Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

teisipäev, 10. aprill 2018

Magusainete toppimine toitudesse - väkk

Nii mõnus on oma isiklikus blogis kirjutada kõike, mida sülg suhu toob, kontrollimata pingsalt ka kirjakeele korrektsust :D No eks see ole tegelikult ju blogi mõte ka, muidu poleks mõtet, kui ma siin äärmiselt viisakas oleksin. Pealegi blogi kasutamine/levitamine loata pole nagu lubatud, seega ei tohiks olla mul probleemi, et see kuskile lampi levib nagu varem kippus juhtuma.

Olgu, see eelnev pole oluline. Oluline on see, et läksin üks päev Selverisse jälle, et osta jälle mingi kirsikompott, mis mulle viimasel ajal nii meeldima on hakanud. Vaatan siis, et mingisugune kompott on allahinnatud või soodsam. Kuna ma olin nagunii suht suvalt neid pidevalt võtnud, siis võtsin seekord selle odavama toote suht suvalt. Nagunii kõik on täitsa sarnase maitsega olnud - peaasi, et kive sees pole. Head ja toredad toidud.

See oli hea


Läksin siis koju ja hakkasin sööma. Ja tundsin, et kuidagi teistmoodi on. Vaatan pakendit - murelikompott. Eks ma poes juba ka vaatasin, et see nagunii murelikompott, aga mis suur erinevus neil nagu väga ikka olla saab. Võtan siis edasi mõned murelid seal ja lähen istun niisama. Ja kui niisama istun, siis tunnen, et imelik maitse on suus. Nagu selline häiriv, et tahaks millegi muuga suud loputada, sest see imelik maitse ei lähe ära.

Ja ma juba tunnen selle kuradi imeliku maitse kaugelt ära! Tavaliselt on süüdi magusained! Rõve pask mu meelest! Vaatan siis koostisosi (mis tavaliselt kirsikompotil on mingi kirsid ja vesi vms) ja ongi - kuradi sahhariin sees! Räige! No ega ma mingi magusaine pärast tervet kompotti söömata ei jäta, aga iga ampsuga oli tunne, et mul vist kaob järjest isu kirsikompottide järgi ära. Pealegi olid sinna mitmed kivid ka sisse jäänud.

Ja üldse milleks toppida magusaine kirsi- või murelikompotti? See on nigunii ju magus värk! Mida ma selle magusainega peale peaks hakkama?! Kaloreid sealt ei saa, on niisama kuradi suhu jääv jälkus.

Appi! Ma kunagi hakkasin vihkama seda populaarset magusainet steviat. Söön ma rahus proteiinibatooni ja mingi kleepuv mõru maitse on juures. Ja mitte kohe - vaid ikka pärast ampsu võtmist jääb sul suhu nagu sülg! Ja no viisin otsad kokku, et igas batoonis, kus sees on stevia, see on pask. Nii siis jäid väga mitmed batoond mu menüüst välja selle lollaka stevia pärast. Jätku panemata, ausõna... Vahel on ka suhkrust ikka jumala siiber ja siis võtad suhkruvaba asja, aga on magusaine sees, mis on veelgi hullem! Issand, ma tahaks ometi ilma lollaka suhkru ja magusaineta asja süüa, kui võimalik, eks!

Siinkohal kiidan Proteiinikohukest, mille ma olen avastanud. Esiteks on see ilusas musta värvi pakendis ja teiseks on seal kõik pahamaitseline jura puudu! Tahad vähese suhkruga asja - palun, nagu taeva kingitus ja pole veel jubedaid magusaineid ka! Maitse imehea selle tõttu! Miks ma sellest räägin, ongi selle mõttega, et saab ju vabalt vähema suhkru ja ilma magusaineteta hakkama - asi maitseb superhästi! Onju, toiduainetetööstused - võtke lihtsalt eeskuju!!!!

See stevia - mõnes kohas on see isegi norm. Näiteks roheline Nestea on olnud pikalt hea mu jaoks ja seal on veits steviad sees, aga ei riku maitset ära. Aga nt Coca-Cola Zero - ma ei tea, mis seal sees on, aga see jook on nagu magusainete kokteil. Coca-colat joon mina ainult selle mõttega, et saada palju suhkrut. Aga kui seal polegi suhkrut, siis mina ei näe küll kokal mõtet. Eriti kui suhkru asemel on jälkus. Jätku siis üldse kõik välja :D Igatahes kiitus, et neil on olemas ka tavaversioon suure suhkruga.

