tag:blogger.com,1999:blog-57131045901074428462024-02-20T00:33:29.826+02:00Kšhh<i>Fassaad ei ole interjöör</i>
Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.comBlogger220125tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-53054156915948887152024-02-06T16:39:00.003+02:002024-02-06T16:42:02.170+02:00Arstiteaduskonda sisse saamine - ettevalmistumine!<p>Mulle on tulnud mitmeid küsimusi arstiteaduskonda sisse astumise kohta, kuna on teada, et see on õppekava, kuhu on ülimalt raske sisse saada, rääkimata sealsest õppest, ja mitmed inimesed on aastaid üritanud oma unistust arstiteaduskonnas õppida täide viia, siis teen selle postituse ❤️. Kuidas mina sisseastumiseks valmistusin, on kirjas <a href="https://heltzz.blogspot.com/2022/08/arstiks-oppima-no-kaua-voib.html" target="_blank">mu selles postituses</a>. Lühidalt: oli vajadus kolida - linn polnud oluline - mõtlesime Tartu peale ja<b> kui juba Tartu, siis proovin saada oma unistatud arsti sisse</b>, sain sisse ja seega jäi kindlalt Tartu, kuhu kolida.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9Glzlehz4gOlsblfuXptmNpq-sFC5NAo4eRNvaGyzoG_8T1PUwe-BwfKdeNYZaqM9bOjraUJsOdEwNsZ1YOFiLl2_kmePU-9GtgmqLc8NL27aA9NmjCCgTTn39-JPGtvHAIEfB0e6jhx8YYaXdPZ-kqhdL6pySGS642_BeIioRJUg2anPTDaQKPSG5aM/s2160/AirBrush_20230409211153.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2160" data-original-width="1620" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9Glzlehz4gOlsblfuXptmNpq-sFC5NAo4eRNvaGyzoG_8T1PUwe-BwfKdeNYZaqM9bOjraUJsOdEwNsZ1YOFiLl2_kmePU-9GtgmqLc8NL27aA9NmjCCgTTn39-JPGtvHAIEfB0e6jhx8YYaXdPZ-kqhdL6pySGS642_BeIioRJUg2anPTDaQKPSG5aM/s320/AirBrush_20230409211153.jpg" width="240" /></a></div><br /><p>Arstiteaduskonna vastuvõtutingimused on kirjas <a href="https://ut.ee/et/oppekavad/arstiteadus" target="_blank">Tartu Ülikooli kodulehel arstiteaduskonna all</a> -> sealt valige "vastuvõtutingimused". Need võivad aastate lõikes muutuda, kuid seni on olnud kõige olulisem reaalteaduste valdkonna tundmine ning eesti keel. Nüüdseks on sisseastumistingimused tugevnenud, sisaldades endas ka akadeemilise testi lahendamise oskust, keemia ja füüsika kombineeritud eksamit ning sisseastumisintervjuud. Selliste tingimustega astusin ka mina sisse. Hoidke väljatoodud lehel silma peal - sinna ilmusid tol ajal ka näidiseksamid. Minu ajal oli keemia ja füüsika kombineeritud eksam 4 tundi; vaatasin, et nüüd kestab see 2 tundi.</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqMmVYo-wQYZKNDOsr5K-8SWzfF3M-ZN1GSNfsorqC1XCqFMnjpjhtW-RVM0sgQ2kYqyUNRIEQ7nDTfkktZmAEhjFILxm2VwK34CAjelSuaWFcQ8zmlHHeci0PvrsoF75R-13sexCb4Wtt1dyp9Zihqg8RwHqcEC4jdc-DITjZqbJj5Ljg4NIB2rt41WQ/s1536/_J8A6025.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="1024" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqMmVYo-wQYZKNDOsr5K-8SWzfF3M-ZN1GSNfsorqC1XCqFMnjpjhtW-RVM0sgQ2kYqyUNRIEQ7nDTfkktZmAEhjFILxm2VwK34CAjelSuaWFcQ8zmlHHeci0PvrsoF75R-13sexCb4Wtt1dyp9Zihqg8RwHqcEC4jdc-DITjZqbJj5Ljg4NIB2rt41WQ/s320/_J8A6025.jpg" width="213" /></a></div><p></p><p><b>Akadeemiline test</b> on paljudele kõige hirmutavam, kuna tundub äärmiselt laiapõhine olevat. Akadeemilisel testil kontrollitakse loogilise mõtlemise võimet, analüüsioskust, matemaatilisi oskusi ning oskust <b>graafikuid ning diagramme</b> lugeda. Toimub arvutis ning iga järgnev küsimus valitakse vastavalt enda vastustele. Kuna kiiret loogilist mõtlemist on palju, siis mina harjutasin akadeemiliseks testiks <b>ajakirja Imeline Teadus tagumises pooles olevate loogikat nõudvate ülesannete lahendamisega</b>. Võtke need testid ette ja sundige enda aju harjuma pikalt kontsentreeruma ja analüüsima ülesandeid. Kuna väga palju graafikuid tuleb akadeemilises testis ja need kõik on alati olnud Eesti kohta, siis õppige oma riigi kohta teadma näiteks põlevkivi kaevandamise erinevust aastate lõikes mõnel graafikul. Tavaline on joonis Eesti riigist ning erinevused maakonniti. Seega, kui juhtute ajakirjanduses kohtama mõnda taolist majanduslikku või looduse vms seotud teemat, uurige graafikuid ja tabeleid - harjutage enda aju kiiresti neid analüüsima. Lisaks õppige peast arvutamine selgeks - korrutamine ja jagamine suurte arvudega paberil harjutage läbi. Kalkulaatorit ega midagi ei kasutata akadeemilisel testil. Tähtis on hästi kiire reageering, sest akadeemiline test on aja peale ning väga hea graafikute ning jooniste lugemise oskus. Seega - harjutage aju loogiliselt mõtlema ja õnneks saab seda ka igapäevaelus teha.</p><p>Kuna ma kandideerisin nii, et mul oli äärmiselt lühike ajavahemik valmistumiseks jäänud, 1-2 nädalat. Seega alustasin <b>füüsika ja keemia</b> meeldetuletusi. Kogu vajaminevad õpikud on välja toodud eelnevalt lisatud lingil.</p><p>Keemia õpikud olid mul endal olemas, võtsin ette UT lehel oleva keemia <b>näidiseksami </b>(jälgige lehte, millal see sinna lisatakse) ning näidiseksami alusel lahendasin kõikide teemade kõik ülesanded ära, õppides juurde teemasid, milles tundus olevat vajakajäämisi. Keemia pole väga raske, on lihtsalt väga kergesti ununev, kuna on põhimõtteliselt päheõppimine. Mõista esialgu orgaanilise (kõik su kehas olev, süsinikuga seotud keemia, need nö suured molekulid, kus mitu süsinikku käest kinni hoiab, haha - emotsioonidega lõbusad seletused aitavad paremini meenutada) ning anorgaanilise keemia erinevust (anorgaanilises on kõik ained perioodilisustabeli alusel ja keskkooli keemias ei ole midagi keerulist, kuna ainult mõnda vaadatakse seal tabelis). Motivatsiooniks saan öelda, et arstiteaduskonna esimesel aastal peategi neid keemiaalaseid teadmisi omama, kuna kogu anorgaaniline keemia käiakse üle meditsiinilise keemia kursusel ning orgaaniline keemia ongi kõik biokeemia, mis on organismi toimimise seisukohast äärmiselt oluline - kuni tsitraaditsüklini ning alfa-ketoglutaraadini välja, sealhulgas ka sporditegemise biokeemia. Voh, vaadake, mida te kõik teada saate - kuidas paremini lihast kasvatada. On ju hea motivatsioon! Lihtsalt alustagegi baastaseme keemiast, mis on ausalt öeldes kõige igavam ja tegelt ka kõige raskem vähemalt minu jaoks, kuna ma analüüsin õpitut alati loogika alusel, seega mingite sõnade niisama pähetuupimine on minu jaoks raskeim ning keemia alused ongi lihtsalt sõnad.</p><p>Füüsika on KÕIK internetis saadaval - <a href="http://opik.fyysika.ee">opik.fyysika.ee</a> - jälgige, millised õpikud on olulised sisseastumiseks, sest küsimused tulevad sealt. Ma võtsin jällegi füüsika näidiseksami ette ning analüüsisin kõik küsimused läbi ning jälgisin enda vajakajäävaid osi peas. Füüsika on õnneks keemiast lihtsam, kuna sisaldab suurel hulgal loogikat, ei nõua mingite keeruliste sõnade pähetuupimist, kuid ometi on see valdkond, mida ei tasu alahinnata. Peamiselt vaadake üle jada- ja rööpühendused, elekter, võimsus, voldid jms seal on. Arstiteaduskonnas on füüsika vajalik lausa füsioloogia õppeaines (hingamine jms) ning esimesel õppeaastal on biofüüsika õppeaine. Seega jällegi motivatsioon teada algul seosetut tunduvat baasteadmist. Ma ise võtsin endale <b>kvantfüüsika </b>õppeaine ülikoolis, nii et sel hetkel olin äärmiselt õnnelik, et keskkooli füüsika üle käisin (soovitan seda õppeainet - <b>rakenduslik kvantfüüsika</b>! - tegin ka aine raames <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Pilootlaine_teooria" target="_blank">Vikipeediasse artikli pilootlaine teooria kohta</a>!)</p><p>Ja kõige kiiremini saab need teemad omandatud sel viisil nagu ma tegin (kuna mul oligi vaid 1-2 nädalat aega kogu keskkoolimaterjal taasomandada rinnalapse kõrvalt) - vaadake näidisküsimuste alusel, kus valdkonnas teie teadmised vajaksid täiendamist. Ometi arvestage igaks juhuks rohkema ajaga, kuna ma olin materjali omandanud oma bioloogia bakalaureuseõppes nagunii, seega ka arstiteaduskonnas mitmed füüsika ning keemia ained sain üle kanda.</p><p>Eesti keelega saate kindlasti hakkama ning sisseastumisintervjuul pole vaja muud, kui autentsust ning endaks jäämist - et te teate, miks te tulete arstiteaduskonda õppima!</p><p>Edu kõigile! Ootan nii hea meelega uusi tulevasi kolleege! Osalen ka <a href="https://ut.ee/et/sisu/tudengivarju-projekt" target="_blank">tudengivarju projektis</a>, seega andke teada UT kaudu, kui mind soovite tulla varjutama ning näha arstiõppe igapäeva!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-3054420868126318482023-03-18T14:58:00.001+02:002023-03-18T14:58:19.888+02:00"Voodis hea" autorilt Jennifer Weiner, mis õnneks ei räägi päriselt voodis hea olemisest Tahtsin haarata endaga kiiruga kaasa veel mõne romaani linnaraamatukogus ning see raamat oma piisava paksuse - ja olgem ausad - pealkirja pärast mind köitis. Ometi ei tahtnud ma sugugi kellegi voodiseiklustest lugeda (nagu need hallid varjundid jms - ei meeldi mulle, sest seal on tegu psühhopaadist mehega ja muud põhjused ka: voodikirjeldused on mulle isiklikult igavad, sest olen pooleldi aseksuaalne). Aga sisetunne ütles mulle, et <b>tegelikult on "Voodis hea" palju sisukam</b>, kuna muidu ei pandaks sellist pealkirjagi. Pealkiri on ikkagi pigem selline, mis aitab mõista ka, mida raamatus pole. Mul oli õigus.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5cdMtvPSx3WQ00AMqlSfp8wY8HVcApfJPb6wazuRdYNhETkwAnwPe3-dlnb6flvzs3EfzxV3L_msRNf_gHXsxMflMVicmS9jmLXNXgXs4-nm66l21PI4XgJ9CoNHQWmOFSRtffjF-ql3faQqrG5IT9Nvbw6ipz8dAPK8sF5c5I6cAIdeyFpRqpx8W/s3648/IMG_20230318_141022.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5cdMtvPSx3WQ00AMqlSfp8wY8HVcApfJPb6wazuRdYNhETkwAnwPe3-dlnb6flvzs3EfzxV3L_msRNf_gHXsxMflMVicmS9jmLXNXgXs4-nm66l21PI4XgJ9CoNHQWmOFSRtffjF-ql3faQqrG5IT9Nvbw6ipz8dAPK8sF5c5I6cAIdeyFpRqpx8W/s320/IMG_20230318_141022.jpg" width="240" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Esialgu tahan teile öelda: <b>kõik lugege</b>! See on äärmiselt hea raamat, väga kaasahaarav, peategelane on väga mõistlik, kahe jalaga maa peal ning teeb õigeid valikuid, ei löö risti ette, kui tekib tahe kellegagi silmast-silma asjad selgeks rääkida. Lausa põnev teada, et kui ta midagi teeb, siis MIS SAAB? Reaalses elus on ju see mure, et kuna puudub undo nupp, ei julge me paljusid asju teha, aga põnev teada, et mis saab midagi tehes ja raamatust saab lugeda.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Esimestel lehekülgedel sai teada, mis asi on see "voodis hea". <b>Tegemist on kolumniga</b>, mida <b>kirjutab peategelase endine poiss-sõber</b>. Jep. Peategelane, vaeseke, avastab, et ta poiss-sõber on kirjutanud kõigile lugemiseks <b>temast oma kolumnis kui "suure naise armastamine"</b>. Esiteks on kanepisuitsetaja laisk endine kaaslane saanud hea töökoha (see on Voodis hea kolumnis tüübi esimene postitus Moxie ajakirjas) ja teiseks kirjeldab ta oma endist naist, C.-d paksuna küll, aga ka kiidab teda. Jutu mõte tüübil oli see, et teda ei häirinud, et tema naine oli paks ja kaalus temast rohkem, aga see häiris naist. Ometi oli ta artikkel niivõrd paljastav, et kui meie peategelane Cannie seda luges, ta ka erinevaid emotsioone tundis, vihaseks sai ja Bruce'lt aru nõudis.</div><div><br /></div><div>Raamatus rullub tabavalt lahti see, <b>kuidas peategelane igatseb oma ekspartnerit, kuid eksi häirivad vead ilmuvad ilusti ridade vahelt lagedale.</b> Mulle see ülesehitus meeldis. Meenutas üht minu raamatut. Tüüp näiteks ei sallinud ta koera, rääkimata sellest, et ta ei käinud koeraga isegi jalutamas, et koer pidi pidevalt oma hädad piineldes kinni hoidma. <b>See peennüanss annab ilmselgelt suht kindla kuju karakterile</b> (hoolimatu ju) ja oli hästi teksti sees nö peidus.</div><div><br /></div><div>Cannie läheb paksude programmi, olles mures, et ta maru paks on. Aga see ei tähenda, et ta poleks atraktiivne. Kirjelduse ja juhtumite alusel on tegu väga nutika, naljaka ja atraktiivse tegelasega (viimases pole peategelane kindel, sest tema paksus sõidab sellest hinnangust üle). Ometi oli võimatu teda ebaatraktiivsena ette kujutada ning kui lõpuks googeldasin raamatu autorit, sain aru, et <b>autor pani sellesse tegelasesse</b> tohutult iseennast ning oli küll suur ja on tõesti väga atraktiivne naine. Nagu tegelikult ka - see "paksus=halb" ongi mingi hinnang ja reaalselt ei muuda see atraktiivsust.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div>Esimestes osades autor igatseb oma eksi, Bruce'i. Pidevalt helistab, nukrutseb, püüab midagi välja mõelda. Ta polnud tegelikult meest maha jätnud, vaid nad olid pausi teinud, kuid mees oli võtnud seda lahkuminekuna. Seepärast oligi see situatsioon naisele eriti raske - avastab mingi kolumni endast ja mees on kindlalt lahku läinud.</div><div><br /></div><div>Nad saavad mehe isa matustel veelkord kokku, pärast mida Bruce'le külla minnes peategelane Cannie suurest igatsusest mehe voodisse ronib, lootuses mees endale tagasi võita ja meest lohutada niivõrd raskel hetkel. Mehe isa oli naisele oluline inimene ka.</div><div><br /></div><div>Siis proovib ta oma ajakirjaniku töökohal hakkama saada, kirjutades häid artikleid, et teha paremini kui tema häiriv konkureeriv töökaaslane. Oma töö tõttu saab ta tuttavaks Maxiega - üks näitleja. Ning järjekordselt miski, mis mulle peategelase juures meeldis seepärast, et see meenutab suuresti mind ennast - spontaansus ja julgus. Kui miskit juhtuda saab, siis Cannie laseb sel juhtuda ning annab hagu juurdegi. Ta on julge suhtleja, läheb ja teeb, kui idee tuleb ja ta armastab süüa (mina mitte, see erineb). Neid toitude kirjeldusi õnneks väga palju polnud, kuid see pani mind ka veidi kokkama. Üks päev maitsestasin kana apelsini ja erinevate kastmetega, polnudki nii igav, sest raamatus kirjeldas söömist kui midagi väga huvitavat.</div><div><br /></div><div>Cannie käib ka paksude programmis, suhtleb seal arsti ja teistega, püüdes end parandada, sest ta arvab, et paksus on tema suur viga. </div><div><br /></div><div>Canniel on katkine lapsepõlv - isa on ta suht õudselt hüljanud ning kuidas ta isa ei hoolinud tema kooli lõpetamisest meenutas veidi minu... khm... elu. Nii kahju oli peategelasest, see oli talle valus ning hoolimata sellest, et mul on väga suur oskus intuitiivselt ning kiiresti end teise inimese sisse asetada, puudub mul <b>tahe</b> mõista sellise mehe tegusid, kes niimoodi oma lapsed hülgab. Isa lõi uue pere, oma kolm last jättis tuimalt kus see ja teine, olles Canniele veel sisendanud halbu asju (krt meenutab minu elu ikka rsk), millega Cannie pidi toime tulema, sest sellised asjad jäävad häirima. Küsin: kui keegi selline inimene isiklikult on nagu kirjeldatud isa, siis <b>MIKS sa teed nii</b>?!?!</div><div><br /></div><div>Samuti on raske Canniel toime tulla, et ta ema on järsku lesbi.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><u>Nüüd spoilerid</u>!!!!!! Sellest on raske ilma spoilimata rääkida. Minge enne lugege see raamat läbi ja siis tulge tagasi mu postituse juurde.</div><div><br /></div><div>Cannie avastab, et kuna oli oma rasestumisvastased tabletid ära jätnud, kuid oli selle nüansi ära unustanud eksiga viimast korda voodisse minnes, oli ta rase. Esialgu ta ei saanud aru, sest käis Maxiega pidutsemas, helistades seal Bruce'le, kuuldes taustalt teist naist - mehel oli juba uus!</div><div><br /></div><div>Cannie ei teadnud mida teha, kuid otsustas huvitavama tuleviku kasuks, seigeldes jälle Californias Maxie juures, mis jälle meenutas mind rasedana. Ma seiklesin ringi kuulsate inimestega igal kellaajal. Väga põnev.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Olgu, teate, ma rohkem ei spoili. Raamat on lugemist väärt. Juba need psühholoogilised peennüansid, et lugeja saab tuletada, kust mingi probleem Canniel alguse on saanud. Ometi on ta oma tugeva iseloomuga tubli ning see, kuidas ta tuleb probleemidega toime, on väga huvitav! Ning see läheb järjest huvitavamaks iga leheküljega! Ma ei jõudnud kõike põnevat kirjeldadagi!</div><div><br /></div><div>Lugege!</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-62436811782244497812023-01-01T23:05:00.010+02:002023-01-01T23:26:45.268+02:00Arvustus - (video/arvuti)mäng Red Dead Redemption 2 - 10/10 <p> <br /></p><p>Õpetlik, mõtlemapanev, põhjalik, üllatusi ja seiklusi täis, motiveeriv - seda kõike on pelgalt üks mäng nimega Red Dead Redemption 2 Rockstar Games poolt.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRYCdU8z6VjjCnpZQva2kE1Ku44hNZS56mHE_fATNc5M8gnwOIls3OSdzLO1nyZax831wy_mvPUB7C4yYcGixbwBq_MRjpOktUugCgdWwB-fPhuC7FKcdl9wCafgZ4KMQt1DsmKqc640LtnjXPM74ZjEJeKPjGR3yrS17VbbrIyTSTE6m5BDHsvhEQ/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.02.06%20-%2015.51.55.47.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="986" data-original-width="1920" height="205" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRYCdU8z6VjjCnpZQva2kE1Ku44hNZS56mHE_fATNc5M8gnwOIls3OSdzLO1nyZax831wy_mvPUB7C4yYcGixbwBq_MRjpOktUugCgdWwB-fPhuC7FKcdl9wCafgZ4KMQt1DsmKqc640LtnjXPM74ZjEJeKPjGR3yrS17VbbrIyTSTE6m5BDHsvhEQ/w400-h205/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.02.06%20-%2015.51.55.47.png" width="400" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Mängul on esimene osa - Red Dead Redemption (RDR1) - millega puutusin kokku üle 10 aasta tagasi, kui sattusin juhuslikult kellelegi külla vanasse ühikasse ning tal oli see mäng mängukonsooli peal (tõenäoliselt Playstation). Kui sa, lahke inimene, kes mul too aeg mängu mängida lubas, seda loed, siis minu suured tänusõnad lähevad sulle, kuna see kogemus on mul siiani meeles. Juba tol ajal märkasin, et see on superhea mäng, kuid kahjuks esimest osa RDR1 ei ole olemas PC (arvuti) peal. Seepärast jäi mul see soetamata.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUF-L0cPKfDvuBciukrN4yAyimmTtT5XFLOnPfPp7BDqzZwFEp9R2dIJ0-Nw9wQrXf8HyPzGGxF-RXdFEh6V7qmo6f0cA6sfCUmmj2k4uaUS6h5OuacjUkfTOd_0ifGEwhlTjbC6EueurBmJFSzDfqVrMv6JPno2hw0JMpsvoUnnyZPYaYJwOGikfi/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.02.14%20-%2020.37.54.64.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1920" height="324" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUF-L0cPKfDvuBciukrN4yAyimmTtT5XFLOnPfPp7BDqzZwFEp9R2dIJ0-Nw9wQrXf8HyPzGGxF-RXdFEh6V7qmo6f0cA6sfCUmmj2k4uaUS6h5OuacjUkfTOd_0ifGEwhlTjbC6EueurBmJFSzDfqVrMv6JPno2hw0JMpsvoUnnyZPYaYJwOGikfi/w640-h324/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.02.14%20-%2020.37.54.64.png" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p>Aga hiljuti, nüüd siis paar aastat tagasi, avastasin, et soodukaga oli müügil Red Dead Redemption 2 (RDR2) PC peale - vesterniteemaline seiklusmäng, mille tegevustik leiab aset 1899 aastal, kus kehastud üheks kenaks noormeheks, kes lindpriina püüab oma kambaga koguda piisavalt raha, et saavutada piisavalt hea elu, saada priiks seadusesilma tule all olemisest. No ja kui kena noormees sa oled - see on ka lausa mängus iseenda otsustada nii vaimses kui ka esteetilises mõttes.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyTn_swYiYQjdtsF4q-u_-zMd8a_fY1W7GxLRjJCWZCRweJjKurzFWi5yeKHrMCDz_a6MgvMuW8DRWBDmfzuCOxrAIaSup6NZFNvMD1UNR5fBpoHriWzpdT3QEZpYjTxrA40T4REwGvL6RVKLXo_1oXn76jnKenh1_fxQNXBilR2YXFnp-4VZMLIBU/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.12.18%20-%2022.15.42.89.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1920" height="324" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyTn_swYiYQjdtsF4q-u_-zMd8a_fY1W7GxLRjJCWZCRweJjKurzFWi5yeKHrMCDz_a6MgvMuW8DRWBDmfzuCOxrAIaSup6NZFNvMD1UNR5fBpoHriWzpdT3QEZpYjTxrA40T4REwGvL6RVKLXo_1oXn76jnKenh1_fxQNXBilR2YXFnp-4VZMLIBU/w640-h324/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.12.18%20-%2022.15.42.89.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUePruDVO4IjxlQsZbaiRowm2-gFf5JNCol_EsRe3AhbhaKi5iunbKuovRE9xCr7Qid_G8Sa8jk4mO0c2RJRjyQaWyMo1Q5ejgdNyDKwAl0-mtvDlnvMPyICRO5pKz8j8YFEoCa39Y3R3UTF6olH8bbmq8cxYc5tklK3glodNglte5Yj96jsvCf26e/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.28%20-%2023.25.23.84.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a></div><p></p><p>Kuna antud mängu kohta saate arvustusi ka rohkelt internetist, kirjeldan oma muljeid.</p><p><b>Esimesed muljed</b></p><p>Mängu hingemattev graafika ning hobuste-ajastu on mulle tohutult meeltmööda. Kui Rockstar on tuntud tavaliselt oma GTA seeriate poolest, kus sa linnas inimesi kõmmutad, siis mulle isiklikult (ning väga paljudele teistele) on nauditavam rahulik looduskaunis keskkond loomade keskel. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFt8IRQWr0ZPwGwa7TPPCX_oxw6YrK7UxhrRzWyBJdz3R1aLQVcgLagMlt2KnWqzjFxxSdtQowNGEUvUW94YKP-Gsbj8_cNrk8yUpEf47X3R6RE9D2MecHKVA0f5Kb3Ewl00YRfdz2QBCp8oiR1V24eA33ESJcbWBb_POJ9GMrtkkN9QA22nxW0Jzt/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.12.18%20-%2023.29.32.19.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1920" height="325" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFt8IRQWr0ZPwGwa7TPPCX_oxw6YrK7UxhrRzWyBJdz3R1aLQVcgLagMlt2KnWqzjFxxSdtQowNGEUvUW94YKP-Gsbj8_cNrk8yUpEf47X3R6RE9D2MecHKVA0f5Kb3Ewl00YRfdz2QBCp8oiR1V24eA33ESJcbWBb_POJ9GMrtkkN9QA22nxW0Jzt/w640-h325/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.12.18%20-%2023.29.32.19.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Esialgu ei saanud ma essugi aru, kui mängu alustasin. Oli mingi kamp inimesi jooksus, kellel oli siis kambajuht Dutch van der Linde, kes mulle tundus kohe esialgu nii enda meelest tähtis ja nartsissistlike joontega. Ta suurt ei meeldinud mulle, aga kõigile teistele mängu tegelastele meeldis. Tegid seal koos missioone ja usaldasid Dutchi jne. Mängus sai osta ajalehti ja ajalehes ka rääkis, et "Dutchi gäng" - oeh, miks tema?! Ajapikku on tekkinud mul vist vaist enesekesksete inimeste suhtes ja kuigi Dutchil oli ka häid jooni, siis tema tegelaskuju annab väga palju mõtlemisainet ning lõpp on väga huvitav - mõni mängija näeb seda ette, mõni mitte ja see sõltub iseenda elukogemusest. Mulle küll tundus, et Dutch väldib osadele Arthuri küsimustele vastamist ning on kuidagi selline... ohtlik. Tekib nagu ümber klaasikildude käimise tunne. Igatahes kogu kamp (ma ei ole kokku lugemises hea - ju mingi 20 inimest gängis on?!) Dutchi sõna kuulab ja telgivad sobivatel aladel.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4Un6m8QUtpvhvTkiO-_fA87Fr-oWoC-LvwXrvR-oHBh5y06g_no_5_NJBsspuP7cvEm-2cEd8nWLj1FiKzN3yDwUCW8Ac0cGfQGcJRqCU_RIgzYZZ7WZeUbnsHoCXSMmxV0H0tAwZYyvcUPEkZewTniI7cRa7N0tABkCwJ0fsh-MofEvrQPGytJ-y/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.11.27%20-%2017.08.56.15.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4Un6m8QUtpvhvTkiO-_fA87Fr-oWoC-LvwXrvR-oHBh5y06g_no_5_NJBsspuP7cvEm-2cEd8nWLj1FiKzN3yDwUCW8Ac0cGfQGcJRqCU_RIgzYZZ7WZeUbnsHoCXSMmxV0H0tAwZYyvcUPEkZewTniI7cRa7N0tABkCwJ0fsh-MofEvrQPGytJ-y/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.11.27%20-%2017.08.56.15.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Mäng algas igatahes sellega (nii palju ma ikka aru sain), et kogu gäng põgeneb Blackwateris korraldatud pahategude tõttu Pinkertonide (nagu politsei või detektiivid) eest kaugele ära. Neil läks mingi rööv nässu ja Dutch mu meelest oli ka süütu inimese ära tapnud (on ju imelik mees noh). Hiljuti oli gängiga liitunud ka mingi jopski Micah, kes mulle tundus esialgu naljakas ja ohutu, aga aja edenedes tuleb ta tõeline pale välja. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWgHT9E6bQUy1PiiZWmzw1OOLwRs2qNT0NIz1Kit8eIXTTSf4xP3ENvscuUinFVNI3Y74TBDR3ii5qR2EeX9ZYoSlYQPrCnxrGxOdCsrKLjSpNFcIDKo22X-yhZ80eLYqYywkuy4o67Rps0xIAmL3BXC--FBpQ12DfHZNK3WqjmAZ76G7jL8vtLCp9/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.02.15%20-%2021.11.25.12.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWgHT9E6bQUy1PiiZWmzw1OOLwRs2qNT0NIz1Kit8eIXTTSf4xP3ENvscuUinFVNI3Y74TBDR3ii5qR2EeX9ZYoSlYQPrCnxrGxOdCsrKLjSpNFcIDKo22X-yhZ80eLYqYywkuy4o67Rps0xIAmL3BXC--FBpQ12DfHZNK3WqjmAZ76G7jL8vtLCp9/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.02.15%20-%2021.11.25.12.png" width="640" /></a></div>Esialgu tahtsin ma kohe kõmmutama ja seiklema minna, aga kõigepealt tuleb mõni missioon ära teha, kus veidi õpid oma gängi tundma. Inimeste meeldejätmine pole mulle kõige kergem ja esialgu ma suurt gängiga ei tegelenud, kuigi oma laagripaigas on neil väga huvitavad dialoogid. Samas mind häiris nende ülbus. Väidetavalt nad on jooksus, kardavad ja peavad omavahel hästi läbi saama, aga nad ülbitsevad mu meelest nii palju minu tegelaskujuga (või olen ma ise liiga hell). Ülbus väljendub mu meelest hääletoonis, kuigi ega nad suurt midagi halvasti ei ütle - või tegelikult ka ütlevad ridade vahelt. Näiteks Dutch paranoiliselt arvab, et mu tegelaskuju Arthur reedab ta kunagi ja Micah ütleb nagunii kõigile halvasti ja väga selgelt kambaliikmed omavahel õiendavad. Et kui nad koos kogu kambaga lindpriid on ja peavad kokku hoidma, siis miks nad omavahel nii palju sõnelevad ja väga enesekindlalt? Teiseks miks nad üksteist teietavad perekonnanime kasutades? Mr. Grimshaw, Mr. Pearson jne. Võib-olla on ise palunud, võib-olla on see tugev enesekindlus mingi Ameerika komme, mida minusugune tundlik eestlane ei mõista, ei tea. Aga keegi võiks ära seletada. Igatahes nende dialoogid on rohkem tänapäevased, sest ma ei tea kui ajastutruu on selline suur enesekindlus ja julgus pursata suust kõike välja, mida sülg suhu toob ja seda kambas, millest väljaheitmine võrduks surmaga!? Nagu mina sellises kambas oleksin kõrvad lidus ega julgeks ülbitseda - vihastan Dutchi välja või keegi kaebab Dutchile ja olengi omapäi ja katsu sa siis ellu jääda. Võib-olla jällegi Ameerikas see nii oli. Tuleb mul rohkem tollest ajastust raamatuid lugeda ja oma maailmapilti avardada, et küsimustele vastuseid saada.