ja asju. Osalesin "Õiglus 2" filmis, mis oli ülimalt lahe. Höff oli ka. Mart Sanderi filmis olin ka.

Pole elu seeski nii paks olnud kui sel aastal olin. 80 kg 172 cm juures. Ja siis selgus, et see oli meditsiiniliselt nii. Põhjusele jälile saades polnud raske saavutada jälle normaalsemat kaalu.

Kavatsesin veel lapsi saada aasta algul, kui selguski see põhjus, miks olen paks ja viljatu - insuliiniresistents, mis põhjustas PCOSi. No selge, lihtsalt ei söö suhkrut - toimis, jäin rasedaks, võtsin alla.

Ja pulmad tegin ka.

Oot ja juba aasta läbi või? 🤣 Mäletangi pm ainult neid asju. Aga pole ime, sest kõik need asjad võtsid tohutult aega. Pulmade korraldamine oli väga suur trall ja ma olen siiamaani ääretult tänulik kõigile, kes aitasid kaasa - aitäh! 🙏 Ma ei jõua ära tänada!

Külalised kurtsid küll pulmavana üle, eks püüan ise ka sellest fopaast üle saada. Too aeg ei osanud probleemi näha, sest ikkagi väga kõrgendatud peomeeleolu oli, aga mida aeg edasi, seda valusam on, et mu mängud ära jäeti. Pärja lasin ma ainult seepärast teha, et see maha mängida, aga ka SELLE mängu unustas pulmaisa ära. Muidu ju ikkagi tore oli, inimesed ikkagi eksivad, aga noh... Mdea, vastakad tunded, ma parem palju ei kobise.

Suvi oli mõnus soe, mõnus mõnus! Fännan kuuma ja mulle hullult meeldis pulmareis rappa! Ilm oli taevane kingitus 😍 Kuidas küll jumal teadis, mida ma vajan?!

No ja siis kolisime. Ma olin kõik beebiasjad ka ära annetanud, sest ma never ei tulnud selle peale, et uuesti rasedaks jään. Pealegi ruumi asjade mahutamiseks oli null. Oma kodu mul endiselt pole ja see on mu peamine unistus. Et sa ei sõltu üürihinnast või ei tohi lüüa naela seina või lagastada seinu (lapsed noh). Vaid, kui midagi juhtub, on see SINU kodu ja SINU vastutada ja sa TUNNED end koduselt. Ma pole end üürikorterites vist never koduselt tundnud. Eelmine korter, see 20 ruutmeetrit, see ausalt öeldes oli imeline ja kui ma seda OMAKS, oleks ma vist väga õnnelik küll 😁 Kuigi ruumi jäi väga väga väheks ja sellest tekkisid probleemid. Aga see oli ilus, lõhnav, nunnu, moderne, ja sul oli väga palju ruumi asjade paigutamiseks.

Noh nii et kolisime, piirkond meeldib mulle muidugi. Ja kolides kusjuures naljakas, et see korter, kuhu kolisime, haises mu jaoks väga jälgilt. Ja selle tõttu tuli mul flashback, kuidas ma eelmine kord rasedaks jäädes samuti haisuühikasse kolisin. Ja see pani mind mõtlema, kas ma rase jälle. Ja olingi.

Nüüd olen selles korteris elanud ja mulle tohutult see meeldiks/meeldib, kui ma ainult saaks remonti teha, et hallitus vannitoast likvideerida, haisvad kolletunud seinad uueks teha. Krääksuv põrand normaliseerida. Ja lõpuks ma sain teada ka, et korter haiseb seepärast, et naaber teeb tšeburekke ning see hais tuleb läbi peldiku ventilatsiooni. 🤮

Ja seepärast mu esimene raseduse trimester, kõik need esimest kolm kuud, mis on aastast päris suur osa, ma oksendasin. 🤣 See oli raske. Nt üks õhtu esimesel trimestril jooksin vetsu oksele, selle peale sittusin maha, siis istusin potile, et edasi sittuda, mille peale ka oksendasin maha. 😔

Kuna ma süüa ei saanud, kannatasin tugevate kõrvetiste all. Siis kannatasin tugeva ishiase all. Ja ka sümfüüsivalu all. Õnneks nüüd valuvabam!

Ja siis olin ma haige. Ja juba oktoober. Terve aeg olin haige, mitmeid nädalaid, käisin EMOs, sest seekord oksendasin valu tõttu, mitte ainult haisude, lol. Tavaline nohu oli lihtsalt läinud põskkoopapõletikuks.

No nii see aasta ju läbi nagu saabki. Terve see aeg püüdsin siis oma vaimset tervist hoida, mis oli väga väga raske. Üks postitus selle kohta on olemas ka - hullud inimesed Edgari elus. Kahjuks, kurat, see mõjutab mind. Jaa, olin lootnud, et jee, mul nüüd mees, kõik hästi. Oh god, esiteks mul oli raske händlida seda, et ta ei valinud minevikus mind, kuigi ta mind teadis. Mul polnud kunagi seda probleemi meeste puhul olnud, et nad minevikus mind ei tahtnud - ütlesin endale ju, et ta ei teadnud mind. Nüüd aga ma ei saa endale nii öelda. Pealegi kui mehel on eelmisest abielust lapsed, siis 100% pead sa vastutama 100x rohkem mehe eelneva elu eest kui selleks üldse valmis oled. Vaimselt on raske, mitte et mulle lapsed ei meeldiks - lapsed on just tore osa. Aga see, et sa oled asendus, kõik võrdlevad sind eelmise naisega ja mees on kõike teinud eelmise naisega ja sa pole esimene, kellele ta jumalakeeli vannub, et soovib sinuga igavesti koos olla. Oh god, öelge mulle, et ma olen liiga tundlik. Pluss see ka, et leidsin jah mehe, aga kõik mu varem kõrvale pandud raha ka läks, sest mees on pankrotis, tal on null vara ja ta on harjunud räigelt kulutama. Kui ma lihtsalt selle välja ütlen, kõlab, et halan niisama, armastus on ju ikka olemas ja kõik hästi! Oleks see VAID nii lihtne, kui pole võimalik teha neid asju, millest unistad majanduslikel põhjustel. Esimesed kuud läks aega, et õpetada mehele, et minu raha ei kasva ka puu otsas. Et kui ta enda papi kuu alguses ära laristab, ei saa minu kulul elada. Muidugi ta õigustas end, et "ostsin ju vajalikke asju nagu bensiini, 100 soodushinnaga kohukest ja poes süüa!" Läks jälle aega, et talle selgeks teha, et kuule mees - kui on vaja kokku hoida, ei osta poest ebavajalikke asju ainult seepärast, et need on sooduses. 🙄🤣 Ok, selles osas pole vaja vinguda, vaid rohkem teenida (mul, tal ei ole võimalust, raha nagunii kätte ei anta).

