Abielusaade - KOOSELU

Jätkan nüüd sellega, kuidas ma mentaalselt valmistusin Siimuga kokku kolima.

Ma olin enne seda vihane ja pinges. Ma ei tahtnud uskuda, et nüüd pean sellise inimesega veel koos elama. Arutasin oma seisukorda perekonnaga. Kui mu perekond alguses kuulis, millisena tundub Siim minu jaoks, ei suutnud nad ära imestada, kuidas tema peaks mulle ideaalmees olema. Liigne erinevus torkas mu perekonnale juba kaugelt silma ja pikemat aega.

Otsustasin, et püüan Siimuga läbi saada kõige sõbralikumal viisil, mil võimalik. Ehk siis püüan olla rahulik, vältida draamasid ning olla temaga väga sõbralik. Muidugi raske on olla sõbralik inimesega, kellele su enda keha ja meel on nii tugevalt vastu. Sisimas lootsin, et enam mingeid pingeid meie vahel nii ei tekigi.

Niisiis sõitsin Tallinna, pakkisin asjad ja saime Siimuga kokkulepitud kohas kokku.

Olin juba esimestel hetkedel teda nähes pinges ja ärritunud. Saime kokku ja siis ütles Siim ka minu jaoks õnnelikud laused, mille tähendus oli seesama, mida ma olin mõelnud: proovime sõpradena edasi elada. Seda kuuldes langes kivi mu südamelt! Mul oli talle kavas pakkuda välja samalaadne plaan ja ma olin nii õnnelik, et ka tema seda tegi! Järelikult läks asi juba paremaks minu jaoks.

Nägime ilusat korterit ja kolisime sisse. Siim oli nõus magama elutoas, sest ta pidi nagunii minema varem tööle ning siis ma saaksin edasi magada.

Käisime koos poes. Seal jälle püüdsime üksteisega sõbralikud olla.

Ja nüüd ma tahaksin midagi olulist öelda: minu naiivsuse tipphetked! Siimuga suheldes tekkis minus igakord, kui meie suhtesse positiivsem valguskiir ilmus, lootus, et nüüd ongi kõik hästi! Nii algasid tõusud ja mõõnad minu arvamuses tema vastu ja meie omavahelises suhtes. 

Poehetk oli tõus. Ma mõtlesin, et näed, kui vahva, olen sõbraga poes, valime koos, mida süüa teha, meil on veel sama maitse ka ja sarnased ideed. Mulle meeldis, et ka Siimule meeldisid pelmeenid. Tal oli plaanis teha hea kaste sinna kõrvale kurgitükkidega. Nii et minu sees oli nüüd kergendustunne, et elu on jälle ilus ja suudan Siimuga hästi läbi saada. Mul oli isegi hea meel tema seltskonna üle. Sisimas olin ma siiski pinges. Tundsin, et kõike ma ikkagi ei saa rääkida ja kõike talle usaldada ei tohiks. Ilmselgelt rikkusin seda reeglit, sest meie puhul oli tegemist ju abielukaaslasega, kellele minu printsiipe järgides saab kõike usaldada ja end täiesti vabalt tunda. Selline tormakus püüdes olla, kes ma olen ja end hästi tunda, ongi mu naiivsus.

Poes ostis Siim endale mingeid alkohoolseid jooke: siidrid. Ma olin küll enne öelnud, et teen reeglid, et joomist ei toimu, kuid olin selle mõttetu reegli ära unustanud. Mõttetu seetõttu, et täiskasvanud inimese tegevust ei saa eluski keelata. Inimene teeb ikkagi, mida tema soovib ja kui ta soovib juua, siis palun väga.

