Eksamifinaal algab!

Tervist, eksam! See tähendab, et sügisene semester hakkab lõpule jõudma JUBA! Minule on see küll äärmine rõõm, sest ma saan puhata ja palju teadmisi olen ka korraga omandanud. Ja see semester oli mõnus, reaalselt õppisime ja sain elada ka, ja mängida lastega.

Kirurgia on meil selline suur aine, kus on koos üld- ja abdominaalkirurgia, veresoontekirurgia, traumatoloogia ja ortopeedia, lastekirurgia ja uroloogia. Ehk siis neljast suurest osast koosnev eksam on tulekul. Mida aga ma teen? Mul on vaba nädal juhuslikult sattunud - õnneks ei ole kooli, kuid pärast vaba nädalat on anestesioloogia, mille arvestuse teeme ka seal ära ja kirurgia eksamile see ei tule - ja ma ei õpi praegu. Ma lihtsalt vahin ringi, teen Groki abil videoid, mängin malet, Red Dead Online, loen raamatuid ja kuulan muusikat. Pealegi lähen täna ballile. Võiks ju ometi kirurgia kõik selgeks õppida, mis? Võiks-võiks, ei tea, mida ma siis molutan. Õppimise isu tuleb mul õhtusel kellaajal, aga siis mängin ma lastega. Võta siis kinni, millal mida kasulik teha on.

Okei, täna ka sain vara üles - kell 12 nagu vabal päeval mul kombeks ja õhtuseks Tartu ülikooli balliks pean hakkama varsti valmistuma. Ma mõtlesin endale Sheinist kleidi tellida, kuni vaatasin laupäeval kalendrit ja avastasin, et ball on kahe päeva pärast ja sain aru, et Sheinist tellimine jääb nüüd küll ära - ma panen hoopiski selle modifitseeritud kuldse kleidi selga, mida ma missivõistliste tarbeks parandasin. See ajab kuldset sära välja. Lisaks veel meik on ka vaja teha. Nii et jälle - kui õppima hakkan, tuleb valmistuda balliks! Nokk kinni, saba lahti.

Ma arvasin, et see vaba nädal on aega terve maa ja ilm kõike teha ja eksam kohe jumala selge esimesest päevast. Homme on mul kogu päev jälle hõivatud, laupäev ja pühapäev on päevad, kus ma enamasti kunagi kooliga ei tegele. Nii et millal ma õpin? Mine tea, aga eks näis. Elan tund korraga, haha.

Nii, sain selle endast välja kirjutatud oma uue arvutilaua taga, mille äärmiselt hea hinnaga Jyskist sain. Eelmine lagunes - see oli sellest ajast, kui ma Tiskres elasin ehk siis ikka 20 aastat vana või midagi. Korralik küll, aga klaviatuuriosa kukkus sülle, nii et mul oli lihtsalt vaja uut. Ja nüüd saab terve pere arvuti taga istuda, kui ma mängin Red Dead Online mängu. Kusjuures mul on olnud tohutu areng - kartsin kunagi kõiki (generaliseerunud ärevushäire, mis tekkis traumaatilise sündmuse tagajärjel), mille tõttu ei julgenud ma seda mängida, kuna seal olid teised inimesed, kes mind maha lasid. Nüüd mul on nii ükskõik, mida teised seal teevad, ma jään ikka iseendaks, haha. Näiteks mõnele meeldib teisi lambist maha lasta. Las lasevad, mind ei huvita ka mitte. Ma teen neid väljakutseid, kus on mõistlikumad tegevused, näiteks kalapüük, bountyde jahtimine ja koostöö. Ehk siis, mina jään ikkagi iseendaks, teised tehku oma soove. Mina sain oma tervise parandatud, loodan, et see annab kellelegi jõudu ka ise raskes olukorras olles!