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5PTzboQvgxo2tLu_VrqQe7odTo4q7FF9g9Bn9usgy2QBAKwso-YKADcGig0PZMt8XUoat2BOMssszIZLCZ5GrKnjBKvSZTdWLXmTXIQ_GOa_TcNNWARzXPNMufA4peUSuFBo_SXMtjRAY7MLZnG7ljlEBJPzjr8C-qKKIjPjW-20gmWiqNfFIpmS8/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.01%20-%2016.39.41.67.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5PTzboQvgxo2tLu_VrqQe7odTo4q7FF9g9Bn9usgy2QBAKwso-YKADcGig0PZMt8XUoat2BOMssszIZLCZ5GrKnjBKvSZTdWLXmTXIQ_GOa_TcNNWARzXPNMufA4peUSuFBo_SXMtjRAY7MLZnG7ljlEBJPzjr8C-qKKIjPjW-20gmWiqNfFIpmS8/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.01%20-%2016.39.41.67.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Mängus märkasin ka väga huvitavalt, kuidas see tööstusajastu ning seadused Ameerikas tekkisid. Poodi minnes näen poeomanikku või müüjat ning see kõik paneb mõtlema, kuidas kapitalism alguse sai. Samuti tööstust on näha seal ja ühes linnas näha ka õlireostust vee sees. Väga-väga mõtlemapanev. Ühes kohas ongi vesi niivõrd solgitud, et loomad on ka kärnased (mõned hobused on kärnased ühe kurja gängi hooletusse jätmise tõttu).</p><p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOxuFXu9Xu6kwOoypY4y0A4O08EZ-1GYSnkz_U9zkpL6bR22Hd3ohN8SNzspp3mu1EbFxY7rQ1_eiyDKYmnDdmdkSgOM9XCw6V2POnp5zIe3FLoRs58Mmag-5_q7F57WDZexksfDDO_NWUfCwcPgMPY6SJkhngWKUsxRRHEQKFmcE2s_5u-vogq7fV/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.02.19%20-%2000.14.32.00.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1920" height="324" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOxuFXu9Xu6kwOoypY4y0A4O08EZ-1GYSnkz_U9zkpL6bR22Hd3ohN8SNzspp3mu1EbFxY7rQ1_eiyDKYmnDdmdkSgOM9XCw6V2POnp5zIe3FLoRs58Mmag-5_q7F57WDZexksfDDO_NWUfCwcPgMPY6SJkhngWKUsxRRHEQKFmcE2s_5u-vogq7fV/w640-h324/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.02.19%20-%2000.14.32.00.png" width="640" /></a></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjspkuoDq46u-KXd8jWmICVCSTAW9jDP_p0nYIro8pRbTAK3vDky-ouInjI86jA9YGuDYPs5UnUxzDlK3Pyd7QJkuxFTRHPtp9GxHlT5fmKD2pxrpPmSqpQ0e01EpFo5z-yUBEIUiLhdV6FOjr_vqbNg1w-iGLFOIqmczHgVC7-RbxeZWe1kUihAZeo/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.11.29%20-%2020.14.44.100.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjspkuoDq46u-KXd8jWmICVCSTAW9jDP_p0nYIro8pRbTAK3vDky-ouInjI86jA9YGuDYPs5UnUxzDlK3Pyd7QJkuxFTRHPtp9GxHlT5fmKD2pxrpPmSqpQ0e01EpFo5z-yUBEIUiLhdV6FOjr_vqbNg1w-iGLFOIqmczHgVC7-RbxeZWe1kUihAZeo/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.11.29%20-%2020.14.44.100.png" width="640" /></a></div><p></p><p><b>Missioonid</b></p><p>Oi, missioone on seinast seina! Väga huvitavad! Mulle meeldis jutustusse niivõrd sisse sukelduda, et mõnikord tekkis selline "näh, jälle kõmmutamine" tunne, kui missioonis ootamatult paugutama pidi hakkama. Mäng on täpselt nagu äärmiselt huvitav film, milles sina kaasa lööd. Animatsioonid, suhtlus jm on kõik nii põnev. Aga ärge valesti aru saage - paugutamine on ka põnev, aga mulle meeldib, et seda pole üleliia nii et igav hakkaks.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQF-4fhRBJKsuQ8K2cOJkVoHK3D6i9sHPnXW35aDQdHxsnw7GDQs-XG2GSezr-92yZSls5qDEE-ZYhxOI4ry-zet3KRXrXB5A4lBWAS0S8JEyRfAb4LHrVDefSgd1Humrj40_KEXcBoWQR-GHVty_-QjtEv3yMXa79wGVyqS4-Tnt-SEZcDMkQpa1d/s1360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.03.13%20-%2015.12.03.63.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="768" data-original-width="1360" height="362" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQF-4fhRBJKsuQ8K2cOJkVoHK3D6i9sHPnXW35aDQdHxsnw7GDQs-XG2GSezr-92yZSls5qDEE-ZYhxOI4ry-zet3KRXrXB5A4lBWAS0S8JEyRfAb4LHrVDefSgd1Humrj40_KEXcBoWQR-GHVty_-QjtEv3yMXa79wGVyqS4-Tnt-SEZcDMkQpa1d/w640-h362/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.03.13%20-%2015.12.03.63.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJm_SjdLnM5njhhbsbjtZy2_Cdf1G8XCy43jnyEgz0eiyEMjwSOItsQELOQiQC9QD0NaDLxGhn2wX6RUsUbpKDuNI6GH-WBb1_rNBEnuQrTqtodt277T64F_QGBeuJ8Z5NKbCdu8maYOOm_BYoF-V6l6CQeB039cxAwJqn4TntT20VIloEeJUDs6ks/s1360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.04.06%20-%2021.47.12.61.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="768" data-original-width="1360" height="362" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJm_SjdLnM5njhhbsbjtZy2_Cdf1G8XCy43jnyEgz0eiyEMjwSOItsQELOQiQC9QD0NaDLxGhn2wX6RUsUbpKDuNI6GH-WBb1_rNBEnuQrTqtodt277T64F_QGBeuJ8Z5NKbCdu8maYOOm_BYoF-V6l6CQeB039cxAwJqn4TntT20VIloEeJUDs6ks/w640-h362/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.04.06%20-%2021.47.12.61.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Põhiliselt on erinevad vastasgängid, kellega minu gäng on vaenujalal ja siis kavatsevad nad pekki keerata mingite perekondade omavahelisi suhtlusi (raha nimel). See Dutch aina rahast jahubki. </p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyUe_upXjHunsljWdOdS4yj_NVlOawCiVSAg1GvPeJDTtapND81d10-UCEJL844SVNBn_jvvMTa9B6ZBLs9pEGCSoEDr4910o8919mR3ufVlRmxMpRgL_XTZw97K__LmCDKByl1iLVdHGRl2EZ2wKDP9ieCrBvRyLwBQPWSj7GxQoZmVEtwuvcMwmV/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.27%20-%2022.46.46.51.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyUe_upXjHunsljWdOdS4yj_NVlOawCiVSAg1GvPeJDTtapND81d10-UCEJL844SVNBn_jvvMTa9B6ZBLs9pEGCSoEDr4910o8919mR3ufVlRmxMpRgL_XTZw97K__LmCDKByl1iLVdHGRl2EZ2wKDP9ieCrBvRyLwBQPWSj7GxQoZmVEtwuvcMwmV/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.27%20-%2022.46.46.51.png" width="640" /></a></div><p></p><p><b>Jaht</b></p><p>Jahil käimine on üks osa mängust. On tegelaskuju Trapper (karusnahakütt vms see eesti keeles on?!), kes valmistab sulle talle toodud nahkadest igasugu riideid. Ja mul oli täiega põnev vaadata, millised riided ta kokku saab millistest loomadest panna ning siis neid jahtida. Näiteks põtra on jumala raske leida. Mäng muidugi on eetiline vastavalt reaalse elu jahimehe eetikaga - kogu loom tuleb ära kasutada. Ei ole soodustatud looma vaevused (ega normaalne inimene seda ei teegi) ega põhjuseta laskmine või väga suures koguses korraga küttimine. Mind inspireeris mäng jahimeheks hakkama, aga päris elu nõuab raha jahimeheks saamise korral, kuigi ma tunnen juba ennast - kui ma midagi pähe võtan, siis tõenäoliselt ma seda proovin. Iseasi, kas hakkama saan.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTGm9ExyrhY1-5sms7cjsHzDJrpdHOSJuPGEmcLPg8WFm5dGwItnOpf00eRgpubyRicBuymypWCg2GdzLaMWSs_jOUNmyQvKPj8RRmo7WJR9xFxFKeXc4Qogr2g2eFe433uLwHUtyJJ74oeIbbGvo5m2LqwkMWeClyYXa4EEUN7DIDR6jU0sEzvwSx/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.11.03%20-%2002.03.59.99.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1920" height="324" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTGm9ExyrhY1-5sms7cjsHzDJrpdHOSJuPGEmcLPg8WFm5dGwItnOpf00eRgpubyRicBuymypWCg2GdzLaMWSs_jOUNmyQvKPj8RRmo7WJR9xFxFKeXc4Qogr2g2eFe433uLwHUtyJJ74oeIbbGvo5m2LqwkMWeClyYXa4EEUN7DIDR6jU0sEzvwSx/w640-h324/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.11.03%20-%2002.03.59.99.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><p><b>Hobused</b></p><p>Hobused on niivõrd majesteetlikud ja kaunid ning mäng annab infot USAs tol ajal aset leidnud olukorrast, kust ikka hobused põgenesid kodudest ning moodustasid metsikuid karju. Mängus saad loomad ära taltsutada, mida ma hea meelega teen. Ja siis erinevat värvi hobustega ratsutada. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqeJALkE4a0Tswb_gwvdBM5F_PSZcGxRpozt3qAf7DpsDg0wPGu1u9fGjCkVdh2zkBWYRHt3qLEkK8EsHnsVQT576tTEgqe1v89CtyWUGG8XwgR_dlHEG9ANICl_V92qfqRtj1c7GudqKMT4u_uekwcC6hGppxfpYnskWdRMbe2hAD7FZKMET6gnnm/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.28%20-%2023.28.22.17.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqeJALkE4a0Tswb_gwvdBM5F_PSZcGxRpozt3qAf7DpsDg0wPGu1u9fGjCkVdh2zkBWYRHt3qLEkK8EsHnsVQT576tTEgqe1v89CtyWUGG8XwgR_dlHEG9ANICl_V92qfqRtj1c7GudqKMT4u_uekwcC6hGppxfpYnskWdRMbe2hAD7FZKMET6gnnm/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.28%20-%2023.28.22.17.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Mängus on erinevad Ameerikas populaarsed tõud välja toodud - mu lemmik on tõenäoliselt Turkoman, kes on tõu poolest Ahhhal-tekiini eellane (ma ei ole kindel, et 1899 see tõug eksisteeris, aga las ta olla). On ka araabia hobune oma uhke hoiakuga ning näiteks paljude lemmik Missouri Fox Trotter või armas Hollandi soojavereline. Väga tavalised hobused mängus on Morgani tõugu või Tennesse kõnnihobused, neid iga nurga peal. On ka raskeveohobuseid - Shire, Belgian Draft. Näevad välja erinevad, värvused erinevad, suurused erinevad.</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq_oNcvTfZ5HLkwWGseMKQRP95aBDslGl7WiOwR9dvx748v61PPfltMb67KEIb-2qGFQkCcDcGSMyEH6GQ2Xe1wrnt6KWEIwwMzKxM-8-jvdeFCxJsE-SZATDvK1bgNbQ9Vd7wKXO93_LuSqNyIYjv_4e6PUIqrxDlpgEs5GD6gwA5xO4YbhovzMOl/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.03.04%20-%2020.12.00.59.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq_oNcvTfZ5HLkwWGseMKQRP95aBDslGl7WiOwR9dvx748v61PPfltMb67KEIb-2qGFQkCcDcGSMyEH6GQ2Xe1wrnt6KWEIwwMzKxM-8-jvdeFCxJsE-SZATDvK1bgNbQ9Vd7wKXO93_LuSqNyIYjv_4e6PUIqrxDlpgEs5GD6gwA5xO4YbhovzMOl/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.03.04%20-%2020.12.00.59.png" width="640" /></a></div>Lisaks torkas mulle silma eripära, et hobustel on pidevalt sadul seljas. Ma olen harjunud, et võtan hobuselt sadula ära, võtsin ka mängus, aga mängu jaoks on see, et hobune muutub su peamisest hobusest ajutiseks hobuseks. Nii et see on teistmoodi päris eluga. Muu on hobustega seonduvalt väga täpne - näiteks nad higistavad ning väidetavalt tõmbuvad nende kotid külmaga kokku (pole ise jälginud), haha, aga põhimõte on ikka lähedus loomade ja loodusega, millest ma energiat saan. Mängus saad minna külma kliimaga aladele, kus hobuse ja sinu tegelaskuju - Arthuri - hingeõhk aurab. <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyn4V_Bu2SrLMcD4ZIMJDQvRFMKLIl-GRUN_XsnuvOyNCLQJEkCkoJczGP8ZpniQuiidYcpBaCPKy5rkSrAGrrLOUu05_SYoR3cNN7-ULfNnjshx8lLAg74NWMWJdWUy_QCo9Z2aHNA0me5eCQhQKNxgeFdVwizLoj876ZXMJQAYNt7cDv8mYcEpcT/s1360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.04.30%20-%2016.12.18.30.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="768" data-original-width="1360" height="362" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyn4V_Bu2SrLMcD4ZIMJDQvRFMKLIl-GRUN_XsnuvOyNCLQJEkCkoJczGP8ZpniQuiidYcpBaCPKy5rkSrAGrrLOUu05_SYoR3cNN7-ULfNnjshx8lLAg74NWMWJdWUy_QCo9Z2aHNA0me5eCQhQKNxgeFdVwizLoj876ZXMJQAYNt7cDv8mYcEpcT/w640-h362/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.04.30%20-%2016.12.18.30.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Kummaline minu jaoks oli aga mängu esialgu mängides hobuste sugu - <i>male </i>ja <i>female</i> ehk isane ja emane. Hobuseid tuntakse ikkagi kui <i>mare</i>, <i>stallion </i>ja <i>gelding </i>ehk mära, täkk ja ruun. Ruunad on kõige populaarsemad (kohitsetud täkud, mis vähendab testosterooni mõju hobusel) päris maailmas. Täkud aga on loomad, kellega igaüks küll ei sõida ja täkuks jäetakse hobune üldiselt ikka siis, kui vaja teda suguloomana kasutada. Mängus on aga tuimalt emane ja isane. See on kõige ebarealistlikum asi mu meelest selles mängus, kuid see pole nii oluline ja otseselt ka häiriv mitte. Peamine erinevus, mis mängus esile tuleb, ongi see, kuidas tegelaskuju hobustega räägib - ütleb kas tubli tüdruk või tubli poiss. Muidu käituvad nii emane kui ka isane ühtmoodi. Kuigi hobuseinimesena muidugi oleks vahvam, kui täkuga oleks keerulisem ratsutada, hehe, või keerulisem taltsutada või jookseb minema vms. Olgu, saan isegi aru, seda on juba liiga palju juba nõutud niivõrd detailse mängu juures, mäng on tegelikult hobuseinimese jaoks väga meeldiv, näiteks hobused vahetavad galopis jalga ning teevad mõningaid koolisõiduelemente, kui Arthuri ja hobusevaheline side tugevneb.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCHJ-b1N5TY-2ui_aLvxr8jRs744k9KaWT_LiQ3oWp5aDdCkYOE9TzLQh0P9f4X3RLZIUwxWhc-Vtsn8wzd7p3vtkKisRmAOniYDgBKluLI5oqATpjXJlEQmWdBpoJaJt_jJrmSoHPYgS8UeRCYUDksuHRYv88FvZ-smOmuUyRSUDrq_CuNndcwQcE/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.08%20-%2019.39.10.06.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCHJ-b1N5TY-2ui_aLvxr8jRs744k9KaWT_LiQ3oWp5aDdCkYOE9TzLQh0P9f4X3RLZIUwxWhc-Vtsn8wzd7p3vtkKisRmAOniYDgBKluLI5oqATpjXJlEQmWdBpoJaJt_jJrmSoHPYgS8UeRCYUDksuHRYv88FvZ-smOmuUyRSUDrq_CuNndcwQcE/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.08%20-%2019.39.10.06.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Lisaks hobused vajavad mängus harjamist, reaalne. Süüa saad ka neile anda ja nad joovad ja söövad ise ka, kui neilt seljast maha tuled. Kardavad mürtsu ja pauku, aga kui nendega suuremaks sõbraks saad, usaldavad nad sind ka rohkem ja kardavad vähem.</p><p>Debatt on aga see, kas erinevatel hobustel või hobusetõugudel mängus on erinev vapruse tase. Minu hinnangul pole tõugudevahelist erinevust, vaid individuaalne erinevus. Mõni hobune võib sul väga julge olla, mõni teine pidevalt pelgab. Kuid kui mõni teine mängija hangib samast kohast samasuguse hobuse, on sellel teistsugune julgustase - see on minu isiklik kogemus.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQB8JzHBotjUAczcpz4F4-vumXHOcsKXX6uPLAdjRj4N5BJpkfcxbD2VP1Ol1khziSeYPoCxYSV3SocPGmdknlv9VFvm3ln0GvkTz1U4jJuaEbwhYRR8shbq-hBB89bOvCIGVYwRqeEQDV6tUaDX--0Flr39XNIv3CBRG0getI_O3rPtHKotlwcSYP/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.01.04%20-%2014.43.49.90.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQB8JzHBotjUAczcpz4F4-vumXHOcsKXX6uPLAdjRj4N5BJpkfcxbD2VP1Ol1khziSeYPoCxYSV3SocPGmdknlv9VFvm3ln0GvkTz1U4jJuaEbwhYRR8shbq-hBB89bOvCIGVYwRqeEQDV6tUaDX--0Flr39XNIv3CBRG0getI_O3rPtHKotlwcSYP/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.01.04%20-%2014.43.49.90.png" width="640" /></a></div><p></p><p><b>Mängu mõistatused</b></p><p>Eriliselt armastan lahendamist vajavaid ülesandeid ja õnneks mäng neid pakub - aardejahid näiteks. Jumala huvitav on jälgida maastikku ning mõelda, millist kohta kaart näitab. Ja kui iseseisvalt ära lahendad, on nii mõnus olla! Muidugi on seal ka selliseid mõistatusi nagu mõrtsuka leidmine (jätab laipu vedelema). </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQOBejkWgQX4-S6fXwHEll_RlzzHr8uiv7zOiAe_taQyVdMsA8veRJBIAEqOnewVDMv4lLT60eW9UdVOWoIe5Diy4YgX11tFdNC3dPhvrajyUvVpB5zU87KmB_s6XQGk4UCedleuIf6zvzRFatuqHx8xdBF3KAE-G3Sn98H6uTZDBpGbXMxkSDuQLD/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.27%20-%2022.42.30.99.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQOBejkWgQX4-S6fXwHEll_RlzzHr8uiv7zOiAe_taQyVdMsA8veRJBIAEqOnewVDMv4lLT60eW9UdVOWoIe5Diy4YgX11tFdNC3dPhvrajyUvVpB5zU87KmB_s6XQGk4UCedleuIf6zvzRFatuqHx8xdBF3KAE-G3Sn98H6uTZDBpGbXMxkSDuQLD/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.27%20-%2022.42.30.99.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Lisaks on <b>kogutavaid </b>elemente - sigaretikaardid, mütsid, riided jm. Inimesed internetis on üsna sillas asjade kogumisest mängus, mis tegelikult on tõesti päris paeluv pärast esialgse tuhina möödumist.</p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdSyTXeYklJ6WUtD_JGtf2HMkRR0zR8_JBSrCpMX_BNzPojcJmuwRuVDF05MGl-sAIlSIwUaMqKGgx2XvfVDd8a4iPkU_xbpRMHDxPkgr8yN6phSIEwJlZ5q6UDm9dZTknpIPlVx9huVhw751xrBcT6zJb9mjbV3f215USFmjfektIu2jhEWMTBg-t/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.30%20-%2020.56.35.93.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdSyTXeYklJ6WUtD_JGtf2HMkRR0zR8_JBSrCpMX_BNzPojcJmuwRuVDF05MGl-sAIlSIwUaMqKGgx2XvfVDd8a4iPkU_xbpRMHDxPkgr8yN6phSIEwJlZ5q6UDm9dZTknpIPlVx9huVhw751xrBcT6zJb9mjbV3f215USFmjfektIu2jhEWMTBg-t/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.30%20-%2020.56.35.93.png" width="640" /></a><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdSyTXeYklJ6WUtD_JGtf2HMkRR0zR8_JBSrCpMX_BNzPojcJmuwRuVDF05MGl-sAIlSIwUaMqKGgx2XvfVDd8a4iPkU_xbpRMHDxPkgr8yN6phSIEwJlZ5q6UDm9dZTknpIPlVx9huVhw751xrBcT6zJb9mjbV3f215USFmjfektIu2jhEWMTBg-t/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.30%20-%2020.56.35.93.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqj6UWi81QDiF5DpGb3g02ST5WbHPENpx9nXbQjONhIlQO4nYUX6Jbev-ixpeWz-95KayZ6m-pAdNu5TUC41gdKWSsTZ4glda-tUT0cqCtjKcqdp1GQK8PrtRyxXH8DmMuhO-dxjVXSkWnaBtuiZUH9hpUmEYK-ekWX2xtGurKuWmetz7R-ucQTw6j/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.01.03%20-%2015.33.18.76.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqj6UWi81QDiF5DpGb3g02ST5WbHPENpx9nXbQjONhIlQO4nYUX6Jbev-ixpeWz-95KayZ6m-pAdNu5TUC41gdKWSsTZ4glda-tUT0cqCtjKcqdp1GQK8PrtRyxXH8DmMuhO-dxjVXSkWnaBtuiZUH9hpUmEYK-ekWX2xtGurKuWmetz7R-ucQTw6j/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.01.03%20-%2015.33.18.76.png" width="640" /></a></div></div><p></p><p><b>Realism ja seotus päriseluga</b></p><p>Mängu realistlikkus võib esialgu tunduda liigagi uudne ja üllatav, vahel võib-olla ka närvesööv. Sest oleme ju harjunud mängima kiire dopamiinilaksu saamiseks ja kõike ettejuhtuvat kõmmutama. Tegelikult on rahulik kulgemine ka ajule kasulikum ning üldjoontes tervislikum, sest realistlik olek mängus paneb end rohkem mängust väljaspool ka kohalolule mõtlema (<i>mindfulnessi </i>on kergem päris elus harjutada, kui mõtled mängule kui analoogile reaalsusest). Kui ma mängus ootan järgmisi karaktereid või avastan nurga taga midagi põnevat - on andnud see mulle julguse ja jõu oodata samamoodi pisikesi seiklusi reaalsest elust ning õppida olema kohal oma keha ja meelega igas hetkes. Depressioonile ravi on see mäng sellises osas, vähemalt mind aitab vaimselt.</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6sohIJ-8Ck0Rle_-XrtL-r0TMWpPRD2SvN7QfWr1SB0NtE7Me270yLnwDQqYoyhtSGvhvlQYUfKQ6plqkzciB1bFdLcmeDYZLYz0MnapDa9zk5Jt2dm0DvDOdR0l7zXDQFsbS4GYWzP5T3_WByjvaBEH-Cx9wjLdiUZOrzvpzSMoiZtvzCs6ci7bc/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.01.30%20-%2018.59.28.05.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6sohIJ-8Ck0Rle_-XrtL-r0TMWpPRD2SvN7QfWr1SB0NtE7Me270yLnwDQqYoyhtSGvhvlQYUfKQ6plqkzciB1bFdLcmeDYZLYz0MnapDa9zk5Jt2dm0DvDOdR0l7zXDQFsbS4GYWzP5T3_WByjvaBEH-Cx9wjLdiUZOrzvpzSMoiZtvzCs6ci7bc/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.01.30%20-%2018.59.28.05.png" width="640" /></a></div>Realism mängus võib esmamängijale olla ootamatult igav - näiteks lõhestatud kuule toodadki nii, et lihtsalt istud ja lõikad kuule ning see võib päris kaua aega võtta. Ma vajutasin mingi asjaga Enter nupu peale ja käisin eemal arvutist sellel hetkel näiteks. Või mängus küpsetad liha erinevate maitseainetega. Ausalt öeldes see inspireeris mind päris elus kokkama liha samamoodi. Läksin ka metsa ja küpsetasin liha, mitte küll ulukiliha, nagu Arthuril on, sest jahimees ma pole, aga loomaliha, hehe. Igal juhul realistlikud kaadrid on ka loomade nülgimine - bioloogina meenutas zooloogia praktikume.<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSFWvULhcMoJH5aBVAqgvYE0poVPbN3FImTK_gXhD7r0TAMxtTta7-qcC05Hjj_gijpbWSkrRQGJzBMYiD56BNFTvB2EH80cDvAvdrPf6e9TQyk5Qb4OTouADmIvStWBLqblRqJQTMGv-M_RAfwWUAUCfjQW_mb69rPEHQ9dIdtWWI_Jg8h0iklRsR/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.05.26%20-%2022.32.45.84.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSFWvULhcMoJH5aBVAqgvYE0poVPbN3FImTK_gXhD7r0TAMxtTta7-qcC05Hjj_gijpbWSkrRQGJzBMYiD56BNFTvB2EH80cDvAvdrPf6e9TQyk5Qb4OTouADmIvStWBLqblRqJQTMGv-M_RAfwWUAUCfjQW_mb69rPEHQ9dIdtWWI_Jg8h0iklRsR/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.05.26%20-%2022.32.45.84.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzEnmwf2HlXQ0WxYccK91oXasun77dYoD3D4KWJ9gKf4TCwnnhFGr5gN2TrHb-wDtR8jSKdqlSZR3YmJ1G3THOyWy9IGW904sGCtYbNpHF5IWY2r-AObf2Cc0cOkXUY_FauUazwl8n1bsIZxnY7Ta0muDilZOACCwCtVjwmYzKGgVHVg-p1Bw7gnZi/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.30%20-%2021.22.28.20.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzEnmwf2HlXQ0WxYccK91oXasun77dYoD3D4KWJ9gKf4TCwnnhFGr5gN2TrHb-wDtR8jSKdqlSZR3YmJ1G3THOyWy9IGW904sGCtYbNpHF5IWY2r-AObf2Cc0cOkXUY_FauUazwl8n1bsIZxnY7Ta0muDilZOACCwCtVjwmYzKGgVHVg-p1Bw7gnZi/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.30%20-%2021.22.28.20.png" width="640" /></a></div>Samuti äärmiselt hariv on taimede olemasolu ja korjamine ning nende rakendamine. Inimesed, kes taimi hästi tunnevad, neil on kohe hea ära tunda mängus neid. Mina pole eriti reaalses elus õppinud liike tundma kaugelt ja pole taimedega tegelenud (välja arvatud, kui taimede praktikumis vaja oli), kuid äärmiselt kasulik on ikkagi metsikut porgandit või seeni ära tunda. Seepärast, kui mängida viisakalt, on hea ka lapsi õpetada (muidu on mäng ikkagi täiskasvanutele, kuna seal on vägivalda). Hobusetõud, hobuste värvused jms, loomad - kõik on kasulik.<div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkjJEmiimaCAt2u_wSksT3b2ObVXsrvuFH38hkj_yGdgMR15vrJvV_548H4EICckCewtmR4uc3Gk4zZl4V7fzC8Iew3YuVLPmBtmfKsTc_lyc47EuVg1neemk57aBaPY3tqMxoLDGkI7nyR3TbfHj6UfZ3ruWhS-10W6BV9kN1FHB4dMdi0H86oyg5/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.02.13%20-%2017.59.04.71.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkjJEmiimaCAt2u_wSksT3b2ObVXsrvuFH38hkj_yGdgMR15vrJvV_548H4EICckCewtmR4uc3Gk4zZl4V7fzC8Iew3YuVLPmBtmfKsTc_lyc47EuVg1neemk57aBaPY3tqMxoLDGkI7nyR3TbfHj6UfZ3ruWhS-10W6BV9kN1FHB4dMdi0H86oyg5/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.02.13%20-%2017.59.04.71.png" width="640" /></a><br /><p></p><p>Mulle meeldib ka looduslikku detailiderohkust jälgida - kuidas kotkas näiteks mao haarab ja sellega minema lendab või kuidas sarvilised loomad omavahel võitlevad.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg5kHcg4UwkzBY8BvbD8bvVt5xcCA6fdrkTt3mDmnoJfvTJHqWPus9_Yq0nMU-MMsDm1zvGF-BVn5adcR4hMIR2mKRlbU2JzK8sBkO1YZ7KID_NwbtgxxLgWAaP8Pr6pSd2ep4sJWcN8krqeA2B1XwKiKl1o20jbLhK6_IrAi36dljrF1A25q3hoR7/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.12%20-%2015.42.55.14.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg5kHcg4UwkzBY8BvbD8bvVt5xcCA6fdrkTt3mDmnoJfvTJHqWPus9_Yq0nMU-MMsDm1zvGF-BVn5adcR4hMIR2mKRlbU2JzK8sBkO1YZ7KID_NwbtgxxLgWAaP8Pr6pSd2ep4sJWcN8krqeA2B1XwKiKl1o20jbLhK6_IrAi36dljrF1A25q3hoR7/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.12.12%20-%2015.42.55.14.png" width="640" /></a></div><p></p><p>Mäng on mind inspireerinud ilusate kunstiteoste maalimisel oma maaliliste kohtade poolest.</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_t72m7um1diX_hzSmhemuBQ0RzloY5UbGTAxrRxrYdSZTlNunsfg3CFRq1JZ2oo-iDEY3uto7c5_R3ZLOjxobmQhLW1S9v0jM0TAMEC6tWUV1nOYUJzwwSxyONQUAQ6GMOWecV6J9HA5Xb_sn4tb8I9HmTpsnaK7pm0a5JtGv18gdf53Dwsm6GVhh/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.12.18%20-%2022.15.42.89.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1920" height="324" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_t72m7um1diX_hzSmhemuBQ0RzloY5UbGTAxrRxrYdSZTlNunsfg3CFRq1JZ2oo-iDEY3uto7c5_R3ZLOjxobmQhLW1S9v0jM0TAMEC6tWUV1nOYUJzwwSxyONQUAQ6GMOWecV6J9HA5Xb_sn4tb8I9HmTpsnaK7pm0a5JtGv18gdf53Dwsm6GVhh/w640-h324/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202022.12.18%20-%2022.15.42.89.png" width="640" /></a></div>Mängus saab käia ka kalal. Kalu on ka erinevaid ja Edgar (abikaasa mul) tundis kohe ära erinevad kalad ja fännas mängus kalastamist. <div><br /></div><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQpx9uiPl7iXcCK5n3ORtsfAkoTSSYzRUmsU7teAOZJWQzwWOll8CwYkoikcv06vdNSjFyrNmM--Cnq8kZFMPvrQfyA1i1oWxWwMw30qCObu4OshDjDE75um_YibMBesRR_QquaKHPBAkoMTRV95GcxPu4RY6unLptLpIT6WXAnGY3MmvW9iU6B0K1/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.02.19%20-%2018.43.46.08.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQpx9uiPl7iXcCK5n3ORtsfAkoTSSYzRUmsU7teAOZJWQzwWOll8CwYkoikcv06vdNSjFyrNmM--Cnq8kZFMPvrQfyA1i1oWxWwMw30qCObu4OshDjDE75um_YibMBesRR_QquaKHPBAkoMTRV95GcxPu4RY6unLptLpIT6WXAnGY3MmvW9iU6B0K1/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202021.02.19%20-%2018.43.46.08.png" width="640" /></a><p></p><br /><br /><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimSDuJIRn0MwCb_plHrR2fkbxHPKQAyqkI80lcowfgYBWllvWN4afCooOzFyzYbmVW155tqkGlntAePEUak45OsUo-d7n7QEW5opx8mOOVJKtA74_VJxHpGFD6DsE9Xio2BopvG4QevK_L4Ow0dureS_1EWEL_ew_qzE_ULxC4qTodGNFUwVM21D7q/s1920/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.11.29%20-%2021.01.52.48.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimSDuJIRn0MwCb_plHrR2fkbxHPKQAyqkI80lcowfgYBWllvWN4afCooOzFyzYbmVW155tqkGlntAePEUak45OsUo-d7n7QEW5opx8mOOVJKtA74_VJxHpGFD6DsE9Xio2BopvG4QevK_L4Ow0dureS_1EWEL_ew_qzE_ULxC4qTodGNFUwVM21D7q/w640-h360/Red%20Dead%20Redemption%202%20Screenshot%202020.11.29%20-%2021.01.52.48.png" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Mängus on ka koduloomad koerad ja ameerika kodukassid. Nad on nii armsad! Koertele saab pai teha, kassidele mitte (sest mängu loomiseks kassid ei tahtnud seda kostüümi selga panna, mis nende keha liikumist salvestab).