Meie suhtlus jäi üsna mõõdukaks ja normaalseks. Kodus elasime koos nagu kaks korterikaaslast. Ilmusid ka meie erinevused, mis olid tingitud erinevast kodusest keskkonnast. Näiteks minu jaoks oli söömine olnud lihtsalt tegevus, kus mis tuleb ära teha selle jaoks, et oleks aega muude asjadega tegeleda ja seda ei tehta tingimata koos. Siimu jaoks oli koos söömine palju olulisem ning ka minu jaoks oli vahva nüüd kellegagi koos süüa. Nii et see oli kindel reegel, et pidime üksteisega rohkem arvestama süüa tehes.

Lisaks oli Siim ka tüüp, kelle jaoks on oluline hommikukohvi koos juua. Ma olin ka selles osas individualistlik olnud. Kuid minu jaoks oli äärmiselt kena, et ta võttis vaevaks ka mulle kohvi teha! Muidugi ma mõtlesin jälle, et näedsa, kus lugu! Asi on kena ja sõprus on olemas. Vahel sai naljagi tehtud.

Teatud põrked esinesid siis, kui Siim tuli lagedale mõne teemaga, mis oli möödunud ja seetõttu ei tohiks enam probleeme põhjustada. Näiteks, et ma olevat öelnud poes seda ja toda ja öelnud pulmaööl seda ja toda. Esiteks, kõike öeldut, mis ei ole äärmiselt oluline, ma ei saa alati mäletada. Teiseks, kui Siim mulle mõnda asja meenutas, siis meenus mulle küll, et Siimu reaktsioon oli olnud minu jaoks imelik - lihtsalt vaikimine. Inimesed, kes omavahel peaksid saama kõigest rääkida, räägivad tavaliselt asjad kohe lahti. Ma ei saanud lihtsalt aru, kuidas ta ära ei unusta neid asju. Üks asi oli näiteks olnud see, et ma toidupoes ütlesin, et poes on igav. Ma ütlesin seda niisama jutu käigus, sest see on mu tunne toidupoes mõnikord ja oleksin seda ka pikemalt seletanud, et miks mul poes vahel igav on, mis seal igav on, millised poes pole igavad jne. Nagu näha, siis negatiivse alatooniga small-talk. Aga poes see teema ei jätkunud, sest mu esimese lause peale oli Siim vakka. Korraks ma muidugi mõtlesin, miks ta kaasa ei räägi, kuid selline situatsioon esines nagunii meie vahel päris pidevalt, kus ma räägin teatud teemast ja Siim ei räägi kaasa. Seetõttu meie omavahelistes vestlustes teemad vahetusidki päris kiiresti.

Teine Siimu jaoks ärritav teema oli olnud, kui ma olin talle pulmaööl öelnud, et ta sebigu kedagi teist, mitte mind. Ma ise ei olnud seda mäletanud, kuid seda meenutades, see meenus mulle isegi natuke. Siim ütles, et see tekitas tema sees konflikte. Minu meelest oleks võinud seda esimesel võimalusel (ehk siis enne neid konflikte) arutada omavahel, miks ma seda ütlesin ja mis tagamõttega. Mu öeldu oli arvatavasti mõttega, et me ei ole omavahel sobivad kaaslased.

Üks pinge, mis meie vahel olemas oli juba alates algusest, oli see, et Siimu "tüdruksõber" sõimas mind Facebookis. Ma ei nimeta siin selle neiu nime, kuid sain teada mingi hetk, et Siimul on olemas kaaslane. Ta ise ei öelnud, et see naine oleks "eksnaine", sest nad pole kunagi eksid olnud tema sõnade kohaselt, kuigi minu meelest olid. Ma ei teagi, kuidas ma võiks nimetada seda Siimu sõbrannat, las ollagi sõbranna siis.

Seda, et ta on samal hetkel ka Siimu tüdruksõber, sellele sain ma mitmeid kinnitusi. Kui see naine minuga Facebooki vahendusel sõimama hakkas, saatis ta mulle mitmeid pilte, kus nad on Siimuga koos. Ta rääkis ka lisaks, et Siim otsib "lohutust" tema juurest. Tema jutust oli aru saada ka seda, et Siim on näidanud talle mitmeid videoklippe minust, sest ta kommenteeris tegevusi, mida ta sai olla ainult näinud videost. Järelikult olid nad ka kohtunud (ka sellele sain kinnitust).