Ma olen inimene, kes armastab tohutult juua - mahlad, erinevad veed jms. Kuna joon nagunii umbes 5-6 liitrit päevas, ei ole minu jaoks probleemi ära maitsta erinevaid tooteid. Vahel on mõni uus põnev vesi tulnud lettidele. Ja mu pettumus on tihti suur, kui ostad ära ja proovid - ning maitsest tunned jälle, et mingi jälk magusaine on keelele pesitsema jäänud. No milleks... Ära jood nagunii, aga ei saagi uut lemmikut või siis lülitada oma jookide valikut suuremaks. Pealegi jookidest rääkides on ikka nii raske ilma suhkruta vett leida. Vahel tahaks nagu mingit maitset, aga suhkrut on ületopitud. Ma saan aru, et on veidi suhkrut, aga mõnes on nii palju suhkrut, et ma võiks sama hästi kodus suhkruvee pudelisse segada - tunne on pärast joomist sama. Seepärast on mahlad head, aga no neis on kindlalt alati lisasuhkur sees... Nagu... Puuvili või millest iganes mahl on tehtud, on ju nagunii suhkrupomm, siis milleks panna lisasuhkur veel joogi sisse?! Vot sellest ma aru ei saa... Aa, tegelt saan aru - mõni tarbija ju armastab suhkrut ja kui tootja lähtub rahast, siis paneb ta suhkru sisse, sest "muidu pole joogil maitset". Ma olen mingi üks vähene mõttetu, kes vingub sellise asja üle ja minuga ei arvestata. :D

Ma olen pikalt olnud inimene, kes usaldab enda organismi toiduainete koostise määramisel. Ma ei vahi kõiki pakendeid silmad grillis peas, sest ma parem söön asja ära ja pärast mu organism otsustab, kas suhkrut, soola jms oli palju või vähe ja annab mulle märku. Aga siin ma jälle tahaks vinguda, sest teate kui raske on leida suhkruvabu asju! Leiad suhkruvaba asja, aga siis on sees stevia või muu pähh asi (ja suhkur ka ikkagi?!). Nii et ma tõesti kiidan neid tegijaid, kes pole oma lollaka optimaalse tarbijapetmise teed läinud ja lisanud "suhkruvabadesse" asjadesse suures koguses muid maitsega asju.

Seda eriti juhtub, kui ise süüa ei tee (sest kui teed mingitest toorainetest, kus on sinu kontrolli all see rõve suhkrukogus), ja poest ostad snäkke, siis päeva teises pooles on ikka räige suhkru üledoos. Näiteks ükskord tahtsin õhtul kinno minna ja tahaks midagi head juua, aga pole! Küsisin kinoteenindajalt, milline oleks suhkruvaba jook ja ta ütles, et vesi. Minu meelest see näide illustreerib väga hästi toiduainetööstust. Iga asja sees on suhkur ja suhkur või siis magusaine ning sul polegi midagi normaalset süüa. Saa suhkruüledoos või ole söömata. Eks ma siis vee võtsin, sest janu on koguaeg.

Sellest suhkrutega toiduainetes liialdamisest räägib ka film "That Sugar Film". Kui ma seda vaatasin, viisin mitmed otsad kokku! Vot seepärast ma peangi poes end lolliks otsima, kui ma päeva lõpus olen suhkrust nii tüdinud, aga ei leia poes midagi head ilma suhkruta. Seal räägib hästi ära, kuidas on väljaarvutatud see optimaalne suhkrukogus, mis maitse tarbija lollitamiseks väga nämmaks teeb - ja see suhkrukogus on suur. Seega eriline au mul Proteeinikohukesele jälle, kus seda optimaalsusvalemit pole vist kasutatud (maitse järgi ütlen).

