Kuidas transformeeruda ekstratibiks (juhend)

Tibiks saada on lihtne. Tibi oled automaatselt kohe, kui näed juhuslikult natukenegi parem välja kui teine kade inimene. Aga ekstratibi? Ekstratibi ei panusta absoluutselt oma sisemaailmale ja näeb alati parem välja, kui tibi, sest lihtsalt HOOLITSEB enda eest rohkem. (Hoolitsus tibikeeles tähendab: pidev enda küürimine, kreemitamine, maskitamine, tuunimine, meikimine, mitmeid tunde aegavõtvad iluprotseduurid. Kogu keha karvkatte eemaldamine peale juuste, ripsmete ja kulmude.) Väga lihtne tegu, naised, kohe seletan!

Näitan näiteid enda peal!

1. Esimene samm on lisada palju tuuningvahendeid. Siis ei pea meiki eemaldades kartma, et inimesed peavad sind peletiseks. Teadagi käib tibidemaailmas asi nii, et kui sa ei näe välja täiesti täiuslik ja suurepärane, oled sa lihtsalt kole. Kunstripsmed, kunstjuuksed, kunstküüned on siin märksõnad. Väga oluline on oma nahka ka solaariumis praadida. Nahavähk ja liigne UV-kiirte kahjulikkus - pole sinu asi.

2. Teha meik. Tugev meik.

Esimesel pildil on mul ainult vähene meik ja see teeb minust ainult tibi, mitte ekstratibi. Siin teisel pildil illustreerin ma juba suurepäraselt vastupandamatut prunditatud suuga tibinägu koos veidi tugevama meigiga. Üks fakt: pilt eemaldab umbes 30% meigist. Nii et tee meik 130%.

3. Võtta kasutusele uued väljendid. Nendeks on: omg, ää, issand, jumaluke, dsiisas, ma ei tea, ma ei oska, mida ää.

4. Muuda oma kirjakeelt. Väga kaval nipp on teisi inimesi maha teha, sest nii tõused sa ise kõrgemale. Teadagi, keda sa kardad näha oma konkurendina - parim kaitse on rünnak!

Vale: "Tere! Olen 24-aastane neiu. Käin igapäevaselt oma hobusega ratsutamas ning treenin teda takistussõiduvõistlusteks."

Õige: "Joooou !! ma ei ytle vana ma olen ä . issandmiks sa ültse oma suud lahti teed.nii loll jutt, haha endal pole meikigi"

5. Teha hulganisti selfisid.

Selfied (eestikeelne lihtsustus: selfi. Kuid seda mitte kasutada, sest pole liiga võõrapärane tibide jaoks) peavad olema tibinäoga. Tuleb meelde jätta, et vaid meigitud näoga pilt ei ole veel piisavalt tibilik. Seepärast, prunditada suud, tõsta kulmud kõrgele ning valida veidi ülevamal olev nurk. 

Teine pilt illustreerib siin suurepäraselt tibilikkust. Kui pilt lisada sotsiaalmeediasse, valida paljuütlev tibipealkiri, näiteks: muzidkallid yo.

6. Meelde tuleb jätta väga oluline tõsiasi! Tiblikkust hinnatakse enamasti ainult välimuse alusel. Seetõttu tuleb rõhutada väga tugevalt oma naiselikke jooni. Tuleb teha pilt, mis paljastab suuresti oma kehavõlud, sest muidu pole sa mingi tibi.

Siin pildil on tibilikkuse kohapealt väga suur miinus - puudub meik! Nii ei tohi kunagi teha, kui tahad tibi olla!

7. Tibi peab suutma teha ainult tibinägusid. Parem mitte oma emotsioone väljendada pildi peal, kuid seda võib teha pildiallkirjas. Emotsioonide väljendamine on halb seetõttu, et muidu võid välja näha selline nagu päriselus ja omg siis seda jama, kui inimesed sind koledamaks pidama hakkavad! Botulismibakterite toodang on siinkohal ka su sõber, kui sul pappi on.

Näiteks sellele pildile sobiv tibiallkiri oleks: "omg, tegin uue soengu nii cool xoxoxo"

Head tibitsemist :)

Abielusaade - KOOSELU

Jätkan nüüd sellega, kuidas ma mentaalselt valmistusin Siimuga kokku kolima.

Ma olin enne seda vihane ja pinges. Ma ei tahtnud uskuda, et nüüd pean sellise inimesega veel koos elama. Arutasin oma seisukorda perekonnaga. Kui mu perekond alguses kuulis, millisena tundub Siim minu jaoks, ei suutnud nad ära imestada, kuidas tema peaks mulle ideaalmees olema. Liigne erinevus torkas mu perekonnale juba kaugelt silma ja pikemat aega.

Otsustasin, et püüan Siimuga läbi saada kõige sõbralikumal viisil, mil võimalik. Ehk siis püüan olla rahulik, vältida draamasid ning olla temaga väga sõbralik. Muidugi raske on olla sõbralik inimesega, kellele su enda keha ja meel on nii tugevalt vastu. Sisimas lootsin, et enam mingeid pingeid meie vahel nii ei tekigi.