Kui Siimuga kokku kolisin, rääkisin sellest Siimuga. Siim väitis, et nende vahel oli kunagi midagi, kuid naine jätkas oma suhet seadusliku mehega. Seetõttu on nad nüüd vaid sõbrad (mis vastandus naise väitele, et nad ei saa kunagi olla sõbrad).

Nagu ma aru sain, oli neil pikemat aega omavahel susisenud. Minu jaoks kõige naljakam oli see, et mis põhjusel küll see naine Siimu oli telesaatesse saatnud, kui nad ikkagi omavahel veel "suhtes" on. Samas pakkus see mulle isegi nalja. Salaja ma lootsin, et Siim saab oma kehalisi vajadusi tolle naisega rahuldatud ja mind ei pea ta selles osas käppima.

Kuna selle teema kork oli meie suhte pealt ära pursanud, siis Siim sai minuga arutada mitmeid selle naisega seotud asju. Ta näites mulle, mida naine talle kirjutas, rääkis, et naine saadab endast pilte ning see naine ka helistas Siimule pidevalt (Siim rääkis temaga kõlari peal). Sain teada, et tavaliselt tuleb see naine Siimu töö juurde ja nad söövad lõunat koos. Ilmselgelt sinna pole mul võimalik oma nina toppida. Kuid minu jaoks oligi parem, et saime nüüd jälle hästi läbi Siimuga.

Kuna ma mõnikord panen kaarte, siis tegin ka Siimule ennustuse. Siim küsis selle naise kohta. Ma pikalt ei räägi, mida ma teisele inimesele potentsiaalse tuleviku kohta ennustasin, kuid ütlen vaid, et ma pole ühegi suhte jaoks nii äärmiselt positiivseid kaarte näinud. Siim kahtles, kas kõik kaardid kaardipakis ongi nii positiivsed. Muidugi ju ei ole, kuid väga armas oli nii positiivse tulevikuga suhet vaadata kaartidelt (seetõttu ka minu jaoks tore kogemus).

Tegime ka soolaleivapeo. Ma oleks tahtnud, et ka Siimu sõbranna tuleks kohale, et ta üle kaeda, kuid ta ei tulnud. Pidu oli vahva, kuid kui Siim linnas olles jälle purjus oli, käitus ta minu jaoks nii eemaletõukavalt. Õnneks olid seal teised inimesed ümber, kuid mul ei olnud soovi Siimu ligidal olla. Pärast ta rääkis õnneks, mida ma tegin tema meelest valesti (ei tutvustanud teda ühele sõbrale, vaid ütlesin midagi, et näe, seal ta ongi) ning võtsin sellest õppust ja olin õnnelik, et sain teada, mis oli valesti läinud. Seetõttu lõppes pidu tegelikult väga ilusti ja mul ei olnud tunnet, et mis kuradi friigiga ma pean jälle koos eksisteerima, nagu mul varem oli. Seetõttu oli temaga tore. Ta kuulas mind, kui selgitasin talle oma arvamusi mõnest asjast ning jättis ka meelde ja arvestas sellega. Ta oli toakaaslasena hea inimene, kellega mitmed asjad sobisid hästi. Ka koristamise osas ei tekkinud probleeme. Siim oli hoolas ning korralik.

Pressikonverentsil küsis mult üks ajakirjanik, millised olid minu unenäod saate ajal. Nüüd saan sellele täpsemalt vastata. Öösel ärkasin mõnikord hirmunult kujutades ette, et olen Siimu kaisus! Lendasin siis eemale ja vaatasin, et õnneks nii pole ning magasin edasi. Nii et ma nägin Siimu unes küll, õudusunes.