Kindlasti on nüüd kõigil Edgari vihkajatel siin hea parastada, et näe, meil oli õigus - ta ongi valelik! Njaa, ta ongi VÄGA jäärapäine mees ja oskus oma vigadest õppida on tal väike. Nt just täna ütlesin talle, et võin talle õpetada, kuidas mulle võid leivaviilu peale panna, aga see ajas teda vihale. 🤣 Ja võib-olla selle tõttu ta tundub valelik, kuna ta näiliselt nõustub teise inimesega, aga edaspidi teeb ikka risti vastupidi. Nii et siin on pigem oskamatus end normaalsel moel väljendada. Kuigi jah, ta on mulle valetanud küll, olen tabanud teda sõbrale valetamast (ning käskisin tal üles tunnistada), aga need valed ongi olnud seetõttu, et ta ei oska/julge öelda kohe välja oma isiklikku arvamust, ükskõik kui triviaalne. Lihtsalt minu jaoks oli see üllatus, et ta nii teeb.

Aga see parastamine, manamine ja kurja kuulutamine meie suhte algusest saati on MULLE ka mentaalselt ülisitasti mõjunud. Ja ka see on mõjutanud minu isiklikku võimet kogu suhet selge pilguga näha. Miks ma ei või ise oma vigu teha või tundeid kogeda? Pole vaja tulla mulle ette ütlema, kellega mina võin või ei või koos olla - sest see ongi minu isiklik areng, ISIKLIK. Seepärast vahel on hea saada sõpradega kokku ning kuulata, kuidas neil läheb ja kui hästi nad probleemidega hakkama saavad, et selline mõnus tsill olek ka endale üle võtta ning manamisest pääseda. Et siis nagu näete, see manamine tuleb ise uksest ja aknast, inimesed spetsiaalselt kirjutavad, et manada; küll aga toetust ja mentaalset rahu peab ise otsima. Njaa, ma pole veel nii tugev, et negatiivsega toime tulla.

Samuti sain ma selle aasta jooksul veel enam kinnitust sellele, et elu on liiga lühike selleks, et hoida oma elus madalaid inimesi. Elu on liiga lühike, et kellelegi orja mängida. Kui keegi tirib sind perseauku, siis las tirib iseennast sinna, mine jaluta ära. Nii et kes arvas, et Edgar on valelik, siis endiselt - ei, ta ei ole võrreldes tõeliselt manipulatiivsete inimestega. 🤣 Elu on liiga lühike, et hoida oma elus inimesi, kes sinuga räigelt manipuleerivad, sind ära kasutavad, sulle sitta keeravad ja su vaimset tervist tuksi keeravad. Ja siis seda kõike hoopis sinu peale keeravad. Selles mõttes on mul perega väga vedanud, et nad mind tõmbasid ühe valeliku inimese seltsist ära.

Lisaks see aasta on mul ülihea meel, et sain lahti meediast! Muidugi olin ma ammu seda üritanud juba, mul olid tasud minu postituste kasutamise eest, aga mis arvate, kas maksti. 🙄 Lõpuks tuli juriidiline abi võtta, siis nad lõpuks lõpetasidki. Mul oli tohutu pinge peal sellega, mida ma instasse lisasin, nagu oleksin kammitsas. Ja kui sinna sisse arvata veel see eelmise lõigu isik, kes minu kuulsust ära kasutas ja julmalt lasi ajakirjanikel minust pesupilte meediasse toota hoolimata mu soovist seda mitte teha, mulle veel valetades, et need pildid tehakse meie tarbeks ja meediasse ei lähe, oli see kõik mulle eriti ränk. Meedia puhul seega pidin midagi ette võtma, sest ma olen endiselt arvamusel - 1) tulge mu instasse mu juttu vaatama, kui huvitab ja 2) AJAKIRJANIKUD - SEE ON TEILE - VÕTKE ÜHENDUST, KUI UUDIST VAJA TEHA! MA POLE VASTU, TÕENÄOLISELT ANNAN LOA EGA KÜSI RAHA! MA OLIN VASTU SALAJA UUDISTE TEGEMISELE (ehk siis mulle ei öelnud keegi midagi, et uudise vorbib), SEST SEE MÕJUS MULLE SITASTI!!!!

Nii et enamus aasta - filmid 🎥, pulm 👰, rasedus 🤰, kodu. Ja inimesed, kellest mul polnud aimugi, et võivad eksisteerida, kes küll läksid, aga mentaalne mõju ja hirm jäi. 

Oot ja ma pidin kindlasti midagi veel tegema see aasta 🤣 Noh, õppisin kõvasti uusi asju. Väga palju kusjuures jällegi suhete kohta, psühholoogilises plaanis, üldplaanis. Ma ju psühholoogiat õpin ka. Igasugu muud koolitused ka. Nii et olen nüüd female dating strategy proff ka veel. Oleks vaid varem teadnud sellest, et ise oma ellu ka rakendada. 🤣 Nii et peamine jälle ongi see, et mul on ääretult palju oskusi juures. Millal ma aga oma oskusi oskusi suudan teistega jagada, vot see võiks ka tulla. 😁

Näiteks üks mõistlik oskus, mida teistega jagada saan - tunnista ausalt nii iseendale kui ka teistele, milline sa reaalselt oled, kuna vastasel juhul võivad tekkida probleemid, sest teised su pähe ei näe ning võivad eeldada midagi sinult vastavalt oma stereotüübile. Nt: vaadates mind tekib mõnel päris mööda stereotüüp minust, et olen kõva suhtleja, insta, palju tuttavaid jne. Avastasin, et inimesed võivad mult jääda ootama suhtlust, mida ma tegelikult pole võimeline pakkuma. Seepärast olen tunnistanud ausalt inimestele, et sageli ei käi ma mitmeid päevi sotsiaalmeedias ning olen ise leppinud sellega, et selles pole midagi halba, vaid ma lihtsalt olen selline. Ja reaalselt kõik mõistavadki, sest miks nad ei peaks! Inimestele meeldib ausus ja selgus. Lihtsalt julgustus teile, lugejad, iseendaga kursis olla ja seda siiralt tunnistada!

Seega 2021 läks väga kiirelt! Enda meelest ma ei teinud väga midagi ning tundub, et see aasta just algas ja nüüd lõpeb! Pole ka ime, kui teatud sündmused tohutu aja võtsid ära, nagu pikalt tunduv esimene trimester, pulmadeks ettevalmistus ja niisama õpingud.

Head vana aasta lõppu! 👏 Ja veel veel veel paremat uut aastat!

Mina kui suur eputrilla

 Ülikooliajal leidsin endale palju ägedaid sõpru. Käisin tööl ka ja üks tööots oli kunstikoolis modell olemine. Ülihea töö - oled lihtsalt mingis poosis ja inimesed maalivad sind, ilma riieteta.