Ma olen inimene, et kui tahan magusat, siis ma ka söön magusat. Kui ma tahan soolast, siis ma ei taha, et mu soolase kanakastme sisse on topitud suhkur - või veel hullem - magusained. Oleks minu hääl veidigi kõvem, ma teeks midagi, et toiduainetööstused muutuks normaalsemaks. Aga noh, nende jaoks on oluline raha ja suhkrusõltuvuses tarbijad ei taha ju süüa, kui toidus pole kilode kaupa magustajaid sees. Aga no... tehku siis oma toit päriselt maitsev ja hea, et ei peaks halba maitset magustajatega peitma.

Nii et jah. Ma tegelikult olen toitude osas pirtsakas, aga tegelikult ei ole ka :D Kui aru saite nüüd sellest tekstist nii. Mul pole maitse nagu peamine oluline osa, aga mu organismi enda vajadused on oluline osa. Et söön ära ikka, lihtsalt raske on leida heamaitselisi asju. Pealegi toidud on päris igavad mu jaoks, sest sööd selleks, et elada - muud varianti pole. Seepärast söön ma pirtsutamata ära ka magusainete ja suhkruga asjad, kui need mul juba nina ees on, aga lihtsalt tore oleks vahel ka toitu rohkem nautida (kui see üldse võimalik on).






esmaspäev, 9. aprill 2018

Vingumine olematute rindade üle

Ma olen seda teemat suht vältinud, aga täna tuli Youtubes ette mulle üks video, kus rääkis, kui positiivne on omada väikeseid rindu.




Video iseenesest on tore ja positiivne. Peaaegu iga selle video "head" asja kuuldes mõtlesin ma, et mul nii täitsa ei ole :D Võib-olla olen mina see ainus õnnetu, aga nii positiivne mul küll elu pole olnud olematute rindadega nagu ta seal videos rõõmustab. Ja nüüd ma ei jaksa enam, mul on kaas pealt ära lennanud, tahaks selle üle vinguda. Kes ei viitsi hala kuulata, ei pea lugema. Ja lisaks!!! Mul on nüüd täielik õigus oma arvamust avaldada, sest rasedus on mu rindu suurendanud, seega ma tean nüüd täpselt, milline erinevus on: olematud rinnad vs väiksed rinnad, millele ma siin keskendungi! Rasedus muutis mu olematud rinnad õnnekombel väikseks - jagan ka teiega selle muutuse mõju oma igapäevaelule! Ka selles videos keskendub ta rohkem väikestele rindadele, mitte olematutele.

Defineerin siin kohe need kaks asja ära: väiksed rinnad - lihtsalt mingi pisem rind, mis on väike ehk siis see eksisteerib (nagu mul praegu lausa). Kuna inimestele meeldib korve mängu tuua, siis ütleme, et see on A, nt 75A. Saate ju ise aru, et siis peab ju midagi olemas olema, ehk siis väike. Olematu ehk lame rind - vaevu on rind eksisteerimas (võib mehega sassi minna). Ütleks, et mõõtude poolest nt 75AAA. Enne olid mul väga lamedad, nüüd väiksed :) Ise olen õnnelik, sest elu muutus enda jaoks paremaks. Ausõna.

Aga et mõni nüüd küsib, et omg sul pole ju olnud olematud rinnad, mida sa ajad?! Kohe ütlen ära, et ega ma loll ei ole. Kui ma olen selles vallas ebakindel - tunnen end ebamugavalt, kui see omadus eriti välja paistab, siis ilmselgelt kannan ma rõivaid ja riietust, mis tähelepanu sellelt kas kõrvale juhiks või siis väga sobivat lõiget. Seda peamiselt iseenda heaolu nimel. Poes saab ju riideid proovida ning ma ei osta kunagi riideid nii, et ma ei tea, kuidas see mu seljas on. Kuna rinnakude oli mul väga lapikult olemas, siis sai seda ikkagi kasutada. Mul üks reegel, millest ma lähtun: kui ma näen ilma selle riideta parem välja, kui riie seljas, siis seda riiet ma ei osta. Enamasti ostangi ma selliseid, mis tähelepanu viiksid olematutelt rindadelt kõrvale. Sama ka bikiinide kohta. Isegi väike lõikeerinevus võib kehas märgatava muutuse teha. Ma terve elu ju enda kehas olnud, seega ma tean hästi, kuidas diilida sellise probleemiga nii et teised arugi ei saa.

