Mäletate seda külmumislugu? Haha, ma reaalselt imestan, kuidas ma elasin terve pere ja kahe väikese lapsega täielikult ebainimlikes tingimustes niivõrd rahulikult! Nüüd olen kolinud, kõik terved, elu hää ja võrreldes nüüdseid elutingimusi eelmise korteriga on vahe nagu päeval ja ööl.
Mis meil siis sellest kaasomandis olevast korterist sai? Mäletate, ostsime (mu pere ostis, kui keegi tahab näpuga järge ajada, et mis raha, mis pangast jmsjms) Tartusse korteri, kuna läksin arstiks õppima ning see langes kokku ajastusega, mil pidime nagunii elukohta vahetama ning mõtlesime, et linna asukohast on ükskõik. Ja kuna sain arstiks, valisime Tartu (loe siit).
Korter oli kaasomandis majas, mil allkorrusel oli toimiv äripind ning ülalkorrusel kaks korterit. Üks meie oma ja teine otseste naabrite oma. Juhtus nii, et sahker-mahkeri abil müüdi äripind ning meie kõrvalkorter mingitele vene ärimeestele, kes ei viitsinud kütta ning oma lõbuks ka valetasid palju. Mu lemmikvale selle venelase poolt oli ükskord see, kui venelane saatis Edgarile e-mailiga veearve ja seejärel jutustasid nad telefoni teel sellest arvest pikalt, et palju kes maksab (veeleping oli neil endal ja vesi tuli meile läbi nende alumise korruse). Mõni aeg/päev hiljem rääkis Edgar selle venelasega uuesti telefonis ning viis jutu veearve peale. See venelane: "ma ei tea mingist veearvest mitte midagi." Edgar: "sa ise saatsid mulle selle e-mailiga." Venelane: "mina ei saatnud, mu töötaja saatis minu e-mailiga. Ma ei tea sellest midagi, pole näinud." Ehk siis ta vist korra unustas arve ära ja siis tema loomulik reaktsioon on valetada, mitte tunnistada, et oih, õigus jah, läks meelest! Hahahahhahahhahah!!!!!!!
No ja kui õues oli talvel -25 kraadi külma, siis venelased ei kütnud PUUST MAJA, mis ilmselgelt külmutamise tõttu VAJUB, nagu isegi mahajäetud puust maju olete näinud - need jumala viltu ja ohtlikud. Maja vajus, maja lagunes ja kõige hullem oli see, et meil oli jääkülm - põrandast tuli ju -20 kraadi üles meile ja me pidime end surnuks kütma, kõik puud läksid, õhksoojuspump koguaeg küttis. Venelastega ühendust võttes oli neil üks vale teise otsa: nende korteris olevat 18 kraadi sooja või siis on neil õhksoojuspump katki. Üks mu lemmikvale oli: "panime sinna külmavalvurid torude juurde, aga viisime ära." Hahahahha, ma ei saa! Mis neil viga on? Kui nägime nende korteris olevat ärakülmunud Elsa võlumaa WC-potti, siis selline külmunud peldik EI TEKI paari päevaga, vaid arvestame kui palju peab vesi külmuma ja tõusma WC potist üles ning see tekib ikka mitmekuulise unarusse jätmisega. Ja kõik me teame, et vesi külmub alla 0 kraadi, nii et nende korteris oli õuetemperatuur, ikka miinuskraadid. Haha, nii et kui nad vahepeal "viisid" ja "ära tõid" sealt külmavalvurid, miks siis WC pott ära külmus? Appi, ma ei saa, see lihtsalt on naljakas!
|
Tartu ärimeeste korteri WC ja toruderuum |
No saime aru, et siin on kaks varianti - kas käia mööda kohtuid ja nõuda, et nad ei tee meile liiga, liigategemine ON seadusevastane ning ka kütmata jätmine nende korteris on seadusevastane või siis kolime. Aga kes selle korteri ostaks? No ilmselgelt teised ärimehed, kuna asub äärmiselt heas kohas, vajab kordategemist ning pane üürnikud sisse ja teeni. Kui ärimehed taipasid, et me kaome ja tehku nad, mis tahavad, ostsid nad meilt selle ära kah, et nad ei saaks ise endale uusi ärimeestest naabreid. Lõpp hea, kõik hea - ehk siis pääseme võitlustest!