Niisiis sõitsin Tallinna, pakkisin asjad ja saime Siimuga kokkulepitud kohas kokku.

Olin juba esimestel hetkedel teda nähes pinges ja ärritunud. Saime kokku ja siis ütles Siim ka minu jaoks õnnelikud laused, mille tähendus oli seesama, mida ma olin mõelnud: proovime sõpradena edasi elada. Seda kuuldes langes kivi mu südamelt! Mul oli talle kavas pakkuda välja samalaadne plaan ja ma olin nii õnnelik, et ka tema seda tegi! Järelikult läks asi juba paremaks minu jaoks.

Nägime ilusat korterit ja kolisime sisse. Siim oli nõus magama elutoas, sest ta pidi nagunii minema varem tööle ning siis ma saaksin edasi magada.

Käisime koos poes. Seal jälle püüdsime üksteisega sõbralikud olla.

Ja nüüd ma tahaksin midagi olulist öelda: minu naiivsuse tipphetked! Siimuga suheldes tekkis minus igakord, kui meie suhtesse positiivsem valguskiir ilmus, lootus, et nüüd ongi kõik hästi! Nii algasid tõusud ja mõõnad minu arvamuses tema vastu ja meie omavahelises suhtes. 

Poehetk oli tõus. Ma mõtlesin, et näed, kui vahva, olen sõbraga poes, valime koos, mida süüa teha, meil on veel sama maitse ka ja sarnased ideed. Mulle meeldis, et ka Siimule meeldisid pelmeenid. Tal oli plaanis teha hea kaste sinna kõrvale kurgitükkidega. Nii et minu sees oli nüüd kergendustunne, et elu on jälle ilus ja suudan Siimuga hästi läbi saada. Mul oli isegi hea meel tema seltskonna üle. Sisimas olin ma siiski pinges. Tundsin, et kõike ma ikkagi ei saa rääkida ja kõike talle usaldada ei tohiks. Ilmselgelt rikkusin seda reeglit, sest meie puhul oli tegemist ju abielukaaslasega, kellele minu printsiipe järgides saab kõike usaldada ja end täiesti vabalt tunda. Selline tormakus püüdes olla, kes ma olen ja end hästi tunda, ongi mu naiivsus.

Poes ostis Siim endale mingeid alkohoolseid jooke: siidrid. Ma olin küll enne öelnud, et teen reeglid, et joomist ei toimu, kuid olin selle mõttetu reegli ära unustanud. Mõttetu seetõttu, et täiskasvanud inimese tegevust ei saa eluski keelata. Inimene teeb ikkagi, mida tema soovib ja kui ta soovib juua, siis palun väga.

Meie suhtlus jäi üsna mõõdukaks ja normaalseks. Kodus elasime koos nagu kaks korterikaaslast. Ilmusid ka meie erinevused, mis olid tingitud erinevast kodusest keskkonnast. Näiteks minu jaoks oli söömine olnud lihtsalt tegevus, kus mis tuleb ära teha selle jaoks, et oleks aega muude asjadega tegeleda ja seda ei tehta tingimata koos. Siimu jaoks oli koos söömine palju olulisem ning ka minu jaoks oli vahva nüüd kellegagi koos süüa. Nii et see oli kindel reegel, et pidime üksteisega rohkem arvestama süüa tehes.

Lisaks oli Siim ka tüüp, kelle jaoks on oluline hommikukohvi koos juua. Ma olin ka selles osas individualistlik olnud. Kuid minu jaoks oli äärmiselt kena, et ta võttis vaevaks ka mulle kohvi teha! Muidugi ma mõtlesin jälle, et näedsa, kus lugu! Asi on kena ja sõprus on olemas. Vahel sai naljagi tehtud.

Teatud põrked esinesid siis, kui Siim tuli lagedale mõne teemaga, mis oli möödunud ja seetõttu ei tohiks enam probleeme põhjustada. Näiteks, et ma olevat öelnud poes seda ja toda ja öelnud pulmaööl seda ja toda. Esiteks, kõike öeldut, mis ei ole äärmiselt oluline, ma ei saa alati mäletada. Teiseks, kui Siim mulle mõnda asja meenutas, siis meenus mulle küll, et Siimu reaktsioon oli olnud minu jaoks imelik - lihtsalt vaikimine. Inimesed, kes omavahel peaksid saama kõigest rääkida, räägivad tavaliselt asjad kohe lahti. Ma ei saanud lihtsalt aru, kuidas ta ära ei unusta neid asju. Üks asi oli näiteks olnud see, et ma toidupoes ütlesin, et poes on igav. Ma ütlesin seda niisama jutu käigus, sest see on mu tunne toidupoes mõnikord ja oleksin seda ka pikemalt seletanud, et miks mul poes vahel igav on, mis seal igav on, millised poes pole igavad jne. Nagu näha, siis negatiivse alatooniga small-talk. Aga poes see teema ei jätkunud, sest mu esimese lause peale oli Siim vakka. Korraks ma muidugi mõtlesin, miks ta kaasa ei räägi, kuid selline situatsioon esines nagunii meie vahel päris pidevalt, kus ma räägin teatud teemast ja Siim ei räägi kaasa. Seetõttu meie omavahelistes vestlustes teemad vahetusidki päris kiiresti.