Üldiselt mängu saadab äärmiselt meeldiv taustamuusika, mis sõltub asukohast ja kellaajast ning tegevustest. Näiteks, kui ma kellelegi tappa annan, tuleb selline tume muusika nagu ma oleks pahandust teinud. Või kui ma ilusas kohas olen, on nii kaunis muusika. Kalastades mängib suupill.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><p><br /></p><p>Soovitan mängu kõigile, ise annan maksimumhinded mängule. Võtke mängu ka nii, et süvenete ja see on väga õpetlik ning hariv. Mängus on VÄGA palju muud, mida ma ei ole mainida jõudnud.</p><p><br /></p><p><br /></p></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /></div>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-2445620343649729242022-11-17T10:35:00.006+02:002022-11-17T14:31:21.111+02:00Mis see arstiteaduskond on<p>Meditsiiniõpingutega saate olla Instagrami vahendusel kursis ning kirjutan siia artikli vastamaks küsimusele, millised on arstiteaduskonna õpingud.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsgzJm-3GX8CLfC7AKwaRVVo8JLkwI8llaFVnmncByUUITE7gQfmxyhhkfoHuXICEfeQqb5_L8NZBY3uqVsRw77JRvHNibixtxZRbGO9grz13oZNL1tUT2aXMlaa6TbBr5GSMQKnDyyeHRDNuf7NkqL3NkqSCPZdT7yJ_SBihK7ZhtQqs_LcnHPC9B/s3648/IMG_20221115_150943.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsgzJm-3GX8CLfC7AKwaRVVo8JLkwI8llaFVnmncByUUITE7gQfmxyhhkfoHuXICEfeQqb5_L8NZBY3uqVsRw77JRvHNibixtxZRbGO9grz13oZNL1tUT2aXMlaa6TbBr5GSMQKnDyyeHRDNuf7NkqL3NkqSCPZdT7yJ_SBihK7ZhtQqs_LcnHPC9B/s320/IMG_20221115_150943.jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Mis see meditsiiniõping on? </p><p><b>Esialgu</b> õpime me <b>normaalsust</b> inimkehas ning üldist maailmatunnetust füüsika, keemia jms näol. Normaalsus on inimkeha ise, <b>suure varieeruvusega</b>. Varieeruvuse näited: näiteks seesamluud - a la patella (põlvekeder) on sellised luud kusagil kõõluste juures, mis aitavad paremini lihasel tööd teha. Mõnel inimesel on ka põlve TAGA pisike seesamluu fabella, mõnel mitte ja see ongi normaalne. Või näiteks väga lihtne näide: mõnel on A veregrupp, mõnel B, AB või 0 ja see ikka kõik on normaalne, aga varieeruvus on suur ja me lihtsalt arvestame varieeruvusega. Või siis mõnel on puudu säärel lihas m. plantaris, mõnel puudu küünarvarrel m. palmaris longus ja see kõik on norm (viimane puudu mul paremal käel, vasakul olemas ja see endiselt normaalne).</p><p> Samamoodi varieerub igaühe iseloom, mille pean väga vajalikuks siin ära tuua. Inimesi on meedia vahendusel ning halbade terapeutide abil mõjutatud nagu mingite üksikute iseloomu/laiskuse/valitud käitumise jooned annavad välja kohe häire. Ei ei - häire olemasoluks on vajalik, et jooni oleks <b>piisavalt palju, et see takistaks inimese igapäevaelu. </b></p><p><b>Kõigil</b> on jooni isiksusehäiretest, ometi ei saaks neil neid diagnoosida, kuna mõni üksik probleeme mittepõhjustav joon ongi <b>normaalne</b>. Ehk siis normaalsus varieerub <b>väga palju</b>. Või kui inimene on mitmekülgsete huvidega ja aktiivne, ei ole tal kindlasti kohe selle tõttu ATH. Või kui inimene armastab korda ning koristab pidevalt, <b>ei ole</b> ta obsesiiv-kompulsiivne. Või kui inimene oskab sügavuti mõelda, <b>ei ole</b> ta Asperger. </p><p>Järgmisena ja ka paralleelselt hakkame me õppima <b>patoloogiat e kõrvalekallet normist.</b> See kõrvalekalle on siis miski, mis põhjustab probleeme. A la kui mul on depressioon, siis see pole normaalne (noh, kui sõna normaalne kasutada meditsiinilises kontekstis) ning tegemist on häirega ehk siis see vajab ravi. Siis seda ravitakse kuni on jälle normaalne. Või siis lihase rebend - see katki ja tuleb ravida, üldiselt puhkusega. Me siin oleme juba mingeid kõrvalekaldeid õppinud aeg-ajalt ja noh, ikka väga põnev on!</p><p>Ja siis õpime diagnoosima ja ravima. Sinna ma pole veel jõudnud. Aga kangesti ootan!</p><p>🕷️🕷️🕷️</p><p><br /></p><p>Õppeained seni.</p><p>Kuna ma varem õppisin biomeditsiini, siis ei tasu unustada, et see ongi arstiteaduse üks haru. Seepärast sain esimesel semestril palju õppeaineid varasemast üle kantud e tehtud. VÕTA abil kandsin üle: bioloogia, histoloogia, meditsiinilise keemia füüsikalise keemia osa ning semimariosa (arvutusüledanded nendes).</p><p>Bioloogia hõlmab molekulaarbioloogiat, nt DNA replikatsioon, translatsioon, erinevad valgud, mis DNA lahtipakkimisel aitavad, meioos, mitoos, tRNA jms jms. See siis teooria. Praktikas vaatad mikroskoobi all igast asju.</p><p>Füüsikaline keemia - no ma ei tea, keemia lihtsalt. Tegime ka praktikume, et arstiteaduskonnas on õpe ka praktiline - teeme katseid. Lihtsalt tegin katseid, arvutasin välja. Kolloidkeemia on siis see, mida ma pean tegema ja see on ausalt öeldes nii lahe! Seal on aerosoolid ja mitsellid näiteks! I love it 🤣 loodan, et räägin sama juttu enne eksamit ka.</p><p>Histoloogia on preparaat mingist koest ja vaatad seda mikroskoobi all. Ma olen seda varem küll ja veel teinud. Nii et tõenäoliselt tunnen ma ära, kui keegi mulle näiteks kopsualveoolid preparaadina mikroskoobi alla paneb.</p><p>Esmaabi on meil ka. Minu meelest võiks selle aine ülesehitus parem olla. Praktikumid on toredad, aga midagi nagu lappab. Nt teooria esitatakse segaselt, pole materjale. Seal me siis elustame kliinilises surmas mannekeene ja seome üksteist. Aga ärge saage valesti aru - ma fännan seda õppeainet samuti.</p><p>Anatoomia - mu suur fav. Seal suur osa vastamist suuliselt ja mul tekib suulise vastamise korral ärevuse tõttu sageli blank. See on päris hull. Unustan isegi oma lemmikud ära 🙄 Aga iseenesest saan muidugi hakkama, materjali on palju, aga see on sigapõnev. Ja praktikumides saab alati nii palju nalja!!! Love it!</p><p>Anatoomias on selline lugu, et kõik on seotud ja see kõik jookseb lõpuks kokku üheks tervikuks - inimkehaks. A la õpid puusaluud - os coxae ja vaatad, et kes kurat sellele nii palju erinevaid nimetusi pani! Küll on mingi linea intermedia, anterior et (ning) posterior ja siis spina iliaca anterior superior või spina iliaca anterior inferior ja oled nagu mingi oeh ma pean selle kõik pähe õppima. Õpid pähe, tulevad lihased ja SIIS... lihas kinnitub neile kohtadele ning ILMA eelneva pähetuupimiseta EI OLEKSKI saanud enam lihaseid õppida. Ning kõiki neid teadmisi läheb edaspidi vaja juba näiteks esmaabis ja ilmselgelt ka igal pool mujal.</p><p>Seega kõik on ülesehitatud (arstiteaduskonnas üleni, mitte ainult anatoomias) sel viisil, et esialgu õpitud teadmine täiendab järgmisi ning ilma esialgse teadmiseta ei ole võimalik omandada järgmist teadmist. Kui mul pole nt selge keemia, ei saa ma õppida lambist biokeemiat. Kui mul pole selged luud, ei saa ma õppida lihaseid. Ja nii edasi: kui mul pole selle normaalsus, ei saa ma õppida normist kõrvalekallet.</p><p>Lisaks mainin teile veel nii palju, et inimkeha tundmine aitab teid end rohkem armastada - et inimkeha on tõesti väga imeline. See paraneb ise, see aitab end ise, see on äärmiselt imeline mehhanism. Ma vaatasin näiteks, kuidas lihased on loodud ja no kuku imestusest pikali selle vägeva üligeniaalselt väljamõeldud süsteemi üle! Ja inimkeha on nii ilus ka - kõõlused (lihaste sidekoest osad, mis lähtuvad lihase kõhust ja kinnituvad luudele) on pärlmutterkarva! </p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-51172315314520715792022-10-15T15:29:00.004+03:002022-10-15T15:29:32.179+03:00Tordi retsept <p> Ülihea ja maitsev!</p><p>Vaja läheb jahu, muna, suhkur, vahukoor, šokolaad.</p><p>Sega kokku 500 g jahu, 3 muna ja 1000 g suhkrut. Pane ahju.</p><p>Sega kokku vahukoort 200 g ja 500 g suhkrut. Klopi vahtu.</p><p>Sulata 100 g šokolaadi ja lisa suhkrut maitse järgi. </p><p>Võta ahjust tordipõhi, vala peale šokolaad ja lisa vahukoor.</p><p><br /></p><p>NB! Kõik vist märkasid, et mu jutu point on, et sellisel viisil tunduvad mulle kõik tordid tehtud olevat, kuna ma üldse suhkrut ei salli. 🤣 Ega saagi suhkrut tervislikel põhjustel eriti tarbida. Kuigi jah, karamell maitseb. 🤭</p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-71537457167315561032022-10-03T09:43:00.002+03:002022-10-03T09:47:38.286+03:00Õpingud arstiteaduskonnas <p> Tere!</p><p>Jagan insta küsimusi. </p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiu_T_7pyKgGKJKsWq46jecAoiYPp1Vq6zYp75L5Wjy6CE4S21VCDXyPELtrz1lMxuuLOE5jjottfD8IRt0jQWFIlo0yQMu-mpM-tORsPd9sJglyg2F4RmWTx7YhhCUKH9W4HEpLuiMy1qubMQm6FaMLo9CSxFT8YcddAwGnplHMn2Lru28peuKAy1T/s1080/Screenshot_20220917_202103.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="457" data-original-width="1080" height="135" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiu_T_7pyKgGKJKsWq46jecAoiYPp1Vq6zYp75L5Wjy6CE4S21VCDXyPELtrz1lMxuuLOE5jjottfD8IRt0jQWFIlo0yQMu-mpM-tORsPd9sJglyg2F4RmWTx7YhhCUKH9W4HEpLuiMy1qubMQm6FaMLo9CSxFT8YcddAwGnplHMn2Lru28peuKAy1T/s320/Screenshot_20220917_202103.jpg" width="320" /></a></div><br /><p>Vahva on näha veel fellow saatusekaaslasi! Kui tubli! Algus ongi raskeim sisseelamise poolest: tuleb harjuda uuesti õppima, tuleb nautida (leppida ja nutta), et see on su saatus ning tuleb mälu treenida. Erinevus bioloogiaõpingutest on see, et arstidelt nõutakse kohe peale praktikume oma teadmiste näitamist (tunni lõpus vastamised või protokollid vms) ning tempo on karm. Õppejõud annavad koduseid ülesandeid nagu teisi õppeaineid ei oleks olemaski! Okei, see viimane oli nali, aga illustreerimaks mõtet, et arstitudengitelt nõutakse palju. Aitäh! ❤️</p><p>Arstiteaduskond on selline, et nuta ja naera. Mõned õppeained ajavad nutma, näiteks meditsiinilise keemia praktikumid. Kõigepealt sain ma teada läbi Moodle, et üht praktilist tööd juhtun ma juhuslikult üksi tegema (mis oli paari peale mõeldud) ja oleksin nutma hakanud keset loengut. Ma oleks tahtnud kellegagi koos tsillida, aga mis seal ikka. Tegin ära, kaitsesin ära ka juba. Õnneks järgmisel praxil läks paremini.</p><p>Lemmikaine on anatoomia! Materjali maht on suur küll, olete ise näinud ju, milline see anatoomia õpik on, ning see on alles esimene osa, sügissemestri oma. Samas on kõik loogiline ja kui lõpuks see mällu sööbib, on lood head. Oli meil just luude peale arvestus, nt kämblaluud, neid 8 nunnukest: <i>os hamatum, os, capitatum, os trapezium, os trapezoideum, os pisiforme, os triquetrum, os scaphoideum, os lunatum</i>. Pidime panema nad proksimaalsesse ja distaalsesse ritta. Teistel luudel nt kõik kõbrukesed, närvivaod, kaelad jms ära näitama (ld k). Nüüd õpin liigeste arvestuseks. See oli ka ära ja sain A.</p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh3dabFOWpzVIgqv4D9CGq2y7RCVs10ANSI0H4MVWuE6pQjVeiqWKC70XpshH6MhLSHNxKGK2uLTZ91x2TxsZEUYWUYk1SIVEWp1WvYkSB9JAM6dEm9awUPFVgFMhBdW9CDCuiAqliSlYObgy_ApdIolzq_9EPKJteCvvGNmUkL2Zlr-TXFdfYUYog/s1080/Screenshot_20220917_202655.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="369" data-original-width="1080" height="109" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh3dabFOWpzVIgqv4D9CGq2y7RCVs10ANSI0H4MVWuE6pQjVeiqWKC70XpshH6MhLSHNxKGK2uLTZ91x2TxsZEUYWUYk1SIVEWp1WvYkSB9JAM6dEm9awUPFVgFMhBdW9CDCuiAqliSlYObgy_ApdIolzq_9EPKJteCvvGNmUkL2Zlr-TXFdfYUYog/s320/Screenshot_20220917_202655.jpg" width="320" /></a></div><br /><p>Sisseastumiseksami intervjuul vastasin ka samast valdkonnast - ka tööl käies on raske lastega, oled ju vähemalt 8 tundi eemal kodust ja siis tegele lastega. Inimene elus peab ju midagi tegema - ma valin oma unistuste eriala. Nii et õppimine - samamoodi mul on mingisugune kõikehõlmav tegevus ja lapsed. Õpingutega on muidugi selles mõttes lihtsam lapsi omada, et loengute vahepeal on akadeemiline veerandtund. Ning beebile annan sel ajal rinda. Vanem laps käib lasteaias. Ja nii see käibki, lihtsalt PEAB hakkama saama. Alati saab lapsele kellegi hoidma leida (seni pole seda teinud). Seega laste omamise tõttu oma unistust mitte täita ei ole õige. Võib olla raske, aga mõelge loogiliselt - elus ONGI raskeid olukordi ning <b>parem raske armastatud tegevust tehes, mitte raske segaduses olemise tõttu</b>.</p><p>Unetunnid on arstiteaduskonnas küll väga olulised, kuna magamine ongi see, mis vahemälust infot salvestab mällu. Titel praegu on suured gaasid, mille tõttu ärkab ta öösiti sageli üles. See on väsitav. Aga ilmselgelt olen ma kõik koos perega läbi mõelnud. Edgar toob beebi mulle rinnale ja viib ka ära, kuna tal ei teki nii kergelt uneprobleeme kui mul. Ning siis loodetavasti ma ei muutu liialt ärksaks.</p><p>Lastega saame seni kahekesi hakkama. Mängud mängitud, lapsed toidetud ja õnnelikud. </p><p>Kõige olulisem on muidugi see, et ema õnn annab suure panuse perekonda. Pärast arstiteaduskonda sisse saamist kadus mu depressioon, unehäired vähenesid, imekombel kadus ka depressiooniga kaasaskäiv jõuetus (asteenia) ära! Eks meel ja keha on seotud. Depressioon oli põhjusel, et elu oli varem mul rööbastelt maas. </p><p>Seega saaks võrdluspunktiks analoogselt küsida, <b>kuidas lastega hakkama said depressiooni, unehäirete ja asteeniaga</b> - tänan küsimast. Ning loetletud häiretega oli mul VÄGA raske lastega toime tulla. Oman nüüdseks võrdlust: kasvatades lapsi arstiteaduskonnas õppides vs depressioon + asteenia + unehäired, on sama, mis nohu võrrelda vähiga. Eks see näitab, et inimesed ei tea, kui raske mul oli varem oma hädade otsas ja püüa sa niimoodi lastega tegeleda. Nüüd aga keksin ringi kui kevadises rõõmus kitseke ja nakatan lapsigi oma rõõmuga. Järeldada saab, et kõige alus on vaimne tervis. Ning vaimne tervis püsib tõenäolisemalt siis korras, kui su elu on täis rõõmu. Eks jaa tekib raskusi kindlasti, ei salgagi.</p><p>Lisaks, efektiivseks õppimiseks on äärmiselt hädavajalik puhkus. <a href="https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2017/12/09/kuidas-oma-aju-efektiivsemalt-kasutada?utm_medium=article" target="_blank">Siin</a> artiklis mainib, et molutamine, sealhulgas lastega mängimine, on äärmiselt oluline aju jaoks, et oleksid efektiivsem õppija. Seega ei ole lapsed tõenäoliselt mitte takistuseks, vaid hoiavad sind eemal hoopis tegelikult ohtlikust takistusest nimega nutiseade, mille märguanded võivad ohtlikult tähelepanu endale haarata.</p><p>Julgustan siin teisigi laste kõrvalt just õppima minema.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsWzH2TZCkIV1iUzXzoWbnxJi0MO8QgNM41BiY830nWsWlCQySbgp2Y5049KQ16NgwYkDIhapgmBXGakZ5AUxqTOSyuyg9Fq0uQJWiIJmoVfRAUQFtMrcdRrGGJN7F6meCX-rD3T9a51aexLs9pS0iTYYi0978p0K5H4_YHB-U-akrBV-vXblF_ULL/s1080/Screenshot_20220917_204415.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="347" data-original-width="1080" height="103" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsWzH2TZCkIV1iUzXzoWbnxJi0MO8QgNM41BiY830nWsWlCQySbgp2Y5049KQ16NgwYkDIhapgmBXGakZ5AUxqTOSyuyg9Fq0uQJWiIJmoVfRAUQFtMrcdRrGGJN7F6meCX-rD3T9a51aexLs9pS0iTYYi0978p0K5H4_YHB-U-akrBV-vXblF_ULL/s320/Screenshot_20220917_204415.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjPf-B_Z54TViW4k6Qqyuz96kMNehkzmF2V2_0Aw_zdE7YDvbw1E7Spd2Z4LoRa9ydfCRE_r-p_aPnH75mAGFr-Kb7VG5QCkHMdNm6vWaSgrpHyUkZetujP7BK0ipoFoby7PWmog-O20RbRqLnE5hqR54cvk5m4uiWjgtul7u7py2vaQ7GUpUvdlP-/s1080/Screenshot_20220917_204445.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="433" data-original-width="1080" height="128" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjPf-B_Z54TViW4k6Qqyuz96kMNehkzmF2V2_0Aw_zdE7YDvbw1E7Spd2Z4LoRa9ydfCRE_r-p_aPnH75mAGFr-Kb7VG5QCkHMdNm6vWaSgrpHyUkZetujP7BK0ipoFoby7PWmog-O20RbRqLnE5hqR54cvk5m4uiWjgtul7u7py2vaQ7GUpUvdlP-/s320/Screenshot_20220917_204445.jpg" width="320" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Põdesin vanuse erinevuse tõttu varem ka ise. Tegelikult vanus pole sugugi takistuseks saanud. Esiteks leidsin juba vähemalt kaks omaealist mitte ainult oma kursuselt (eks edaspidi tutvun veel), teiseks olen ma oma kursakate ja rühmakaaslastega samas paadis, päris sarnane ning meid ühendab ühine kirg, seega pole mingit probleemi suhtlemisel ega läbisaamisel. Vastupidi! Vanuses probleemi nägemine oleks probleemi otsimine. Ehk siis - nähes neid inimesi, siis hetkel on mul tunne, et me oleme kõik ilmselgelt erinevad oma isiksuse poolest, aga päris sarnased. Kui tahate minusuguseid inimesi kohata, siis minge lihtsalt biomeedikumi. 🤣</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVHXKrmy2OAHwq41WmiMUlgK_FPTY9o-k0gx6MVFihDmJUz-rs5FAfTHN_lqd7VGBMtLEArcDE_RqQn1LGlGBLeyxeNS16n1ci5woT_gwTXFKSzrMWBcgR70SDlXLo8FvvmmS5OCgCGNir4860BaVL3uelOJ5k8dmO4bauIMGnA5sjHGOyFU0C_WIe/s1080/Screenshot_20220917_205408.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="423" data-original-width="1080" height="125" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVHXKrmy2OAHwq41WmiMUlgK_FPTY9o-k0gx6MVFihDmJUz-rs5FAfTHN_lqd7VGBMtLEArcDE_RqQn1LGlGBLeyxeNS16n1ci5woT_gwTXFKSzrMWBcgR70SDlXLo8FvvmmS5OCgCGNir4860BaVL3uelOJ5k8dmO4bauIMGnA5sjHGOyFU0C_WIe/s320/Screenshot_20220917_205408.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxDdBPJaUPSKyyPJ7xHIDpFVaJ85GoCCwXzEHln-q7-6ut-I78SKXDpV9ysd6RNaREDNr0a3DOZNZTtOktJyINOFKV76UvhOpcLoQYKUyaydGzZ5KMxRGuPYgA_7dxs24-Yyi87BLWZcGsBgWhc7tRIjOsK28SKMg-roskGCQVYkmWMHJC99PQ_ygD/s1080/Screenshot_20220917_205418.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="268" data-original-width="1080" height="79" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxDdBPJaUPSKyyPJ7xHIDpFVaJ85GoCCwXzEHln-q7-6ut-I78SKXDpV9ysd6RNaREDNr0a3DOZNZTtOktJyINOFKV76UvhOpcLoQYKUyaydGzZ5KMxRGuPYgA_7dxs24-Yyi87BLWZcGsBgWhc7tRIjOsK28SKMg-roskGCQVYkmWMHJC99PQ_ygD/s320/Screenshot_20220917_205418.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQzR6m74KF4zjZtbydcdeDLIlqFv7k2S2VGXgijPJlr0vlA7PsS5s-Z4grwkNAUHIB6R8MuXvPSR8GBsWgNnUw6iBEKDCM_G1KfxzufmMiD3Mg7qn8xqywNJN-4Xm33UVgpSlw59lcbeAxsDv1akMH0Kcm_n2loJLtBGFv0lC1rPIEGw0SKUgbt1VE/s1080/Screenshot_20220917_205428.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="283" data-original-width="1080" height="84" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQzR6m74KF4zjZtbydcdeDLIlqFv7k2S2VGXgijPJlr0vlA7PsS5s-Z4grwkNAUHIB6R8MuXvPSR8GBsWgNnUw6iBEKDCM_G1KfxzufmMiD3Mg7qn8xqywNJN-4Xm33UVgpSlw59lcbeAxsDv1akMH0Kcm_n2loJLtBGFv0lC1rPIEGw0SKUgbt1VE/s320/Screenshot_20220917_205428.jpg" width="320" /></a></div><br /><div>Arstiks saab õppida Eestis ainult ühes kohas ja selleks on Tartu ülikool. Ma usun, et siin pole küsija küsimus otseselt selleks, miks ma arstiks õppima läksin, sest see on siililegi selge, vaid küsimus on pigem, et kui ma tahan inimesi ravida ja aidata, siis miks minu valikuks on teaduspõhine meditsiin, mitte alternatiivne veel tõestamata ravi.</div><div>Eks vast see ongi, et teaduses saan teha kõike. Need nö alternatiivsed teadmised on võimalik kiirelt areneva teaduse juures tehagi reaalseks teadmiseks ja rakendada neid meditsiinis. Seega on alternatiiv ning teaduspõhisus ühildatud. Teine põhjus, et ma saan niivõrd laialdased sügavad teadmised, et ma saan neid parimal viisil rakendada. Iga rakk saab selgeks inimkehas, mis annab mulle tugeva baasi mõistmaks, kust tegelikult inimese mure tuleb. </div><div>Mind huvitab, kuidas inimesed tervenevad tänu teiste hoolivusele ja hellusele. Seda tõepoolest tahaksin ise arstina pakkuda - kindlasti empaatiat, mitu head sõna, julgustust ja jõudu, tuge.</div><div>Siin küsimuses on ka eksimus sees. Tavameditsiini ravi üldiselt püüab olla ka põhjuse kõrvaldamine, nii palju kui oskusi on. Sümptomite kontrolli alla saamine on ilmselgelt oluline (näiteks külmetusviirust teisiti ei ravigi), aga kui on teada, millest häda tulnud on, siis seda algpõhjust peab ravima, kui see on ravitav. Siinkohal näiteks arstide soovitus oma keha karastada ja mitmekesiselt toituda, et organism oleks vastupidavam külmetushaiguste suhtes - see ju ongi algpõhjuse ravimine. Ravides, õigemini ennetades tegelikult nii ju ka algpõhjust, mitte ainult ravides sümptomaatikat. Seda ju korratakse sageli arstide poolt - tervis on meie endi kätes. Treening, vitamiiniderikas toitumine, stressi vähendamine - seda pead tegema sa ise. Arst tuleb annab antidepressandi, mis jah, ravib depressiooni sümptomeid, aga sa ise oled enda suhtes kohustatud vähendama stressiallikaid ja muutma enda ellusuhtumist, et ravida ära algpõhjus. Ning sama näite kohta - alati pole teada algpõhjus, nt depressioonil.</div><div>Mõistan ka su muret, et pole häid arste kohanud ega neist isegi kuulnud ning mul on kahju sellest. Kindlasti vaheta arsti, häid on olemas, aga tõesti nende koormus on suur, seega võib raske leida. Eks ikka kipub vabu aegu olema nende juurde, kelle juurde ei taha minna.</div><div>Eks vast seepärast olid ka nüüdsed uuendatud kandideerimistingimused arstiteaduskonda head, et sisseastumisintervjuul sai kontrollida empaatia olemasolu ning seda on meile ka korduvalt rõhutatud, et hea arst peab olema empaatiline. Samuti ka intelligentne, seetõttu ka õpe on niivõrd intensiivne. Igal juhul ma loodan selline olla ning ka loodetavasti kohtad tulevikus selliseid arste, sest nüüd ju sellised meil tulevad.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCcGBH167RZ4ZWeBy0jRDzx7x5mUNQCm3xYlDzv99W5Ve_L70-YJKA7xOD3jyEdOQw2WgabiUkL-7213R_5VP0g1YhLyaefHTjhVzqn76bQFm3wiEpvdS5tIIGRNG3T9lZJk-48zgXGt69Zk1FDCLqWX0JJ0Yx-75WaUAgYQo94JiLX3HrYhuiefTl/s1080/Screenshot_20220918_101941.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="323" data-original-width="1080" height="96" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCcGBH167RZ4ZWeBy0jRDzx7x5mUNQCm3xYlDzv99W5Ve_L70-YJKA7xOD3jyEdOQw2WgabiUkL-7213R_5VP0g1YhLyaefHTjhVzqn76bQFm3wiEpvdS5tIIGRNG3T9lZJk-48zgXGt69Zk1FDCLqWX0JJ0Yx-75WaUAgYQo94JiLX3HrYhuiefTl/s320/Screenshot_20220918_101941.jpg" width="320" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Praegu alles teooria, aga kevadel on preparatsioonikursus valikuna võimalik võtta.</div><div><br /></div><div>Nii, mul oli veel küsimus, et räägiks vist luumurdudest ja selle paranemisest, aga ütlen kohe ära, et mul on alles prekliinilise õppe esimene aasta ja ma alles õpin anatoomiat. Iga päevaga õpib midagi juurde, nii et sellistest juhtumitest saan rääkida hiljem. </div><div><br /></div><div>PS! Jätsin selle blogipostituse tegemata enne ja nüüd olen juba arstiteaduskonda sisse elanud ja mul pole midagi väga rasket. Oleksin võinud rohkem valikaineid võtta, aga ei julgenud kohe suure hurraaga alustada. Mitte et ma ütleks, et õpingud on kerged - seda mitte. Vaid mulle isiklikult selline elustiil sobib tohutult ning see pole minu jaoks kontimurdev. </div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-64201625311328135992022-09-17T13:44:00.004+03:002022-09-17T17:56:58.875+03:00Täiesti ootamatult kiiresti uus isiklik kodu;<p>Ma vaatan nüüd, et kolisin just aasta tagasi, augustis, oma eelmise paneelmaja korterisse. Ilmselgelt teadsime, et meil on <b>vaja oma elukoht osta ja seda juba AMMU</b>. Palju olen elanud üüripindadel, ühelt omanikult isegi petta saanud, ning ei ole see minu jaoks. Mul on vaja tunda end turvaliselt - kus mina võin teha, mis mulle sobib. Mitte nii, et pidev kontakt üürikorteri omanikuga ning tunne nagu hotellis, kus pole koristusteenust.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8cLwI1t-1J_x0HvATs45qqtpW6b0fLnVVoYNfcEnw-VIc0gXtHVY7ubTJA4BqdVUTYCqiFJJRgSAQ1A9tYnFbcZm0iYl92m2dMpTuMZn8XoINene2TPqQ5PUYzuqJaE6rydpet1hUCyK1VPFMQTump45NqLfDEtIeJmJg4iWyWBeKsxNhpZDukBHl/s3648/IMG_20220912_004405.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8cLwI1t-1J_x0HvATs45qqtpW6b0fLnVVoYNfcEnw-VIc0gXtHVY7ubTJA4BqdVUTYCqiFJJRgSAQ1A9tYnFbcZm0iYl92m2dMpTuMZn8XoINene2TPqQ5PUYzuqJaE6rydpet1hUCyK1VPFMQTump45NqLfDEtIeJmJg4iWyWBeKsxNhpZDukBHl/s320/IMG_20220912_004405.jpg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade mu aknast</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Eelmise üürikorteri tegime ilusaks - remonti oma raha eest, korter enam ei haise ning nüüd saavad omanikud rohkem küsida, nii et see oli win-win. Ometi oli vaja OMA kodu! Ja me vaikselt otsisime juba ammu, vahel kvs surfates, muidugi Tallinnasse, ega me saatuse keerdkäike ette aimanud, aga eks jumal teabki paremini! 🙏</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPn8a1GtCzwf9llmtWkUfqkRg4tFktmBUpUGR4G8gvN7HFaZhJuTdUaPcwmLXEcpkNM1Vagdk29ix_kMrpzRnEPucZ7hOzYokkmTVdulOgr5ux6jdfHnSAQSO7d9-RGmXdRcWw8hNzcyEaeMVX68C50-pmUnEGvMAUDjyzoi2yQQvnQzZgylyIwKqd/s3648/IMG_20220914_075144.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPn8a1GtCzwf9llmtWkUfqkRg4tFktmBUpUGR4G8gvN7HFaZhJuTdUaPcwmLXEcpkNM1Vagdk29ix_kMrpzRnEPucZ7hOzYokkmTVdulOgr5ux6jdfHnSAQSO7d9-RGmXdRcWw8hNzcyEaeMVX68C50-pmUnEGvMAUDjyzoi2yQQvnQzZgylyIwKqd/s320/IMG_20220914_075144.jpg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Beebi jahedas koridoris ootamas õueminekut ja Carmen ka</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Uisapäisa tegutseja nagu ma olen, otsustasin keset kandideerimisperioodi end arsti panna. Ja ootamatult sain sisse! Ja sellest hetkest, kui võtsin vastu otsuse arstiks õppida, <b>sai sellest mu prioriteet elus</b>. Nii et korter vaja leida Tartusse!</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMObqUaKhc37sywHhmtrk5swoptVC9x34Y4WoNDG7yXGnVdQELo53MiQr-SFBADxO6xIeP--3CgLFa7ziaxSmH9TLTDUO6N5N11ORcJlNGGOjYQZ04u9hoQEWNnebN0RPfrv0LOyuTf2hopeEa4ku4Ix-nNQiWLcNrfxZOGVcZxcB4XnmEFsgZ9abR/s3648/IMG_20220913_114458.