Vaadake kasvõi seda mu valikut selliseid bikiine kanda. Lõige soosib hästi keha, tuues välja rinnad. Bikiine ostes proovin ma alati mitmeid erinevaid, jänest kotis ma osta ei saa, sest tegelikkuses isegi tavaline kolmnurkne lõige erinevate bikiinide puhul võib väga suure erinevuse luua (nt kui suur on kolnurk, kuidas saab sättida, milline serv on laiem jne). Muidugi on bikiinide sees vatt, lol, ilma ei saa ma.

Räägin südamelt ära, et olen selles osas olnud ka ebakindel terve elu. Kuna mul üsna selline ümar rinnakorv ja kõht ei ole ka mingi mega-skinny-lame, õlad ka veidi längus, siis ega lame rind mind just suurt ei ole kaunistanud. Muidugi on mind sellega kiusatud. Ma noorena kartsin, et mõne mehega voodisse minnes mees jookseb ära, kui mu push-up ära tuleb seljast, aga nii ei juhtunud. Juhtus vaid nii, et mees rääkis mind hiljem teistele taga, et mul olevat rinnad puudu -.-

Lisaks mainin selle ka ära, et ma ei taha siin selle postitusega unistada, et mul oleks hiigeltissid! Inimestel on kange komme kohe arvata, et kui ma ütlen, et olematu rinnaga on raske, siis "aga hiiglaslikega oleks veel hullem!" Jah, oleks, ma suudan ette kujutada! Aga ma räägin olematu vs väike/keskmine! Postituse eesmärk on rääkida oma kogemusi lamedate vs väikeste rindadega. Mul pole vaja hiiglaslikke. Isegi kui ma olen unistanud sellest, et mul on rinnad, olen unistanud pigem väiksemapoolsetest, mis läheks rinnahoidja sisse. Pole vaja hakata ütlema, et hiigelsuurtega on hullem, sest see ei pane mind ümber mõtlema selles osas, et väiksemapoolsetega oleks parem kui lamedatega. Eriti, et nüüd on mul oma isiklik kogemus olemas (väike vs lame). Ehk siis jah... väikeseid olen tahtnud oma olematute asemel. Jutt siin postituses on lame vs väike/keskmine.

Vaatame siis video iga rõõmuhõiset ning panen selle oma eluga siduma! Eriti seoses sellega, et varem olin ma lamerind, siis nüüd olen väike rind ning millised erinevused on see mu ellu toonud!

Alustuseks see neiu räägib, et on elu jooksul õppinud, mida kanda, et end enesekindlalt tunda - täpselt sama olen ka mina teinud. Õpid elama oma kehaga ning rõhutama muid osi endast. Mul on olnud aegu, kui suisa võimatu on leida poest riideid, kuna mitmed riided on mõeldud ikkagi inimesele, kellel seal rinna peal midagi ka on, seega mõjub lõige kuidagi väga hullusti. Nagu märganud olete, kannan ma liibuvaid riideid ning mulle on aja jooksul saanud selgeks, et see lõige on parim mu kehaga. Võite laenata mulle oma mingeid teisi pluuse ja riideid, kui ei usu ja kontrollida.


1. sa ei pea kandma rinnahoidjat. Ma olin varem väga ebakindel ja kandsin rinnahoidjat, sest see andis mingigi illusiooni. Aga kuna see mulle valu tegi aastaid, siis lõpetasin ainult enda heaolu nimel. Hullult häbenesin, kui pole rinnahoidjat, aga nüüd ei kannagi, kui ei taha. Muidugi rinnahoidjaga näevad kõik riided paremad välja, aga selline see elu on. Ise ei pea peeglisse vaatama ju, et näha, et kõht on rohkem eespool kui rinnad :D Nii et see on tõesti hea. Nüüd väikse rinnaga ei kanna ma ka rinnahoidjat, kui ei viitsi.
Siin mainin ära selle, et varem lameda rinnaga oli väga raske kanda rinnahoidjaid, sest kõik tegid valu (kuna olid rinnakoe peal ja rinnakude on mul kuskil kaenla all juba - lapikud). Seega ei olnud mingit toestust, käsi üles tõstes liikus rinnahoidja ülespoole, tehes veel valu. Muidugi ma proovisin igast bralette ja spordikaid jne - vahet ei olnud ju, sest alumine serv pigistas ikkagi rinda ja tegi valu.
Nüüd väikse rinnaga on elu kardinaalselt parem! Ma leidsin kapist oma 75A push-upid, mis olid mulle varem ilmselgelt suured, aga nüüd on need parajad! Nagu omg! Ma olin nii õnnelik. Lisaks seda valu ei esine enam, kui rind on suurem. Ehk siis rind sobitub paremini rinnahoidjasse ning rinnahoidja ei sooni niimoodi rinnakoe sisse kui enne. Lame vs väike - võidab väike.