Teine Siimu jaoks ärritav teema oli olnud, kui ma olin talle pulmaööl öelnud, et ta sebigu kedagi teist, mitte mind. Ma ise ei olnud seda mäletanud, kuid seda meenutades, see meenus mulle isegi natuke. Siim ütles, et see tekitas tema sees konflikte. Minu meelest oleks võinud seda esimesel võimalusel (ehk siis enne neid konflikte) arutada omavahel, miks ma seda ütlesin ja mis tagamõttega. Mu öeldu oli arvatavasti mõttega, et me ei ole omavahel sobivad kaaslased.

Üks pinge, mis meie vahel olemas oli juba alates algusest, oli see, et Siimu "tüdruksõber" sõimas mind Facebookis. Ma ei nimeta siin selle neiu nime, kuid sain teada mingi hetk, et Siimul on olemas kaaslane. Ta ise ei öelnud, et see naine oleks "eksnaine", sest nad pole kunagi eksid olnud tema sõnade kohaselt, kuigi minu meelest olid. Ma ei teagi, kuidas ma võiks nimetada seda Siimu sõbrannat, las ollagi sõbranna siis.

Seda, et ta on samal hetkel ka Siimu tüdruksõber, sellele sain ma mitmeid kinnitusi. Kui see naine minuga Facebooki vahendusel sõimama hakkas, saatis ta mulle mitmeid pilte, kus nad on Siimuga koos. Ta rääkis ka lisaks, et Siim otsib "lohutust" tema juurest. Tema jutust oli aru saada ka seda, et Siim on näidanud talle mitmeid videoklippe minust, sest ta kommenteeris tegevusi, mida ta sai olla ainult näinud videost. Järelikult olid nad ka kohtunud (ka sellele sain kinnitust).

Kui Siimuga kokku kolisin, rääkisin sellest Siimuga. Siim väitis, et nende vahel oli kunagi midagi, kuid naine jätkas oma suhet seadusliku mehega. Seetõttu on nad nüüd vaid sõbrad (mis vastandus naise väitele, et nad ei saa kunagi olla sõbrad).

Nagu ma aru sain, oli neil pikemat aega omavahel susisenud. Minu jaoks kõige naljakam oli see, et mis põhjusel küll see naine Siimu oli telesaatesse saatnud, kui nad ikkagi omavahel veel "suhtes" on. Samas pakkus see mulle isegi nalja. Salaja ma lootsin, et Siim saab oma kehalisi vajadusi tolle naisega rahuldatud ja mind ei pea ta selles osas käppima.

Kuna selle teema kork oli meie suhte pealt ära pursanud, siis Siim sai minuga arutada mitmeid selle naisega seotud asju. Ta näites mulle, mida naine talle kirjutas, rääkis, et naine saadab endast pilte ning see naine ka helistas Siimule pidevalt (Siim rääkis temaga kõlari peal). Sain teada, et tavaliselt tuleb see naine Siimu töö juurde ja nad söövad lõunat koos. Ilmselgelt sinna pole mul võimalik oma nina toppida. Kuid minu jaoks oligi parem, et saime nüüd jälle hästi läbi Siimuga.

Kuna ma mõnikord panen kaarte, siis tegin ka Siimule ennustuse. Siim küsis selle naise kohta. Ma pikalt ei räägi, mida ma teisele inimesele potentsiaalse tuleviku kohta ennustasin, kuid ütlen vaid, et ma pole ühegi suhte jaoks nii äärmiselt positiivseid kaarte näinud. Siim kahtles, kas kõik kaardid kaardipakis ongi nii positiivsed. Muidugi ju ei ole, kuid väga armas oli nii positiivse tulevikuga suhet vaadata kaartidelt (seetõttu ka minu jaoks tore kogemus).

Tegime ka soolaleivapeo. Ma oleks tahtnud, et ka Siimu sõbranna tuleks kohale, et ta üle kaeda, kuid ta ei tulnud. Pidu oli vahva, kuid kui Siim linnas olles jälle purjus oli, käitus ta minu jaoks nii eemaletõukavalt. Õnneks olid seal teised inimesed ümber, kuid mul ei olnud soovi Siimu ligidal olla. Pärast ta rääkis õnneks, mida ma tegin tema meelest valesti (ei tutvustanud teda ühele sõbrale, vaid ütlesin midagi, et näe, seal ta ongi) ning võtsin sellest õppust ja olin õnnelik, et sain teada, mis oli valesti läinud. Seetõttu lõppes pidu tegelikult väga ilusti ja mul ei olnud tunnet, et mis kuradi friigiga ma pean jälle koos eksisteerima, nagu mul varem oli. Seetõttu oli temaga tore. Ta kuulas mind, kui selgitasin talle oma arvamusi mõnest asjast ning jättis ka meelde ja arvestas sellega. Ta oli toakaaslasena hea inimene, kellega mitmed asjad sobisid hästi. Ka koristamise osas ei tekkinud probleeme. Siim oli hoolas ning korralik.