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMObqUaKhc37sywHhmtrk5swoptVC9x34Y4WoNDG7yXGnVdQELo53MiQr-SFBADxO6xIeP--3CgLFa7ziaxSmH9TLTDUO6N5N11ORcJlNGGOjYQZ04u9hoQEWNnebN0RPfrv0LOyuTf2hopeEa4ku4Ix-nNQiWLcNrfxZOGVcZxcB4XnmEFsgZ9abR/s320/IMG_20220913_114458.jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>12. juuli sain ma teada kindlalt, et olen sisse saanud arstiteaduskonda 💞, seega sellest hetkest algasid otsingud - kodu otsingud Tartusse. Eks oli jumalal vaja meid tagant utsitada - tahame ju oma kodu ning aegkriitiline on see leida. Teada fakt on ka, et vähemalt kuueks aastaks jään ma Tartu (õppe kestvus), nii et milleks jälle hankida endale üürikorter, mis jalge alt iga hetk kaduda võib. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRjs6Ixr6BD4bjcoB0gzytyxuFR8jKUEgDddPEK0QAzSmanyLOPgFLicTc210xWUtHg1ci56CCiSjxcgxaGDnmdWnefl_T8HuKeV-tHHzRuQcw27jhSHmREmXHofqq-j1cskLMkgyEkyfFquVXj8vFzd_w4IDRuRTfFEmy6Z8mpO9DwxGCx-gPpS2r/s3648/IMG_20220911_181544.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRjs6Ixr6BD4bjcoB0gzytyxuFR8jKUEgDddPEK0QAzSmanyLOPgFLicTc210xWUtHg1ci56CCiSjxcgxaGDnmdWnefl_T8HuKeV-tHHzRuQcw27jhSHmREmXHofqq-j1cskLMkgyEkyfFquVXj8vFzd_w4IDRuRTfFEmy6Z8mpO9DwxGCx-gPpS2r/s320/IMG_20220911_181544.jpg" width="240" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitflVE2wFAUCDXhnKJNNQHGEfNTdDIbLdzpFuX5bDXRNn3OKaYNpbZN1I_I07Tw9F23-wCGmCZwmsqtLgk6x-3pPpczPSMdHGMawh2hBkpvzNnaFRuM-hydLHjHX7FvJ1U6KbywUrU3eweb-xoe-PSgbDgPwSULBFoSKcsNETZ02rZ0LmPYv-8Qz5y/s3648/IMG_20220911_181538.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitflVE2wFAUCDXhnKJNNQHGEfNTdDIbLdzpFuX5bDXRNn3OKaYNpbZN1I_I07Tw9F23-wCGmCZwmsqtLgk6x-3pPpczPSMdHGMawh2hBkpvzNnaFRuM-hydLHjHX7FvJ1U6KbywUrU3eweb-xoe-PSgbDgPwSULBFoSKcsNETZ02rZ0LmPYv-8Qz5y/s320/IMG_20220911_181538.jpg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Beebi meie uues kodus</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Surfasime selle kv läbi. Ega raha me üle 80 tuhande ei saaks, kui sedagi ning mis te arvate, et praegusel turul on lihtne sellise raha eest midagi leida? Õnneks me pole üldse luksuslikud - vaja vaid, et oleks enam-vähem soe tuba ja peller 😆. Mida eluks muud tahta tegelikult, on ju.</p><p>Esimene korter, mida me vaatama läksime, oli Tartust veidi väljas, aga koha peal selgusid vead, mida polnud piltidel - lagi on sisse kukkunud. 😵 Peale selle see oli ÜLENI ämblikuvõrke täis. Lapsele ka ei meeldinud. Me eos mõtlesime, et ostetav objekt võib ju remonti vajada, aga mitte sellist kapitaalset, et ostad neli seina, kus veel eladagi ei saa. See suurendab ju kolimiste arvu, mida tahaks väiksena hoida.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQjjNhnD2dSXLUbXIBZGo8r2vNsykzyyGt1vm1Ozz-zSFMCQDsQJRxCCqBIUFBAHN-2dXV3Fe2fBIVeV93hLa5PWXn123tY2cGsmoC4zaFt9LL_21kO2n_az4pGum2URSTgUVkBGVsLOLNQ9W0Zg1kjb1_ngBCNxi5jiV2g1FuesoEgoBw2NwWMRsv/s3648/IMG_20220910_170425.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2736" data-original-width="3648" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQjjNhnD2dSXLUbXIBZGo8r2vNsykzyyGt1vm1Ozz-zSFMCQDsQJRxCCqBIUFBAHN-2dXV3Fe2fBIVeV93hLa5PWXn123tY2cGsmoC4zaFt9LL_21kO2n_az4pGum2URSTgUVkBGVsLOLNQ9W0Zg1kjb1_ngBCNxi5jiV2g1FuesoEgoBw2NwWMRsv/s320/IMG_20220910_170425.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mu isa kass meie uues kodus</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Aeg jooksis, midagi nagu ei leia, tekkis juba hirm, et vaja see va üüripind leida. 🤮 Nagu nii suur tegevus nagu kolimine ja siis JÄLLE mitte oma elukoht?! Ei tundunud eriti ahvatlev. Käisime üht üüripinda vaatamas Annelinnas - see korter haises ja oli kallis ja hallitas ning ma olin juba teinud otsuse, et haisvat elupaika ma ei taha. Eks Edgar kartis, et üüripinda vaja ja otsis neid, mina ikkagi raiusin rusikat vastu rindu lüües, et kuradi üürikas ma elada ei jaksa - me pidime juba ammu ju omale oma elukoha ostma!</p><p>Olin sundinud oma abikaasat kv turult kõike leidma ja ise ühendust võtma (nii tekib ka tal assotsiatsioon) - nii ta viiski meid ühe sada aastat vana puumaja juurde. Maakler ka tuli ja läksime siis sisse.</p><p>Esiteks oli ülesviiv trepp viltu nagu Ahhaa keskuse viltune tuba. Ega see eriline probleem tegelikult pole. Jõudsime siis korterisse ja see oli päris ilus. Noh, see näiteks ei haisenud! 😆 Indikaator minu jaoks!</p><p>Väga kompaktselt sisustatud 34 ruutmeetrit. Meile isiklikult väga meeldis. Mu isa on ekspert ja andsin info talle edasi. Ma mõtlesin sel hetkel naerulsui, et see on meie uus kodu ja jalutasime selle juurest poodi, sest pidime telkimiseks süüa hankima. Olime koduta too hetk ja elasime seal, kuhu telgi püsti panime.</p><p>Kui poes olime, helistas mu isa ja sõimas meid tund aega lammasteks - selles puumajas külmuvat me kohe surnuks. Ja et see 120 aastat vana ja kõik muud miinused, mida ma ümber kirjutama ei hakka. Küsis siis, et kas tõesti midagi normaalset Tartus pole nagu. Pühkisin selleks hetkeks suu sellest korterist puhtaks.</p><p>Järgmiseks päevaks oli mu isa avastanud, et tegelikult tõesti midagi normaalset Tartus polegi. Ja et see ikka väga normaalne korter, mis siis, et trepp viltu nagu Ahhaa atraktsioon ning tuul koridoris läbi seina puhub. Need ju tegelikult väikesed mured meie jaoks. Toad ju suht ok.</p><p>Mu isa läks hoogu ning tegeles kogu selle korteri uurimisega. Rääkisid Edgariga mingitest puudest ja laudistest. Minu jaoks oli see juba selline jutt, et ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Kaua saab rääkida üht igavat teemat 😆 Küll saab puid osta siit ja siis tuleb vesi siit ja ahjuga on nii ja naa vms. </p><p>Ostuprotsess ei ole kiire. Kõigepealt peab pank ütlema, kas saab laenu. Siis tuleb mingi hindaja, aga ka ju mitte kohe ja siis ootad seda hindamisakti. Siis juhtub vist veel midagi, mingi kindlustus vms. Igal juhul on mul meeles, et ma lootsin, et kooliks saab kolitud ja ega suurt muret ei tundnud, kõik tundus loomulik.</p><p>Räme on kolimine iseenesest selle otsese tegevusena. Korterite otsimine on tore, aga konkreetselt see, et sa asju kokku paned ühes korteris, on räme öök. Mul oli tunne, et see on nagu sünnitus - piinarikas ega taha lõppeda. Ma ei suutnud muud, kui istuda tugitoolis ja kujutada ette, et ma teen midagi ehk siis pigistada silmad kinni ja oodata, et see õudus läbi saaks. Lihtsalt asju nii palju ja ahastus tuleb peale.</p><p>Kolmekordse Tallinna-Tartu vahet sõitmisega (kaks neist järelhaagisega) saime asjad kõik toodud. Ometi! Ja seda sel hetkel, kui mul kool juba alanud oli.</p><p>Voodi olime esimesena paika pannud, nii et magada meil oli. Ja noh tunne oli kõik nii loomulik ja vahva. Ometi oma kodu! Asju viies vaatas ka naabri-Valve meid hoolega, nagu ta ka korteriga tutvumise esimesel päeval oli vaadanud. Turvaline! 😄</p><p>Igal juhul on protsess olnud tore tagantjärele (aga kolimist konkreetselt ma enam teha ei taha) ja see au läheb enamasti Edgarile, kes on nii asjalik olnud kogu aeg. Ta viitsib mingeid asju tassida, mingitest igavatest puudest ja ahjuküttest rääkida, mis on tõesti omaette teadus ning minu jaoks igavam kui arstiteadus. 🤭</p><p>Kui korteris sees olime, siis tahtsime ühte kohta oma riiuli panna ning seetõttu sealt nagid ära võtta, kuid mu esimene reaktsioon oli kohane üürikas elamisele, küsides, kas me tohime. Muidugi tohime! Ei tohi ainult põlema panna ega uputada.</p><p>Eks see korteriga tutvumine ja vigade väljatulek võtab ka veidi aega. Dušš ühendus lahti mingi hetk ja vesi lendas maha, aga õnneks saime korda ja eelmine omanik aitas, ta on väga tore! 🙏 Milline õnn! Muud pole probleemiks olnud.</p><p>Kirjeldan ka korterit - vist 120 aastat vana, puust, õhksoojuspump, ahi, põrand veits vajunud (selline pisiasi mind ei häiri), väga ILUS, ilus linoleum maas ühes toas, teises toas tavaline vana vineer vist (küsisin Edgarilt, ma ei tea). Ühes toas on dušš, kraanikauss, ahi, köök, elutuba. Teises toas me magamistuba. Carmen pisike magab diivanil. WC on veega ja selles viltuse trepiga külmas kohas, aga WC ruumis on radiaator, nii et ära ei külmu!</p><p>Eelmises paneelmaja korteris oli viga, et duši all olles võis järsku sulle 20 kraadi kuumem vesi peale lennata, kui keegi juhtus vetsus vett tõmbama, köögis kraani kasutama või pesumasin oma tööd tegema. Korduvalt kõrvetasin end ära. Enam meie nüüdses korteris seda ohtlikku piina pole. Samuti eelmises korteris sai sageli särtsu kraanikausist, sest seal kõrval oleval pliidil polnud maandust. See oli päris rõve ja ilmselgelt ohtlik. Oma praegusesse koju kolides oli mul tekkinud Pavlovi refleks - hirm kraanikausi juures. Õnneks siin ei saa sellist särtsu.</p><p>Carmenist rääkides, siis lapse taju on ka üks olulisimaid indikaatoreid. Carmen on õnnelik selle koha üle, algusest peale olnud. Saab aru, et meie kodu, enam mitte Mustamäe kodu.</p><p>Korteri pidime nagunii ostma! Ja ega meil ei olnud konkreetselt vahet, millisesse Eesti otsa see tuleb, vaid see vajadus sõltub ikkagi oma elust. Ja kui elu on tihedalt seotud ülikooliga, siis ülikoolilinna see elukoht hankida ka tuleb.</p><p>Igal juhul on meie unistus täitunud! Imeline kodu! Nii õnnelikud oleme!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-33745689323528627942022-09-04T13:58:00.003+03:002022-09-05T20:42:29.851+03:00Minu Tinderiseiklused<p> Mulle juhtus ette uudis, et Tinder Eestis tähistab kümnendat sünnipäeva. Tore on, minul on Tinderist keeld mingil põhjusel. Kõige tõenäolisem on põhjus, et Tinder arvas, et minu puhul on tegu catfishi, mitte reaalse persooniga.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiprf0YWmX79ig717PCrqO-0KJAwALQdVINK0xjoI_MHBOMHuBr_R-SqcnwJL8Uu9_vAU1Kb9GK5sJqt31chqXodNTuG7rF4MJvZLlbnhk4IXpMDudxd3TOfnOIDcBVCurJXZI-loettpJT5uWF2EkPOcx9zMcuAQ84X-AavxTYW34bs0KT_o4SncV-/s2160/AirBrush_20220903223906.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2160" data-original-width="1620" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiprf0YWmX79ig717PCrqO-0KJAwALQdVINK0xjoI_MHBOMHuBr_R-SqcnwJL8Uu9_vAU1Kb9GK5sJqt31chqXodNTuG7rF4MJvZLlbnhk4IXpMDudxd3TOfnOIDcBVCurJXZI-loettpJT5uWF2EkPOcx9zMcuAQ84X-AavxTYW34bs0KT_o4SncV-/s320/AirBrush_20220903223906.jpg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ma peibutamas</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Esimesed korrad elus oli mul Tinder 2014-2015. Kuna ma ise ei ole kunagi otsinud, nautinud ega ka leidnud üheöösuhteid vastupidiselt nende meeste vihasele kuulujutule, kellele olen eitavalt vastanud, siis jah - selliseid seiklusi pole ma sealt leidnud.</p><p>Küll aga neil aastatel, kui seda äppi kasutasin, olin aus, andes teada, et otsin suhet või heal juhul tuttavat. Leidsingi ühe suhte ja siis panin ka Tinderi selleks korraks kinni.</p><p>Aga enne veel tegin sotsiaalseid eksperimente kogemata. Näiteks ühele kohtumisele kutsusin koos sõbrannaga mitu inimest korraga. See oli Pärnus. Olin oma sõbrannaga hotellis ning üks neist tüüpidest oli räme kleepekas, ronis meiega hotellini, kust ta välja visati. Ei aidanud jutt ega meiepoolne keeld. Teised tüübid aga olid sõbralikud ja meil oli tore jutustada.</p><p>Enamasti püüdsin ma suhtluse viia Tinderist reaalsesse maailma. Mitmed tahtsid suhelda ainult virtuaalselt, näiteks suurendada enda facebooki sõbralisti. Noup, üldiselt jäi ära. Väga mitmed Tinderis konkreetselt ei olnudki huvitatud muust kui vaid virtuaalsete tuttavate suurendamisest, unustades ära peamise mõtte tutvumisäpil. Seega kui esimeste päevade jooksul suheldes selgus, et inimene on huvitatud küll minust, aga kokku saada ei suuda, siis ma kuskil Facebookis sõbralisti teda ei pane. Ma ise ei võta inimesi arvudena sotsiaalmeedias, sama ei saa teha minuga.</p><p>Igaljuhul kui tolle suhte Tinderist leidsin, mõneks ajaks panin äpi kinni, kuni aastal vist 2018-19 tegin selle uuesti lahti. Korraks ka 2017.</p><p>Oi kus see oli hullemaks muutunud. Enamik inimesi tahtsid ainult "üht asja" või kaissu. Täitsa pekkis, kuidas nad solvusid, kui ma keeldusin. Küll oli pill lahti, küll oli häda, et "ma ütlesin ainult kaissu mitte seksi :S". Eks too aeg oligi see pigem selline juhusuhte äpp, mida minusugune naiivitar lootis kasutada jällegi kas suhte või õnnelikul juhul tutvuse/sõpruse leidmiseks. No aga kuidas sa oled sõber kellegagi, kes esimese lausena vihjab voodirõõmude soovile? Kirjutasin isegi profiilile, et olen demiseksuaal (mul puudub see nö tavapärane iha seksida, kui inimest ei tunne; mul tekib see kihk tavapärasest teisiti), aga palju oli oodata, et teised selle sõna tähendust mõistaks ning ega see asja ei muutnud - paljud ei lugenudki profiili.</p><p>Juhtus nii, et pidin end sel põhjusel sundima äppi kasutama. See oli sitaks nõme - avad äpi ja jälle mingid seksuaalse alatooniga jutud. Nii oli, et jäi ka mõni mõistlik vestlus pooleli, kuid kuna ma äppi mitu päeva ei avanud (no oma elu tahab ka elamist), siis äppi tagasi minnes olid kirjad: "sa ei vasta, sest sa polegi Helen!!!" Eee... Mul tekkiski küsimus, miks catfish järelikult too aeg niivõrd popp oli? </p><p>Ja teate, need kuradi inimesed olid leidnud uue meetodi oma lolli virtuaalsuhtluse jätkamiseks: "ma usun, et sa oled Helen ainult siis, kui sa mulle Instagramis oma konto alt kirjutad!" Nokk kinni, saba lahti - ma ei taha ju mingitele veel suvalistele, kellega isegi tutvus arenenud pole, kirjutada; samal ajal kui ma keeldusin andes mõista, et ma ei viitsi mingit virtuaalmängu teha, vaid saame näost näkku kokku ja näed siis, et tegemist on minuga, siis oli noup! Kokku ka saada ei taha veendumaks, et tegemist ongi minuga. Miks nii suur hirm kokkusaamise ees?</p><p>Eks ma ikka astusin ämbrisse, kirjutades mõnele Instagramis, lootuses, et too inimene viitsib sotsiaalmeediast välja kolida, aga seda ei juhtunud. Nii et minu aeg ja vaev läks, midagi kasu polnud.</p><p>Jätkusid kirjad kahes stiilis: "sa ei ole Helen!!! Ma ei usu!!!" Ja "tahan seksi!!!". Ning kaasa ei aidanud mu üldisem tülpimus äppi kasutada, kuna kui paar päeva äpist puudusin, ju see toitis nende paranoiat, kuna selle ajaga olid uued vinguvad ebakindlust ning paranoiat täis kirjad tulnud: "miks sa ei vasta??!!! Sul on mõni parem mees?!!?! Ma ütlesin midagi valesti jah?!??"</p><p>Üks päev jälle äppi külastades olin ma hoopiski blokeeringu saanud. Põhjust ma ei tea, kuid väikest uurumistööd tehes siis tõenäoliselt mõni catfishi pelgusega oli mind raporteerinud. Leidus too aeg internetis artikleid, et tuntud inimestel pole nii lihtne äppi kasutada - saavad bloki, sest arvatakse, et tegu on catfishiga. </p><p>Minu vaimusilmas nägin ma olukorda, kus džentelmenid viivad mind kohtingule - õpime üksteist tundma ning vaatame, kas edasine klapp on olemas, suhtlus sobib või ei. Sel põhjusel olin väga avatud kohtuma, kuid neid kohtumisi tuligi vaid paar (ja ma vaevu mäletan). Aga selline härrasmehelikkus minu ellu läbi Tinderi ei tulnud. Eks too aeg levis ka see misogüünia, näha oli seda meeste suhtumisest (ei taheta teha välja, ei avata uksi, ei kutsuta taksot koju viimiseks) ja kuna ma olen loomariigi mõttemaailmaga, et mees võiks mingitki initsiatiivi näidata just ilmselgel põhjusel, et <b>mees naist vajab, naine tegelikult meest ei vaja</b>, siis siukest olukorda ei leidunud. Teate, praegu see maailm jah areneb, inimesed püüavad oma kohta leida ja saada sellest sugudevahelisest erinevusest aru. Tegelikult on nii, et naine ja mees on võrdsed, aga neil on erinevused. Võrdsed on nad arukuse, oskuste, emotsioonide suhtes. Erinevus on konkreetselt see, mis välja toodud - naised saavad edukalt ilma meheta hakkama, mees aga naiseta ei saa. See on looduse poolt nii, luues soodsa pinna põhimõtteliselt elu jätkamiseks (igaühe enda valik loomulikult kas soovivad lapsi v ei pikas perspektiivis). Looduse poolt on see sel põhjusel nii tehtud, et laste saamine on kulukas energia mõttes - resurss jm. Mees peab naisele näitama, et tema on piisav ressursside allikas, et naine temaga kokku jääks. Nii lihtne see ongi ja mida varem inimesed seda mõistavad, seda kiiremini jõuame oma arengus järgmisesse etappi, tõsiselt. Jätan selle arenemistöö inimeste enda teha, ei ole ma ise piisavalt pädev feminismi (ehk sugude võrdsuse) ning headuse ja mõistlikkuse eest kõnelemaks. Kurb vaadata inimesi nii, kui on teada, et aru pähe võtmisel oleks kõik kaunim, aga it is what it is. Tähtis, et mu oma kodus oleks mõistlikkuse stsenaarium.</p><p>Minu Tinderiseiklused ongi sellega lõppenud. Kunagi leidsin õnnekombel suhte, edasi aga ei midagi.</p><p><br /></p><p>Lõpetuseks vastake küsimustele:</p><p>Miks too aeg nii kõvasti catfishi kardeti?</p><p>Miks inimesed nii kangesti üht tegevust tahavad?</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-69346286770578848732022-09-04T01:17:00.001+03:002022-09-04T01:17:18.680+03:00Esimene nädal oma mõnusal erialal! (Arstiõpe)<p> Praeguseks on mu jaoks möödunud mõne päeva (ehk umbes nädala) asemel mitu nädalat. Eks elus on ikka nii, et kui tegevusi on väga palju, tundub ka korraga rohkem aega mööduvat, kuigi tegelikult läheb mööda näiteks ainult päev.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5qNGLtWfr8zjTtC5ofeGeTLjDP65ynjDimbgbBKhcAYUH51iS9_aWso72Cl3e1DVjSXPTHWS7oBNKcSfEhruK1mcnlqRI0WRg0kYweK7RbNKKw3vNaqj_0KOFPH7NyprlJvFJLGehmlupM-oXuplzzsp3VSJadJsOi3PrPP3J8StH2EkHD_RM-5a9/s4619/IMG_20220902_175949-01.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4619" data-original-width="3464" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5qNGLtWfr8zjTtC5ofeGeTLjDP65ynjDimbgbBKhcAYUH51iS9_aWso72Cl3e1DVjSXPTHWS7oBNKcSfEhruK1mcnlqRI0WRg0kYweK7RbNKKw3vNaqj_0KOFPH7NyprlJvFJLGehmlupM-oXuplzzsp3VSJadJsOi3PrPP3J8StH2EkHD_RM-5a9/s320/IMG_20220902_175949-01.jpeg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Teate, ma parem alustangi oma hirmudest. Mitmeid inimesi tuli ja ütles, et arstiks õppida on väga raske. Siiamaani ma kardan, et lendan oma unistuste erialalt välja. Kõik on äärmiselt põnev - kogu inimkeha, mida ma tahan üksipulgi tundma õppida, kogu patoloogia, mis inimkehas aset võib leida, kogu maailm, mida mulle arstiõpe annab - see on niivõrd võimas minu jaoks, et rohkem on kaalul. Ma tahan kõike teha hästi ja edukalt ja palju! Ma tahan kõike teada! Aga miski salajane asi on raske. Ja mis see raske on, seda ma veel oma isikliku kogemuse põhjal ei tea. </p><p>Varem ülikoolis õppides oli mul isegi veidi valus näha teisi arstitudengeid, selline kibemagus tunne, et ma ise pole üks neist. Nüüd aga olen ja ma tunnen end kui kodus! </p><p>Esmaspäeval oli aktus. Võib-olla ei tohiks nii otsekohene olla, aga biomeedikumi ees olev arstiteaduskonna (nüüdse meditsiiniteaduste) aktus oli esimene aktus mu elus, mis ei olnud igav ning kus mul oleks pisar jooksma hakanud. Tundsin, et täie hooga tahan õppima hakata!</p><p>Õnneks õpe kohe hakkaski. Anatoomia oma esimese olulisega - luustik. Kas teadsite, et igal luulisel osal on omakorda mitmed erinevad köbrukesed, sälgud, kinnituskohad, kanalid, mulgud, augud, sopistused jm, nii et näiteks kui õpin üht lihtsat õlavarreluud, siis seal on hunnikute kaupa erinevaid kohti, mida ma pean tundma? Nii see on. Muidugi on õppimine nauding - ma vaatan seda inimkeha ja imestan, milline võimas organism see on. Kui tubli, hoolas ja armas ning hakkan iseenda keha rohkem armastama. Samal ajal ma kardan tulevasi eksameid ja kontrolltöid, mida mul veel olnud pole! Ükskõik kui armas inimkeha mulle pole, siis äkki esineb tõenäosus, et mu aju kukub eksamil restarti tegema või miskit. Okok, püüan endaga koostööd teha.</p><p>Anatoomia on see peamine aine arstidel. See ajab mind naerma, nt kui õppejõud ütles, et selgroolülidel ei saa <i>processus spinosus</i> sissepoole olla, muidu hõõruks vastu organeid, siis noh, ma lihtsalt kujutan seda elavalt ette ja see ajab naerma. Ma tean, et mu kirjeldus ei ole just naermaajav, aga olles teemas sees, siis see on tollel hetkel lõbus. Ehk siis jah - huumor on arstiks õppimisel ja olemisel oluline. </p><p>Muidugi ka muud õppeained, näiteks meditsiiniline keemia. Saime teada, mida me laboris tegema hakkame ja proovime üksteist mitte põlema panna (see mu huumor, eks). Keemiast ma ei pääse. Kogu aeg terve elu on see keemia mind taga ajanud. Keskkoolis ma seda selgeks ei saanud, sest too õpetamismeetod mulle ei sobinud, küll aga ülikoolis bioloogiat õppides oli keemiat nii et tapab, nii et midagi ma sellest tean ning võtsin ka koolikeemia õppeaine kunagi, nii et teoreetiliselt olen ma piisava oskusega, et keemiat keskkoolis ise õpetada. Küll aga nüüd tundub olevat, et räägime isegi neist elementidest, mis seal perioodilisustabelis veidi allpool on. Ma küll ei tea, aga radioloogias läheb seda vaja, nii et ootan! Loodan, et saan selgeks ka. Olgu, tegelikult ma tunnen ennast - ma saan kõik selgeks, mida ma uurin, AGA loodan, et mul on AEGA! Raskeks läheb arstiõpe tegelikult seetõttu, et õppimismaht on äärmiselt suur.</p><p>Siis on ka histoloogia meil - kudede ehitus. Seda olen ka kunagi läbinud, isegi õppejõud on sama. Kuigi ma olen suht kindel, et praegu läbime me seda põhjalikumalt, ometi ma mõtlen, kas äkki saab midagi varasematest õpingutest üle kanda. Juba esimene loeng oli kõik nii tuttav - olen ma ju just hiljuti igasugu histoloogilisi preparaate vihikusse joonistanud.</p><p>Bioloogia - sellest tean kõike. Meie esimene praktikum oli mikroskopeerimine. Olen seda teinud elus küll ja veel, igast asju läbi mikroskoobi vaadanud ja joonistanud. Panin esimeses praktikumis mitu erinevat juuksekarva osa preparaadile, joonistasin kõik üles ka, et lõbus oleks. Oligi lõbus! Või noh, mu jutu tuum siin on selles, et seda kõike ma juba teadsin ja ma seetõttu praktikumis tegin rohkem kui nõuti, kuna ma lihtsalt kasutasin võimalust.</p><p>Biofüüsika... Jällegi vaadates materjale olen ma selle läbi teinud, kaasa arvatud eriosa (kuigi see põnev). Kas teha uuesti?</p><p>Ladina keel meditsiinierialadele on mul ka läbitud juba varasemast.</p><p>Olgu, ma ei tahtnud arutada siin, mida ma varem läbinud olen, vaid paanitseda tulevase raskuse üle. Ma veel ikka ei tea, kuidas täpselt raskeks läheb, on see siis töömaht, aja vähesus või midagi muud - mul alles esimene nädal läbi, see oli põnev, ootan kooli iga päev, vabal ajal õpin kartes, et mu aju veab mind alt. Aga ma tunnen end koduselt ja hästi. Iga päev põhimõtteliselt on nauding. </p><p>Lisaks ma kardan, et äkki läheb mul midagi segamini, unustades kodutööd ära teha. Kodutöid on meile juba palju jagatud, päris palju. Ja ma vist esimest korda elus teen kodutööd kohe pärast praxi ära! 😄 Mitte küll kõike ei jõua kohe teha, aga kibelen neid kodutöid tegema.</p><p>Enne mõnda praktikumi tuleb ära teha Moodles teste, tuleb lugeda läbi materjale. Ometi ma kardan, et nt äkki ma unustan? Oeh, ma ei tea, miks ma selline põdeja olen.</p><p>Kusjuures pärast kooli algust läks mu tervis paremaks. Asteenia (jõuetus) kadus ära (nagu see oli tõsine nauding, et ma jaksasin liikuda; loodan, et ära ei sõnu), unehäired kadusid ära. Mul oligi puudu aju stimulatsioonist. Olgem ausad - ma olen inimene, kes ei saa ilma uusi asju proovimata, ilma mõistust kasutamata. Ma vajan mõtlemist ja analüüsimist kui õhku. Seepärast jällegi arsti eriala sobib mulle - see on elukestev iseenda täiendamine, uusi avastusi tuleb pidevalt ning arst peab kõigega kursis olema, mõni varasem avastus lükatakse isegi ümber, mis on mulle igati nauding! Samuti arstina saan ometi rakendada oma empaatiat - ometi on empaatial ka muu kasulik väljund peale näitlemise. Et jah, näidelda meeldib mulle ka kusjuures seetõttu, et teist inimese kingadesse end panemine on minu jaoks huvitav, kellegi roll võtta ja tema tundeid tunda - eks see juhtub iseenesest iga päev, aga arstina on empaatiat tugevalt rakendada vaja.</p><p>Eks ma lõpetan ja püüan vähem muretseda ja naudin edasi!</p><p><i>Salve</i>!</p><p> </p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-13071894318977939682022-09-04T00:26:00.000+03:002022-09-04T00:26:08.210+03:00Susan Wiggs "Lindprii"<p> Susan Wiggs on üks mu lemmikkirjanikest põhjusel, et ma tean, et ta romaanides ei ole hirmsaid asju (eriti, sest eks mingeid ikka ole) ning trigger warning ei pea peal olema, ma ju ikkagi hella hingega!</p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNWnBnoD4yHeLmAYgt3xsAGZuftPNDR5J_LHzPWJRq-WhuikNgs8V7YbMQZRwaBY8RUobnXqNBW1P52_UPk55tWiNUnxYrK3mTBQuf1lKJegejTJalMLn5S1xlYnXEf0HirySn7gaRt5xg6erJ-OxpvDhrzmhtBvGwP-r5mugB0M_ZHMtZR8gIxIpE/s3648/IMG_20220818_025834.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNWnBnoD4yHeLmAYgt3xsAGZuftPNDR5J_LHzPWJRq-WhuikNgs8V7YbMQZRwaBY8RUobnXqNBW1P52_UPk55tWiNUnxYrK3mTBQuf1lKJegejTJalMLn5S1xlYnXEf0HirySn7gaRt5xg6erJ-OxpvDhrzmhtBvGwP-r5mugB0M_ZHMtZR8gIxIpE/s320/IMG_20220818_025834.jpg" width="240" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiT5ytKSDHkAEjanaKopEnSKEWL1IkZmSzVIaMuBG_JKhkWaYoCqP18OfM2BkIqzBIYEZ2T2-5HvfPw3yaAa4JBP8NMH4vn9DHaZLUiBTatF6Beb4sUKjHuqTYq5dbhhFVUcuJwau05S8LGmZJjYrwr5G_TluR3pbhNFXT0rbV6nZyUd882m3KuvROX/s3648/IMG_20220818_025824.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiT5ytKSDHkAEjanaKopEnSKEWL1IkZmSzVIaMuBG_JKhkWaYoCqP18OfM2BkIqzBIYEZ2T2-5HvfPw3yaAa4JBP8NMH4vn9DHaZLUiBTatF6Beb4sUKjHuqTYq5dbhhFVUcuJwau05S8LGmZJjYrwr5G_TluR3pbhNFXT0rbV6nZyUd882m3KuvROX/s320/IMG_20220818_025824.jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Äärmiselt huvitav on kokkusattumus (nagu isegi saatus, haha), et mulle satub alati just selline Susan Wiggsi romaan, mis minu enda eluga täpselt sel hetkel kokku käib!