Oh god miks sa ilma riieteta kunstikooli õpilaste ees oled omg?!? No ma olen ilma riieteta ka spordiklubi duširuumis paljude võõraste ees, aga ei saa selle eest palka. Mulle see töö sobis ja meeldis väga. Kujutate ette, kui pea sees on tohutult palju mõtteid ja plaane, mida on vaja korrastada ja te saate oma mõtete mõtlemise eest palka! 🤣👏 That's what it was for me! Introverdile sobiv.

Mingil veidral põhjusel on mulle noorest saati meeldinud buduaarifotograafia. Nagu tõsiselt olen tahtnud endast pilte teha. Kartsin seda veidi, aga mu hää sõbranna, kursaõde (samuti modell) julgustas mind ning nii ma akti- ja buduaarimaailma suht ammu sattusingi.

Pildid nii ägedad ja olemas, aga mida teha nendega? Instasse lisasin ka kõigile imetlemiseks, aga kahjuks need pildid mõnda inimest ärritasid. Ma küll ei tea, mis on ärritav selles, et keegi pesus tsillib, aga ok, mis seal ikka. Noh, seepärast ma neid väga kuhugi ei lisanudki, teen oma lõbuks.

Kuni ilmus selline vägev sait mu vaatevälja nagu onlyfans. Kuna olen spirituaalne, siis oli mul sisetunne, et ma PEAN sinna konto tegema. Vaidlesin muidugi vastu sisetundele, aga ma olen ise ju meie kõigi sisetunnete kuulamise eestkõneleja - kuidas igaks peab tegema seda, mida tema tahab, sest nii loksub elu paika. Igatahes lõpuks ma sinna konto tegin.

Õigesti tegin, sest see on sait, kuhu ma saan kõik oma pildid lisada, eriti nüüd. Instagrami ei saa enam mitte midagi lisada, vähemalt mina mitte. Kui olen pesus, kõik kaetud, võtab insta selle maha. Kui olen pesus, kõik kaetud ja joonistan veel suuremad lätakad oma keha ette, võtab ikka insta selle maha. Peamiselt hakkas see piltide mahakoukimine hetkest, kui Edgariga avalikkuse ette tulin. 

No näed - sisetunne oli õige mõttega. Tulevikku ise alati ette ei tea, aga jumal teab asju, mida sa ei tea ning kui mul ei oleks OFi, oleks liiga kiire see järsku teha ning mul poleks oma pilte kuhugi panna ega tööd, mida ma armastan.

Nüüd ainult tahaks mingit ägedat stuudiot, õppida veel rohkem fotograafia kohta, harrastada ägedaid poose, kanda ägedat pesu. Oeh, mõnus!

Lisasin eile info Instagrami storysse OF jõulupakkumise infoga. Valisin spetsiaalselt pildi, kus oli esile toodud just see äge kaadritagune saladus, kuidas ma olen telefoni juurde peegli paigutanud, et ise kaadrit näha. 🤭 Ja Edgar oli teinud pilti sellest, kuidas mina endast pilti teen. Igatahes oli see jumala lahe foto, sest näitas kaadri taha. Olin seal pesus, seega kõik ohtlikud kohad kaetud ning igaks juhuks panin mingi mulli ka veel enda keha ette, et päris suur ports minust varjatud oleks. Noup, võeti maha instast.

Nii et sel põhjusel ongi mul onlyfans. Olen alati rääkinud, kuidas armastan fotograafiat ja modellindust ja seda juba väga noorest saati. See on lihtsalt midagi imelist, midagi ägedat. Me, inimesed, saame oma imelist tublit keha jäädvustada ja seeläbi sellele tunnustust avaldada. Või vähemalt on see minu meetod, teil ikka omad meetodid. Oh, ma nüüd ootan suve, et mingeid uusi vägevaid pilte teha. Või ooot. Talvel lume sees saab ka nüüd! Pealegi, tahan oma laste jaoks alati maksimaalselt olemas olla ning iseenda tööaja valimine võimaldab mulle seda. Siin mainin ka selle ära, et ärge virisege, et emaks olemine võtab mult ära õiguse OFi omada. Srsly nagu? Minge palun vaadake nt Britney Spearsi kontot - ta on ema ja instas pildid oma tagumikust. Minge vaadake nt Isabel Howard kontot - ta on ema ja tal on pildid oma tagumikust, kui hoiab lapsel käest kinni. Või Laurendrainfit - ta on meditsiiniõde, ema ja tal on onlyfans! Neid kontosid on miljon. Nii et plära, kuidas emal ei tohi olla tagumikku, on mu meelest nii lamp piiratud maailmaga jutt, mis pange heaga tagumikku tagasi. Ja btw, pere vajab toitmist. 🤣

Isekas või isetu?

 Nii kui lugesin internetis autori Lia Louis raamatu "Kallis Emmie Blue" katkendeid, nii ma raamatu läbi lugemisest unistama hakkasin! Pidevalt oli see raamat välja laenutatud, nii et minusuguseid oli veel. Seni kuni ma ei maldanud oodata, lugesin lõputult arvustusi. 🤣 Aga lõpuks ma raamatule küüned taha sain! Oh yeah! 

Raamat on ääretult huvitavalt kirjutatud, väga kaasahaarav. Kohe tekitas peategelane Emmie sümpaatia. Tema käitumise tagamaad olid raamatus väga hästi välja toodud - nartsissitlik hoolimatu valelik ema, isaeeskuju puudumine, suured probleemid koolis.

Emmie on naine, kes on parim sõber mehe Lucasega, kellega nad kohtusid õhupalli abil 16-aastaselt. Kui nad mõlemad saavad 30 (neil on isegi samal päeval sünnipäevad), teatab Lucas Emmie jaoks väga ootamatult, et ta abiellub ja soovib Emmiet endale peiuneiuks. Seevastu Emmie oli oodanud hoopis Lucaselt abieluettepanekut.

Nonii, 100% soovitan ma kõigil teil selle raamatu läbi lugeda, aga siin tulevad nüüd spoilerid (niivõrd-kuivõrd), sest ma tahan tegelasi analüüsida, kes olid hästi kirjutatud.

Enne ja pärast raamatu läbi lugemist olin ma lugenud tõlkija Eve Lauri postitust ja see ongi siis üks arvustus, mis mind saatis ja mille ümber ma postituses arutelu loon. Olen märganud, et tegelase Emmie Blue puhul jaotuvadki inimesed kahte leeri - ühed peavad naist isekaks, teised just sümpaatseks. Näiteks ka selles postituses on see wtf sa teed Emmie leer. Siin postituses aga jälle on Emmie vastu sümpaatia välja toodud.