Aga noh, kuhu siis kolida? Vot see oli küsimus! Paralleelselt käisime me perega nagunii aeg-ajalt Suure-Jaani korteris, mis mu perele kuulub (siin blogis ja oma instas võin asukohta mainida, sest nii vähe lugejaid, et mul ei teki privaatsuse kaotamise hirmu), kuna me pidime Suure-Jaani korterit remontima. See on ka veneaegne ja seal vannituba enam ei töötanud jnejne.
|
Meie Tartus olnud eelmise korteri sissepääs |
|
Sissepääs - meie korter läks sellest viltusest Ahhaa keskuse atraktsiooni imiteerivat trepist |
|
Eelmine korter (see Tartus) |
Noh, kui me see kevad siis uut elukohta otsisime, ütlesin Edgarile, et lähme siis Suure-Jaani - esiteks meil pole raha mingit üüri maksta, teiseks on tarvis seda nigunii remontida. Edgar käratas, et kuidas ma Suure-Jaanist kooli käin ja tema tahab Tartut jnejne ja sundis mind hunnikute viisi üürikortereid vaatamas käima. Vahepeal lootsime, et saame osta ka ja vaatasime isegi Haaget, aga siis selgus, et ei saa osta, et ikka üürime peame. Aga pm olin ma endiselt selle Edgari loitsu all, mida mainisin selles postituses, seepärast minu sõna Suure-Jaani minekuga peale ei jäänudki esialgu. Ja nii me Tartus mitmeid kortereid vaatamas käisimegi.
Viimane puhtselge märk, et me EI PEAKS Tartusse korterit otsima oli situatsioon, kui enne mu Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi üldkoosolekut hommikul vara pani Edgar mingi korteri vaatamise kinni. Nagu hommikul vara seepärast, et "siis ei saa keegi teine ära võtta", nagu ta kinnitas. Kui kohale jõudsime, tuli korteriomanik (vms korteriomaniku naine, ma ei tea täpset tiitlit, sest ei mäleta) välja ühe mehega ja ütles, et sorry, see härra jõudis varem lihtsalt kohale ja võttis ka korteri kohe ära. Issand jumal, Edgar oli püha viha täis ja mul oli niiiiii häbi tema käitumise pärast, ma ei jõudnud ära vabandada korteriomaniku ees, kes lahkelt oli nõus ikkagi korterit meile näitama, et me lihtsalt teaks, milline see oli (ikkagi üürikorter ja nagunii vabaneb kunagi veel). Edgar marssis pärast äravaatamist ülivihaselt autosse, enne ütles mingi paar kehva sõna ning ei öelnud isegi nägemist! Ma olin nagu nuuks, palun ära häbista mind ning ei pea ju ebaviisakas olema, kui lihtsalt jah tõesti enne meid jõudis keegi varem kohale ja võttis korteri ära, aga mis siis?!?!?! Mis siis, reaalselt! Jutustasin korteriomanikuga seal veel, püüdes vabandada välja Edgari vihast reaktsiooni, ta oli õnneks tore ja mõistev. Ja sel hetkel taipasin ma selgelt, et kui see ka ei ole märk kõrgemalt poolt, mis siis veel on?