</p><p>Nii juhtus ka romaaniga "Lindprii"! Nagu ikka, ei lugenud ma raamatu sisu kohta ka tagakaanelt midagi, et jätta endale kõik raamatus juhtuv mõnusaks naudinguks.</p><p>Spoilerid!!!</p><p>Ma suht uhke enda üle, et suudan tegelaste motiivid juba esimesel silmapilgul läbi näha, sest seda mõnusam on, kui jutustuse progresseerudes tegelased osutuvadki selliseks nagu nad mulle tundusid. Ei olegi ainult nii, et hea näitleja filmis võtab oma mängitava karakteri energia, et sa tajud, millised on ta motiivid. Sama on ka raamatus!</p><p>Peategelane Leah Mundy on ARST! ♥️ Näete nüüd, kus siin minu eluga paralleel tuleb. Seega esineb ka raamatus huvitavaid arstipraksise kirjeldusi. Neid oleks võinud isegi veel olla, aga ma pole ka kõigi praktiliste tegevuste täpsuses kindel, küll kunagi õpin kõike.</p><p>Dr Mundy hoolimata oma tugevast empaatiast, arstimoraalist ja heasüdamlikkusest, on lõiganud end ära inimestega sügavamast suhtlusest. Mu psühholoog, kes kõigile pervasiivsuse diagnoosib, ütleks kohe, et dr Mundy on ka Asperger, milles ma ise sügavalt kahtlen. Iga introvertne ühiskonna tagurlikest normidest innovaatilisem isik ei ole kohe Asperger. Leah Mundy on nii pikalt olnud teaduses, tehes seetõttu suhtlemises kohati selliseid vigu, et on inimestega liialt otsekohene, sel viisil neid kogemata solvates (jaajaa, juba jälle tean, et mu psühholoog karjataks, et näe konkreetne Asperger!!).</p><p>Leah on sel põhjusel tundnud, et ta on autsaider, üksi, südame lukustanud. Ta saab inimestega hästi läbi, aga teeb "meeste tööd" (romaanis olev aeg on üleeelmise sajandi lõpp, mingi 1880 vms see oligi). Too aeg vaadati viltu, kui sa olid naine ja naise kohta liiga tark ja asjalik.</p><p>Leah hakkas arstiks, kuna ta isa, kes minu hinnangul oli halb isa, sundis teda sel põhjusel, et isa arvates Leah endale eluski normaalset rikast meest ei leiaks. Leah on tark, innovaatiline, arstiamet sobib talle valatult. Tema isa oli samuti arst, aga hoopistükkis šarlatan, kes inimesed sõltlaseks muutis raha saamise eesmärgil (krt see karakter meenutab mu psühholoogi). Loogiline, et mõnikord läksid inimesed sellise šarlatani peale närvi ja nii olid Leah ja ta isa mitmeid kordi kodu vahetanud kuni jäid paikseks Whidbey saarele. Raamatu autori lemmikpaik tõenäoliselt, ilus ka, selline eestimaine kliima ja loodus seal.</p><p>Leah ellu ilmub ühel päeval relvaga teda ähvardama lindprii Jackson Underhill. Tüüp viib ta oma lagunenud laeva peale relv oimukohal, kuna seal on tüübi abikaasa Carrie, kes voodis haigena lebab. Oh jumal, juba sellest hetkest hakkasin mina Carriet vihkama...</p><p>Olgu see Carrie nii ilus kui soovib ja nii väliselt särav kui soovib, aga miski temas hõõrus mulle tugevalt vastukarva. Ta tundus salalik ja ebameeldiv oma välise sõbraliku fassaadi all.</p><p><br /></p><p>Järgnevad veelgi spoilerid!!!!</p><p>Carrie oli kolmandat kuud rase. Leah ravis Carrie terveks, kuid naine kaotas lapse. Mis isegi on hea, sest Carrie ei oleks eluski võimeline teise elusolendi eest hoolitsema. Siis sai Leah aru, et Carrie on narkomaan ning algas narkoravi. Jaah... Leah tegi oma patsiendile palju head. Jackson, see mees, hoolis oma nõmedast Carriest, kes juba alguses tundus Leahd mitte sallivat, kuigi ta seda välja ei näidanud.</p><p>Kui pärast narkootikumist võõrutamist Carrie korraks paranes, tuli ta imekombel Leahd tänama ning oma võõrutuskarjete ajal hüütud koledate sõnade pärast vabandama. Ma imestasin selle üle, kuna mulle tundus see kuri peen tüdruk liiga vastik selleks, et oma käitumist mõista, aga noh... Viisakusreeglid olid too aeg hinnas.</p><p>Nii kui ta paranenud oli, põgenes Carrie rikka mehega ja jättis oma kleepeka Jacksoni maha. Jackson ja Carrie polnudki tegelikult kaua koos olnud (mu meelest polnudki nad koos-koos olnud), neil oli olnud vaid ühine oluline minevik, mistõttu Jackson (orvuna) oli pähe võtnud, et tema missioon on Carriet kaitsta. Jacksonil ju traumad, mis ta selliseks muutsid.</p><p>Jacksonil ja dr Mundil oli kuidagi väga hea klapp suhtlemises - Leah tahtis inimesi aidata, kuid tegi seda mõnikord liiga järsult. Jackson päästis ta hädast mitmeid kordi, õpetades Leahle sellega ka seda, et kõik inimesed ei näe meditsiini, nad ei saa sellest arugi. Nad tahavad mingit teistmoodi hoolimist või mõtlevad ainult iseenda heaolule.</p><p>Näiteks üks lihunik oli müünud kogemata ussitanud liha, mille tõttu üks perekond kõhuussid sai. Leah pahandas lihunikuga kõigi linlaste ees, et lihas ON ussid sees. Lihunik aga, hoolides väga oma äri mitte põhja langemisest, tegi hoopis Leahd maha. Ilmus Jackson, kes ütles lihunikule, et võtku ise amps enda singist siis. Lihunik keeldus, olukord rahunes, kuid Jackson tegi Leahle selgeks, et lihunik kategooriliselt eitas oma solgitud singi olemasolu, kuna ta äri sõltus sellest. Leah nii suuremeelselt tundis suuri süümekaid, ja heastas kõik täielikult, isegi rohkem kui ta minu meelest pidanud oleks, kuna ta tegi nii palju tema heaks.</p><p>Carrie muide, see loll läks esialgu põlema selle mehe Adam Armstrongi laeva peal, kellega ta põgenes, sest va eit oli püromaan. </p><p>Algul arvati, et Carrie sai ka surma. Siis olid kohad, kus keegi ütles, et Carrie oli nii õrna hingega ja ma mõtlesin, et mida pekki... See inimene polnud isegi hingega. Ainult manipulatiivne narkomaan, mõtlesin mina isiklikult.</p><p>Jackson ja dr Mundy tundsid üksteise suhtes tugevat külgetõmmet ja püüdsid oma suhet tagasi hoida, aga ega armastust varjata ei saa. Samal ajal ajas Jacksonit taga marssal, Carrie tuli tegi veel suurema pahanduse ja juhtus sekeldusi.</p><p>Jackson oli enda meelest küll rumal (tore, kui inimene teab oma vooruseid ning vigu), kuid tegelikult oli ta äärmiselt hea suhtleja, tegelikult isegi päris heasüdamlik ning näha oli ka empaatia inimeste vastu, hoolimine. Hoolimata oma äärmiselt kohutavast lapsepõlvest. Kui tema emast kirjutas, mõtlesin küll, et täitsa perse, kuidas sellised psühhopaadid eksisteerida saavad. Carrie mu meelest ajas Jacksoni pahale teele.</p><p>Siinkohal ma siis lõpetan lootuses, et lähete võtate endale ka selle "Lindprii", et koos edasi arutada!</p><p>Mõnus õhtune romaan, mida on hea rahulik lugeda, aeg-ajalt saab naerda ning õnnelikud kohad on seal need, mis enesetunnet parandavad. Soovitan!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-7257704512360848082022-08-15T16:27:00.004+03:002022-08-19T15:25:46.863+03:00Kunstniku elu ja ideed - 'Sinine sarvedega loom' autorilt Andrus Kivirähk <p> Kui Edgar järjekordsele saagiretkele raamatukokku läks, ütlesin, et too mulle Kivirähk ka. Tõi mulle neid kaks. Ühe lugesin läbi, teine aga oli eriti mokka mööda.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjU-b3do86G6DCfV_TEO9-HKCS8_NXnbmaJCDJ5ZzExiR3E2kP5D26Hpf8Le0WmFfvEkE0uzJQ2appAsihXvshbd4uO5RXEJ3HENuQyPdWbzeHFIQZ4w9lVDCfVFdp58j0ZH_mxcybqJ9DxNYlCt0tX4E7XuEe2p7u4txCUCEyC1aAIH7CCFQnCNisE/s3648/IMG_20220815_162700.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjU-b3do86G6DCfV_TEO9-HKCS8_NXnbmaJCDJ5ZzExiR3E2kP5D26Hpf8Le0WmFfvEkE0uzJQ2appAsihXvshbd4uO5RXEJ3HENuQyPdWbzeHFIQZ4w9lVDCfVFdp58j0ZH_mxcybqJ9DxNYlCt0tX4E7XuEe2p7u4txCUCEyC1aAIH7CCFQnCNisE/s320/IMG_20220815_162700.jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>"Sinine sarvedega loom". Kogu see raamat meeldis mulle otsast lõpuni. Kivirähul (palun õpetage mind, kuidas tema nime käänata, ka mu enda nime käänatakse ka sageli valesti) on komme teha teoseid, kus midagi väga lampi muutub ebareaalseks või koguni rõvedaks. Umbes nagu kui raamat/novell lõpupoole jõuab, siis juba savi kah - kirjutan x asju.</p><p>Spoilerid!!!</p><p>Selles teoses juhtus ka ebareaalseid situatsioone, kuid raamatut lugedes tekkis tunne, et see ongi reaalne ning mitte midagi ebameeldivat ei juhtunud - vastupidi, kõik oli mõnus, fantaasiaküllasus tundus reaalne. Tekkis tunne, et lähen minagi õue ja minuga juhtub samu asju, niivõrd reaalselt, huvitavalt ja meeldivalt kõlasid need.</p><p>Raamatu peategelane on kunstnik Oskar Kallis, kelle mõnest teosest olid pildid raamatu lõppu toodud. Mulle meeldib lugeda teoseid nii, et ma mitte midagi ette ei tea - seda mõnusam üllatus ning mõnusam pärast lugemist analüüsida, nii et ma nimme viskasin kunstiteostele vaid pilgu peale ning asusin lugema, teadmata tegelasest endast midagi ning õppides teda tundma tema enda päevikust. </p><p>Oskar kirjutas, kuidas ta olevat ostnud endale kaustiku ning juba õppisime tundma kunstniku jaoks väärtuslikku annet - fantaasiarikast mõttemaailma. Küll ta fantaseeris aga, et see kaustik on mingi loomanahk ja veel millise looma.</p><p>Kui mõned inimesed väidavad, et "Sinine sarvedega loom" on esialgu liiga aeglase süžeega, kus midagi ei juhtu, siis enda poolt ütlen, et see oli just äärmiselt nauditav. Lugesin, kuidas Oskar käib õpetajaga maalimas ning raamatu lõpus nägin, et seal on teosed Kalevipojast. Seega püstitasin enda jaoks erutava küsimuse, millal Oskar seda Kalevipoega kohtab, et sellised teosed teeb. Ning justnimelt kohtab, kuna teost lugedes tekkis täpne nägemus, kuidas Oskari õpetaja mingeid fantaasiaküllaseid teoseid õpilasel teha ei luba. Nad maalivad ikkagi väärikalt reaalsust. Küll püüavad maastikku pildile, küll maalivad turult ja kõrtsist leitud rahvalikke tüüpe, et jäädvustada meie rahvast.</p><p>Seega oli ainult loogiline, et Oskarike oli õppinud joonistama seda, mida näeb ning kui ta Kalevipoega või kolme peaga madu oli jäädvustanud, küllap ta siis neid ka nägi.</p><p>Ülimalt mõnus oli see Kalevipoja maailmast arusaamise koht, kuidas kõik toimub korraga. Linda ühes kohas leinab oma meest taga, teises kohas aga läheb Kalev Lindale kosja ning need on need samad tegelased, lihtsalt erinevas kohas, aga samal ajal.</p><p>Kunstniku Oskari mõttemaailm mulle väga meeldis. Ta ei olnud minetanud lapsemeelsust - ta oskas rõõmu tunda lihtsate asjade üle ning tänu sellele suutis ta kriitiliselt vaadata ühiskonnakorraldusele. Ta ei näinud mõistlikkust nirus töötegemises, mis inimest otseselt edasi ei aita, kuid ta tundis konkreetselt, et tema käed jäävad lühikeseks inimesele selgitades, milline nende suhtumine võiks tegelikult olla - kuidas elus võiks ju teha seda, mida naudid. Seega sisaldas teos minu meelest ka peidetud kriitikat teemal, milline see õige elu on - kas suruda ennast alla ja olla ühiskonna silmis see õige ja tubli mees või saavutada iseenda sihid ja eesmärgid, mis teistele ei pruugi meelt mööda ilma mingi põhjuseta olla.</p><p>Tema lapsemeelsus ajas kohati väga naerma, näiteks kuidas ta nautis martsipanist kassi vaatamist vaateaknal, kuid me kõik võiksime sellest midagi õppida - keskendu sellele, mis meelt parandab raskel hetkel. Kui selleks on kasvõi martsipanist hiirt suus hoidev väga kaunis ning reaalne kassikuju, mida sul raha osta pole - tunne ikkagi rõõmu, et keegi nii kauni kujukese valmistanud on. Noh, kui saate mu mõttele pihta.</p><p>Mind ajas naerma ka, kuidas Oskaril oli joonestaja töö merekindluses, mida ta vihkas - olevat nii igav. Just see nüanss, et mehel on hea töö, ta saab tegeleda oma hobiga, aga pahandab oma töö üle nagu oleks see midagi kontimurdvat. Kõlab sarnaselt nagu first world problem. </p><p>Oskari ärritus väljendus ka kenasti - näiteks sai ta vihaseks ühe muti peale ning joonistas talle seetõttu kolm lõualotti. Eriti naersin ma selle peale, kui sorts tee peale sittus ning Oskar mõtles selle huvitava sita analüüsimise peale. Lisaks ei tekkinud ka tunnet, et Oskar jätaks võimalusi kasutamata, väärtuslikku infot edastamata jms; mis on omadus, mis mind ärritab mõnede raamatutegelaste puhul (vaatan sinu peale, "Ü nagu üksikema"). Oskar oleks rääkinud nagunii oma salamaailmast teistele ning ta seda tegigi. Hästi oli välja toodud ka see, kuidas Oskari nalju tema ümber olevad inimesed ei mõista. Arusaadavalt ka - kui sa ikka päev otsa õmmelnud, koristanud ja pesu pesnud oled, siis ei jõua küll kurnatuna naerda selle üle, et keegi sulle kolli teeb või näo vastu su aknaklaasi surub. </p><p>Igal juhul minule meeldis kogu raamat otsast lõpuni - ideaalselt kirjutatud, Kivirähk on endiselt hea kirjanik, näha on kogemust. Mainin uuesti - see nö aeglane algus - mul tekkis ka korraks tunne, et millal siis see peamine tegevus pihta hakkab, kuid antud tunde ajendiks oli vaid harjumus, et paljud kirjandusteosed on ühe puuga löödud. Mina isiklikult nautisin, et esialgu oli kirjutatud Oskari põnevast elust, millesse süvened niivõrd sisse, et Kalevipoja maailma külastamine hiljem koos temaga ei ole liiga järsk, vaid sujuvalt nauditav. Selliseid teoseid võiks veel olla. Btw, Kivirähk ja tema naljad teevad temast mu lemmikkirjaniku!</p><p>Äärmiselt hea teos! Soovitan!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-25161945806480115892022-08-14T16:41:00.004+03:002022-08-14T16:53:20.052+03:00Arstiks õppima - "no kaua võib?!"<p> Sel suvel vaatasin elukohtade hindasid ning mõtlesin oma peas, kuna Tallinnas enam mõistliku hinnaga elukohta, mille puhul me laenu saaks, ei ole, võiks Tartusse kolida. See oli minu salajane mõte minu peas koos aastaid allasurutud ideega õppida arstiks. Et kui juba Tartusse kolida, võiks vaadata, kas saab arstiteaduskonda sisse. 🩺</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYaM0KF5QeU30xr_ZPR9eaG9TittsA8hzD4sFjWmYHx2X3rfphtOGBssCDJYd71acvumhQQKQgvaxsPz7l_65x5L7pXCzBLUirqpy0X-20EqqvjVQ84_mYAMC_UEKYYoomM0PdrfEczQOckjdXOyPtepN9WQi2_6Sx_kVQrAfDJzWsz5OwKqe8PqvD/s3648/IMG_20220814_165130.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYaM0KF5QeU30xr_ZPR9eaG9TittsA8hzD4sFjWmYHx2X3rfphtOGBssCDJYd71acvumhQQKQgvaxsPz7l_65x5L7pXCzBLUirqpy0X-20EqqvjVQ84_mYAMC_UEKYYoomM0PdrfEczQOckjdXOyPtepN9WQi2_6Sx_kVQrAfDJzWsz5OwKqe8PqvD/s320/IMG_20220814_165130.jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Parajasti toimusid kandideerimised ülikooli 🎓 ning mainisin Edgarile mokaotsast, et ma ehk prooviks, kuigi ei usu, et sisse saan. Edgar aga uskus minusse ning tegi mu kriitilisele meelele selgeks, et ma püüaks oma unistust.</p><p>Vaatasin kandideerimistingimusi ning kuna nädal aega oli sisseastumiseksamiteni, siis mis šansid need on? Keemia 🧪 ja füüsika ⚡ kombineeritud eksam - ma polnud aastaid neid teemasid enam vaadanud vajaduse puudumisel ning arvasin, et kõik on meelest läinud. Kuigi keemia olen endale üksipulgi selgeks teinud, füüsikas olin ka kooliajal hea.</p><p><br /></p><p>Mis seal ikka, seadsin sammud raamatukokku 📚, võtsin portsu õpikuid nii et raamatukogutädi hüüatas: "karm kirjandus suveks!". Ma teatasin rõõmsalt, et ekspromt idee tuli kuhugi kandideerida ja ta soovis edu! 🙏</p><p>Ilm muidugi takistas 🌤️- oli ilus, lastega tahtsin tegeleda, igal pool käia, aga ega see õppimast takistanud. Näiteks läksin sõbrannat pildistama ja mokaotsast mainisin, et proovin üle väga pika aja arstiteaduskonda sisse saada, kui talle oma keemiaõpikute kuhilat autos näitasin (füüsikamaterjalid on kõik internetis olemas). Keset igale poole sõitmist olin autosse endale pesa loonud ja õppisin. 🏕️</p><p>Keemia puhul vaatasin, et tegelikult jumala lihtne. Või noh... Ma ei saa nüüd ette heita midagi neile, kelle jaoks see pole lihtne, vaid ma ise imestasin, et kui mu peasolev info veidi lihvi saab 💎, siis teemad meenuvad. Füüsika tundus olevat aastate jooksul paremaks tehtud - internetiõpikutes oli nii armas kass 🐈, kes õppimist soodustas ning head seletused.</p><p>Kui eksamite aeg käes oli, seadsin sammud Tartusse, et esimesena akadeemilist testi teha. See oli aastate jooksul muutuse läbinud - testi tehti arvutis 🖥️ tund aega ning järgmine küsimus sõltub sinust endast - kas oled vastanud õigesti või mitte. Kui valesti, pannakse lihtsam küsimus. Testi tehes imestasin, et kõik küsimused nii lihtsad on - ju tegin midagi valesti. Õnneks vist mitte, sest 61 punkti sain - lävend ületatud ning pääse järgmisele sisseastumiseksamile olemas!</p><p>Järgmine oligi keemia ja füüsika neljatunnine kombineeritud eksam. Õhtu enne seda olime Edgari sõbra juures, kes seal grillisid, tegid sauna, aga mina passisin majakeses ja õppisin. Kuna nad tahtsid mind seltskonda, tulin seltskonda ja õppisin. 🤣 Kui Edgar tuli vahepeal vaatama mind, siis küsisin talt füüsikalisi küsimusi ja õppisin tema järelduste abil juurde. Mul oli ahastus peal, kuna mulle tundus, et seda elektrivärki 🔌 ma selgeks ei saa.</p><p>Hommikul eksamile sõites oli närv sees. Kuid nähes oma vana armsat loodusteaduskonna õppehoonet, kus eksam toimus, hakkas hea. See oli mõnus koht, kus on palju ilusaid tunde ja põnevaid eksameid veedetud, haha. Läksin istusin ning asusin tegutsema. Ja märkasin, et väga mõnus on eksamit teha, sest see neli tundi olin lastest eemal, naitisin vaikust ja rahu ning aju 🧠🤯 käivitas end üllatavalt hästi. Eksam tundus seetõttu kuidagi jälle kahtlaselt lihtne. Isegi füüsika osa - olin ikkagi midagi selgeks saanud. Valikvastustega küsimuste puhul meeldib mulle teha nii, et loen läbi küsimuse, vastuseid ei vaata seni kuni peas vastuse saan. Kui peas tekkinud vastus ühtib mõne valikvastustega, siis ju see ongi õige vastus. 🧮</p><p>Pingsalt ootasin tulemusi ja sain sellegi tehtud! Seega olen oodatud sisseastumisintervjuule! Mida?!?</p><p>Intervjuuks ei ole eriliselt võimalik valmistuda - sa peadki seal autentne olema, et saaks hinnata sinu tahet eriala selgeks omandada, mis minu puhul on ikka äärmiselt suur (lisaks hinnatakse väljendusoskust, teadmisi õpingutest). See aga ei tähenda, et ma poleks olnud üks suur närvipundar. 😬 Kui kutsuti mind sisse, nägin sõbralikke nägusid ning mul tekkis tunne, et need inimesed on nagu mina 👩⚕️. Neil on samad väärtused minuga. Igal juhul olin mina ise, kui välja arvata tõik, et olin tohutult närvis, kuna olin pannud väga suure kaalu ⚖️ arstiõppesse saamisele. Sellest sõltuvad mu järgmised kümme aastat!</p><p>Ning sain teada, et mind hinnati sobivaks (max) ning sain sisse! Polnud sellist rõõmu ammu tundnud!</p><p>Kui sain uuesti oma sõbrannaga kokku, kellele mainisin, et kandideerin, ütles ta: "ma eluski ei kahelnud, et sa sisse saad!". Küsisin, kuidas nii, millele ta vastas naljatades: "no kaua võib?!" Vihjates, et Helen = arst, mida teavad ju kõik. Endale üllatuseks kuulsin, et kõik mu tuttavad ja perekond olid samal arvamusel. Nad lihtsalt ei öelnud midagi enne kui tehtud. 🤣 How nad minusse nii väga uskusid, kui ma isegi ei uskunud? Vahepeal tekib küll tunne, et on üks pime ala sinust, mida sina ise ei tunne, aga teised näevad.</p><p><br /></p><p>Küll aga mina põen ja muretsen oma võimekuse pärast. Jaa, ma tean, et olen ära teinud bioloogia bakalaureuse, olen õppinud geenitehnoloogiat, olen õppinud biomeditsiini (mille magistrikraadist on puudu vaid lõputöö), aga pähe tekivad siiski aeg-ajalt mõtted, et äkki ja äkki... Äkki ma ei jõua kahe lapse kõrvalt, äkki ma pole ikkagi sobiv (mis siis, et kolm arsti minu vastas kujundlikult nägid minus samuti ennast), äkki mul ikkagi ei jää miskit meelde õppides, äkki ikka valmistan kellelegi pettumuse. See viimane on miski, mida ma sugugi ei taha, sest nii paljud elavad mulle kaasa.</p><p>Eks need muremõtted on tavalised ning fakt on see, et ma annan oma parima. Öeldakse, et läheb raskeks. Ma ei oska hästi ette kujutada, mis asi täpselt raskeks läheb, kuna arvasin, et olen ülikoolis juba kõiki raskuseid kogenud - kuidas samal ajal on vaja õppida mikrobioloogiat, teha ära programmeerimise tööd ning ise oled magamata. Või kuidas mõnel semestril on 37 EAP jagu õppeaineid vaja läbida (mille kohta mõni kindlasti ütleks, et see pole midagi, tal ikka 40. Tavaline on muidu ~30 EAP-d ning 1 EAP=26 h) Eks bioloogiat õppima minnes ei olnud see ka minu esimene valik, esimene valik oli arst, kuhu too aeg sisse ei saanud. Ning seepärast polnud bioloogia just kõige huvitavam, aga kui juba õppima läksin, ära ma tegin, kuna olen inimene, kes eesmärgi endale seadnuna selle ka ära teeb. Ja surusin mõtte ja unistuse arstiks õppida endas alla.</p><p>Küll aga bioloogiat õppides võtsin nii palju aineid arstiteaduskonnast, kui võimalik oli. Ja neid nautisin mõnuga. ⚕️</p><p>Küll aga kui mõned õppeained olid biomeedikumis 🏥, tundus see olevat mu kodu, kui nii saab öelda. Ka mu kursaõde ütles selle peale - no siin ongi järelikult sinu õige koht.</p><p>Nüüd aga mul uus mure - mul ju kaks lapsukest. Tegelikult on teada küll juhtumeid, kus lastega inimesed õpivad arstiks. On teada, et mõni saab kolm last samal ajal, kui õpib arstiks 🤰. Olen kuulnud ka, et üks sai beebi samal ajal kui õppis arstiks ning ei võtnud isegi akadeemilist lapsehoolduspuhkust. On doktorikraadiga inimesi, kellel on neli last. Loodan lihtsalt, et olen sama võimekas kui nemad.</p><p>Seega ma võtan kogu situatsiooni nii, et see ongi elu ja see ongi nauditav! 📑🎯 Ma ei tea, mis homne päev toob, seega ma naudin hetke, arvestades tulevikuga ning oma eesmärkidega. Peab olema usku, tahtmist.</p><p>Edgariga on ammu kokku lepitud, kuidas lastega tegeleme. Selles osas olen ma talle ääretult tänulik, kuna tema tegi mulle kohe selgeks, et mina pean õppima minema ning tema rõõmuga tegeleb lastega, mida ta ka teeb. ♥️ Pluss muud nipet-näpet logistilised teemad on kokku lepitud ning läbi räägitud.</p><p>Fakt on aga, et ma tunnen end lõpuks iseendana. Kui saabus uudis sissesaamise kohta, tundsin ma end kuidagi... Kirjeldamatult tugeva ning õnnelikuna. 🎼 Nagu see pidigi juhtuma. Ma nüüd spirituaalseks ei taha minna, aga selline tunne tekkis nagu paat merel triivides satub õigele hoovusele, kuhu ta pidigi pärast tormi jõudma, ning pargib end sadamas õigesse kohta.</p><p>Igal juhul ka kutse saanuna annan ma endast parima, et aidata inimesi, olla innovaatiline, hooliv, aidata edasi kogu ühiskonda, et olla oma parim versioon ka kõigi teiste hüvanguks. Annan ju vande. Nüüd jääb vaid mõtiskleda, kuhu ma pärast residentuuri astun! 😀 Aga sellega aega on - ega ma enne ei tea, kui olen kõik praktikad läbinud ja sobiva enda eriala ära tundnud. 👩⚕️</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-48563245107393144922022-07-27T01:43:00.002+03:002022-07-27T01:43:18.631+03:00Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtusaaga<p>Meil on võimalik näha oma silmaga reaalajas üht ülipõnevat kohtusaagat! Nüüd saan aru, miks sporti vaadatakse - oma silm tunnistab ajalugu.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1DvDeQuCdriJn1NqQhdjJFnpsMxlcrXH6H7EFFUe2gnPLYcGHvRQV9QN-RWqaalykreficYmCt4HmBK9jOM87YGEX8i2NxS8p1KYk8adkUbRmCRm3DFpja778Y0bjvOGYCH1CqZQBhGGreD4JECpKI5laHPFrVUMBi6CDEa1hMmz6chcoE3T1N264/s1191/RDT_20220726_0231024033954330390900677.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1191" data-original-width="1128" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1DvDeQuCdriJn1NqQhdjJFnpsMxlcrXH6H7EFFUe2gnPLYcGHvRQV9QN-RWqaalykreficYmCt4HmBK9jOM87YGEX8i2NxS8p1KYk8adkUbRmCRm3DFpja778Y0bjvOGYCH1CqZQBhGGreD4JECpKI5laHPFrVUMBi6CDEa1hMmz6chcoE3T1N264/s320/RDT_20220726_0231024033954330390900677.jpg" width="303" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Amber Heard ja Johnny Depp olid abielus 2015-2016. Seejärel nad lahutasid, püüdsid hoida madalat profiili (vähemalt Johnny poolt); kuid Heard orkestreeris kohtu ümber hunnikute kaupa ajakirjanikke tunnistama, et tema sinikaga näolapp läheb kohtumajja Johnny Deppi vastu lähenemiskeeldu võtma. Järgmisel päeval aga keksis ta sõbranna käevangus suu kõrvuni ringi, sinikas võluväel haihtunud.</p><p>Aastal 2018 otsustas Heard intensiivselt liugu lasta oma "koduse vägivalla vastase võitluse eestkõneleja" rollis ning ilmutas kõva <b>artikli</b>, kuidas tema on lähisuhtevägivalla all kannatanud ning sai vägivaldse suhte eestkõnelejaks 2016. aastal - seega süüdistas Heardi <b>artikkel</b> Johnny Deppi naisepeksus ja vägistamises. Johnny Depp kannatas sellest suurt kahju, jäi ilma mitmetest tööotstest, sealhulgas ka piraadirollist, Disney lõpetas temaga töösuhte.</p><p>Antud info, et Johnny Depp oleks naisepeksja ning tarvitanud seksuaalset vägivalda, tõele ei vastanud ega vasta. Seepärast kaebas Johnny Depp Amber Heardi kohtusse <b>laimu</b> eest. Amber kaebas mehe vastu, et tolle advokaat olevat teda laimanud. Johnnyl oli mingi ajakirjandusväljaandega kohtulahing varem olnud, mille ta kaotas, kuna kohtunik oli kahjuks kallutatud. Heard käis ka tollel ajal kohtus tunnistamas. Deppi advokaat pärast Heardi laimuartikli levitamist (kui ta vist polnudki enam tema advokaat), rääkis ajakirjandusse, kuidas tegelikult Heard trikitas ja lollitas Johnnyt, olles ohvrirollist kaugel. Nende sõnade eest kaebaski Heard Deppi vastu.</p><p><br /></p><p>Ja see praegune laimuga seotud kohtusaaga aset leiabki! Tõsine huumor! Esiteks ei pea olema ei spetsialist ega isegi mitte eriti nutikas, et mõista Amber Heardi tegelikku palet. Teiseks ta püüab kõigest väest uute valedega ja huvitavate tunnistajatega tõestada, et tema on ikka räigelt kannatanud kogu suhte jooksul. Ning mitte ainult - Amber Heard teeb meeletut tsirkust oma grimasside, žestide, väljamõeldud tekstide ning oma advokaatidega. Vaesed Heardi advokaadid on võtnud kaotuse-juhtumi ning püüavad kõigest väest igast niidiotsast kinni haarata ning seetõttu näeb see väga koomiline välja.