Tõlkija leiab, et Emmie on ääretult isekas, kuna ei suuda oma tõelisi tundeid Lucasele väljendada, kartes tagajärgi ja seetõttu läheb kaasa Lucase plaanidega. Minu definitsioon isekusest on veidi teine. Emmie on just isetu, kuna mõtleb Lucase heaolule - mees on leidnud endale unistuste naise, ning Emmie ei kuku oma tunnetega Lucasele peale lendama, mis kõik pekki keeraks paljude elus. Isekas oleks Emmie mu meelest just siis, kui enne enda tunnetes selgusele jõudmist räägib ta Lucasele enda tunnetest, lüües nii kõik segamini, sest Emmie tunded oleks kõigile üllatuseks, ka Lucase pruudile Mariele, kes saab Emmiega ülihästi läbi.

Tõlkija ütleb ka, et Emmie on isekas, sest vajab Lucast ja seetõttu ei väljenda oma tundeid, et kardab meest kaotada. No olgem ausad - mulle tundus just Lucas see isekas pool selles vallas, kes Emmiet ikka VÄGA vajas. Ta oli teinud ammu asju, et Emmie temast paremini arvaks just eesmärgiga Emmie olemasolu oma elus kindlustada. Ka Emmie on mingis kohas wtf miks sa mulle ei rääkinud, ega ma sinust halvemini seetõttu arvama et hakka. Lisaks on see Lucas imelik - mulle tundub ta ise Emmie pettekujutelmades süüdi olevat, kui on talle andnud mõista, et nad kokku sobivad ning jättes varem rääkimata oma plaanidest abielluda oma pruudiga. Kui Lucas oleks taibanud Emmiet, oma parimat sõpra, kaasata arutellu, et tal on plaan abielluda just Mariega, siis oleks olnud ka Emmiel palju parem ja kohasem oma tunnetest mehele rääkida. Lucas aga tuli pauguga ja suure KINDLA uudisega lampi välja, et ou, ma nüüd kohe abiellun, mida Emmie oodata ei osanud. Nii et kes siin isekas on, kui jätab isegi oma parima sõbra elulistest aruteludest välja?

Lucas oli Emmiele kuidagi jätnud mulje, et ta võiks Emmiele abieluettepaneku teha, lisaks ka Emmie suured lootused ja romatiline naiivsus aitasid Emmie tugevale ootusele kaasa, mis vääraks osutus. Siinkohal ongi jälle Emmie minu meelest isetu - ta saab aru, et oli midagi valesti tõlgendanud ega hakka oma tunnetega Lucasele peale pressima. Sest noh, kui Lucas oleks just teda tahtnud, oleks ta ju seda öelnud, küll aga on mees kindlameelselt teise valinud, isegi mitte nii, et "kle, Emmie, mulle meeldib Marie, kas võiks temaga abielluda?" - vot kui Lucas oleks midagi säärast öelnud, siis oleks küll Emmie hale kuju olnud, et mitte oma isiklikest tunnetest rääkida. Kui aga Lucas on nii kindlameelne, et "ma nüüd abiellun ja sina ole peiuneiu!", siis oleks tõesti veits lamp, et ou, ma ise tahaks sinuga abielluda.

Muidugi Emmie kõik mõtted tiirlevad jah Lucase ümber, aga ma ei saa absoluutselt aru just sellest, et miks Lucas ise ei olnud Emmiele selgeks teinud näiteks fakti, et nende vahel ei saa kunagi midagi olla? Miks ta lasi Emmiel endale järgi joosta terve aeg ja rääkis pidevalt, kuidas teda igatseb ja komplimentidega üle valas? Emmie oli selline nõrguke, naiivne, ootas karmilt elult midagi ilusat ja head ning nii ta ju ära armuski.

Emmie aga tõelise sõbra kombel aitab siis Lucasel abielluda. Käib ta pruudiga ringi tsillimas, mille kohta toob ka tõlkija välja, et Emmie ei mõtle üldse sellele, et pruudil võiks oma probleemid olla, kui vaid sellele, et pruut ta silmist välja ei loeks soovi ise Lucasega abielluda. No aga see olekski ju väga halb, kui pruut Emmie salajase soovi teada saab - ilmselgelt Emmie pelgab oma sõbra ja ta pruudi suhet tuksi keerata. Ja mis võiks olla hullem mehe kunagise flirdiga leppinud pruudi jaoks see, et nüüd mehe parim sõber ka veel meest himustab?! Selles mõttes mulle tundub jälle, et Emmie on just isetu - püüab varjata nii tugevat tunnet nagu armastus teise heaolu nimel. 

Samuti mulle tundub, et kuna Emmie mõistab, et ta on milleski vääralt aru saanud, püüab ta ise oma tunnetega tegeleda, et mitte teisi oma sisemisse draamasse kaasata. See ju on isetu. Ei lähe kellegi pulmaplaane rikkuma kuulutusega oma suurtest tunnetest, vaid keskendub sõpradele, karjäärivalikutele ning oma isa otsingutele (viimast ta jah on teinud noorest saati tegelikult). Kuigi tal on raske, ta püüab mõista ja leppida, et Lucas ei valinud teda oma elu armastuseks.

Tõlkija leiab, et Emmie näeb asju vääralt ning tema kogemustes kindel ei saa olla. Mul isiklikult sellist tunnet ei tekkinud. Püüdsin küll ka nii tunda, aga ei - mulle Emmie nägemus tundub siiras ja reaalne. Võrdluseks, loen just Jim Ashilevi raamatut "Kehade mets" ja vot sealse minategelase maailm on kõik läbi tema kõvera pilgu imelik ja reaalsustaju pekkis. Ei anna võrreldagi Emmiega.

Küll aga kindlasti on Emmiel sisemisi probleeme, mille lahendamisele aitavad sõbrad veidi kaasa. Emmie iseenesest on väga empaatiline, heatahtlik, kuid tal on tugev komme iseennast alla suruda. Jep - iseenda allasurumist tõlgendataksegi sageli isekusena. Kui oled sittades oludes kasvanud, kus sinu tundeid ei valideerita, siis oledki kohanemiseks sunnitud õppima iseennast alla suruma, teadmata, et reaalses maailmas see ei toimi edukalt. Aju aga nii töötab, et ta kohaneb ja eriti mõjutavad meid lapsepõlves ning teismeeas kogetud traumad või elustiil. Emmie puhul on minu meelest edukalt välja toodud, millised sündmused tema elus on teinud teda selliseks haledaks nagu ta on. Mul on tema vastu sümpaatia.

Küll aga haledus (mina nimetan seda enda allasurumist nii) on tõesti häiriv omadus teises inimeses kõrvaltvaatajana. Ma saan aru, kust see tuleb, Emmie puhul ka, kuid see osutub pikapeale häirivaks. Seega mõistan ma ka hästi tõlkija arvamust, sest oleneb millise nurga alt sa haledat inimest vaatad - kas mingi väike tagasihoidlik saamatu tegelane, keda sa aidata tahad või siis ainult endale mõtlev (sest hale kuju mõtleb ainult sellele, kuidas TEISTELE meeldiv olla ja seeläbi kuidas ENNAST alla suruda) ja seetõttu isekas kuju. 