Pressikonverentsil küsis mult üks ajakirjanik, millised olid minu unenäod saate ajal. Nüüd saan sellele täpsemalt vastata. Öösel ärkasin mõnikord hirmunult kujutades ette, et olen Siimu kaisus! Lendasin siis eemale ja vaatasin, et õnneks nii pole ning magasin edasi. Nii et ma nägin Siimu unes küll, õudusunes.

Kui ma mõnikord pidin ära Tartus käima, siis tagasitulles märkasin, et Siim oli vahepeal kutsunud kedagi korterisse küll. Külalised olid käinud. Ükskord oli isegi väikese peo teinud. Minu jaoks oli see tore, et inimene elu naudib.

Kuid tegime kõik, et meievaheline suhe õnnestuks (ehk siis oleks vähemalt talutav). Mõõnad olid jälle need etapid, kus ma tundsin, et olen Siimule liiga palju enda kohta usaldanud ja ta on seda teistele välja rääkinud. Nii ma siis lihtsalt arvestasin, et pole vaja rääkida.

Meie suhtlus sujus normaalselt, kuid tuli välja mitu korda, et me oleme liiga erinevad. Siim oli väga ekstravertne minu jaoks, ning kui ta poleks näiteks päeval tööl olnud, me ei oleks kindlasti üksteist nii hästi välja kannatanud. Õnneks sujus minu meelest kõik hästi. Muidugi saaks olla väga palju paremini, kuid kartsin lihtsalt hullemat enne kokkukolimist.

Meil olid ka psühholoogi kohtumised ning seal tunnistas Siim asju, mida ma polnud varem kuulnud. Meid püüti üksteist lähemalt katsuma panna vaatamata sellele, et meil kummalgi polnud mittemingisuguseid tundeid. Märkasin seda ka ise Siimu puhul - kui pulmapäeval ning reisil olles vaatas ta mind himuramalt, siis seda pilku enam temas polnud ning me olime omavahel vaid sõbrad. Sugu polnud oluline, sest seksuaalne kirg oli puudulik. Raske on seda kirge ikkagi tekitada, kui iseenda keha on teatud persoonile nii vastu.

Nüüd kindlasti huvitav küsimus, kas ma olin armukade? Ei. Mul ei teki absoluutselt armukadedust, isegi kui tegemist on mu oma mehega, kui mul endal puuduvad tunded. See oleks sama, nagu mu geisõber leiaks endale paarilise - ma ei oleks ju siis ka armukade. Tunnen hoopis rõõmu, et teisel inimesel on ilus suhe. Tunne, mis minus hoopis tekkis, oli segane naljatunne ja imelik tunne. Miks tuleb inimene kuskile, kus on vaja panna suhe tööle, kui tal on juba suhe olemas (mida ta küll ei nimeta suhteks)... Eks seetõttu, et tegelikult püüdsid nad nii vast üksteisest üle saada ja oma eludega edasi minna, kuid kui paariliseks saates satub sobimatu inimene, siis ei ole see võimalik ja pöördud ju isegi rohkem tagasi selle isiku juurde, kellega on meeldiv. Nii et kardan, et minu eksistents sel perioodil võis isegi Siimu ja tema sõbranna vahelist suhet tugevdada. Muidugi ütles Siim mitu korda, et see naine on talle haiget teinud ning naise jaoks on rong läinud. Uskusingi, et neil see suhe ei saa enam toimida.

Nii, elasime siis oma elu, kuni saime teada, et toimub varsti paaride kohtumine! Ma ütlen ausalt, et ma ei oodanud sellest suurt midagi. Pigem tekkis masendus, kuna kartsin, et teised paarid on ilusad, toredad ja musitavad üksteist ja magavad samas voodis ja siis ilmume meie, kes on vaid korterikaaslased hoolimata suurtest ponnistustest.

Nii et käisime poes ja hakkasime valmistama küpsisetorti paaride kohtumiseks!

NB! Objektiivselt võttes on Siim tore inimene. Siin tekstis kirjutan ma läbi enda silmade enda kogemusi ja mitte läbi lillede. Seetõttu on see tekst väga otsekohene, mis tuleneb sellest, et see on konkreetselt minu arvamus konkreetselt selle situatsiooni kohta. Minu tunnete kirjeldus ei tähenda automaatselt seda, et Siim oleks halb inimene. Konkreetne situatsioon tõi meis mõlemas välja kõige halvemad küljed!

Mu lemmik

Heihei, kallid inimesed!

Kallid olete kõik! Lihtsalt seekord teen ühe armsa postituse, kus ma praegu ei kasuta (julma) arusaamatut huumorit! Postitust ajendas tegema mind Rootsi kruiisil viibimine.

Esiteks tahan jagada rõõmu oma maa ja rahva üle. Alati on mulle meeldinud mu kallis Eestimaa. Seda ka praegu ja seda märkasin eriti kruiisil, kus oli mul võimalik mõelda oma rahvuse üle.