</p><p>Seega esimesed naljavideod ilmusid Johnny ja Heardi advokaadi vahel. Esiteks on Heardi ühe advokaadi nimi Rottenborn! Omg 🤣 Kõlab nagu halvaks läinuna sündinud. Teiseks advokaat küsis mitmeid kordi, kas ta luges õigesti ning Johnny üks hetk vastas: "you continue to read them right.". Täitsa pael 🎀🤣 Ja Johnny on sel hetkel nii chill.</p><p>Parim on see, kui Rottenborn küsis, kas Johnny kallas endale megapindi veini. 🤣 Noh, üks video, mille Heard oli Johnnyst teinud kunagi, kus mees peksis köögikappe, kuna ta oli jumala endast väljas mitme asja tõttu ning ema surma tõttu. Heard lavastas videos ennast nagu ta oleks süütu ingel, kuigi video lõpus ta naeris Johnny üle. Ning tolle video saatis ta kunagi ammu uudistesse, ise seda valetades. Aga kogemata lobises oma vale välja UK kohtus ja hõõrus ruttu kätega enda nägu pärast kogemata saladuse avaldamist.</p><p>Teiseks, kui tunnistajapinki Heard ilmus, oli ta õppinud, et netikommentaatorid olid juhtinud tähelepanu tema ülbele käitumisele.</p><p>Seekordses laimusaagas läks ta tunnistajapinki nägusid tegema. Need ei olnud siirad ja sealt tuli hunnik uusi meeme ja videoid. No minu lemmik oli ikkagi "my dog stepped on a bee 🐝". + Grimass nagu keegi oleks teda persest hauganud. </p><p>Lisaks tõmbas Heard endale pidevalt mingit ainet ninna salvrärikust. Siis üritas ta ka nutma puhkeda, aga need va pisarad kuidagi voolama ei hakanud.</p><p>Oh ja eriline mõnu on Heardi jutt juhtunust. Tema juttu kokku pannes oleks Johnny mees kes oma narko-alkoprobleemide tõttu vajaks 24/7 erihooldekodu, aga kes samal ajal on märatsev Hulk, et nii kui tuju tuleb, peksab naisel näo korduvalt sodiks, vägistab teda viskipudeliga, endal pool sõrme just otsast lennanud. Dsiisas.</p><p>Ja samal ajal, kui Heardil oleks pidanud olema Johnny massiivsest sõrmustes kätega peksmisest ninaluu puruks ning silmad sinised, käib ta esinemas teles puhta ja särava näoga... Ehhh... Heard muidugi väitis, et tema murtud ninaluuga tekkinud paistetust näos alandas jää ja meik?!?! 🤣</p><p>Samal ajal selgus, et miss Heard oli suhte ajal Johnnyle teinud praktilise nalja, mis veidi valesti läks - junni teki vahele poetanud. Sitajunni. Hüüdnimeks sai ta seega miss Turd. Heard väitis muidugi, et selle suure inimese junni oli Johnny voodisse poetanud üks kahest taskukoerast. Yeah right...</p><p>Lemmik aga oli see, kus Heard oli jutustanud ammu juba suure suuga, et kogu lahutusest saadud vara ta on ära annetanud. Johnny Deppi advokaat Camille, kes oli tõeline pro, praadis väga ilusti Heardi, et on ta siis annetanud raha või, et umbes tunnistagu üles, et ta pole midagi annetanud. Heard aga "I use pledge and donation synonymous (jap, mu meelest kasutas ta synonymous sõna, mitte synonymously, seega on see grammatiline viga ka)". Ehk siis "lubadus annetada ja ära annetatud on minu jaoks sünonüümid". See suur gaslightingu trikk veenis vandekohtu täiesti ära - kui ta seda juba valetab, siis mis üldse ta jutust tõde on?!</p><p>Johnny aga tundus küll väga siiras ja mul oli temast nii kahju. Arvestades tema lapsepõlve, ei imesta ma üldse, et temasugune hell hing Heardi suguse otsa lõksu jääb. Johnny andis talle kõik ja rohkemgi veel. Heard aga kustutas Johnny näkku sigarette. 😫 Ja viskas teda pudeliga, mille tõttu Johnny jäi ilma sõrmeotsast.</p><p>Kohtusaaga on ära olnud. Johnnyle määrati 10+5 miljonit raha, Heardile 2 milj. Kõik otseülekanded kohtust peaks olema law&crime YouTube lehel. Redditis leht JusticeforJohnnyDepp sisaldab sageli lisainfot.</p><p>Kohtusaaga on tohutult õpetlik olnud, sisaldab palju materjali õppimaks inimeste kehakeelt ning patoloogilist käitumist. Kohtust emergeerus staarina ka dr Curry, kes oli Johnny tiimi poolt Heardi analüüsinud ning tema hinnangul on naisel piiripealne isiksusehäire (ebastabiilne) ning histriooniline isiksusehäire (draamast sõltuv). Häiretes pole mitte midagi halba, aga halb on see, kui inimene häirega midagi ette ei võta ning laseb sellel enda ja teiste elusid rikkuda.</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-34941482864972393482022-07-25T17:24:00.003+03:002022-07-27T00:44:33.106+03:00Tunnen end JÄLLE nii mõttetuna<p> Ma peaks nagu superhappy olema, kuna täidan oma eluunistuse - õpin arstiks.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzodZgQb5i48_R8yjas9dyEFMLTQBhMQ7PhGmVmNhCPNT4xKqnhZhKrmdN22vm1Ug_Uj56WBSITo_gQo3qvpEO7iEfRjJWafCd1RE4ynydciN7LpJs-BBH9kYEemV9QGeLVkjk3nThLnx3VhlGPNJ18BciRmmMsB8uTy5eUz22x0d89A3ihVy0pxr-/s2469/IMG_20220724_231511_845.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2469" data-original-width="1975" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzodZgQb5i48_R8yjas9dyEFMLTQBhMQ7PhGmVmNhCPNT4xKqnhZhKrmdN22vm1Ug_Uj56WBSITo_gQo3qvpEO7iEfRjJWafCd1RE4ynydciN7LpJs-BBH9kYEemV9QGeLVkjk3nThLnx3VhlGPNJ18BciRmmMsB8uTy5eUz22x0d89A3ihVy0pxr-/s320/IMG_20220724_231511_845.jpg" width="256" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Suure tähtsusega maal, kuna maalisin selle sel päeval, kui ootasin oma viimast sisseastumiseksamit, milleks oli intervjuu!</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p><a href="https://heltzz.blogspot.com/2016/09/suur-avastus-mu-kohta.html?m=1" target="_blank">Multitalent</a> - tegin kunagi postituse kogu oma huvidest ja praegu seda lugedes saan rõõmustada, et olen mitmeid tegevusi sealt juba teinud!<br /></p><p>Ning arstiks tahan just seepärast õppida, et see ei ole kunagi midagi igavat! Põnevus, iga päev on erinev! Püha müristus, kus ma seda õnne ja rõõmu ootan! Omg, ma leian OMA INIMESED! Kujutate ette, kui võimatu on tegelikult tavaliste inimestega anatoomiast rääkida (arusaadavalt), sest bioloogiliselt ei meeldi meile inimkeha sisemus, kuna tavaliselt sümboliseerib laip ohtu - kuidagi ta ju ära suri. Küll aga see mentaalne mõttetöö on mul endaga tehtud ära, nii et armastan anatoomiat ja lõpuks rääkides patoloogiast, ei lähe teistel arstiks õppijatel süda pahaks ega vaju näost ära! </p><p>Nüüd hakkasin rantima õpingute kohta, mis mul veel käes ei ole, ja tuju tõusis. Ei teagi, kas enam vingumisnoodil isegi jätkata saab, haha. 😆</p><p>Anyway, ma kardan, et ma lihtsalt hetkel muretsen ja põen üle ja tunnen end seetõttu ka nii mõttetuna, kuna ma ei saa suurt midagi ette võtta. Ma annan oma parima hetkel elukoha otsinguteks, samal ajal on mul muidugi võimalus ju käia rongiga koolis, kui ka ei leia elukohta. Ma tean ju faktiliselt, et olen õpingutega alati edukalt hakkama saanud, isegi siis, kui juhtus karm sündmus aastal 2016, suutsin ikkagi isegi haiglast koolis käia ja eksamid oma tolleaegse olematu mäluga ära teha ning nüüdseks lahutabki mind magistrikraadist vaid lõputöö... Aga AGA, mis mul viga on? Miks ma muretsen?</p><p>Eks ma olengi selline muretsejatüüpi, esiteks see on pärilik, teiseks ei taha ma mingi käkiga hakkama saada, kolmandaks ma olen INFJ, kes ka kipub muretsema. Neljandaks, mu lapsed on mulle nii kallid.</p><p>Organiseerisime Edgariga nii, et tema nagunii fännab lastega kodus olemist ja ta on selles parem kui mina, kuna ma kipun üksluiseid igavaid tegevusi (milleks on lastega mängimine, söögitegemine jms) tehes palju kiiremini ära manduma kui tema. See on mingil määral tema superpower, et kodus olles nt süüa tehes ta ei igavle või titel mähkmeid vahetades ta ei igavle. Minu jaoks pole need aga piisavad stiimulid ja mu aju nõuab tungivalt huvitavaid mõtteid ja tegevust. Noh, ma lastega saan hakkama, sest näiteks päevil, kui nendega üksi kodus olen, teen ma spontaanseid lõbusaid tegevusi, mida naudin nii nemad kui mina, isegi kui selleks on kasvõi autoga harjumuspäraselt teise marsruudi läbimine 😆 Või püüan sõpradega kokku saada, et nende jaoks ka aega leida, ja samal ajal lastel vahva. Ehk siis peab optimeerima.</p><p>Aga lastega tekib see mõttetuse tunne seepärast, et iga hetk pead juhuslikult tõusma ja midagi andma/tegema vms. Mitte et see halb oleks, vaid nii jääb endal midagi olulist pooleli, näiteks koristamine ning selle tõttu ei viitsi isegi alustada, kuna tead, et kohe on vaja lõpetada.</p><p>Küll aga ülikool on selles osas mõnus, et loeng lihtsalt on loeng ning su ajul on vaba mõnus voli sügavalt süveneda, tundmata hirmu, et kohe su mõttelõng katkestatakse, kuna keegi kisab põhjusel, et tal ei õnnestu Barbiele kleiti selga saada.</p><p>Mõttetuse tunde põhjus seega ongi situatsioonid, kus ma ei jõua alustada enda jaoks perspektiivika tegevusega, olgu selleks maal või raamatu lõpetamine, kuna see tegevus võib iga kell teadmata ajaks katkeda. Ometi - see etapp elus on ajutine. Mida suuremad on lapsed, seda lihtsam on ning seda põnevam nendega on, sest ka juba nende isiklike murede lahendamine ei ole enam nii igav ja üksluine kui mähkmevahetus. </p><p>Anyway, ma peaksin olema tänulik, mida ma olen! Aitäh kõigile ja kõigele, mis mind elus edasi on viinud! Issand, nii totter sentimentaalsus, aga mul on pisar silmis, sest I'm happy! Ma tasun kõige hea eest nagunii meie ühiskondlikku elu edasi viies nii hästi kui võimalik!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-84414782288048492682022-05-16T12:44:00.000+03:002022-05-16T12:44:34.971+03:00Parim ja halvim raamat nõrganärvilisele rasedale<p> Vahepeal juhtusin veel rase olles paar ilukirjanduslikku teost läbi lugema. Ja no tõesti ei saa raamatut arvustada kaante järgi, sest ühest teosest sain peaaegu trauma, ise rase olles. Miks trigger warningut peal polnud? "Temasugused inimesed" pseudonüümi Ellery Lloyd poolt kirjutatud (mingi kirjanikepaar) oli see šokeeriv teos.</p><p><br /></p><p><br /></p><p>Vaatasin peale vaadates, et raamat räägib mingisugusest instagrammerist. Põnev ju! Hakkasin lugema, ei läinud kaua, et mõista peategelase kohatist empaatiavõimetust ning nartsissismi, kuigi ta polnud ohtlik inimene. Tegemist oli naisega, kes otsustas agendi abiga saada suureks instakuulsuseks. Kuna emaduse nišš oli võtmata instas, siis seepärast ta sigis ja sai lapsed, et olla mamabare.</p><p>Jälgijatele ta valetas, et tal raske ja lapsed ei maga jms, et olla keegi, kellega samastuda. Tegelikult oli tal lastega vedanud. Kuulsusejanu oli tal suur ning nii käis ta kuskil saadetes jms.</p><p>Küll aga tekkis talle ahistaja, kuna ahistaja oli leidnud jumala x põhjuse, miks ta teda kasutada oma sadismi väljaelamiseks.</p><p>Kõlab huvitavalt eks. Oligi väga huvitav raamat, lausa nii huvitav, et seda ei saa käest panna, sest sa lihtsalt tahad lõpuni lugeda, et veenduda raamatus olevate laste heaolus!!! Raamatus on abordid, raseduse katkemised jms. Nii et trigger warning on nüüd siin olemas - ehk lihtsam lugeda, ei saa nii suurt traumat, kui ette teada. Peategelane Emmie on mu meelest hea ema, kuid nartsissistlik ning päris närvi ajas see, kuidas ta oma eksmehe "maha jättis". Lihtsalt jumala lambist leidis uue ja vanale "unustas" öelda, et nad pole enam koos - konkreetselt välja toodudki vast peategelase empaatiavõimetuse demonstreerimiseks.</p><p><br /></p><p>Sellest raamatust saadud valusate haavade parandamiseks sattus mulle õnneks Susan Wiggsi kirjutatud "Majakavaht". Seal raamatus leiab end inimestest ja elust kibestumuse tõttu eraldanud majakavaht rannalt raseda kaunitari. Kuna mees tahab nii väga jätkata oma kibedat elustiili, näeb ta kurja vaeva, et rasedast kaunitarist lahti saada. Küll aga meelitavad teha naabrid ning arst tugevalt naise eest hoolitsema.</p><p>Naine aga on visa ning viitsib vaeva näha, et seda meest taluda. Paar korda muidugi ta kahtleb poindis toda meest aidata, aga miski sisetunne ning ka saatus toetavad teda.</p><p>Mees ise on suht vihane, vähemalt püüab olla, kuna arvab, et ta pole armastust väärt.</p><p>Ning rullub lahti veel, kuidas mõlemad on kaotanud oma lähedased ning kui erinevalt nad sellega toime tulevad - üks leiab, et õige oleks end karistada ning elust loobuda, teine leiab aga, et ta jätkab oma kaotatud lähedaste eest naeratamist. Pluss see, kes lapse sigitas, tahab ka oma põgenenud sugumära tagasi saada...</p><p>Raamat on nii mõnus, looduskaunite kohtadega, nauditav, imeline. </p><p>Raseduse lõpus lugedes oli see raamat rahustav, mõnus, lootustandev ning rõõmustav. Täpselt see, mida hormonaalne rase vajab!</p><p>Susan Wiggsi teos oli nii äge, et Edgar läks krahmas raamatukogust veel paar Susan Wiggsi romaani endale. Nii et kui mees juba fännas, siis soovitan!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-24558778123268407952022-04-11T21:39:00.002+03:002022-04-12T13:14:57.639+03:00Kaks nädalat pärast sünnitust - keha, meel ja beebi<div>Teise beebi puhul on üllatav, et paljugi sarnaneb eelmise beebiga. Kuigi eelmisest korrast olin äärmiselt palju ära unustanud, meenub uue beebiga eelmisest sarnases situatsioonis palju. Lisaks teadsin valmistuda paremini, nii et kes saavad esmakordselt emaks, neile on see kasulik postitus, sellest, mis saab pärast beebi sündi.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4viTS3E_m-HlIRc02i9y61IgwUriC6UDMeZvovce6BvkclbVljBRVgnDlAccY9h-PuKSfDmL028llEXRTdfHm5k5TNosG0YxG5RGwV63Xxv8nVaNBQAV3wr3HLOHY5qKvDj1g0Cj4x1Xs6DWm6O8vrts3WCmK3o6xSU_Jg5phFWggtWnIEY2eCk1G/s4618/IMG_20220410_112613.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4618" data-original-width="3464" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4viTS3E_m-HlIRc02i9y61IgwUriC6UDMeZvovce6BvkclbVljBRVgnDlAccY9h-PuKSfDmL028llEXRTdfHm5k5TNosG0YxG5RGwV63Xxv8nVaNBQAV3wr3HLOHY5qKvDj1g0Cj4x1Xs6DWm6O8vrts3WCmK3o6xSU_Jg5phFWggtWnIEY2eCk1G/s320/IMG_20220410_112613.jpg" width="240" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpoo3KfQ27zTaNh0xS78vjBjV4y35Ld_a32Q1GaW70NWbButgMgxRwXLsGARPXsbW5BxQSth5CLhGEMJ-G_2g_-7YRi7Uj1L8SI7JoePoPp6w-Lro5nueWk7_02RoVIS_SVbkFiVUjSE8nT8KQ1gl2MdGxBFLxb2Qnuinqb4IHCdg3N1KGiZvzeDqx/s3648/IMG_20220409_151819.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpoo3KfQ27zTaNh0xS78vjBjV4y35Ld_a32Q1GaW70NWbButgMgxRwXLsGARPXsbW5BxQSth5CLhGEMJ-G_2g_-7YRi7Uj1L8SI7JoePoPp6w-Lro5nueWk7_02RoVIS_SVbkFiVUjSE8nT8KQ1gl2MdGxBFLxb2Qnuinqb4IHCdg3N1KGiZvzeDqx/s320/IMG_20220409_151819.jpg" width="240" /></a></div><br /><div><br /></div><div><br /></div><div><b>Esimesed nädalad</b></div><div>Üldiselt on oluline, et esimesed <u>kuus nädalat</u> oleks ema nii rahulik ja stressivaba kui vähegi võimalik. Teha minimaalselt, keskenduda endale. Põhjus selleks on beebi heaolu. Enne oleks soovitatav leida tugivõrgustik, kes päriselt teeb ette-taha nii palju kui võimalik. </div><div>Ma ise olen seda siiani püüdnud harrastada. Esialgu oli küll tunne, et ma olen nii kasutu ja hakkasin koristama ja tõmblema. 😂 See on hormoonidest - tuleb end siiski mentaalselt stabiilsena hoida. Sotsiaalmeedia jätsin tahaplaanile ning keskendun enda eest hoolitsemisele - vabal ajal magamine ning mõnusad tegevused, näiteks võimaluse korral roolin sõidukit või vaatan "Vapraid ja ilusaid".</div><div><br /></div><div><b>Hormoonid</b></div><div>Paljud ei tea, et kohe pärast sünnitust on adrenaliin laes - uni läinud, suur elevus sees, tahaks kõike teha, kõigile kuulutada ning magada on võimatu. Seega on raske magada "siis kui beebi magab päeval". Tavaliselt tuleb tohutu uni öösel, aga öösel on vaja beebit toita. Nii et tugiisik on vajalik - toob beebi sulle rinnale, et ise öösel koperdama ei peaks. Lisaks aitab ka enne sünnitust tugev väljapuhkamine. </div><div>Kuna mul tulid veed varem ära, siis lihtsalt lasingi sõba silmale pärast vete tulekut.</div><div>Lisaks võib hormonaalne kõikumine tekitada äärmiselt negatiivseid tundeid, mis paisuvad eksponentsiaalselt magamatuse tõttu. Aitab jällegi tugev tugivõrgustik esimesed kuus nädalat! Maga, puhka, söö, jaluta ja leia aega endale (minu aeg nt 10 minutit Redditis, kui beebi tissi otsas on)! Mul mõni päev läheb mentaalselt räigelt lappama - kahetsen oma elu ja mida kõike veel. Aitab selle vastu see, kui annan juhendi oma kaaslasele, mis teha minuga, kui ma jälle sellesse masendusauku kukun. See on normaalne pärast sünnitust ning ennetustöö on kõige parem, tagajärjed on hiljem raskemad. <i><b>No stress!</b></i></div><div><br /></div><div><b>Imemisrefleks</b></div><div>Beebidel on imemisrefleks, kuid esimene ööpäev kulubki üksteise tundmaõppimiseks ka selles vallas, et beebi õpib õigesti sinu nibusid haarama. Esialgu ei saa ta rinda suhu, liigutab peaga eemale, ja see on frustreeriv - vb mõnel tekib mõte, et äkki on lihtsam kuidagi muud moodi toita. Tegelikult saab ta peagi rinna haaramise tänu su järjepidevale suunamisele selgeks. Ei saa haaratud - aitad uuesti sada korda järjest ning lõpuks on mõlemal täiesti selge.</div><div>Ma juba teadsin, et mu paremat rinda beebid esialgu nii kergesti ei taha, seega ma nimme ei jätnud järgi kuni mõlemal selge. Nüüd paneb rinnad lupsti suhu.</div><div><br /></div><div><b>Imetamise sagedus</b></div><div>Olen märganud, et levib jutt, et beebid söövad sünnist saati nagu kellavärk iga kolme tunni tagant. Tegelikult mida väiksem on beebi, seda tihemini ta sööb, näiteks iga poole tunni või iga tunni tagant päeval, lisaks esinevad ka pikemad pausid, näiteks öösel, kui beebi võib viis tundi magada ilma söömata. Ta korvab selle söömise hiljem päevasel ajal. Beebidel, nagu teistel elusorganismidel, on tsirkadiaanrütm - öösel magatakse, päeval ollakse rohkem ärkvel. Kuigi tõesti - mõnel beebil võib olla öö ning päev vahetuses. Mida suuremaks beebi kasvab, seda suuremaks lähevad söögivahed, kuni ta sööbki iga kolme tunni tagant. See juhtub graduaalselt. Ei tasu muretseda, kui esialgu ta ainult tissi otsas rippuvat tundubki. Lihtsalt vahepeal anna beebi oma tugiisikule - söö, käi vetsus, pese ja kasi end.</div><div>Seni mõlemal mu lapsel on üllatavalt märgatav olnud see, et neil endal on kindel uneaeg ning öösel magatakse pikemalt juba sünnist saati. Haiglas öeldakse, et beebit tuleb äratada ning iga kolme tunni tagant toita. Ma näen sellel mõtet siis, kui esineb oht, et piima pole või beebi kaotab ohtlikult palju oma massi.</div><div>Lisaks annavad mulle imetamisaegadest märku rinnad ise - hakkavad piima eritama söögiaegadel. Lisaks on mul ka ajataju, millal beebi tahab tissi. Usaldan ennast ja oma last - nii on kõige lihtsam.</div><div><br /></div><div><b>Nibud</b></div><div>Esialgu esimese lapsega võivad nibud pideva vaakumi tulemusena lõhki ja veriseks minna ning imetamine on sigavalus. Esimese lapsega lihtsalt kannatasin ära - pärast paari nädalat nibud harjuvad ja imetamisest vabal ajal panen tervendavaid kreeme. Teise lapsega ei juhtunud midagi. Ei läinudki bepantheni vaja. </div><div><br /></div><div><b>Piimapais</b></div><div>Esimesed paar-kolm päeva pärast sünnitust on rindades ternespiim ning edasi tekib pärispiim ning mõnel inimesel esineb piimapais reaalse piima tekkel. Mul teise lapsega piimapaisu polnud. Aitab imetamine, kompress ja paljud panevad kapsa rinna peale. Ternespiimaga anda mõlemat rinda, päris piimaga ühte rinda - vajadusel pakkuda teist.</div><div>Ma nüüd teen nii, et päeval annan üht rinda ja teisest samal ajal pumpan. 😁Seda pumbatud piima kasuta Coliefi manustamiseks.</div><div><br /></div><div><b>Gaasid ja koolikud</b></div><div>Tihti kasutatakse neid sõnu sünonüümidena olenevalt allikast. Eks mõlematel ole samad sümptomid - tita punnitab, tõmbab kõhtu kõvaks, püüab puuksu lasta, kakada ja nutab.</div><div>Arstid väidavad, et esimesel elunädalal gaase pole. Mu mõlemal lapsel on olnud sünnist saati gaasid. Lily üks öö oli sünnitusmajas tunde nuttes ärkvel ning päästis teda mekooniumi väljumine lõpuks. Lisaks aitas simetikoon (aine, mis gaasimulle väiksemaks teeb, et neid oleks lihtsam väljutada, nt Cuplaton).</div><div>Me kasutame nüüd ka Coliefi, mis sisaldab laktaasensüümi - beebidel on ajutine laktoositalumatus, mille tõttu tekivad gaasid. See ravim aitab seedida laktoosi, mida ta ema rinnapiimast saab. Võimalus on ka ise mitte laktoosi tarbida, aga mõju tekkeks läheb nädal. Lihtsam on beebit kohe aidata. Väljapumbatud 5 ml soojale piimale lisame neli tilka laktaasensüümi sisaldavat ravimit ning anname süstlaga beebile enne söötmist mõni kord päevas. Enne seda olidki beebil koolikud - õhtuti nuttis mitu tundi järjest, oli lõpuks üleväsinud.</div><div><br /></div><div><b>Ema toitumise seos beebi gaasidega</b></div><div>Ma ei usu sellist asja, et ema toitumine tekitaks beebil gaase, eriti see imelik jutt, et gaasilised joogid tekitavad beebil gaase. Ema maos ja soolestikus olev gaas ei satu mitte kuidagi rinnapiima. Joogi sees olev süsihappegaas ei lähe imekombel ema maost rinnapiima sisse mitte kuidagi. Ema krooksub ja puuksutab välja need gaasid.</div><div>See, kui mõni toit tekitab gaase - no siis oleks ju teatud kulinaariaga maades kõikidel beebidel gaasid ju. Pealegi imetamise ajal on endal vaja just korralikult vitamiine toidust saada ning imetamine kulutab suurel hulgal kilokaloreid, seega ainult vee ja leiva peal elamine oleks ülim rumalus - ka beebil jääb nii toitainetest puudu ning gaasid on ikkagi.</div><div>Selleks, et märgata, kas mõni toiduaine tekitab gaase beebil, läheb mitu päeva aega ning ühe toidu sees võib olla hunnikute kaupa erinevaid aineid, millest milline tahes võib tekitada gaase. Näiteks saia sees on nisujahu, gluteen, suhkur, mõni E-aine, või, margariin, õli. No jumala eest, ei tea ju, milline sealt gaase tekitab. Ainus kõige selgem seos on teaduslikult tõestatud beebide ajutine laktoositalumatus. Pealegi kui toit tekitaks gaase beebile, oleks looduse poolt juba loodud ema isutus teatud toiduainete järele imetamisperioodil.</div><div>Kindel on aga see, et ema toit rinnapiima läheb, seepärast olen ma proovinud juua rohkem kõhtu rahustavat teed - fennel - ja tahaks loota, et see mõjub. Ükskord Carmeni puhul jõin korra Coca-Colat (mulle toodi) ja siis Carmenil tuli koolakrooks.</div><div><br /></div><div><b>Sinu keha - genitaalid</b></div><div>Igaks juhuks mainin siin ära, et mitte kuidagi ei muuda sünnitamine tuppe "lõdvemaks" või mis iganes. Nagu noku, nii on loodud ka sünnitusteed avanema ning kitsenema. Sünnitusel tekkivad rebendid on tavalised ning nende vastu aitab tupe masseerimine sünnituse ajal, mis aitab ka kehal lõdvestuda. Üldiselt seda saab tugiisik aidata, aga mul pole kummalgi sünnitusel sellise asja jaoks kahjuks aega olnud, sest olen jumala viimasel hetkel sünnitustuppa pääsenud. Seega olen saanud rebendid. Need õmmeldakse kinni, niidid sulavad paari nädalaga. Jama on see, et mõnda aega ei või istuda. Btw, rebendite vastu aitab ka rasedusaegne lahklihamassaaž.</div><div>Kui oled saanud antibiootikume, võib kergesti tekkida tugev tupeseen, mida arstid võivad segi ajada lihtsalt sünnitusjärgse kuiva tupega ja nii jääb see kuudeks diagnoosimata, nagu mul juhtus pärast esimese lapse sündi. Selleks lihtsalt - probiootikumid!</div><div>Soovitatakse ka Kegeli harjutusi teha, aga lugesin, et alles 24-48 h pärast sünnitust. Oih, ma tegin kohe.</div><div><br /></div><div><b>Vereeritus</b></div><div>Pärast sündi tuleb verd emakast mõnda aega, paar nädalat. Paksud sidemed haiglasse kaasa ning koju varuda ka.</div><div><br /></div><div><b>Hemorroidid</b></div><div>Punnitamine ning raseduse surve võivad tekitada hemorroide. Duphalac pehmendab kakamassi. Võtsin seda raseduse lõpus ning nüüd olin sunnitud uuesti võtma hakkama, sest hemorroidid teevad haiget. Lisaks esimene kaka emal tuleb paar-kolm päeva pärast sünnitust - sünnituse ajal läheb kõht lahti spetsiaalselt soolte puhastamiseks.</div><div><br /></div><div><b>Emakas</b></div><div>Emakas valutab pärast sünnitust oksütotsiini toimel imetamise ajal - valud on tuhudelaadsed. Kuid mingi kummaline valu külastas mind pärast teist sünnitust. Pärast teist sünnitust oli äärmiselt imelik tunne nagu mu emakas oleks tugevalt peksa saanud. Ma ei saanud sirgelt käia, emakas hõõgus pidevalt nagu lambipirn mul kõhus. Valud olid äärmiselt tugevad kogu aeg, ning need polnud ainult imetamisaegsed kokkutõmbevalud. Kui kurtsin ämmaemandatele, ütlesid nad, et emakas tõmbubki imetamise ajal kokku. Kurtsin uuesti, et tean! aga emakas valutab KOGU AEG ja on tulikuum! Siis sain ibumetiini ja kannatasin hambad ristis selle tulitava valu ära - paari päeva pärast sai see läbi ning sain hakata jälle sirge seljaga käima.</div><div>Pärast esimest sünnitust oli mul ainult see tavaline emaka kokkutõmbevalu imetamise ajal. See on normaalne. Lihtsalt hingata neid üle nagu tuhusidki :') </div><div><br /></div><div><b>Ajutöö</b></div><div>Raseduse ajal ning imetamise ajal ei ole aju enam sama, mis oma täisvõimsuse peal. Tekivad keskendumishäired, mis sarnanevad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Ununeb kõik, tegevusi teed korraga ja unustad, mida tegema tulid, kuhu helistama pidid jne. Mul pärast esimese lapse sündi oli hirm, et äkki jäängi nii lolliks. Õnneks mitte - see on mööduv! Kuid tasub kontrollida kindlasti oma vitamiine, kuna liigne ajutöö häiritus võib viidata sügavamale probleemile, mis on kahjulik beebile, kuna beebi ei saa seetõttu läbi ema organismi vajalikke aineid kätte. Eelmise raseduse ajal esines mul vitamiinipuudus, mis mõjuski beebile kahjulikult. Tuleb iseend tunda - millise vitamiini vaegus endal sageli tekkida tahab, seda tuleb kontrollida! Mul on selleks D, B12 ja raud. </div><div><br /></div><div><b>Keha</b></div><div>Issand jumal kui kerge mul on olla! Ma nagu lendaks! Raseduse lõpus oli mul pidev pomm kaasas, nii et sünnitusmajja jäi 10 kg maha! Kõndida saan nüüd kiiresti, pulss ei ole ka öö läbi 80 peal :D Stress pole ka pidevalt laes, kõrvetised on läinud ja elu on lill! Ma mahun liikuma ja ma jaksan liikuda!