Aga olgem ausad - ma siiski nõustun sellega (ka tõlkijaga), et oma tunnetest tuleks rääkida, mitte hoida neid sellisel viisil 14 aastat vaka all nagu Emmie seda tegi. See on tõesti tobe. Seevastu raamatus on ära põhjendatud, miks Emmie seda tegi ning positiivne on see, et Emmie arenes kogu raamatu jooksul. Aga reaalses elus ei pruugi nii hästi minna ning enda sisse elamine on päris loll ja ohtlik tegu - see rikub suhteid, sest ärritab teisi ning keerab ka jumala poolt loodud plaanid pekki. Õpime siit - ärme ise oma haleduse tõttu isekaks people-pleaseriks muutu.

Igatahes mul oli hea meel kellegi teise (tõlkija) arvamust lugeda ja siin analüüsida (ma loodan, et mitte keegi ei pahanda selle üle, et mulle meeldib erinevate arvamustega arutelu ja teen seda heal toonil. Ma vahel olen kogemata liiga otsekohene või karm, nii et andke teada, kui tundus liiga kuri), nii et see oli superlahe! Samuti lugesin ma internetis veel mingeid arvamusi, aga neid oli minu jaoks vähe, sest need olid lühikesed!

Palun lugege ka see põnev raamat läbi (te ei kahetse) ja andke mulle teada, mis te arvate! Ma nii väga tahan kellegagi veel arutada nende tegelaste kohta ilma spoilimata! Jumala hästi kirjutatud mu meelest on see raamat! Lõpp on ka olemas, seega ei ole mingit "interpretatsioonile avatud" puudulikku lõppu, mis mulle kunagi ei meeldi, vaid kõik on mõnna 😀. Btw, Edgar ka juba loeb seda! 😁

Kas inimestel on õigus Edgari osas?

 Mäletan, kui hakkasin Edgariga koos olema, siis ei mõistnud ma üldse, miks NII PALJUD teda ei salli? Cmon, tema enda PEREKOND viskas ta endi seast välja!

Samas aga inimesed, kes teda lihtsalt tundsid, kiitsid teda. Mulle ilmselgelt jättis ta superhea mulje - hooliv, armas, mõistev, empaatiline, aus. No kõik head omadused! Pealegi veel vaikne ja kena, ei tekita tüli.

Miks ma sellest räägin - esiteks, mul kripeldab, et inimesed on võrrelnud teda kellegi kohutavaga. Teiseks mul kripeldab kui halvasti on temaga käitutud. Kolmandaks ma tahan teada, kas keegi teda lähemalt ka teab ikka. 😀

Tema enda perekond kasutas selliseid sõnu tema kohta: valelik, varjaja, halvad valikud elus, tarbimisiha, kuulsusejanu, puuduv sära, ei taha ennast arendada, omakasupüüdlik, lapsed istuvad pähe. Tema endine abikaasa kasutas näiteks selliseid sõnu: provotseeriv, mittetsiviliseeritud, hoolimatu. Edgari mitu sõpra võtsid ta sõbralistist maha. Kuulsin ükskord isegi, kuidas mingi Edgari sõber reaalselt röökis ta peale telefonis: isekas, omakasupüüdlik, mõtleb ainult endale, hoolimatu, väga halb sõber; võtab ühendust ainult siis, kui midagi on vaja. 

Nii, siin üks näide Edgari noorema õe mehe kommentaarist Edgari mingisuguse postituse all (Edgari vanema õe mees seevastu toetab teda õnneks minu teadmist mööda). Ta vastab Edgarit halvustava Edgari endise naise ema poolt loodud kommentaarile (mis väidab, et Edgar ei hoolivat oma lastest). No mida pekki? Mis tekst? Ma ise ei saa absoluutselt midagi aru, ma vist va lollpea, aga te saate või? See kõlab nagu tahaks olla mingi õudne ettekuulutus. Dešifreerige mulle see jutuke ära. 😀 Ja nagu näha, see oli juba ammu, aasta tagasi vist.

Lisaks on olnud mitmeid kommentaare Edgari instas erinevatelt inimestelt. Üks näiteks on Edgari endise naise ema kommentaar, et Edgar ei hoolivat oma lastest. Ühe näite tõin siia kuvatõmmisena (tõlkige see ära 🤣), mis on toetav vastus Edgari eksnaise ema poolt tehtud halvustavale kommentaarile. Teise kustutas inimene ära, sest ma vastasin talle midagi (obv vihale ajas mind, sest ta ründas Edgari tervist, no kes teeb nii?!). On ju nagu mingi gäng kallal mehel?!

Rääkimata sellest, et Edgar luges meedias ilmunud lugude all mingeid kommentaare. Seal polnud ühtki minu tuttavatelt, ometi olid seal Edgari TUTTAVAD parastamas ja kirjutamas temast halba. See on küll mingi next level, sest ma olen aru saanud, et sitta võõrastest räägivad ainult need, kes on millestki valesti aru saanud. Inimesed näiteks, kes mind jälgivad, tunnevad või sõbrad on, need never ei räägiks minust halba, nad pigem solvuvad, kui keegi minu kohta halvasti ütleb. (Eks ma tegelikult vaatan ka, keda ma oma ellu lasen. Ja ok - jälgijaid võib igasuguseid olla, kuigi ma olen soovitanud, et kui ma ei meeldi, ei pea jälgima, sest ei mõju hästi muidu 🤣.) Lisaks Edgari mingi endine tüdruksõber, kellel on juba uus tüdruksõber; see Edgari endise tüdruksõbra uus tüdruksõber vihkab Edgarit nii metsikult, et ta käis isegi perekooli foorumis midagi kirjutamas ning keelas oma naisel (sellel Edgari endisel tüdrukul siis) Edgariga suhtlemise ära.

Lisaks mulle kirjutasid inimesed, et Edgar meenutab ühte halba inimest (teadagi keda) minu minevikust. Et mul olevat selles osas väga halb meestemaitse. See halb inimene oli tõesti toksiline ning vastik minuga, manipulatiivne ning õudne, seega tegi selline võrdlus haiget, kuigi ma seda välja ei näidanud. Kuidas siis Edgar selline olema peaks? Mis moodi?

Mina ei suutnud uskuda, mida Edgar kurat teinud on, et kuidagi tema enda tuttavad teda ei salli, rääkimata ta lähedastest sõpradest ja perekonnast (tal kaks õde ja üks vend). Mida pekki?