Kruiisil kohtab laevatäie kaupa uusi inimesi ja suur osa neist on enda kaasmaalased. Mul oli nii hea meel, kui sõbralikud ja kenad olid inimesed ning mul on suur rõõm rääkida nendega ja veel eesti keeles (minu jaoks kõige ilusam keel maailmas). Lisaks mulle meeldib eestlaste iseloom - külm ja reserveeritud, kuid sisimas soe ning tugev. Samal ajal ka õigetele inimestele näidatakse ka piisavalt emotsioone, mis on tõesed. Sõpradeks ei saada kergesti, kuid kui olla sõber, siis tõsiselt. Ja puudub pidev vatramise komme. Võib istuda ka vaikuses, võib rääkida ka kõike. Kuid ei tükita kunagi liigselt ligi ega pressita end peale. Teisele inimesele antakse piisavalt ruumi, mis on väga viisakas. Kuid suheldes ollakse kena ja sõbralik.

Rääkisin seal mitmete inimestega ning mul oli iga kord nii hea meel ikka, kui toredad inimesed on meie ümber!

Saun oli tore, mullivann oli tore, sõu oli lahe, äge oli ka Rootsis ringi käia!

Ma olen alati reisil käies nii tundnud, seekord jagasin oma rõõmu! Jõulude ajal on eriti oluline märgata kõike head enda ümber. :) Soovin õnne ja rõõmu kõigile!

Inspiratsiooniallikas

Parim inspiratsioonivideo maailmas!!!! Toimin ALATI nende nõuannete järgi!!!! omg so guud

Intrigeeriv õhtu!

Mul oli äärmiselt põnev õhtupoolik! Juhtusid põnevad sündmused, mis juhtuvad küll tihti, kuid emotsioonid olid väga mõnusad sel puhul!

Esiteks jõudsin ma Tallinnasse koju. Arvake ära, kes mulle kõigepealt ukse juures vastu kõndis? Muidugi ma ka kutsusin hellitavalt kõva häälega, kuid üks neist oli kiirem, sest ta oli lähemal.

Kasside võrdlus

Kõigepealt jõudis minuni paks kass. Ta on paks, sest ta on paks. Ta on seepärast ka paks, et talle meeldib. Ta on metskass ka. Kui ta meie juurde tuli ja elamispinda küsis, oli ta veel päris nälginud olekuga. Muidugi me pakkusime kassile kodu. Ta on täiega metsik ja ta on suht pessimistlik kass. Tihtipeale saab ta pahaseks, kui ma pean tema taga kõndima. Lisaks saab ta pahaseks, kui ma uued kingad ostan, ta susiseb nende peale. Aga mängida on ka temaga tore.

Paksu Kassi portree

Ma ei koosta kasside toiduplaane, aga kui ma seda teha saaks, siis ma paneks paksu dieedile. Mu meelest on ta paks. Ma üldse annaks neile toortoitu. Tänapäeval on tervislikult söömine väga moes, aga paks kass sööb vahel mingeid krõbinaid. Tegelikult sööb ta kala ja hakkliha ja kana ka koos Kikiga. No, ma vist piiraks ta koguseid.

Aga paksu kassi minu poole kõndimise põhjus oli selles, et ta tahtis ukse vahelt õue saada. Noh, tegelt tahtis ta mind ka näha. Ta ei saa õue nagunii.

Kiki inimesega ratsa liikumas

Muidugi edasi kõndis kojujõudes minu poole Kiki. Ta rääkis, kui õnnelik ta on, et ma jälle Tallinnasse tulin. Ta on muidu nii kurb, kui ma ära lähen. Ta nurrus nii armsalt ja näugus ja kurrus. Hell loom! Kiki on väga asjalik. Siis võtsin ma ta sülle, kus talle alati meeldib olla, kui ta mind näeb üle pika aja.

Hakkasin kassidega mängima. Kõigepealt viskasin neile mänguhiirt.

Kikiga mängin ma sellist mängu nagu peituskull. Üks meist tormab mööda korterit ringi ja peidab end ära. Teine läheb luusib teda nurga tagant ja siis püüab kätte saada. Siis jälle vastupidi. Kiki peitis kaks korda voodi alla ja mõne korra kirjutuslaua alla. Tema lemmikpeidukoht on diivani taga.

Kiki diivani taga tagaajamist ootav

Ma jooksin ka Kiki eest ära. Kui ta mu kätte saab, siis tavaliselt ta patsutab mu jalgu ja jookseb ise peitu. Ma millegipärast diivani taha ei mahu :(

Kassid puhkamas

Kui ma Kikiga mõnda aega mängin, liitub tihtipeale ka Paks Kass. Ta jookseb Kikile järgi. Peidukohtadesse ta järgi ei lähe, vaid luurab Kikit kuni ta välja jookseb.

Kiki jalutamas

 Vahel jooksevad kassid ukse vahelt läbi koridori. Kuna ma käin nendega jalutamas, siis nad on õppinud, et õue saab altkorruselt. Kuigi nad ikkagi vahel kõnnivad üles. Iga kord Kikiga tuppa tagasi tulles ei mäleta ta enam, kus korrusel me elame. Haha, kui ta ise tuleks tuppa, läheks ta valest korterist sisse! Nii naljakas!