</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Seni on meil Lilyga hästi läinud! Gaasid ja koolikud esinesid - õnneks Cuplaton ja Colief aitasid. Beebi saab tänu sellele normaalselt magada. Esimese beebiga antibiootikumide tõttu oli tal kõht mitu nädalat lahti, kaka lakkamatult voolas, ja seega ka tugev mähkmelööve. Nüüd teadsin seda ennetada probiootikumidega. Võtsin neid ka enne sünnitust, sest mul oli karvane tunne, et satun jälle eelsünniosakonda penitsilliini alla ning selleks puhuks ON VAJA probiootikume, muidu lõpetad tupeseenega ning beebi soolestikus aina kaka lippab.</div><div><br /></div><div>Kusjuures minu nägemist mööda jagunevad inimesed beebiinimesteks ning mittebeebiinimesteks. Mina olen pigem suuremate laste fänn, kuna neid saab suunata ja õpetada. Beebidega on mu meelest raske - ma suht muud ei oska, kui tiss suhu, haha. Mu abikaasa seevastu on täielik beebiinimene ja aina kussutab ja mässutab ja sossutab (midagi sellist, ma ei tea beebikeelt). Ma olen väga rahul, sest mulle sobib olla amm :D okok, olen ema ka ikka. Küll on hea, et Edgaril piima pole, muidu annaks rinda ka veel minu eest ja ma ei saakski beebiga olla, haha :D Rinnaandmine on üks äärmiselt nauditav ja rõõmus tegevus! Seepärast ma juba alguses otsustasingi, et ei eelista välja pumbatud piima lasta anda, vaid võin kasvõi tunde elus lutt olla beebile, nii ööl kui päeval. Isegi kui öösel on see raske ja krampis asendis pead magama, sest beebi tahab tiss kaisus tududa. Ometi on see nii rahulduspakkuv ja rõõmutoov. Pealegi raskel ajal ütlen endale, et <i>this too shall pass</i>. </div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-34809505512254944732022-04-02T22:57:00.001+03:002022-04-03T12:07:56.123+03:00Sünnitus 🥰 Teine beebi!<p> </p><p>PILTIDE, TEKSTI, INFO JM REPODUTSEERIMINE JA MEEDIAS JAGAMINE KEELATUD! Autoritasu selle teksti/info/piltide/reprodutseerimise/jagamise eest 10 000€. Lihtsalt ära jaga.</p><p>Nonii, minu sünnitustegevus on täielikult nö õpikuväline - ei tea, kellel veel sel viisil sünnitus kulgeda võib, sest arstid ka hästi ei usu. Millega tegu? Mis te spekuleerite?</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyYSSHOwzxvoQOohDm9b8Zut7VfFQwhk7tTs16efD9AttFwBlF8cJq0o49T1mXlFw1f9PWK4pcObclad0IzjGLVcYoMCRwhkxoDCC7TbpZ7VO3lVDP5W4Pb_pqNbSHUBYGNWjBQej7SrQ3qjn4CHDtep5QCqmK4pWJYBJBOWW1SsrrCPBcxdr7gEZF/s3648/IMG_20220401_121411.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyYSSHOwzxvoQOohDm9b8Zut7VfFQwhk7tTs16efD9AttFwBlF8cJq0o49T1mXlFw1f9PWK4pcObclad0IzjGLVcYoMCRwhkxoDCC7TbpZ7VO3lVDP5W4Pb_pqNbSHUBYGNWjBQej7SrQ3qjn4CHDtep5QCqmK4pWJYBJBOWW1SsrrCPBcxdr7gEZF/s320/IMG_20220401_121411.jpg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Enne haiglast kojuminekut viimane söötmine</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Mul hakkas limakork eralduma kodus mitme päeva jooksul, mille üle oli mul hea meel. 28.03 esmaspäeva hommikul rasedusnädalal 41+1 ärkasin kl 7:30 sünnitusvalu peale, mis oli selgelt eristatav tavalistest niisama valudest. Ja valu peale ärgates puhkesid looteveed. Ütlesin Edgarile, et kuule, veed tulid, too rätik. Ta oli megaunine ja ulatas mulle rätiku, kuigi tahtsin, et ta selle tagumiku alla topiks 😆. Igal juhul siis lamasin voodis ja kavatsesin hakata oma tuhusid üles märkima. Edgar viis Carmeni lasteaeda ära see aeg, et noh - ehk jõuab tagasi enne beebit.</p><p><br /></p><p>Kuid minu õnnetuseks tuhud krt peatusid. Mõtlesin, et noh, nüüd siis ometi tean, mis asjad on need kurikuulsad libatuhud, millest kõik räägivad. Ju need olidki, mul polnud selliseid varem olnud. On olnud tugevad menstruatsioonivalud raseduse ajal ja braxton hicks kokkutõmbed, aga need hommikused "tuhud" konkreetselt eristusid neist valudest. Jama. Sõin kõhu täis ja magasin veel. Edgar segas mind mingi juraga, et pidin tema mingid arved ära maksma keset sünnitust, nii et ma ärritusin. Mõtlesin, et see vete äratulek ongi vist mu keha viis anda mulle puhkeaega enne sünnitust. Kaheteist ja kolme ajal päeval tuli veel lootevett ja ma aina ootasin seda kauaoodatud regulaarset sünnitustegevust.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKumAJGLOPLOfmOoU0uBHSLWyRRU04CQWD5RFuBmL6vHWd67cTSIdJFI_-bCmt3jp0ipOmT0X-qewAiss6wrH3NH2ofl14-MDq57X_-9GoTgv13y98g8jtjsfpSKz4rltDCKWeDbPlyiYGaUhF5LcO-4e3Xzb8UL23Qs0PVqyiX0EFPBG7lIZEv9x_/s3648/IMG_20220328_085156-01.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKumAJGLOPLOfmOoU0uBHSLWyRRU04CQWD5RFuBmL6vHWd67cTSIdJFI_-bCmt3jp0ipOmT0X-qewAiss6wrH3NH2ofl14-MDq57X_-9GoTgv13y98g8jtjsfpSKz4rltDCKWeDbPlyiYGaUhF5LcO-4e3Xzb8UL23Qs0PVqyiX0EFPBG7lIZEv9x_/s320/IMG_20220328_085156-01.jpeg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siis kui veed ära tulid hommikul 🤣 rätikud all ja puha. Kui pilt häirib, andke teada.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Rsk, päeva jooksul tuli mitu konkreetset tuhulaadset valu, aga ikka veel sünnitustegevus ei hakanud. Rääkisin oma doulaga ja mõtlesin, et kui järgmise päeva hommikuks (24 h vete puhkemisest möödas) pole alanud sünnitustegevus, pean haiglasse minema, et antibiootikumi veeni saada põletiku ennetamiseks. <b>Mis minu jaoks tähendab seda kardetud eelsünniosakonda</b> (kes ei mäleta, siis mu eelmine sünnitus toimus ITK eelsünniosakonnas, kus järelvalveta koridoris nukralt tuhutasin ja mitte keegi minust välja ei teinud - vaid nähvati aeg-ajalt a la "kui kunagi päriselt sünnitama hakkad". Viimasel hetkel sain sünnitustuppa.). 😬</p><p>Njaa, jäin magama lootuses ärgata sünnituse peale. Öösel olid jälle need "tuhud" küll, aga kui iseenesest hommikul 7 ajal ärkasin, siis regulaarseid valusid, mis inimese otse armastatud sünnitustuppa saadavad, polnud. <b>Kukkusin märatsema ja pillima pettumusest</b> 🙄 väga häbi! Edgar hakkas mind haigla poole viima ja <b>kukkusin autos hüsteeriliselt nutma eelsünniosakonna hirmu ees</b>. Väga täiskasvanulik! Nojah, tundub et eelmine sünnituskogemus, kui olin ignoreerituna eelsünniosakonnas, mõjutas sisimas mind PALJU rohkem kui tunnistada endale olin suutnud. Teadsin, et lähen nüüd küll Pelku, mitte ITKsse, et vähegi hirmust jagu saada.</p><p>Pelgu ämmaemand vaatas mind läbi - ainult 3,5 cm avatust, aga emakakael ilus, ja kavatses vaadata KTG all, kas esinevad õpiku järgi regulaarsed tuhud. Lisaks lootevees väga väike osa oli roheline tema hinnangul ka, aga õnneks sellest midagi hullu polnud 🙏. Igatahes läksin KTG alla, Edgar kõrval ja <b>ma teadsin, et neid õpikule vastavaid regulaarseid tuhusid ma endast välja ei pigista</b>. Mul olid paar valusat tuhu ktg all, nii et masin läks ka üle 70, aga need polnud sobivalt regulaarsed, seega <b>kirjutati mind sisse kardetud eelsünniosakonda</b>. Õnneks väga sõbralikult! Kuigi juba nende tuhude ajal ma reaalselt hakkasin epiduraalist unistama. Edgarile seletati nii ilusti ära, et ta saab tagasi niipea kui mul algab sünnitustegevus ja väga sõbralikult suhtuti! <b>Suhtumine on mulle NII oluline ja see oli ülihea!</b></p><p>Kardetud Pelgulinna eelsünniosakond erines eelmisest nagu öö päevast! Absoluutselt KÕIK <b>olid nii sõbralikud, nii hoolivad, nii seletavad ja kohal</b>! Ei mingit ignoreerimist, ei mingit nähvamist! Arst rääkis minuga põhjalikult, uuris emakakaela põhjalikult ja soovitas sünnitust esilekutsuvat tabletti/puru. Mulle nii meeldis nii vahetu ja põhjalik seletus. Hirm oli küll sünnituse esilekutsumise ees, aga otsustasin ravimi kasuks pärast doulaga rääkimist samal ajal kui mult eemaldati kirssangioomi lõikusest pärit niidid. Jõin joogi ära ja siis hakkasin ootama, et need ebaregulaarsed tuhud oleks ometi regulaarsed.</p><p>Sittagi tuhud regulaarsed olid. Sain ka penitsilliini, käisin peldikus oksel ja mõtlesin, kas hakata tuhusid telefoniga mõõtma - eelmine kord tegin seda eelsünniosakonnas, aga sellel polnud too aeg mitte mingit pointi, sest mitte kedagi ei huvitanud. Seekord aga sõbralikud ämmaemandad lausa palusid, et ma äpiga tuhusid mõõdaks! 🥺 Nii armas! Nad olid nii hoolivad! Hakkasin mõõtma tuhusid ja noh, mingit regulaarsust seal polnud. Olid lihtsalt valusad nagu ikka, pidin üle hingama, ettepoole kummardama. Võtsin seda võimalusena õppida tuhusid taluma. Avastasin, et kui kummardan ettepoole ja hingan kõhu punni (umbes 4 sek sisse ja 6-8 sek välja), on see valu palju talutavam. </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4aEb2p2uVx81rwMRq3z6f1wtFjMAzLQC9U1FT-dn-VICYa33Z1MzAlAA1L1qD_1K4hp_HWUx8nrWQJy0l1K9zBFgPKTKb8Hb8kERcBG6VgThKTnCUM0BaWmOOQbqadffV4pFumTJvmhRzSW93Q-pqid-kS_9NHAZ3KxRpFIpt62ZojNxPVx4DmWW-/s2340/Screenshot_20220402_200355_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4aEb2p2uVx81rwMRq3z6f1wtFjMAzLQC9U1FT-dn-VICYa33Z1MzAlAA1L1qD_1K4hp_HWUx8nrWQJy0l1K9zBFgPKTKb8Hb8kERcBG6VgThKTnCUM0BaWmOOQbqadffV4pFumTJvmhRzSW93Q-pqid-kS_9NHAZ3KxRpFIpt62ZojNxPVx4DmWW-/s320/Screenshot_20220402_200355_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr></tbody></table><p>Nii ma siis käisin ringi oma ebaregulaarsete tuhudega. Ämmaemandad lausa vaatasid minu telefoniga mõõdetud tuhusid! 😱 Nii äge! Nad tegid mulle KTG ka mu voodis. Voodi oli mugav, mitte nagu mingi see kõva kušett, jumal tänatud, nii et oli kergem seal neid valusid üle elada. Eelmine kord eelsünniosakonnas tehti mulle KTG hullult ebamugava kušeti peal, kus oli nii nii halb, valud äärmiselt tugevad, aga äärmiselt harva ning mind ei usutud, kui ütlesin, et lamades lähevadki need harvaks, sest mul on halb olla ju! </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirVlXLjWrAu3I7Cdy6hjDbahyw1yq6OV-_p22q--1olRJX_zUqROuHZMIdaGZVa4Eu_LL12QS2Qkw3SSe5p-HuIA8P_UzVnJ_UJwWRkHAR1K0AtqBwTK5ooMZHhP27b7Zwq2Te98oVQR_H8bU3PvxYhXrercvD8xT9PgnIUxTKMTS_oXNxeju8X0u-/s2340/Screenshot_20220402_200401_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirVlXLjWrAu3I7Cdy6hjDbahyw1yq6OV-_p22q--1olRJX_zUqROuHZMIdaGZVa4Eu_LL12QS2Qkw3SSe5p-HuIA8P_UzVnJ_UJwWRkHAR1K0AtqBwTK5ooMZHhP27b7Zwq2Te98oVQR_H8bU3PvxYhXrercvD8xT9PgnIUxTKMTS_oXNxeju8X0u-/s320/Screenshot_20220402_200401_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFlCz2HYyM2P5cG2jmVOMndGeouMKCq-nQ-W5aqvI3-n6gshKEJCJz1lXr0xOSn0X61bQ1f9NWCmSfe_CnQ2uTjH2x82kNlJXdvH683k9LG4HYQ2RIT-bbDkPiXmcL6e2ENGHik8IUs0lMJHWxSFwRWAt5LO3AgSaZJPN-N9RTsGyFX_0hHxgS-ZXt/s2340/Screenshot_20220402_200407_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFlCz2HYyM2P5cG2jmVOMndGeouMKCq-nQ-W5aqvI3-n6gshKEJCJz1lXr0xOSn0X61bQ1f9NWCmSfe_CnQ2uTjH2x82kNlJXdvH683k9LG4HYQ2RIT-bbDkPiXmcL6e2ENGHik8IUs0lMJHWxSFwRWAt5LO3AgSaZJPN-N9RTsGyFX_0hHxgS-ZXt/s320/Screenshot_20220402_200407_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5McrBsVQce1esJo1Gyjc9oOkrTtiALmPA4aaemaYjTYaVmxmi-9-vBmkWYISgQv4M4cxfux3bC-dkWWH2QEfW9ME6NJkXjSderW--M_BZW3HYDalMDsMUSRQ4YJk3j04VEk_4Kx4_ot_Xfyp5nvey-gBu91E5ajZXw_XYEXybrNCY6rVPo_zm0Zhh/s2340/Screenshot_20220402_200412_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5McrBsVQce1esJo1Gyjc9oOkrTtiALmPA4aaemaYjTYaVmxmi-9-vBmkWYISgQv4M4cxfux3bC-dkWWH2QEfW9ME6NJkXjSderW--M_BZW3HYDalMDsMUSRQ4YJk3j04VEk_4Kx4_ot_Xfyp5nvey-gBu91E5ajZXw_XYEXybrNCY6rVPo_zm0Zhh/s320/Screenshot_20220402_200412_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBdrLHqisFvEn2fky3rk3c3IKqBcQ7ah9A8TQB1ukEnh_ruPCg25tFtFDVv-mBs-1e7iTC3_hKCGwUD90xknuoxcUy1BHfN4squ0DWwjdUtlYTCUsdnbRlIJ2YgGhQhLEsUHvo6phT1EMJdJJZbmeBVeJWD2cwglEJryEWZy015j2YHHEa3QN0zTiw/s2340/Screenshot_20220402_200417_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBdrLHqisFvEn2fky3rk3c3IKqBcQ7ah9A8TQB1ukEnh_ruPCg25tFtFDVv-mBs-1e7iTC3_hKCGwUD90xknuoxcUy1BHfN4squ0DWwjdUtlYTCUsdnbRlIJ2YgGhQhLEsUHvo6phT1EMJdJJZbmeBVeJWD2cwglEJryEWZy015j2YHHEa3QN0zTiw/s320/Screenshot_20220402_200417_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtJYLSasAUTXinPzXOJzoefppm470WVZWc2WOZWD0Jws896tifSk8jgGIV0uQVIGgWXNM7xagC5XebdF9Chcjh1CI7NS8Z1IOtAPSTYRYEIwgZNr7S2phOhiFUal0N3G__DjR5-HkjLwh5LM7FQmhJoLGDDoc50CIEp8h0gNXENz3wmyIcq9QFLPUY/s2340/Screenshot_20220402_200422_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtJYLSasAUTXinPzXOJzoefppm470WVZWc2WOZWD0Jws896tifSk8jgGIV0uQVIGgWXNM7xagC5XebdF9Chcjh1CI7NS8Z1IOtAPSTYRYEIwgZNr7S2phOhiFUal0N3G__DjR5-HkjLwh5LM7FQmhJoLGDDoc50CIEp8h0gNXENz3wmyIcq9QFLPUY/s320/Screenshot_20220402_200422_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2qp2an-tsiY9Nqqhz4OszkVdhmhKmrFXkgNbxGWHxQ1-RwelGxNnidCJq3hxcqbmU5gTh9xiN4vn-Jqf-nqCaHHW1p98TmYvj59F74ac25hDpCUHgOVC0jdNhXcdesQl6kMdF_jUVZT0IK-kFwXr-nRL7JItdMJg3x3PLhswDLykg0wFT-AuDevxx/s2340/Screenshot_20220402_200429_com.neiman.contractions.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2qp2an-tsiY9Nqqhz4OszkVdhmhKmrFXkgNbxGWHxQ1-RwelGxNnidCJq3hxcqbmU5gTh9xiN4vn-Jqf-nqCaHHW1p98TmYvj59F74ac25hDpCUHgOVC0jdNhXcdesQl6kMdF_jUVZT0IK-kFwXr-nRL7JItdMJg3x3PLhswDLykg0wFT-AuDevxx/s320/Screenshot_20220402_200429_com.neiman.contractions.jpg" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kõik mõõdetud tuhud panin siia (mõni jäi äppi panemata, kui tuli nt arsti ees tuhu). Kui hakkasin sünnitustoa poole kõndima, enam ei viitsinud üldse mõõta.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Nüüd siis tegin oma valudevastast hingamist KTG all. Nagu ikka - polnud ka masina alusel need tuhud regulaarsed. Kuigi iga tuhu ajal unistasin epiduraalist.</p><p>4 h alates eelmise esilekutsuva joogi joomisest oli plaan anda mulle uus jook. Mul oli aga <b>sisetunne, et mu keha never ei taha sünnitama hakata ega emakakael avanema, kui ma olen eelsünniosakonnas</b>. See oli nõiaring - eelsünniosakonnast sünnitustuppa ma ei pääse, kui tuhud pole regulaarsed, aga tuhud ei muutugi regulaarseks ning emakakael ei tahagi avaneda, kui ma pole sünnitustoas. 🤷♀️ Pealegi mul oli äärmiselt lihtne ise kontrollida, millal tuhu tuleb - kõnnin suunaga ettepoole, saan tuhu. Kui aga lösakil diivanil olen, pole mingi 8-10 min tuhusid. Ja vahel võib tulla minituhu. Olin laisk, väsinud ja pettunud, nii et ma lösutasin diivanil. Oleks jah võinud tuhusid endal kõndides esile kutsuda, aga ausalt öeldes ma teadsin, et sellel pole mingit pointi, kuna KTG all tuleb ikkagi pikali olla ja pikali olles on jumala suvade vahedega tuhud, <b>mida nimetatakse ebaregulaarseteks ja mis sind sünnitustuppa anyway ei saada.</b></p><p>Enne uue joogi joomist pidi arst mu avatust kontrollima. Selle aja jooksul oli mulle tehtud kaks KTGd. <b>Lootsin, et arsti vaatamise all oleks mul vähemalt 5 cm avatust, mis mind saadab sünnitustuppa</b>.</p><p> Arst katsus mind pukil ja ütles, et ootame kui uus tuhu tuleb. Rääkisin talle, et selili jalad pukil mul tuhusid ei tule, see on puhkeasend 😀 ka eelmine sünnitus oli nii. Seepeale arst soovitas kõndida, et tuhu tuleks. Tegin seda ja kohe tuli tuhu. Arst katsus ja ütles, et ilus emakael ja tuhu ajal 5 cm. Ütles, et võiks teoorias minna sünnitustuppa, aga kui seal midagi ei juhtu, antakse oksütotsiini. Olin kõigega nõus, peaasi, et saaks sinna!!! Siis ta ütles, et väga hea, uurib, kas sünnitustuba on vaba ja võin mehe kutsuda. Oh yeah! Selle peale läksin juubeldades oma lõunasööki välja oksendama ja puhkasin diivanil, sest kõndides tulid nii tobedad valusad tuhud. Ju ka avatuse katsumine aitas kaasa oksele! Ideaalne!</p><p>Üks ämmaemand tuli minuga rääkima ja ütles, et nii tore võib olla, kui minu viisil valudeta sünnitada saab. Ma ütlesin, et mul on tegelikult valus 😀 ta ütles, et ta andis küll oma olukorrast kõva häälega teada. Nii et jah - teistkordne sünnituskogemus kinnitab, et <b>inimestele tundub, et mul pole üldse valus, haha. </b>Ma reaalselt ei tea, kuidas selgeks teha, et ma <b>lihtsalt hingan üle valud ainult seepärast, et need on piisavalt valusad, ma ei saagi teisiti.</b></p><p>Nii, tuldi mind sünnitustuppa viima. Võeti mu kotid ja pidin jala minema - haha, enne liftist väljumist tekkis tuhu, aga nii kenasti hooldaja ootas. 🥺 <b>Jõudsin sünnitustuppa umbes pool neli</b> ja unistasin, et Edgar sinna jõuaks. Hooldaja juhendas mind tooli istuma, mis mulle sobis, kuna saab tuhudest puhata ju istudes. Nii et tegin toolil istudes väikese pausi tuhudest jälle ja uurisin tuba. Seal oli vann! Sinna tahtsin! Seal oli mingi väike helisüsteem - lahe! Dušši polnud eraldi, aga wc oli - jahedat dušši oleks hullult tahtnud. </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEw9r4lTJfTPwwwvsPb42DMHfcceQHFMwnN_soi57XKkgDpY09xP80M53ipbW70smWBP0VP4TW4XSvfp8EG278aAWder6CeGZBDkZe5qWF6uh8tt6ewGw19qPeSrDws0YQFSmmNFAkYOMDsEk0tMz4WiGDE0FlrNXG-MsBjwP-k47cMRoz1LIb8OwS/s6528/IMG_20220329_153207.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="6528" data-original-width="4896" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEw9r4lTJfTPwwwvsPb42DMHfcceQHFMwnN_soi57XKkgDpY09xP80M53ipbW70smWBP0VP4TW4XSvfp8EG278aAWder6CeGZBDkZe5qWF6uh8tt6ewGw19qPeSrDws0YQFSmmNFAkYOMDsEk0tMz4WiGDE0FlrNXG-MsBjwP-k47cMRoz1LIb8OwS/s320/IMG_20220329_153207.jpg" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Selfi sünnitustoas toolil puhates enne ämmaemanda ja Edgari jõudmist</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Igatahes pärast väikest puhkamist otsustasin, et <b>võiks selle sünnitusega ühele poole saada ja käivitan tuhud püsti tõustes</b>. Räme palav oli - tuhude ajal üldse hakkaski mul higi voolama. Kummardasin seal voodile toetudes oma paari iseenda poolt esile kutsutud tuhu. Oleks tahtnud ka seda kanderaami nurgast välja kiskuda palli alt, aga ei hakanud seal üksi laamendama.</p><p>Kui olin öösärgi poole keha peale tõstnud ja kummardasin voodile toetudes tuhu üle elades, ilmus mu sünnitustoa ämmaemand Edgariga ja küsis, kas see on sinu naine - et hästi näha pole, olin seljaga ukse poole. Edgar tundis mu ikka ära ja sisse nad tulid. Edgar hakkas mu selga hõõruma, mis mulle väga meeldis.</p><p>Ämmaemand vaatas mind ja siis taipasin, et vb ta ootab, kui mul tuhu möödub, kuigi mul polnud tuhu, siis viisakalt ütlesin, et ta võib rääkida ikka, sest mul pole tuhu. Ämmaemand tutvustas ennast ja ütles, et paneb KTG. Rääkisin, et selili ma selle KTG alla kindlasti minna ei taha. Lisaks küsis ta ka mu eelmise sünnituskogemuse kohta ning rääkisin, kuidas presse ei tundnud, sest olin selili ja tirisin ise jalgu vastu oma kõhtu, mis mulle üldse ei sobinud. Ämmaemand sai mulle KTG ümber ja ma olin palunud Edgaril selle käimisraami tuua. Toetasin sinna ja tuhu tuli ja nägin masinalt ka, et see on 100. Vingusin, et millal see ometi läbi saab! <b>See oli mingi igikestev tuhu! </b>Kui mulle tundus, et see võiks lõppeda, vaatasin masinat ja see näitas ikka 100! Edgar hakkas mind külmade lappidega nühkima mu palve peale, mis mulle väga meeldis. Vahepeal olin jõudnud talle käratada, et ta mind tulikuuma käega ei katsuks, sest toas oli niigi palav. Hädaldasin selle tuhu pika kestuse üle. Kui see läbi sai, ütlesin, et mul pissihäda. Läksin potile, kus tuli uus tuhu ja ma hakkasin jälle oma abistajatele vinguma, et nii ebamugav on olla! Et kas saaks lahti sellest! Ma ei ole enam kindel, kas ma seda ka ütlesin, et võtke see välja, aga nii ma mõtlesin. 🤣 <b>Ämmaemand küsis, kas mingi surve on allpool, aga ma ei saanud midagi aru, terve emakas oli valus.</b></p><p>Ise ma mõtlesin, et ma nii saamatu! Mul pole avatust ollagi ja juba tunne, et jätaks selle kõik pooleli!</p><p>Ämmaemand oli päris kogenud ja sai aru, et kui naine vingub, et nüüd ta küll enam ei jaksa, on vist kohe kõik läbi hoopis. Ta pakkus mulle minna <b>käpuli, mis tundus tõesti väga ahvatlev</b>! Mulle pandi kotid voodisse ja läksin neile käpuli ja ämmaemand küsis, kas võib mu avatust kontrollida. Mulle avatuse kontrollimisel saadud teave alati meeldib, seepärast lubasin. Ta ütles, et pea on väga all juba. Ma ei suutnud seda uskuda! Nii et 10 cm on käes, küsisin. Oligi! Wtf? <b>Ma ALLES saabusin ju sünnitustuppa</b>. Igal juhul oligi uskumatul kombel käes presside aeg. Jep, miski mul jalge vahel oli, mille oleks tahtnud välja punnitada. Ämmaemand ilusti õpetas, et tehku ma julgelt madalat häält. See teave aitas mind, sest ma loll ei taha kedagi tavaliselt lärmiga segada. Õnneks olin kakades harjutanud ja õnnekombel tundsin ka tuhusid, nii et teadsin, et mida rohkem ma punnitan, seda kiiremini see piin läbi saab. Edgar terve aeg hõõrus mu selga külma veega lappidega, mis oli megalt abiks.</p><p>Ämmaemand nii hästi ütles, et ma reite osa lõdvestaks ja mu suureks õnneks ei juhendanud ta, millal või kui kaua punnitada, vaid tegingi seda iseenda sisetunde järgi! (Eelmine sünnitus olin ju selili ja mul polnud presse ja mind juhendati ja sp pressisin silmad, näo ja õlad seestpoolt veriseks). Issand nii hea oli, punnitasin kõva möirgega nagu suurt junni. Ämmaemand ilusti veel palus mingi aeg oodata, seletades, et lihtsam on pressida tuhu ajal ja et pressitunne on lihtsalt seepärast, et seal on surve ja andis juhised, mis häält ootamise ajal teha. Edgar andis mulle ka vahepeal juua. <b>Ämmaemanda kiitused aitasid kaasa ja ma lihtsalt pressisingi beebi välja, kes kohe kisama hakkas</b>. Edgar veel ütles hiljem, et beebi nuttis juba siis, kui varbad veel sees olid. 🤣🥰 Ma olin wtf - olin kõvasti hullemaks valmis ja järsku ongi kõik läbi?! Et see polnudki nii hull?! Vaatasin alla, et sugu kindlaks teha - ja lamaski seal tüdruk ❤️</p><p>Sain siis beebi rinnale ❤️ ja olin reaalselt et misasja?! <b>Kell oli 16:13 ja sünnitustuppa olin alles saanud</b>! Nii et kuidas mul läks 5 cm pealt täisavatuse peale nii kähku? Mul pole muud seletust, kui et reaalselt <b>minu hirm hoidis mu keha tagasi sünnitamast kohas, kus mulle ei sobi.</b> Tahtsin ju järelvalvet, Edgarit ja tuge, mis aitas mul avaneda. Kindlasti aitas ka avatuse kontroll kaasa.</p><p>Ämmaemand lasi meil veel pulseerivat nabanööri katsuda, mis oli nii äge kogemus! Mul tekkis esimese astme rebend eelmise armi kohale. Uuriti mind põhjalikult ja lasti meil sünnitustoas pikalt olla. Ämmaemand küsis, kas sobib oksütotsiini- ning K-vitamiini süst (sobis). Sain süüa ka! Kusjuures mulle pandi insuliiniresistentsuse tõttu dieet (suhkruvaba), mis mulle kohe väga sobis! Mulle ei meeldigi suhkur liigselt. 🥰 Tegelikult oli meil plaan sünnitust filmida, aga kahjuks ei jõudnud, nii et ma ei saagi näha, kuidas ma hädaldasin, et enam ei jaksa. 🤣 </p><p>Sünnitustegevus ei läinudki mul regulaarseks. Avanemisperioodiks on kirjas 50 min. Väljutusperioodiks 23 min, sünnitustegevuse kestuseks kokku 6 h. Sünnitustoas olin vist u 45 min. Omg ja ma ei võtnud seekord Paracetamoligi. 🤣 Kuigi tõesti - keset mu hädaldamist oleksin vist kõigega nõus olnud, et ainult see läbi saaks. Aa, kuigi mulle meenus, et vahepeal ämmaemand tõi mingid (tera)riistad või midagi ja mulle tekkis pähe hirm lahklihalõike ees ja jälle karjatasin, et ei taha! 😆 Ta rahustas, et ei ei, kõik hästi. Vb need olid tal üldse muud instrumendid, ma ei teagi. Haha, ma täiega naeran selle üle, et kui kas keisrist või muust meditsiinilisest sekkumisest juttu tuleb, ma hüsteeriliselt karjatan, et ei taha. 🤣 Igal juhul seal pressides püüdsin endale öelda mõttes mantrat, et ma avanen suureks (lugesin sellest "Loomuliku sünnituse" raamatust).</p><p>Nii et spekuleerida saab siin palju, kuidas küll minul sünnitustegevus regulaarsust ei saavuta enne minu unistatud paika saabumist. Või et miks täisavatus nii ruttu tekkis. Mu seletus on, et meel ja keha on äärmiselt tugevalt seotud, nii et oma mõistusega või hirmudega saab isegi sünnitust kinni hoida.</p><p>Pärast sünnitust aga oli äärmiselt raske olla. Pärast eelmist sünnitust olin jumala krapsakas, nüüd aga ei saanud seistagi. Emakal polnud ainult kokkutõmbevalud, vaid see hõõgus nagu tulekera mul kõhus kogu aeg. 🤒 Üks öö olin seepärast üleval, kuna kuum valu ei lubanud magada. Seega mitte kuidagi poleks ma abikaasata haiglas hakkama saanud. Küll aga nüüd kodus ja taastun ja nii õnnelikud oleme perega! 🥰</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT1x8SjPYK7lQuwCqE1Pjgda4Z9qG17zKeoN-bA6OO2V5jWMxOUtBTr2oygm3VKwOgoAcefg5Oiwbt5_nr1vq6_1OoNnEysr6Ol4AW_cQr0YsHjRPkGIgRxQvWBDfbykIvBa8QtVV7KNWGvvN801ylrUElHDlLU7DD4yYssopupQ7OY6UzIkzxzziO/s3648/IMG_20220329_193134.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2736" data-original-width="3648" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT1x8SjPYK7lQuwCqE1Pjgda4Z9qG17zKeoN-bA6OO2V5jWMxOUtBTr2oygm3VKwOgoAcefg5Oiwbt5_nr1vq6_1OoNnEysr6Ol4AW_cQr0YsHjRPkGIgRxQvWBDfbykIvBa8QtVV7KNWGvvN801ylrUElHDlLU7DD4yYssopupQ7OY6UzIkzxzziO/s320/IMG_20220329_193134.jpg" width="320" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Mu teine tütar sündis 29.03 41+2 rasedusnädalal! </p><p>Btw! Nüüd, vältimaks hädasid oma tervisele, kavatsen ma 6 nädalat jumala iisilt võtta! Nii et kui ma teile ei vasta sotsiaalsetes keskkondades, ei ole asi teis, vaid minus - mu telefoni sätted (ei tule info läbi); minu mentaalne jaks; võin magada; tegelen lastega; teen kodus midagi; loen midagi. Mu aeg on väga piiratud ning suurema osa oma ajast panustan perekonda ja endale. Aga muidugi mulle meeldib teie kõigiga rääkida, nii et vastan ikka sobival ajal! 🥰 <b>Sotsiaalmeedia paratamatult jääb kõige viimaseks, eriti nüüd. Loodan, et mõistate! 