Kui ma mõnikord pidin ära Tartus käima, siis tagasitulles märkasin, et Siim oli vahepeal kutsunud kedagi korterisse küll. Külalised olid käinud. Ükskord oli isegi väikese peo teinud. Minu jaoks oli see tore, et inimene elu naudib.

Kuid tegime kõik, et meievaheline suhe õnnestuks (ehk siis oleks vähemalt talutav). Mõõnad olid jälle need etapid, kus ma tundsin, et olen Siimule liiga palju enda kohta usaldanud ja ta on seda teistele välja rääkinud. Nii ma siis lihtsalt arvestasin, et pole vaja rääkida.

Meie suhtlus sujus normaalselt, kuid tuli välja mitu korda, et me oleme liiga erinevad. Siim oli väga ekstravertne minu jaoks, ning kui ta poleks näiteks päeval tööl olnud, me ei oleks kindlasti üksteist nii hästi välja kannatanud. Õnneks sujus minu meelest kõik hästi. Muidugi saaks olla väga palju paremini, kuid kartsin lihtsalt hullemat enne kokkukolimist.

Meil olid ka psühholoogi kohtumised ning seal tunnistas Siim asju, mida ma polnud varem kuulnud. Meid püüti üksteist lähemalt katsuma panna vaatamata sellele, et meil kummalgi polnud mittemingisuguseid tundeid. Märkasin seda ka ise Siimu puhul - kui pulmapäeval ning reisil olles vaatas ta mind himuramalt, siis seda pilku enam temas polnud ning me olime omavahel vaid sõbrad. Sugu polnud oluline, sest seksuaalne kirg oli puudulik. Raske on seda kirge ikkagi tekitada, kui iseenda keha on teatud persoonile nii vastu.

Nüüd kindlasti huvitav küsimus, kas ma olin armukade? Ei. Mul ei teki absoluutselt armukadedust, isegi kui tegemist on mu oma mehega, kui mul endal puuduvad tunded. See oleks sama, nagu mu geisõber leiaks endale paarilise - ma ei oleks ju siis ka armukade. Tunnen hoopis rõõmu, et teisel inimesel on ilus suhe. Tunne, mis minus hoopis tekkis, oli segane naljatunne ja imelik tunne. Miks tuleb inimene kuskile, kus on vaja panna suhe tööle, kui tal on juba suhe olemas (mida ta küll ei nimeta suhteks)... Eks seetõttu, et tegelikult püüdsid nad nii vast üksteisest üle saada ja oma eludega edasi minna, kuid kui paariliseks saates satub sobimatu inimene, siis ei ole see võimalik ja pöördud ju isegi rohkem tagasi selle isiku juurde, kellega on meeldiv. Nii et kardan, et minu eksistents sel perioodil võis isegi Siimu ja tema sõbranna vahelist suhet tugevdada. Muidugi ütles Siim mitu korda, et see naine on talle haiget teinud ning naise jaoks on rong läinud. Uskusingi, et neil see suhe ei saa enam toimida.

Nii, elasime siis oma elu, kuni saime teada, et toimub varsti paaride kohtumine! Ma ütlen ausalt, et ma ei oodanud sellest suurt midagi. Pigem tekkis masendus, kuna kartsin, et teised paarid on ilusad, toredad ja musitavad üksteist ja magavad samas voodis ja siis ilmume meie, kes on vaid korterikaaslased hoolimata suurtest ponnistustest.

Nii et käisime poes ja hakkasime valmistama küpsisetorti paaride kohtumiseks!

NB! Objektiivselt võttes on Siim tore inimene. Siin tekstis kirjutan ma läbi enda silmade enda kogemusi ja mitte läbi lillede. Seetõttu on see tekst väga otsekohene, mis tuleneb sellest, et see on konkreetselt minu arvamus konkreetselt selle situatsiooni kohta. Minu tunnete kirjeldus ei tähenda automaatselt seda, et Siim oleks halb inimene. Konkreetne situatsioon tõi meis mõlemas välja kõige halvemad küljed!