K käest on mitu korda paks kass plehku pistnud. Ükskord jooksis ta ukse vahelt välja koridori. Õue ta muidugi ei saanud, aga oli koridoris. Teinekord tõmbas ta õues end rihmadest lahti. Läksime rakmeteta kassile järgi, et ta kätte saada, kuigi teda ei saa väga süles hoida, talle ei meeldi. Ta oli väga rahul, et sai rahulikult rihmadeta kõndida ja ärritus, kui me tema kannul käisime. Ta uriseb siis alati, talle meeldib üksindus. Aga noh, K võttis ta sülle ja viis koridori.

Kiki portree

Kassid mängivad alati diivani peal joostes. Ükskord ajas paks kass tee maha ja see läks pikendusjuhtmetesse.

Paks istub

Kiki on väga asjalik kass. Kui ta mängimisest väsib, siis heidab ta kuskile diivanile lamama või minu juurde.

Paks Kass saunalaval peesitamas

Edasi läks paks kass sauna magama. Tema tuba on saun. Erinevalt Kikist meeldib talle täiega vannitoas ja saunas aega veeta. Kiki kardab näiteks, kui vett tõmmatakse, paksul on aga täitsa suva.

Siis läksin ma magama. Alguses võtan ma Kiki kaissu endale. Aga ta ootab kuni ma peaaegu magan ja siis läheb mu jalgade juurde magama. Kui ma öösel ärkan, võtan ta uuesti kaissu.

Paks kass puhastab end

 Ükskord ma tulin peolt koju ja võtsin mõlemad kassid korraga kätte. Siiski ei saanud ma paksu voodisse panna. Ta magab ainult siis minu voodis, kui mind seal pole. Ta nagu tahaks seal olla, aga kuna ma olen Kiki fänn, siis ta ei saa, sest seal on Kiki ees. Nad ei taha kõrvuti olla.

Kiki minuga

Siis kui ma öösel palju liigutan, võin ma Kiki voodist välja lüüa. Tal on mitu voodit veel, kuhu minna õnneks.

Kikile meeldib mu jala peale toetuda

Hommikul, kui Kiki näeb, et ma ärkan, tuleb ta minu juurde. Lööb nurru ja tahab, et ma paitaks teda. Me ärkame koos ja magame samas asendis.

***

(Autori märkus: see tekst on kirjutatud toonitatult primitiivse lauseehitusega huumoriloomise eesmärgil.)