Edgar lõpuks alistus mu ideele minna Suure-Jaani ja kolisime ära. Asju oli terve maa ja ilm. Aga kõrgem jõud andis meile ka kaubaauto, millega koli ära tarida. Meie sealsed reetlikud naabrid ei aidanud meid teps mitte kolimisel, nii et igasugu mööbli tassimisel Edgar palus tänaval olevate isikute abi ja õnneks tänas neid kas jäätiste vms asjadega. Reetlikud naabrid ilmusid välja meie viimasel hetkel, kui viimaseid asju ära panime ja pahandasid, et me oma tabaluku kuuri eest kaasa võtsime, hahahha. Jeerum, neil pole selle tabaluku võtitki ja mul läheb vaja seda tabalukku, nii et mis neil sellest? Nad ilmusid kõik kolmekesi välja viimasel hetkel, kui meid viimast korda nägid ja püüdsid paista õnnelikud, et müüsid oma sentimentaalse väärtusega majaosa vene ärimeestele, mis nüüd kokku kukkumas oli. Update maja kohta on selline, et minu viimastel andmetel pole seal praegugi mingite töödega alustatud. Lihtsalt seisab. Niiiii hea, et ma seal enam ei ela, kuigi seal oli tore. Mulle meeldisid üle tee naabrid, need tundusid olevat välismaalased. Ja mulle meeldis see naaber, kes kogu aeg aknast kõike jälgis, nagu Naabri Valve. Ja rehvidevahetaja oli ka seal, vahetas meie autol rehve ja oli nõus mu naljaka plaaniga värvida oma velgi (video sellest) ja rehve (video sellest) kuldseks, aidates õigeaegse rataste vahetusega kaasa. Nii et kõik oli jumala tore seal elades, seepärast kohati oligi kahju mõelda, et peame ära minema.
No nüüd Suure-Jaanis elades, kus hommikust õhtuni õhksoojuspump huugama ei pea ning põrandast jääkülma ei õhka sain ma aru, et need tingimused oli EBAINIMLIKUD! Kuidas ma küll nii lebolt elasin seal? Haha, ma ei tea, aga nüüd oleks nagu luksus.
Seni on mul ikka veel paljud asjad lahti pakkimata. Niiii palju oli ju kõike, aga tehtud on: õhksoojuspump paigaldatud, ahjud parandatud (köögiahi veel ootab järjekorras), kapp kokku pandud, klaaslaud kokku pandud, veel mööblit kokku pandud (voodi, titevoodi, üks kapp teise tuppa viidud ja kindlasti midagi veel, aga pole meeles), köök ära koristatud. Remondist: kööki kraanikauss ja kraan uus pandud, ja midagi väga palju veel, aga ma ei oska remondist kaasa rääkida. Teeme siin uut vannituba ja vannitoa seina. WC-pott on püsti, nii et hädal saab käia õnneks, aga pesemas käia ei saa ja sooja vett ka pole. Õnneks see suur mure pole, kuna kausis saab pesta, vett saab ju keeta ning ma nagunii käin kogu aeg kas spordiklubis või spaas. Lilyt peseme külma veega, kui püksi kakab, nii et lapsele hea karastav (ma olen lapsi väiksest saati karastanud, kuna see on veresoonkonnale väga hea ning harjutab organismi erinevate temperatuurikõikumistega, mis Eestis on liigagi tavaline ju).
|
Vannitoa remontimine on pooleli |
Ja kui ma ära kolisin, siis sain aru, et Eesti ju nii väike. Tartusse pole pikk tee (aga ma ei eelista sageli sõita, sest see bensiinikulu ikkagi on paha), Tallinnasse ka mitte, Viljandi kohe lähedal ja seal niiii hea spordiklubi. Aga mingite kellaaegadega peab rohkem arvestama, et poed lähevad vara kinni ja apteek ka jms. Aga aed on ilus ja lastel on seal lõbus mängida, naabrid väga lahedad ja saan vanaemal sageli külas käia <3 Mis nii elul muret!
Ja oluline küsimus: kuidas ma siis ülikoolis käin nii kaugelt? Iga asi omal ajal! Kolm kuud suvel on piisav aeg ju, et välja mõelda, mis saab sügisel. Kolimisajaks igapäevane kooliskäimine oli juba läbi. Järele jäid vaid eksamid. Mis muret on eksamiteks Tartusse sõita? Bensiiniraha ainult ainus mure. Tegin need kolm eksamit edukalt ära, jeee, ja asi ants. Nüüd on jah teraapia jms ka Tartus, aga eks ma käingi, kui vaja, püüan kõik asjad ühele päevale mahutada, siis ongi üks hää käik. Ja tundub, et sügiseks võtame elukoha Tartusse, nii et mis muret siin ikka. Ja sellest räägin varsti!
Remont veel Suure-Jaanis pooleli, sellega natuke pikaleveninum lugu, kui algselt lootsin, aga mis seal ikka. Valmis ta nigunii saab!
|
Uus valamu ja kraan Suure-Jaani! |