2. Saad joosta nagu tahad ega pea muretsema ebamugavuse üle. Ma veits ei nõustu. Kui ma olen jooksnud riietusega, mis pole nagu eriti rindade vastas (ehk siis nt pole rinnahoidjat ja pluus ka lõdva), siis ega see eriti mugav pole. Ikkagi midagi hüpleb seal millegipärast, aga õnneks kätt peal hoides saab hakkama küll. Nüüd pole ma midagi aru saanud, et muutunud oleks, sest pole joosta viitsinud. Lame vs väike - ei tea.

3. Sa ei saa soovimatut tähelepanu. Vot see on asi, millega ma eriti nõustuda ei saa. Ma noorena sain just negatiivset tähelepanu selles osas, et mul pole rindu. Küll seda vahiti, irvitati jne. Ka nüüd olen näinud, kuidas inimeste pilgud on ikka sinnapoole läinud ja see teeb mul oleku natuke ebamugavaks (selline tunne, et nad mõtlevad, et mul seal puudu lihtsalt - enesehinnangu värk). Lisaks oli noorena mitu situatsiooni, kus nt sõbrannad tõmbasid meelega rinnahoidjad hästi pingule, et minna meeste tähelepanu saama ja naersid minu üle, et mina ei saa seda teha, sest mul pole seal midagi. Ja siis käisid uhkelt niimoodi poiste ees. Oleksin tahtnud ka sedasama tähelepanu saada, sest nüüd olen "positiivse" tähelepanu puuduses, kuna nooruses jäi osa saamata. Ehk siis see tähelepanu, mida jagatakse neile, kellel on mingigi rind. Muidugi nüüd on mul väiksed rinnad ning pannes push-up rinnhoidja selga, paistavad need hästi välja. Kuna mul vanast ajast on jäänud nagu megasuper push-upid, siis need teevad ikka päris suure töö nüüd :D Inimesed on tulnud mulle kirjutama, et "rasedusega on tiss kasvanud". Järelikult ikka seda märgatakse väga. Siin eelistan iga kell väike vs lame - väike.

4. Sa saad magada oma kõhul. Üldse ei nõustu kahjuks ja see on väga kurb, et see rõõm on mul saamata. Mul esinesid tihti valud rinnas, kui magasin külje ja kõhu peal. No kõhu peal magades on valu garanteeritud, ka külje peal olles lõi sisse väga tugev terav valu, mille tõttu ma ärkasin ja pidin teise külje keerama või selili minema. Ilmselgelt käisin sellega arsti juures, aga seal ei leitud midagi. Seega on aidanud mind väga rinnahoidjate mittekandmine. Selili magamine on mu kõige vähem lemmikasend, aga kahjuks olen pidanud just seda asendit harrastama. Ja nüüd, kui mul pole lame rind - nüüd saan magada külili, sest kuna rind on suurem, siis see liigub nagu keskemale (kui aru saate). Ehk siis enne oli lame ja see tähendab, et ma lömastasin külili oma rinda. Nüüd on see veidi suurem kui enne, seega saan selle lükata kuidagi mugavamalt keskemale ja see ei jää mu külje alla. Ehk siis väiksed vs olematud - eelistan väikseid, sest nendega on magamisel väga palju mugavam!