Abielusaade - REIS

Jätkan ka kirjeldustega reisist.
Sel sama päeva hommikul, kui ärkasime, läksime lennujaama otse mõisast. Ütlen ausalt, et mul oli üsna kehv tuju. Põhjus selleks oli seesama, et ma olin abielus vale inimesega ja nüüd pidin temaga mesinädalaid hakkama veetma. Kui ma saatesse läksin, ei osanud ma oodata, et nii vale inimene satub mulle.
Niisiis olin ma napisõnaline ja nähvasin midagi aeg-ajalt. Ei jaksanud üldse rääkida Siimuga. Lennukis istudes oli tore, et sai ajalehte lugeda, mõnus lennuk oli. Ma ei tea, kas peaparanduseks või milleks, aga Siim soovis alkoholi tellida. Ma polnud kunagi lennukis alkoholi tarbinud, nii et see oli päris rebel värk. Kurvastas mind pigem see, milliseks Siim võib muutuda joogisena. Aga mis muud, jõime siis.
Berliini kohale jõudes läksime Siimuga kahekesi sööma. Linn oli ilus ja tundus kõik tore olevat juba. Mind ennast hämmastas, et Siim võttis söögi peale jälle alkohoolse joogi, rummkoola. Mul endal oli küll juba suur veeisu ja mõtlesin ainult, kust vett saaks hankida hotelli. No ega seal midagi hullu ei olnud. Las inimene joob, kui tahab, lihtsalt ma ise enam ei jaksanud, niigi lennukis juba jõin.
Minu enda tunnetele tuginedes (nagu kogu mu postitus on), ei leidnud ma ikka veel Siimus midagi põnevat. Veel hullem oli tuntav surve, et me peame olema paar, kuna seda ju abielu olema peaks. Enam ma ei viitsinudki neid mõtteid mõelda, kuidas ma vale inimesega koos olen. Mõtlesin lihtsalt üle elada ja elu nautida.
Minu olulised mõtted, mida ma mõtlesin, olid veel need, et kuna ma tulin saatesse, siis filmin ma olulisi hetki nii palju kui saan. Ma ei tahtnud eriti midagi jätta kaamera taha, sest muidu ei tea enam, kus midagi juhtus. Niisiis lubasin ma endale jälle ühte asja: Siimuga suhtlemist filmida palju saan, kuna see on saade ja midagi peab olema vaadata. Teine asi, mida ma endale lubasin oli see: olenemata suurest vastumeelsusest tema vastu, püüan vaadata, mis tunded mul tema vastu tekivad.
Kahjuks oli esimene tunne ikkagi vastikus, mida ma ikka ja jälle maha surusin. Üks asi, mis minus ikka veel täielikult puudus oli füüsiline tõmme tema vastu. Pole nii suurt füüsilise tõmbe puudumist ühegi mehe vastu mitte kunagi täheldanud, see on fenomenaalne! Üks põhjus võis selleks olla ka see, et Siim oli liiga vana mu kõrval. Kuigi ligi 10-aastat vanusevahet pole suur, olin ma elus alati varem vaadanud endavanuseid noormehi. Tundus nagu oleks tegemist vanema vennaga mu kõrval.
Üks asi siis, mida ma Siimu puhul märkasin oli see, et tal oli millegipärast filmimise suhtes vastumeelsus. Ma ei tea miks. See on ju saade ja kui saatesse tulla, peab leppima kaameraga. Seetõttu ma ei julgenud koguaeg kaameraga vehkida. Samas kui kaamera ei käinud, ei julgenud ma suurt midagi rääkida, muidu jääb jälle midagi olulist kaadrist välja, nagu mõni asi pulmaööl.
Veetsime reisil põnevalt aega. Käisime vaatamas vaatamisväärsusi. Käisime ka loomaaias, kus mulle täiega meeldis! Sõitsime metrooga ja käisime söömas. Nii me natuke rohkem üksteist tundma õppisime. Siim oli viisakas küll. Hakkasin hellitama mõtteid, et kõik on ikka korras ja ei ole midagi nii hullu ja erinevat meis või mida iganes, et paremini läbi saada.
Niisiis oli ükskord saatuslik õhtu, mis purustas järjekordselt mu illusioonid. See oli päev, kui meil oli Siimuga vahva olnud! Seetõttu poleks ma osanud seda ette arvata. Käisime teletornis. Üks asi, mis jälle silma torkas mulle enne sel päeval, oli see, et teatud teemadel ta lihtsalt vaikis. Ta oleks nagu teema üle mõelnud, kuid ei rääkinud kaasa. See on asi, mis mulle inimeste puhul ei meeldi - enda sisse jätmine. Aga ignoreerisin seda kõike. Nii me siis lõbutsesime ka sel päeval ja piisavalt vahva oli.
Mulle juba tunduski, et noh, asi paranebki nüüd ja täitsa hästi saame läbi. Püüdsin olla sõbralik ja kõike muud ka enne romantilist õhtusööki. Siis seadsime sammud õhtusöögile...
Istusime Siimuga lauda. Mul oli hea meel, et ei pea ise käsikaameraga vehkima ning saan Siimu tundma õppida. Hakkasime rääkima ning minu üllatuseks selgus isegi, et Siim käib ka spordiklubis ja saaksime koos käia.
Siim vältis jutustamist minuga ja ta tegi seda alati, kui ei viitsinud jälle mingist teemast rääkida. Ükski teema just kaua ei kestnud millegipärast, sest Siim viis kas teema kõrvale või lihtsalt ei vastanud. Uurisin näiteks Siimu eelmiste suhete kohta. Mida ma teada sain? Mitte midagi. Ma ei saanud ka teada, miks ta siia saatesse tuli.
Ja siis järsku, hakkas Siim minuga ülbitsema. Ma ei tea miks, aga jutt, mida me olime päeval rääkinud ühe ranna kohta, ta meenutas seda järsku äärmiselt ülbel toonil. Päeval ma olingi juurelnud sellest rääkides, miks ta oma arvamust ei avalda. Eks põhjus oligi selles, et ta tahtis kaamera ees mind maha teha, selline mulje mulle jäi. Sain aru, et mingit koostööd temaga loota pole. Siis hakkas ta ka muudel teemadel mind maha tegema. Asi oli sel hetkel mulle selge, et ta provotseeris mind mitmel moel ja lootis, et ma kaotan enesevalitsuse. Läksime tülli.