Ma muidugi kaitsesin Edgarit teiste eest. Kuigi jah, ka ise avastasin, et mõni asi on tõsi või pigem on teistele tundunud halvana (mis endiselt ei õigusta seda halba, mida temast räägitud on). Ja on tõlgendamise küsimus, kuid ometi ei tee Edgarit nii pahaks inimeseks, et ta halba väärt on. Nt valetamine - Edgaril on komme gaslightingut teha, sest ta on nii ebakindel, ta ei valeta meelega. Lisaks ei oska Edgar end üldse normaalselt väljendada tavaliste mina-sõnumite abil, vaid kasutab tohutult sina-sõnumeid, mis ilmselgelt mõjuvadki provotseerivalt teistele inimestele. Lisaks kipub ta end liialt õigustama. Edgaril on kohutavalt halb suhtlemisoskus, mille tõttu teda tõlgendataksegi valesti ja ta tundubki ebameeldiv. Aga see ei anna ju õigust nii halvasti tema kohta öelda või mis?! Ja ta veel elust välja visata? Ja temast halba rääkida mulle? Ja sry - see milline inimene on, sõltub suuresti tema kasvatusest, nii et ma kiikan siin osas küll tema perekonna poole. Neil pole mingit õigust käsi üles tõsta ja väita, et "meie oleme väga ausad, Edgar üksi on valelik!"

Aa, btw, mul oli üks tuttav, kes oli väga minu ja Edgari suhte vastu (nüüd ta muidugi eitab seda ja väidab, et "mina olin teie suhte poolt, kuigi te kokku ei sobi") ja rääkis mulle Edgarist halba ümber nurga, et mitte kasutada otseseid sõnu. Aga eks pärast selgus, et ta ise oli minusse armunud. Pluss üks mu teine tuttav ütles, et ta teab Edgarit ammusest ajast ja ei soovita mul temaga koos olla ning tegin vale valiku tema puhul oma elus. Selle tõttu ta ka saboteeris otseselt meie suhet ühe valega, mille käiku lasi. Nii et jälle oli mul see tunne, et kõik on tema vastu. 😐

Igatahes, palun need, kes Edgarit tunnevad, ükskõik kui lähedalt või kaugelt, andke mulle teada, kuidas te teda tunnete. Milline ta siis on? 😀 See oligi mul postituse mõte. Ta pole ju halb inimene, aga MIKS teda ei salli ta pere ja tuttavad? 

Btw, ma ei taha seda postitust väga pikaks ajada, aga mainin uuesti üle, et ei vihka teda kõik - on inimesi, kes armastavad teda ja tal on tuge. Aga minu jaoks on kuidagi koormav või imelik, et kuidagi palju on olnud seda negatiivsust tema suunas ja see närib mind.

Kas lahkuda vägivaldse mehe juurest?

 Ok, see kõlab küll nagu mu viimase postituse jätk, aga ma sellest ei kirjuta praegu, sest täiesti juhuslikult juhtusin ma nüüd lugema läbi autori Dagmar Lamp raamatu "Ü nagu üksikema" ja ma arvustan nüüd seda.

Armastan lugemist, eriti mõnusa ilukirjandusliku teose. Ma sain selle raamatu kohta teada Rahva Raamatu veebipoest, kirjeldus oli ülipõnev ja nii ma selle ostsin. Esiteks juba seepärast, et ma ise olen vägivaldses suhtes olnud ja mind nii väga huvitas, kas teise naise perspektiiv sellises suhtes on sama - kui sarnane on vägivallatseja. Ja näed - üks ühele kavalad manipulaatorid on need vägivallatsejad tõesti, neil on tohutult sarnasusi! 

Btw, ma ise pidasin juba aastaid tagasi plaani kirjutada samamoodi raamatut vägivaldsest suhtest, aga nagu öeldud - ma olen liiga ebakindlel, et see plaan ellu viia, sest kes seda ikka lugeda tahab.

"Ü nagu üksikema" oli kirjutatud mõnusalt, sujuvalt, arusaadavalt ning ka olustikukirjeldused olid head. Raamat polnud segaseks aetud (mõni ilukirjanduslik teos läheb üle võlli oma olustikukirjeldustega ja huvitav osa kaob seega silmist, sellel raamatul seda probleemi polnud), seega jooksis jutt hästi ning mõnus oli süveneda. Küll aga kõige suuremad miinused olid raamatu pikkus - see sai liiga ruttu läbi; ning lõpp. Lõpp tundus nagu autoril oleks olnud kiire raamatu ilmumisega ja arvas, et sai olulise öeldud, et jätakski nüüd selle lõpu ära. Kui selline lõpp on lõpp, siis on mul ju mitu raamatut lausa valmis! -.- 

Peategelane oli tuntavalt väga atraktiivne naine, sest mehed jooksid tal sabas. Ta oli lõpetanud vägivaldse suhte ja seal suhtes ka armsa lapsukese saanud. Nii palju oidu sellel vägivallatsejal ikka peas oli, et lapsega käitus ta talutavalt hästi ja tema ees lollusi ei rääkinud (kui jah välja jätta see, et ta ikkagi manipuleeris lapse abil - ei maksnud elatist, ei tahtnud last enda juurde võtta). Tänud autorile lapsega suhe ilusti kirja panemast, et rase lugedes traumat ei saaks!

Vägivallatseja oli tüüpiline maniakk kindlate äratuntavate joontega, kellel oleks diagnoositud küll mõni klaster B isiksusehäire, kui ta üldse otsiks abi. Küll aga sellised ei taha terveks saada, seega nad ei otsi abi. Esinesid tüüpilised jooned - lovebombing, naise väga tasapisine enesehinnangu madaldamine, naise eraldamine sõpradest, äärmiselt tüüpiline abordi tegemise käskimine (naine tegigi nende esimese lapse puhul aborti 🤬). Flying monkeyde enda ümber haaramine - lipitses naise parima sõbranna ja perekonnaga, et võita nende poolehoidu ja näidata naist hulluna.

Abordi tegemise tahaks siin ära rääkida, kuna mu meelest on väga vähe räägitud, et see on üks väga suur red flag suhtes. Vägivallatseja sunnib oma kaaslast ju seetõttu abordile, et nö näha, kui suur võim on tal kellegi elu üle, konkreetselt ELU üle. Ju see tekitab temas mingi jumal-olen tunde. Kui naine teebki aborti käsu peale, no siis ilmselgelt näeb vägivallatseja, et see inimene on tal maksimaalselt käpa all, hüpita nagu marionetti ning teiseks saab ta naudingu, et tal oli võim jumalat mängida. Seega on mul hea meel, et selline oluline nüanss toodi siin raamatus välja. Seega - ma pole saanud hoida neid naisi vägivallatseja jumala mängimisest eemal, kes kahjuks on selle läbi elanud - aga naised, kes praegu siin loevad - SEE ON RED FLAG, LAHKU SUHTEST; MITTE KUNAGI EI LÄHE PAREMAKS!