5. pole seljavalu ja rippuvaid tisse. See on jälle asi, mida võrreldakse väike vs suur. Väikestega ei olegi alati seljavalu, aga tissid võivad rippuda ka väikeste rindade puhul ja see sõltub väga suures osas geneetikast. Nt aborigeene vaadates on neil selline geneetika, et rinnad kipuvad rippuma. Isegi väike ja siis see näeb välja nagu kivi sokis. Seega ei ole siin mingit vahet. Nagu venitusarmid on suures osas geneetilised, on ka see geneetiline. Pealegi seljavalu?! Oi, kus ma olen kannatanud olematute rindade puhul seljavalu, sest olen kandnud rinnahoidjaid ning seetõttu hoidnud õlgu pinges, sest muidu teeksid rinnahoidjad valu rinnakoele. Väikeste rindadega nüüd on mul veidi parem, sest ei pea õlgu nii pinges hoidma. Rinnahoidja peaaegu jääb rinna taha pidama kätt tõstes või liigutades, seega on ka valu väiksem. Siin on kindel võit olematu vs väike - väike! Seljavalu eksisteerib kindlalt olematute puhul, kui soovid kanda rinnakaid.

Nüüd räägib ta nõuannetest ning lähme sinna edasi.

1. Parimalt sobivad riided. Siin räägib ta sama juttu, mida mina enne rääkisin ning see on ju mõistlik.
Kanda toppe, millel õlgu pole. See on asi, millega ma ei saa üldse nõustuda kahjuks olematute rindade puhul. Mul on päris laiad õlad ning kui olen sellised riided endale selga pannud, näen ma konkreetselt transa välja :D See tundub naljakas, aga jah, nagu mehe kehas oleksin. Mulle jah lihtsalt ei sobi. See sobib kindlasti siis, kui omada kitsamaid kondisemaid õlgu. Kes ei usu, laenaku mõnda sellist riietust mulle ja vaadaku :D Hea meelega näitan. Ma juba olen sellistest riietest loobunud ning ma ei tea täpselt, kuidas nüüd oleks need kui rinnad on väiksed, mitte olematud. Ühte ma kodus proovisin, millel olid õlad puudu ja ütlen ausalt - sobis hulga paremini kui enne (siiski mite ideaalselt). Seega võidab võistluse lame vs väike - väike! Tegin teie jaoks ka ühe pildi, kus mul on juba väiksed rinnad sellise topiga ning vaadake ise, kuidas teile meeldib. Väike vs lame - väike!
Õlgadest katmata topp väikeste (mitte olematute) rindadega. Mainin ära, et ilmselgelt on siin rindade sees ka vatt (sest ilma vatita selliseid asju ma ei ostnud).

Halterneck - mulle keskmiselt see sobib, aga siis, kui seljas on rinnahoidja. Seega siin saan nõustuda. Õlad tunduvad küll suht suured minu puhul, aga kui mingigi rind on olemas, ei teki eriti transatunnet. See halterneck eeldab siiski, et õlad pole laiad ja et on olemas mingigi rind, mitte lamedad. Kahjuks jälle võidab väike rind. Sellel neiul on näha, et on väga kenad kitsad õlad, seega see ongi talle sobiv stiil.
Riietus lõdvem ülalt ning kitsamalt istuv altpoolt. See on väga tõsi! Selliseid riideid on raske leida, aga sobivad superhästi ning tõesti teevad kõhu veidi saledamaks ning rindadelt võtavad tähelepanu ära. Olen selliseid meeleldi kandnud ning oleks neid vaid poes rohkem! Siin pole vahetki kas lame vs väike.
Bandeau bikiini - siin ei nõustu ma üldse. Seda jälle mu laiade õlgade tõttu ning lisaks toob bandeau välja ka mu esiletungivad rinnalihased. Seepärast pole te kunagi mu seljas bandeaud näinud. Kolmnurkne bikiini teeb oma tööd hulga paremini minu puhul. Tegin teie jaoks spetsiaalselt ka bandeau pildi, sest ühed sellised mul on, mis lausa sobisid. Ostsin need, kuna ma väga-väga tahtsin ikkagi bandeaud kanda olenemata sellest, et see eriti mulle ei sobi. Need suht sobisid. Kuna nüüd on mu rinnad väiksed, mitte olematud, siis sobivad need veelgi paremini. Seega saan ma nõustuda mingil määral selles osas, et need sobivad väikestele rindadele. Kuid siiski pole parim lahendus minu puhul. Ta ütleb, et kolmnurkne pole nii hea, aga mulle on sobinud kolmnurkne paremini - kuid ka siin sõltub lõikest ja iga kolmnurkne tõesti ei sobi.
Bandeau bikiinilõige väikeste (mitte olematute) rindadega. Sees vatt.