Kui õhtusöök lõppes, kõndisime üle tee hotelli poole, mõlemad joonud veini ja üksteise vahel vimm. Sel hetkel Siim nõudis tungivalt õhtusöögi klipi kustutamist, ta läks päris närvi ikka. Jälle ma imestasin, et miks tal nii suur vastumeelsus filmimise vastu on. Siis istus ta seal hotelli trepi peal ja viibutas keskmist sõrme.
Otsustasime klubisse edasi minna, kuna olime nagunii joonud. Nii ka sinna jõudsime. Räägin, et seal oli tore! Lõpuks leppisime Siimuga ära! Jee! Seal ei olnud tal midagi filmimise vastu, küll aga nende klippide jagamise vastu. Seal tantsisime isegi Siimuga koos ning muutusime lähedasemaks, võib-olla ka jututeemadelt. Siim ostis millegipärast ilgelt suure viinakokteili jõhvikamahlaga. See oli mingis suures kannus. Sel hetkel olin ma juba leppinud Siimu alkoholilembusega ning võtsin ka ise sealt mitu klaasi.
Noh ja saabus hotelliminemise hetk. Ma olin nii väsinud, AGA Siim lamas minu poolele voodis ja ütles, et tule kaissu! Ma EI TAHTNUD. Lihtsalt, ei olnud ikka veel soovi tekkinud. Ta lunis nii pikalt. Ma käsutasin ta oma poolele ja heitsin magama. Siis mingi hetk nägin teda voodi juures põrandal magamas. Noh, olgu kus tal mugav on, teda oli nii raske suunata.
Ja siis saabus väga õudne hetk. Ärkasin lalina peale: "abikaasa, öök, öök, abikaasa!" Ma olin nii sügavas unes, pöörasin ringi ja nägin, et Siim ropsib voodisse! Mul oli selline hirm, et tal läheb okse kurku, ajasin ta kohe püsti, ta ei saanud ise midagi aru vist, mis toimub, hakkas seal okseste linade ja tekkidega vehkima. Käsutasin ta kibekähku vetsupoti juurde, et ta jumala eest kurku ei ropsiks. Valvasin, et ta oleks poti juures ropsimas. Andsin talle ka veepudeli. Siis roomas ta vannitoast välja esikusse magama. See oli nii jube!  Käisin toast väljas oma muret kurtmas ning tagasi tuppa jõudes nägin, et Siim magab minu voodis. Tore, nüüd ei olnud mul mitte kuskile iseendal heita.
Käisin hommikust söömas ja tulin tagasi tuppa ja pakkisin oma asju. Äratasin mitmeid kordi enne sööma minemist Siimu, kuid tema vastas, et ta ei taha süüa. Kell oli nii palju, et oli viimane päev ja me pidime hotellitoa ära andma. Aga Siim lihtsalt magas ja ei kuulanud kedagi. Ma olin püüdnud temaga rääkida, et peame lahkuma, aga tulutult.
Niisiis saabus hetk, kus ma pidin ta üles äratama. See võttis äärmiselt kaua aega. Filmisin seda oma telefoniga. Äratasin teda väga palju. Kui ma hiljem neid klippe vaatasin, siis on näha, kuidas mu käsi väriseb südame löömise rütmis. Ma kartsingi tegelikult väga, sest ta oli tõestanud mitmeid kordi oma ettearvamatust. Viskasin Siimule vett peale, aga ka selle peale ta ei ärganud. Tõusis vaid keskmine sõrm minu suunas ja paar sõnad, et ma olevat värdjas või midagi. Lõpuks sai ta kuidagi voodist üles. Saabus jälle hetk, kus ma teda kartsin. Ma ei teadnud, mida ta järgmisena teha võib. Kui istusin hotelli fuajees, saabus ta selle roosa õhupalliga, mille ta üks päev oli ostnud. Ma võpatasin, kui ta mu juurde tuli, siis sain aru, kui tobe on teda karta tegelikult ju.
Niisiis oli Siim muutunud mulle täiesti vastumeelseks. Vastumeelsemaks kui varem oli olnud. Terve aeg lennukit oodates lennujaamas ringi patseerides vältisin ma teda iga hinna eest. Mul oli vähemalt mõnus üksindusmoment seal! (Kuigi minu puhul on nii, et ma tahan oma kaaslasega koos üksi olla, mitte kaaslasest eraldi üksi.)
Eestisse tagasi jõudes sain veidi lennukis magada, kuna mu ööuni oli olnud vaid mõnetunnine. Siimu sõbrad viisid mu koju. Varsti läksin ära Tartusse, järgmine päev, kuna olin hobuse treenimisest eemal olnud ja kooliasjadest.
Nii ja olin ometi Tartus oma hobusega elu nautimas! Jõudsin õhtul mingi aeg koju, üsna hilja ja lugesin raamatut. Siis kuulsin uksele koputust! Mul ei käi keegi kunagi ukse taga ja ma olin nii šokis! Enne keskööd ka veel! Küsisin läbi ukse, kes on. Midagi aru ei saanud. Mõtlesin, ega tegelikult ei ole muud võimalust, kui ainult Siim. Tegin ukse lahti ja oligi tema seal oma sõbraga. Sõber filmis meid ja Siim oli lilledega.
Siis sel hetkel kees mul kõik üle! Rääkisin, kuidas ma end tundsin, kui ta pulmapäeval paljalt ringi lippas ning kuidas ma end reisi ajal tundsin, kui ta voodi täis ropsis! Ma olin igatahes nii vihane! Mu rahu oli rikutud ja ainus hetk, kui ma temast puhata saan oma turvalises kohas, on ta ikka kohal! Kuigi suutsin jääda viisakaks, et võtta lilled.
Nii läks ta siis minema. Ma kartsin, et äkki tuleb ta öösel tagasi. Ma olin päris kaua närvis selle üle, et ei suutnud üldse ratsionaalselt mõelda, vaid seda, et tahan rahu ja tahan puhata. Mõtlesin, et miks ma lilled vastu võtsin. Mul puudus täielik soov teda üldse näha. Tahtsin enda südamelt kõik välja rääkida ja rääkisingi enda hirmud seoses pulmaööga ja reisiga, kui ta sõber filmis.

Niisiis oli meil aega, kui pidime varsti ühisesse koju kokku kolima. Hakkasin selleks mentaalset ettevalmistust tegema.

Nii, lugejad! Kui teile meeldis, kirjutan järgmise osa ka. Praegugi seda kirjeldades hakkas mul süda sees tugevamini lööma, päris kõvad emotsioonid olid olnud mul seal! No, nagu te siit välja loete, siis kirjeldan siin ikkagi suuremalt jaolt iseenda tundeid, kuna neid on raske kaamera vahendusel edasi viia vast, kui ma just erilisi grimasse ei tee. Niisiis, selline oli see minu jaoks. :)