Lisaks oli raamatus edukalt välja toodud, kuidas iga hetk ei olegi ju paha suhtes olla - mees on armastav, hooliv, kena ja värki. Ise oled ju paha naine, kui seda hinnata ei oska! Häid ja ilusaid hetki on ju palju, eriti siis kui ta sind ei alanda, karju su peale või ei pane sind halvasti tundma. Ta ju lihtsalt armastab sind NII palju! Kui konstantselt halb pole ning sa tead, et igas suhtes on tülisid, siis miks sa koos ei taha olla? Ei oska hinnata oma kaaslast? Ta ju nii kena ja hea mees, vaat kuidas aitab sind! Seda ühiskonna mürgilist toksilisust kasutavad manipulaatorid edukalt ära.

Igatahes, et vägivaldse suhte kohta natuke rohkem teada, võib seda raamatut lugeda, kuigi peennüansid manipulatsioonist ei olnud seal otseselt välja toodud, sest raamat ise oli väga lühike. Ma olin lausa pettunud, et see üliruttu läbi sai.

Spoiler: Üldse peategelane ise - ta oleks peaaegu mitmeid asja õigesti teinud, aga ta ei teinud. See mulle ei meeldinud. Näiteks see manipulaator keeldus talle lahutust andmast ning naine plaanis kirjutada oma eksmehe uuele sõbratarile, et miks mees keeldub lahutusest. Kirjutas juba kirja ära... Aga ta loll kustutas selle ära. Päris elus võiks naised ikkagi kokku hoida ja kui mingi mees on hull, siis ikkagi sellest teada anda teisele naisele, eks. Kasvõi alustadagi lihtsast ratsionaalsest küsimusest. Pealegi see uus naine oli manipulaatoril vaid objekt, kelle abil eksnaise üle võim haarata.

Mida ma just teada sain?!

 Tavaliselt ei postita ma tuju ajel, vaid mõtlen miljon korda läbi ja siis jääbki postitamata, aga nüüd ma ei saa, sest tunnen end ise ka halvasti.

Märkasin, et Mallukal oli postitus kirjast Justinile. Hakkasin lugema ning esialgu ei saanud aru, mis Justinist ta räägib. Inimestel on ju palju erinevaid tuttavaid ja värki. Kahtlustasin küll, kas see on see Triinu Liisi abikaasa, aga ei suutnud veel hoomata, sest tekst oli selline, et mees on vägivaldne olnud.

Ning järgmine hetk siis nägin, et Kroonikas on artikkel, et see info vastabki tõele. Ausalt öeldes on teema avalikuks tulekust praegu liiga vähe aega möödas, et ma saaks kindel olla, mis on tõde ja mis mitte, aga sellised süüdistused ei tule lambist. Ning vaatasin enda peale kui pime ma olen olnud.

Mina loomulikult toetasin Triinu Liisi ja Justini suhet, aga mida hekki... Miks?! Ja kuidas ma aru ei saanud? Või noh, tegelikult midagi ma märkasin, aga kohe seletan ära, kuidas mul tekkis kognitiivne dissonants ning ütlesin endale, et kõik on korras.

Ausalt öeldes ei tea ma siiani, mis seal täpsemalt toimub, aga Kroonika artikkel räägib väga kohutavaid asju. Esiteks olen ma ise väga tänulik, et toksilistest suhetest olen suutnud enne pääseda kui sääraselt hulluks läinud on. Jaa, mul on olnud ka vägivalda ja olen hirmust värisenud. Nt mees on prostituute pannud, aga minu jaoks on siis olnudki nägemist (jah, see nägemist ei tule kohe täitsa, aga nii hulluks pole läinud nagu nende puhul Kroonika väidab). Vot seepärast olen ma ka VÄGA VIHANE ühiskonnas levinud haige lause peale, et "ainult litsakal naisel on palju partnerid olnud, normaalsel naisel üle x arvu pole olnud". No EI! Viimane probleem meest maha jättes on seksuaalpartnerite arvu suurenemine - kui mees on sitt, lihtsalt MINE JOOKSE! Aga eks see haige lause levibki toetamaks halbu suhteid, et naine ainult kannatagu, sest muidu oled ju lits ja ega keegi sind ei taha ega üksikemasid ei taha ja blabla.

Mis punaseid lippe märkasin ma Triinu Liisi ja Justini suhtes? Nii, kohe pean ütlema, et ma reaalselt ei käi iga päev Instagramis ning kindlasti väga paljusid asju ma ei näinud. Ma ei teadnud, mida nad panevad storydesse; polnud teadlik kui laivid aset leidsid, neid ei juhtunud ma nägema. Ma peamiselt nägin nende postitatud pilte ning pildiallkirju ning mõnikord storysid.

Kuna ka teised inimesed postitasid neist, siis mingi aeg panin ma tähele, et oli probleem kasside äraandmine. Ma algul ei saanud üldse aru, mis seal aset leidis ning sõna ma sel põhjusel ka ei võtnud, et ma reaalselt ei tea, kes mida millal rääkis ning teiseks mul oli täpselt samal ajal mure oma kassi kadumisega. Fakt on aga see, et enne iga looma võtmist tuleb 100x kõik läbi mõelda ning on teatud lemmikloomad, mida pole nii lihtne ära anda ehk siis polegi ära andmiseks mõeldud, vaid on pereliikmed. Põllumajandusloomad jah, nagu hobused, lehmad jms on küll sellised, keda ostad ja müüd, aga iga liik on erinev ning kass kiindub megalt oma omanikku ning ma reaalselt ei suuda mõelda kassi ära andmisele ilma valu tundmata, seega olen ma kallutatud. Seepärast ma ka sõna ei võtnud, et ma ei tea, miks nad pidid nii kohutavalt raske otsuse langetama. Nägin nende kasside pilti ja hakkasin peaaegu nutma. Aga nägin seda, kuidas Triinu Liisi maha tehti avalikkuse poolt ning sellega ma ei nõustunud. Triinu Liisi kasside äraandmine siiralt kahvatus näiteks kasside tulistamise kõrval, milles tekkis minu kassi puhul kahtlus. Ma ei saanud aru, miks inimesed võtsid Triinu Liisi kallal, kui meie seas on konkreetseid loomatulistajaid - võtke nende kallal noh, palun!

Ning too hetk oligi esimene red flag - mulle tundus, et Triinu Liis on sunnitud teatud juttu rääkima, nagu ta peaks varjama kasside saatust või midagi. Seepärast mulle ei meeldinud ka see, et tema kallal võeti, sest mulle tundus ta ise ohver olevat - et ta ei tahtnud loomi ära anda, võib-olla teda sunniti. Aga kes muu oleks teda mõjutanud loomi ära andma kui mitte tema abikaasa? Äkki siis tema abikaasa ei sallinud kasse ja mõjutas Triinu Liisi neist lahti saama? Kui mu kaaslane minu loomi ei kannataks, siis kas ta üldse oleks mu kaaslane? Arvatavasti mitte. Ja see saaga oli minu jaoks red flag Justini kohta.