2. Jäta meelde, et sul ei ole vaja dekolteed ja ole enesekindel. See on täiega tõsi. Kui mul oleks olnud enesekindlust kanda riideid, mis näitaksidki välja, et mul on puudulik partii, oleks ma seda rohkem teinud. Ma küll üritasin, aga eks enda sees tekib ikka suht suur ebamugavus, kui oled sellel teemal kiusamist kogenud. See on olnud pikk töö ja vaev ning noh... nüüd juba julgen rohkem küll jah. Tihti kui olen kellelegi vingunud, et mul pole rindu, on öeldud "vähemalt on sul tagumik" ehk siis mingi great asset on mul ikka. Tulebki keskenduda muule positiivsele enda keha küljes ning saada üle vanadest armidest.

3. tõmba tähelepanu teistele kehaosadele. Seda ma teen meeleldi :D Tõsi ka. Ja täiega õige, et see tuleb kõik ajaga.

4. Hangi sobiv rinnahoidja. Ma olen rinnahoidjate otsimise spetsialist. Olen kõik lõiked ära proovinud ning leidnud endale sobivaimad. Muidugi Eesti poodides on valik väike ning raskust lisab ka see, et mu rinnad on hästi suure pindalaga ehk siis algavad kuskilt kaenla alt, kuid väike korv rinnahoidja puhul ei ole nii suure pinna peal (ehk siis põhjustab see seljas valu). Muidugi olen ma endale sobivaid leidnud, tean oma lõiget. Seega see parandab asja jah, kui tead oma suurust. Lihtsalt ma õmbleks meeleldi ise endale rinnahoidjad, sest ikkagi ma kannatan seda, et korvi serv surub rinnakoe sisse ja mu rinnad ei ole keskel, nagu rinnahoidja nõuab. Nagu öeldud, on nende pindala meeletult suur. Seega jah, peaksin laskma end professionaalil mõõta. Ükskord läksin poodi, kus pidid nad ise vaatama, aga ei mõõdetud. Seega ma ei tea, kus seda täpselt saaks teha. Kui ise proovisin netis mõõta mitmete parameetrite järgi, siis oli see aadress küll et "omg võta ühendust meie spetsialistiga". Seal oli kusjuures nii, et etteulatuva suuruse poolest pidin valima kõige väiksema, aga see, kui kaugele rind külgedele ulatub, tuli mul kõige suurem suurus :D Seepärast see aadress ei teadnudki. Nii et jah, kui keegi teab, kus saab mõõta nii, et ma selle eest räiget raha ei maksaks ning ilgelt kallist rinnahoidjat ei peaks ostma, võib soovitada. Aga kardan, et minu omadele ei leiagi sellist sobivat rinnakat, sest rinnad on kuidagi sellised väga suure pinna peal ja ükski väikse rinnakorvi rinnahoidja ei ole ju suurepinnaline.



Lõpetuseks ütlen, et elu väikeste rindadega on kõvasti mugavam kui olematute rindadega. Selle lause pühendan kõigile neile, kes on üritanud öelda, et "väikestega on ju parem kui hiiglaslikega!" Jah, ongi! Aga olematutega oli kõige hullem. Palju on mulle jah näkku öeldud, et mul nii ilusad rinnad (selja taga vist teist juttu aetud), aga mis mul tegelikult sellest, kui mul iseendal ei olnud mugav. Tähtis on end oma kehas hästi tunda, selleks pingutasin ma pidevalt, aga kuskil saabus ikkagi piir olematute rindadega. Näiteks need valusööstud ja raskused riiete leidmisel. Väikestega on tõesti hulga parem! Seega, neil ei olnud õigus, kes kiitsid mu olematuid rindu, et nendega hea on. Ärge endale selliseid väga lamedaid tahtke.