 Aga sel hetkel tekkis mul kognitiivne dissonants - ma tahtsin uskuda, et Triinu Liis on teinud enda pere jaoks parima valiku abikaasa näol. Ma tahtsin uskuda, et teda pole mõjutatud ja ma ei tahtnud Justinist halba mõelda. Nii et dissonantsi vähendamiseks sisendasin endale, et Justin ikkagi on hea Triinuga. Teadsin, et ma ei tea asjast midagi ja lootsin edasi, et kõik on hästi.

Järgmine asi, mida märkasin, oli see, et Triinu Liis postitas storys, et meedia on valeinfot levitanud nagu läheksid nad Justiniga lahku. Lisas ta, et tegelikkuses on kõik korras ja nad on koos. Tol hetkel olin ma avastanud, et meedia suudabki valetada inimestel suud ja silmad täis nii et ma uskusin täiesti Triinu Liisi. Ma tean ju, kuidas uudised tekivad (lampi) ning kui lihtne on meedial oma juttu kallutada ning kui raske neile vastu võidelda ning kuidas nad ei räägi seda, mida vaja. Arvasin, et Triinu Liisil midagi sarnast - meedia klopsis kuskilt ridade vahelt loetuna midagi kokku ja saabki valmis ebatõe. 

Viimase juhtumi puhul, kui mul poleks aga endal olnud selja taga kurba kogemust meediaga, oleksin ma ka mõelnud, et kust selline info tulla võib küll, ju seal midagi rikkis ole. Aga jah, mõlemal korral leidus mul ise midagi säärast elus aset, nii et seetõttu olingi kallutatud, oskamata näha halba suhet. Ning just pärast seda lisas Triinu ka pildi, kus kinnitas, et kõik on hästi ja ma uskusin.

Mul oli endal kogemusi, mis mõjutasid mind olukorda teatud nurga tagant nägema.

Lisaks lähtusin ma endast - ma tean, et väga raske on vägivaldsest manipulatiivsest suhtest väljuda, ometi olin ise seda teinud korduvalt. Sain mina hakkama, siis uskusin alateadlikult, et ka Triinu saab, nii et ju tal on suhe tõesti hea, kui nii väidab. Ma ei kahtle inimese sõnades, aga ilmselgelt oli ta mõju all, kui näitas väljapoole, et kõik on hästi.

Lisaks olen ma elu jooksul mitu inimest välja aidanud vägivaldsest suhtest ning pealt näinud kui sügaval augus ohver on. Kui kallutatud ja valeks on muudetud tema maailm ning kui võimatu on ohvrile selgeks teha, et kuule - sa kaotad ennast, kui sa ei lahku. Kuna Triinuga ma igapäevaselt ei suhtle, ei teadnud ka näha nende tülisid, millest oleksin saanud vastava arvamuse kujundada. Seepärast jälle sisendasin endale, et kõik on hästi.

Lisaks nägin ma ka läbi sotsiaalmeedia, et Triinu võis kõigiga suhelda. Näiteks minu mees sai pahaseks juba nii väikese asja peale kui rääkisin talle, et tahtsin geimehega tüdrkute õhtu teha, aga Triinu võis tantsida teise mehe vastas, sest seda ta tegi sotsiaalmeedias. Vägivaldses suhtes keelab manipulaator vaikselt oma kaaslasel kõigiga suhtlemise ära. Ka seepärast ma ei uskunud halba, et Triinu märkis pidevalt oma sõpru ära.

Ka suhte (saboteerimise) osas elasin sama läbi Triinuga: inimesed rääkisid halba minu mehest, aga ma ei uskunud seda ja meil on hästi. Inimesed tahtsid meid lahku ajada, aga sellel polnud mõtet. Arvasin, et ju on Triinul sama: inimesed räägivad ka halba tema mehest, kui kõik on ju hästi. 

Mul on kahju, et uskusin head suhtest, kuigi oleksin võinud näha tegelikkust. Äkki oleksin võinud külla minna ja aidata? Võib-olla oli asi ka selles, et ka mul on norm suhe ja tahtsin näha, et ka Triinul on? Igatahes, nagu näha, selle suhte nägemist mõjutas minu reaalsus.

Selle loo puhul miks ma ei kahtle olukorra reaalsuses, on see, et Kroonika artikli avaldanu on Triinu Liisi sõber.

Vägivaldsest suhtest - ohver manipuleeritakse sõltuvussuhtesse. Kui olin ise mürgises suhtes, siis väga vaikselt eemaldati kõik mu sõbrad. Mulle sisendati, et olen ebameeldiv litsakas kole narts, kes peaks õnnelik olema, et temasugune austusväärne mees üldse minusugust tahab. Kui julgesin kirjutada kellegagi, siis arvustati iga mu kirja. Olevat ma liiga palju hüüumärke pannud, mis on litsakas ning jätan halva mulje endast. Kui käisin kursapeol, olevat ma liiga palju tere öelnud inimestele ning inimesed naersid minu üle. Et tema tunneb inimesi väga hästi ja teab, et minu üle naerdakse. Kui sülitasin nätsu suust välja otse prügikasti, siis tema sõber kommenteeris "haha, nii naiselik" just selle mõttega, et mind maha teha, kuna see oli väga häbiväärne ja mitmed inimesed ei vaata seepärast minu peale enam hästi. Kui ma pudelit käes viskan, siis kuna ma seda kohe üldse hästi teha ei oska, siis inimesed arvavadki minust halvasti. Kuna mul on enne suhteid olnud, siis olen litsakas ning pärast teda mind enam mitte ükski mees ei tahaks, sest litse ei taha keegi. Ja minu sõbranna räägib mind taga - ta tunneb inimesi väga hästi ja teab seda. Noh, see kõik läks liiale ja jätsin ta maha enne kui peksa sain, aga ma tean, et oleksin saanud tappa ka, kui oleksin jäänud kauemaks kui need napid 9 kuud.

Või suhe, kus manipulatsioon ei toimunud niivõrd sõnadega, kui solvumiste ning karistavate käitumistega. Kus ma olen tema sõnul nii ääretult loll ja ähvardused, et ta jätab mu ka maha, kui teen seda teist või kolmandat. Pidevad solvumised, kui julgesin sõpradega suhelda või õnnelik olla. Pahaseks saamised, kui tegin midagi mida ei tohtinud.

Igatahes, tahan öelda, et väga raske on vägivaldsest suhtest väljuda, see ei ole üldse lihtne, ning palun olge inimeste vastu head, sest te ei tea tema läbielamisi!