🙏 </b></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-24471419812494179012022-03-16T16:46:00.006+02:002022-03-20T15:55:30.089+02:00Saingi lahti kirssangioomist!<p> Appi, mul nii hea meel, käisin kirurgi juures! Mul on olnud külje peal pikemat aega selline moodustis nagu kirssangioom. See on punane plönn põhimõtteliselt, healoomuline. Enamasti ma ei teinud sellest välja, las pesitseb seal, kui tahab, inimestel ikka on kirssangioomid.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEia4E53zv9jbQsBUqiALPBZg59q1KIMkwRWmv93gmmKuajyMmR1x9G6tCLftZk21V5exwV-t3SaNUjW1fAH5jLI9e0Kl2bbpVTQP4LI1CvKtwVMaVtyqtLoKDJgDwJ4D2PC-slewDZFGkjZRR2W887vUxF49dmOt7MjJU0ZXc3GqBWmJjGf2ijhdzDW=s4618" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3464" data-original-width="4618" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEia4E53zv9jbQsBUqiALPBZg59q1KIMkwRWmv93gmmKuajyMmR1x9G6tCLftZk21V5exwV-t3SaNUjW1fAH5jLI9e0Kl2bbpVTQP4LI1CvKtwVMaVtyqtLoKDJgDwJ4D2PC-slewDZFGkjZRR2W887vUxF49dmOt7MjJU0ZXc3GqBWmJjGf2ijhdzDW=s320" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rase!!!</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiv8dmfT9RSCpSOdmPEdReukBOupzm9Gxz0AAS2-rHMxFvbQJxoSJcx1n_Q8ZYSUA9vYlq4Vqvmn1baxzZ94paBYqcmjxdRRQkyZBQeV0nLxFud6AnPnABvSRnz4dWVlXMD2jabesh8_5PcnrMAs3LKJDznf6P-epwsLLloT8gNA6NEk5fYiLeKajzM=s4618" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4618" data-original-width="3464" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiv8dmfT9RSCpSOdmPEdReukBOupzm9Gxz0AAS2-rHMxFvbQJxoSJcx1n_Q8ZYSUA9vYlq4Vqvmn1baxzZ94paBYqcmjxdRRQkyZBQeV0nLxFud6AnPnABvSRnz4dWVlXMD2jabesh8_5PcnrMAs3LKJDznf6P-epwsLLloT8gNA6NEk5fYiLeKajzM=s320" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ela siis sellisega külje küljes :D</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Kuid see hakkas aina kasvama. Eriti nüüd raseduse ajal. Okei, kasvagu. Aga see hakkas ette jääma! Juuksed jäid selle taha kinni seda valusalt kiskudes. Lapsi oli raske seljas hoida, sest nad ikka ju lähevad jalgadega moodustise vastu. No mis seal ikka - tuleb eemaldada.</p><p>Läksin perearstile kurtma (ja nagu mulle kombeks - alles siis kui see ikka rämedalt juba elu segas!). Perearst ütles, et ei tee praegu raseduse ajal midagi, ei tohi lõigata rasedana. See oli kuskil raseduse keskel. Pettunud olin, aga hambad ristis siis mõtlesin oodata noh. Kuradi rase olemine on kohati nagu mingi püha lehmana vati sees kudemine - midagi elu parandavat ei tohi teha. No nagu näiteks kui oli põskkoopapõletik, siis oksendasin valust, aga ainus valuvaigisti oli Paracetamol.</p><p>Kannatasin oma kirssangioomi edasi, aga see aina suurenes ja ühel kaunil päeval hakkas veel mingit vedelikku ka välja ajama, mökerdades nii riideid. Ma ei saanud hästi isegi keerata küljel, sest see punn kiskus nahka. </p><p>Naistearsti juurde sattudes küsisin üle, kas tõesti ei või siis sellist häirivat asja maha lõigata, kui see tundub umbes selline, et iga kell rebeneb lahti ja siis peaks ju nagunii EMOsse jooksma. Ta ütles, et võib muidugi lõigata 😐 et parem ongi teha seda rasedana, muidu värske beebi kõrvalt on raske, et pane nahaarsti juurde aeg.</p><p>Ok, nahaarsti järjekorrad on ju imelised! Nii et läksin uuesti perearsti juurde (oli teine) ja ta suunas mind õnneks üldkirurgi juurde.</p><p>Siis tuli krt koroona, nii et kannatasin oma punni veel 🤣 ja punn läks juba täitsa üle piiri, läks väga imelikuks, nagu isegi juba kuumaks, ajas eriti oma koevedelikku välja.</p><p>Läksin esmaspäeval digiregistratuuri ja sain kohe ka üldkirurgi juurde aja. Nii tore kirurg oli! Esitlesin oma tuleku põhjust ja ta teatas, et lõikame ära! Jee! Läksin mingisse operatsiooniruumi, lamasin külili lauale, kuhu mind üks tore töötaja suunas ja siis tulid kirurg ja resident.</p><p>Kirurg küsis, kas resident võib ise lõigata, muidugi lubasin. Lamasin seal siis külili ja uurisin nii palju kui üle oma keha nägin seda angioomi eemaldamist. Läks aega, oli teine suur ja oli talle veel veresoon ka kasvanud sisse, aga lahti ma sain!</p><p>Pärast jäi kirurg residendile rääkima veel õmblemise kohta (mulle tehti kolm õmblust). Kiitsin, et nii hästi tegi ja soovisin häid residentuuriõpinguid.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><br /></td></tr></tbody></table><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjl9MTS5zfODJz1TknYVIf21UnQ-fAeIoD4RGcZ9GdhbdhIhw83cT9P9D3n28Wax2pjGPADvfGHkyYaxcEUTEhYbGzne6VFIE18f874VkGSgcM7YMGfby2D04yIHTbD3Y1FZNuzTzB2zJAw0Urd93dM3uX3dpX3yvvibxWO-8FLnp6qWjMgXMHJmZNG=s1784" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1315" data-original-width="1784" height="236" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjl9MTS5zfODJz1TknYVIf21UnQ-fAeIoD4RGcZ9GdhbdhIhw83cT9P9D3n28Wax2pjGPADvfGHkyYaxcEUTEhYbGzne6VFIE18f874VkGSgcM7YMGfby2D04yIHTbD3Y1FZNuzTzB2zJAw0Urd93dM3uX3dpX3yvvibxWO-8FLnp6qWjMgXMHJmZNG=s320" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilus õmblus 🥰</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Kahjuks nüüd vette minna ei või, oli just plaan spaasse minna, aga noh, vähemalt elu parem ja küll kunagi ikka ujuma saab.</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-67133078800599911512022-03-04T13:18:00.001+02:002022-03-04T13:28:04.115+02:00Loote väline pööre - jube või lebo?<p>Nonii, viimased nädalad rase! </p><p>35+2 rasedusnädalal oli mul arstilkäik, kus avastati, et loode on lihttuharseisus. Pole ka ime, ta surus peaga mulle roiete vahele. Ma ise olin õrnalt imestunud, kuna jalgadega ta tagus ülevalpool, aga ultraheliaparaadis sain näha, et see on seetõttu, et jalad olid tal näo juures. Igal juhul sain aru, et tegelikult oli ta tükk aega niiviisi olnud.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhJpygEc3BbdpJBaRw8QJRo8ywzfRM2eYrWElJzeh1T01e_mj_Va2RAJyuwX423Nhm53aCAq_odNZ_iUqsghgIjbv8PwAnVxOvM3bIZIM1pvnV1b9xNskwzLLqteuhUpyqZ2MzZF-begHEau-EKYRRKfB3SYWLAq154qAZnN-0y43f_cc6fvNOZbytt=s1964" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1964" data-original-width="1473" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhJpygEc3BbdpJBaRw8QJRo8ywzfRM2eYrWElJzeh1T01e_mj_Va2RAJyuwX423Nhm53aCAq_odNZ_iUqsghgIjbv8PwAnVxOvM3bIZIM1pvnV1b9xNskwzLLqteuhUpyqZ2MzZF-begHEau-EKYRRKfB3SYWLAq154qAZnN-0y43f_cc6fvNOZbytt=s320" width="240" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">BTW, mul peale dresside ei tule midagi jalga ja pidin poest ekstrasuuri alukaid ostmas käima.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Mu esimene hirm oli ilmselgelt, et siis tahetakse keiser teha ju, kui loode on tuharseisus, aga õnneks, kuna tegemist on mu teise rasedusega ja eelmine sünnitus oli ka vaginaalselt, ütles arst, et on vaba võimalus sünnitada tuharseisus vaginaalselt. Huhh!</p><p>Järgmine arstilkäik pandi 37+2, et vaadata, kas loode on selleks ajaks päädpidi emakasse end keeranud.</p><p>Kodus tegin breech-baby harjutusi, aga ei midagi. Tundsin juba nii hästi oma beebit, et ise ta ei tahtnud mitte kuhugi keerata. Surus peaga mulle roietesse, sümfüüs lõi tuld, kõrvetised tapsid mu, püsti ei saanud, sokke jalga ei saanud ja kannatagu ma ainult. Nii et polnud imestada, kui järgmine kord arsti juures (37+2) selgus, et sama mõnusalt ta tuharseisus ka on. Jällegi rääkisin, et keisrilõiget ma ei taha ning arst nägi, et beebi on piisavalt liikuv, et kui ma tahan, võib proovida pööramist. </p><p>Tahtsin ikka proovida pööramist ja järgmine päev (37+3) pidin hommikul 8:30 haiglasse jõudma, et teostada väline pööre. Ja siis ma taipasin ka seda, miks ma nii väga pelgan haiglaskäike seoses sünnitusega. </p><p>Jõudsin sisse, laua taga istus mutt, kes käsutas, et ma oodaku. Siis käsutas, et ma istugu. Hakkasin seljakotti seljast võtma ja juba käratas ta uuesti, et istuge! Ma oma mõttes mingi wtf, ma suure kõhuga, ilgelt suure sümfüüsivaluga, poolel teel istuma ja see käratab seal käske. Jõudsin mõelda, et mis siis, kui ma sünnitaks, siis ma ju ei tahaks istuda, aga tema teisiti ei saa. Siis jälle oodake öeldi. Siis ütles, et mina olevat siis see inimene, kes siin enne mehega käis jah. Ma mingi ?!?! ei ?!?! Ta mingi, et sina siis ei olnud see, kes enne käis siin jah. Jooksis kuskile ringi, käis triaažiõega rääkimas, kes ka küsis, et kas sina ei olnud siin enne. Ma mingi EI! Mis kurat, kõigepealt käsutatakse vihaselt istuma ja siis ilma et oleks minu dokumente uuritud, aeti mind mingi suvalise inimesega segamini.</p><p>Vastuvõtumutt vaatas siis dokumente ja pandi käepael ja keegi käis mul koroonatesti ka ninast võtmas. Siis tuli kenasti sõbralik ja tore arst, kes teostas ultraheli. Siis ilmus mingi järgmine hooldaja. See käsutas mind nagu kuningas, et istugu ma täpselt seal (mingi garderoobiruum). Istusin siis igavledes, kui ta kuskil käis. Tagasi ilmudes pidin jope kähku ära võtma ja riidepuule panema. Kui panin salli käise sisse, pahandas, et sinna küll salli ei tohi panna. Seejärel hakkas ta uhkelt mingit paberit täitma ja küsis, mis mul taskutes on. Ütlesin siis, et kaks paari kindaid ja mingi mask vist. See kaks paari kindaid oli tema jaoks suur üllatus. Sain jalanõud ka jalast ja ta käsutas mind tulema allkirja panema kuhugi. Hakkasin püsti tõusma, kui ta jõudis juba UUESTI käsutada, et tule pane allkiri! Ma ütlesin, et mul raske liikuda ju, mille peale hakkas ta rääkima, et temal on ka raske liikuda jne. Ma mingi wtf, mul niigi mure beebi pärast, tulen haiglasse, mis on omamoodi kurnav ja siis kuulaku kellegi teise muresid.</p><p>Igatahes kolmekesi (mina ja teised kaks patsienti) läksime lifti selle hooldaja järel, kes tundis end väga uhkelt nagu ta juhataks vägesid ja kellelgi polnud susse jalas. Hooldaja märkas üks hetk, et meil pole susse ja siis hakkas kurtma, et tema on 60-aastane, tema seda ei saa näha ju ja ilma sussideta on keelatud. Mis ma siis pean pea peal käima või? Igatahes mu kurtmise point oli see, et just need vastuvõtumutid tekitavad tohutu stressi ja ärevuse :D Ma tunnen end nii ebardi ja võõrkehana kui nad oma uhke kehakeelega ringi liiguvad ja kõike segi ajavad ning asjaolu ei kergenda ka fakt, et haiglas asetsen ma tavaliselt mingi suure sündmuse tõttu.</p><p>Passisime siis mingis ruumis ilmatu aja, ju ootasime koroonatesti vastuseid. Edgar jõudis vahepeal mulle sussid ka tuua (jalad külmetavad mul ka ilma). Kuni ilmus koroonakostüümis inimene uksele ja mul oli sisetunne, et ookeeii - ta kutsub mind. Igal juhul, ta oli megatore, megasõbralik inimene! Kutsuski ja hakkas viima isolatsioonipalatisse ja ütles, et mu koroonatest oli positiivne. Ma sain šoki! Ma niigi passin kodus, et mitte haigestuda ja nüüd koroona! Siuke tunne oli küll, et maailm kukkus kokku. Õnneks see ämmaemand väga lohutas mind ja ütles, et see pole midagi hullu, mainis ka seda, et tal see oli (mis lohutas, sest sellisel hetkel tundsin end imelikul kombel üksi :D) ja viis mu isolatsioonipalatisse.</p><p>Seal isolatsioonipalatis ta jutu käigus mainis, et vb tehakse mulle keiser, mille peale ma karjatasin EI :D Siis sain aru, kui tobe reaktsioon mul oli, aga seda oli põhjustanud ju suur koroonauudis ka. Õnneks ta märkas ka, et ma nii ärevaks muutusin ja lohutas ja ütles, et arst tuleb vaatab ilusti üle.</p><p>Tehti KTG, mis mu meelest on täiega ebamugav protseduur. Lamad kuskil kõval kitsal kušetil, toit voolab maost kurku, puusad ja jalad hakkavad pinge tõttu valutama. Mis seal ikka, õnneks ei tehta seda tihti. See aeg tuvastasin ka Edgariga telefonis kirjutades, kust ma koroona sain.</p><p>Pärast igavlemist tuli arst koos mingi noore inimesega, kes olid väga toredad. Rääkisid mulle selle loote välise protseduuri pööramise ära. Olin nõus kõigega, täitsin värisevate kätega paberid ära (koroonauudise šokk veel) ja läks asjaks. Või noh... ma kartsin kõige rohkem seda veeni süstitavat emakalõõgastajat, mis südame puperdama paneb. Süstiti üht asja siis, mida juba tundsin keha teises otsas, ok, see on mõnus tunne isegi :D Ja siis süstiti seda puperdusvärki ja ma lihtsalt hingasin rahulikult, sest mis mul üle jääb. Jumal tänatud, et sain mugava asendi ka võtta, tagumiku alla pandi tekk ja jalad sai laiali ajada. Siis nad seal kahekesi leidsid beebipepu, silitasid beebipead ja keerasid beebi ära. Oligi kõik. See nüüd küll polnud valus või siis olin ma harjunud pidevate rasedusaegsete valudega, nagu sümfüüsisurm, sinikaid täis roided, tapvad kõrvetised, ilge janu, kõndimise valu, emaka venimise valu jms, et mingi väike pööre nüüd reaalsete valudega küll võrreldav polnud. Vastupidi - ma tundsin nii mõnusat kergendust! Sest surve kopsudelt, roietelt ja maolt vähenes otsekohe! Ma sain kohe suure sõõmu õhku oma respiraatormaski (vms see oli) tagant võtta ja ohkasin, et niiiiii hea on olla, sest surve on kadunud!</p><p>Siis tehti jälle see igav KTG ja siis tundsin, kuidas need narkoosiained mulle mõjuvad - mul hakkab alati igav. Millegipärast on selline mõju narkoosil mulle. :D Igavlesin, aga nautisin suurenenud kopsumahtu ja vähenenud kõrvetisi. Mõnna!</p><p>KTG läks pekki, sest beebi liikus. Masin tuututas ka vahepeal, kui beebi põtkis, ma ei saanud üldse aru, mis tuututamine see oli, arvasin esialgu, et signaal õuest :D Mind tuli siis pärast 30 min hooldaja pühkima (pühkimine oli nii ebamugav, aga ma ei julgenud öelda ka midagi) ja ütles, et mingu ma ära. Olin pissil, kui ta tagasi tulles ütles, et tegelikult ma veel ei saa minna, arst tuleb uuesti. Ootasin siis tükk aega ja see tore ämmaemand tuli, kes ütles, et KTG läks pekki, tehakse uus 10 min. Tegi uue, rääkis minuga, kuidas see koroonalugu lahenema peaks (et kuidas sünnitusega), leevendas kõvasti mu muresid. Ja ütles ka, et hea, et just praegu avastati, mitte sünnitusel, sest PCR on positiivne kolm kuud veel pärast läbipõdemist. Esialgu pelgasin, et kuna beebi tagus hirmsasti, et äkki keerab ümber tagasi. Ei keeranud õnneks. Ämmaemand katsus tema seisu ja leevendas nii ka mu muid muresid. Nii hää!</p><p>Läksin siis tema juhatusel minema ja kõndides avastasin, et sümfüüsivalu on ka vähenenud tunduvalt! Kodus avastasin, et ma jaksan PALJU rohkem liikuda, jalgu isegi tõsta (enne ei saanud ma iseseisvalt sokke ega jalanõusid jalga) ja mul on hulga rohkem õhku.</p><p>Miks beebi oli tuharseisus minu puhul, on asjaolu, et mu emakas on lihtsalt paremale kõver ning kui ta juhtub peadpidi nii kasvama, siis ega ta rõõmuga ise küll ära keerata ei taha. Minul on seevastu väga raske. Ma tõesti ei tea, kuidas need naised, kes tuharseisus lõpuks ka sünnitavad, on suutnud seda tuharseisu terve rasedus kannatada. Ma iga päev vingusin ja lugesin päevi, millal saab sünnitada. Kui ma öösel külge keerasin, ma röögatasin valust sümfüüsis. Enam seda pole! Kui aga nii kerge olla on nagu praegu - beebi õiges asendis, võin vabalt paar nädalat rasedana veel ringi keksida.</p><p>Teise rasedusega olen suutnud aretada teooria, et minu puhul beebid mu sees ei ole tuharseisus mitte mingi nabanööri lühiksuse või keeru tõttu, vadi lihtsalt minu isikliku anatoomilise eripära tõttu. Ja kui nad peaga mu parempoolse roidekaare alla end tuharseisu fikseerivad ja nii seal mitu kuud kasvades emakat venitavad, nii nad end ümber pöörata absoluutselt ei taha. Seega järgmise raseduse korral tuleks mul sellega arvestada ning igal ämmaemanda külastusel paluda vaadata, mis pidi loode on, et ma oskaks teda ise suunata (mida ma eelmise lapse puhul tegingi - ta oli samamoodi pea parempoolse roidekaare all, aga see avastati 32. nädalal, seega oli mul väga lihtne ta ise õigetpidi suunata kõhus).</p><p>Aa, koroona kohta - järgmine päev ilmusid jah sümptomid. Õnneks olen kolm vaktsiinipauku saanud ja seega suurt midagi pole. Lebom kui see tittede nohu, millega EMOsse sattusin. Eneseisolatsioonis passida pole minusuguse kodusistuja jaoks mittemingisugune probleem, vaid vabadus :D</p><p>Loodan, et mu kogemus aitab kedagi!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-5100895488847980432022-02-14T00:54:00.027+02:002023-04-19T20:25:04.575+03:00Mul on ahistaja <p> Draamadest hoian ma end eemale, sest mulle ei meeldi ärevalt mingi pasa keskel olla. Üks inimene aga ei jäta, iga mõne aja tagant <b>terroriseerib</b> mind, kuigi olen ammu temaga suhtlemisele lõpu teinud. Seega antud postitus on pühendatud teile selgituseks kogu selle jama kohta, kuhu Susanna Smanjov on mind kiskunud (ma tegelikult ei teagi, mis ta pärisnimi on, nii et andke armu, kui valesti kirjutasin). Esimest ja viimast korda räägin kõik selle draama oma mälu põhjal ära. Ma ei suhtle temaga alates umbes eelmise aasta juulist-augustist, kui ta <b>ära keeras</b> ainult <b>sel põhjusel</b>, et <b>loobusin ta filmis osalemisest</b>. Inimene ei suuda aru saada, et loobusin ta filmist, kuna ta mind 1. reetis väga rängalt ja avalikult, 2. ta ei võtnud mind kuulda, kui palusin võtetel ohutuse tagamist, 3. ta oli kohutavalt mu abikaasa vastu (kõik allpool). Mul on siiralt kahju, et filmist lahkumine talle nii kohutava vaimse põntsu pani, et ta on mind ahistama hakanud.</p><p>Alates<u style="font-weight: bold;"> sellest ajast on Susanna iga mõne aja tagant potsatanud avalikult minu, Edgari ja Carmeni kohta laimavaid postitusi ja tegelenud ahistava jälitamisega, </u><u>alates sellest kuidas mu abikaasa mind mõjutas filmist loobuma, sest olevat armukade, kuni selleni et ta olevat ise visanud mu filmist välja kuni lausa selleni, et mina alustasin ja muu väljamõeldud tekst</u>. Blogipostituse kirjutangi <u>vastuseks tema avalikele postitustele minust (</u>lõpus leiate<u>)</u>, mille kohta mitmed on mult küsinud. Jah, ise ma ei teinudki pool aastat tema avalikest terroriseerivatest ähvardavatest postitustest välja lootuses, et need lõpevad ükskord ära. Ma ei ole temast rääkinud, temast välja teinud, temaga tegelenud, temast postitanud ega temaga üldse rääkinud Kahjuks toodab ta aina uut väljamõeldist, süüdistades mind pm kõiges. Ometi on mul hirm. Selle peale teen ma praegu ESIMESE postituse temast üldse.</p><p>Igatahes sain mingi aeg aastal 2020 tuttavaks <b>Susannaga</b>. Kutsus mind kohe oma filmi <b>"Rikutud hing. Viirus"</b>. No kõhklesin küll, plaanisin tegelikult keelduda, aga kuna jõudsime normaalsele kokkuleppele, suutsin end ise kokku võtta ja osalesin kohusetundlikult tema filmis. Ega siin mingi teema väga ei olegi. Kogu ülejäänud postituses räägin ma siis pigem <b>Susanna uuest filmist, kust ma loobusin (ei mäleta selle nime)</b>. Olen kindel, et Susanna nägemus on hoopis miski muu ja las ta siis olla.</p><p>Ärge arvake, et mul polnud hea meel toreda sõbra üle, ikka oli. Tahtis ta väga ka Carmenit hoida, nad said hästi läbi ja oli nagu ok. Susanna käis Carmeni tõttu leeri läbi eesmärgiga talle ristiemaks ka saada. Kusjuures tema ristiemadus polegi kirikuraamatusse kirja saanud mingi juhuse tahtel.</p><p>Nii, esialgu oli ta norm sõbranna. Kui muidugi välja arvata mitmed pisinüansid, mis mulle üldiselt ei ole normaalse moraali alla minevad (minu piiride testimine; suutmatus minu "ei-sõna" arvestada, suutmatus aktsepteerida mu introvertset loomust ja minu suhet Edgariga), aga surusin need alla. Küll aga võin öelda, et <b>väga mitmed mu sõbrad, tuttavad ja pere hoiatasid mind tema eest juba algusest peale</b>. Nii tema filmides osalemise eest hoiatati kui ka kõige muu. Sorri, et ei kuulanud teid, sain ise oma vitsad kätte, aga suur suur tänu hoiatamast! Ma olen kergesti manipuleeritav ka ja see minu miinuseks saigi, sest ma olen nii naiivne ega oska halba arvata. Nüüd sellest väljatulnuna toongi välja, kuidas ma ämbrisse astusin.</p><p><br /></p><p>Näiteks üks hetk tuli Susanna suust jutt, kuidas tema kõrgemalt poolt teab, et mina ja Edgar kokku ei sobi ja lähme väga kohutava valuga lahku. Umbes et tema ennustab kõike ette, teab palju, parem unustagu ma see Edgar ära ja <b>keskendugu hoopis talle</b>, kes on tõeline siiras hea sõbranna. "See on väga tähtis, et me ka kokku saaksime! Ma annan sulle energiat!" Pärast seda jutt iga kord, kui mina või Edgar teda nägime, oli jälle see "ma küll ei tohiks seda rääkida, aga ma ikka räägin, et tähtkujude alusel te kokku ei sobi, kõrgemalt poolt te ei sobi kokku, sul läheb väga halvasti" jne selline manamine, kuigi palusime tal selle teksti ajamise lõpetada. Nüüd tagantjärele saan aru, et inimene, kes ei kuula mu palvet lõpetada sellise teksti rääkimine, mis mind nutma ajab, ei ole ju reaalselt siiras sõbranna. Aa, hiljuti sain täiesti selge kinnituse, et Susanna tegi seda kõike oma armumise tõttu minusse ning kadedusest.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh1L3w174AJ1ZRiXHsUPl8KDLySrnEXnV4xiu0zhvVff_nCKncXeEfqEJCkAJU4lVT2V_m-DFvADTom1Mo80HuKYSZrcdu03sqx6OPQ-YhJvMj7gmgUQ9tAooyfdH_D87ymqEdq_Sai5S6AKQyNwp2Dw1Bnfpe1sGqHMcWxbN79y1-7QTHMgnX3ZRUH=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh1L3w174AJ1ZRiXHsUPl8KDLySrnEXnV4xiu0zhvVff_nCKncXeEfqEJCkAJU4lVT2V_m-DFvADTom1Mo80HuKYSZrcdu03sqx6OPQ-YhJvMj7gmgUQ9tAooyfdH_D87ymqEdq_Sai5S6AKQyNwp2Dw1Bnfpe1sGqHMcWxbN79y1-7QTHMgnX3ZRUH=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgQFZRpFA6vYlEvwlRyIZ9kbzDcl6Udc2JryT389jmZiitTcaMjd-RMSeKbNHlaE2AWHbwkOjbFJ847hXRt0Bbtf-UA6U0gdlFBp6gLezgszeDerTHvAQtxDc3t4oVwHv74HytqM4Fz0sMDyVkiCTnmM9j0YMp1-P0VbC4YM00B2xe3n6r20Dla8kLz=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgQFZRpFA6vYlEvwlRyIZ9kbzDcl6Udc2JryT389jmZiitTcaMjd-RMSeKbNHlaE2AWHbwkOjbFJ847hXRt0Bbtf-UA6U0gdlFBp6gLezgszeDerTHvAQtxDc3t4oVwHv74HytqM4Fz0sMDyVkiCTnmM9j0YMp1-P0VbC4YM00B2xe3n6r20Dla8kLz=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjcJjItXKdVM_njo6HvWvN5aPEL_eL8pxZjfWH9ncj2PouDp6i5kwtgv8X5EWmBfvejfZzwcTkQtGID0cvrRGvpBS4vOghPYCyUGnyZ0wcjoDrCBdFBStkTj1xtm30itnIw--1rhN9WJNac5544ch_lSpk_vcsHq_4blyl48nq5nsspiaHbuf7S9O_2=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjcJjItXKdVM_njo6HvWvN5aPEL_eL8pxZjfWH9ncj2PouDp6i5kwtgv8X5EWmBfvejfZzwcTkQtGID0cvrRGvpBS4vOghPYCyUGnyZ0wcjoDrCBdFBStkTj1xtm30itnIw--1rhN9WJNac5544ch_lSpk_vcsHq_4blyl48nq5nsspiaHbuf7S9O_2=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiz4dKfD5q00OggQZbfNrJ6pqiSP-BMCHVF72zuko2OAbZloLRq1PA43aOmzf0XXebhuXoWfNlcmMP71kSX5kPp_bI8vds4uITXSXyZ4lV3pWgTrzh0iSohZaaGgxkup9aI2YZEJtixOYu4LswuozKblBTk2dHCpaKikSzvXHgcUFBiZGq4b3nb_ghg=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiz4dKfD5q00OggQZbfNrJ6pqiSP-BMCHVF72zuko2OAbZloLRq1PA43aOmzf0XXebhuXoWfNlcmMP71kSX5kPp_bI8vds4uITXSXyZ4lV3pWgTrzh0iSohZaaGgxkup9aI2YZEJtixOYu4LswuozKblBTk2dHCpaKikSzvXHgcUFBiZGq4b3nb_ghg=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgZnPoia8VIlWd5sPDQtvec_EZadP3BD9OGdVfAxjF1hKQKSu-FlcHsB3uwKZVxh2GcTZyviYCRsioCn9VO2QVXHbQmIGr1T3q5QBzC7ZzfyYqLH7OeiEks2DgG6P3ZPZwMpoyyFICkgzDWd_gwCuo6DRnSPgsNAD7877yNPn9JSkPrXJ-vurYARXrB=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgZnPoia8VIlWd5sPDQtvec_EZadP3BD9OGdVfAxjF1hKQKSu-FlcHsB3uwKZVxh2GcTZyviYCRsioCn9VO2QVXHbQmIGr1T3q5QBzC7ZzfyYqLH7OeiEks2DgG6P3ZPZwMpoyyFICkgzDWd_gwCuo6DRnSPgsNAD7877yNPn9JSkPrXJ-vurYARXrB=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nii hakkas ta vaikselt krüptiliste sõnumitega pihta minu ja Edgari suhte rikkumisega. Alates sellest hetkest see jätkuski (tegelikult vaikselt hakkas see juba varem).</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhGl_aKiN2_QqB5PtCpQHUug48r6m7RfpHc_JVqZkwxg1x2rJ7defvYbDY0XvkPWYTWdAfRrzJGkKbCFWdtJmTHjkOjyq_Pzn0844ClGvP-Sl4QMOdbPVIbZWGjPCifhMlt9HrxGi6omMTjm08iO6HD0TjFhMq6er-FK_ypFH6A3V8nke5y6tMMUQHS=s4224" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4224" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhGl_aKiN2_QqB5PtCpQHUug48r6m7RfpHc_JVqZkwxg1x2rJ7defvYbDY0XvkPWYTWdAfRrzJGkKbCFWdtJmTHjkOjyq_Pzn0844ClGvP-Sl4QMOdbPVIbZWGjPCifhMlt9HrxGi6omMTjm08iO6HD0TjFhMq6er-FK_ypFH6A3V8nke5y6tMMUQHS=s320" width="82" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Järgmised krüptilised sõnumid meie suhte kohta. Ega see ei jäänud tal viimaseks korraks. Me ütlesime talle, et ok, aitab, pole sinu asi rääkida. Ja siis edaspidi lihtsalt mulle jutt, kuidas Edgar on möku ja halb jne.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Lisaks pikalt talusin ma tema manipulatsioone seksistseenideks, kuidas "sa pead julge olema, me muudame selle filmiga maailma, kui teeme erootilised stseenid". Juba esimene film tulin talle vastu musidega. Aga järgmine film JÄLLE ja veel rohkem! Mitmeid kordi ütlesin talle, kus on mu piir, aga ta <b>püüdis ja püüdis pidevalt seda piiri nihutada</b>. Pakkus raha, manipuleeris jutuga, et kuidas küll ma PEAN olema JULGE ja tegema kõike filmis, mida ta tahab. "On vaja, me muudame maailma, sa oled julge, sa pead, me peame suudlema kaelale ja suule ja kallistama!" Edgar oli ka juba wtf, astus minu eest välja öeldes, et Helen ütles, et ta ei tee, kaua sa lunid noh. Ei aidanud, ikka see seksistseenide jutt keris. Lisaks sellele ka jutt, et <b>Edgar on paha armukade mees, et ei luba mul temaga ameleda</b>. Igal juhul need mõlemad meelitavad jutud tema poolt ei olnud korra, vaid kerisid ikka nädalaid, kui mitte kuid.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhDjPlof2s-Lk6codie1SB0jsExvP-QSYM-OngUqv17tFU0Lcq12nhxKsAzWNbsGpVWDwpaAfQBXaXkY2DSh5hcEjyjVFi9eLIS8BX1OYjESZ-uaMDhm4n0fzPEUbEpHK9izMcu1qajVebsOwU-JGtHphuNNU0I0jmSSzRRjR3hjqCQNoYn22kwlttb=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhDjPlof2s-Lk6codie1SB0jsExvP-QSYM-OngUqv17tFU0Lcq12nhxKsAzWNbsGpVWDwpaAfQBXaXkY2DSh5hcEjyjVFi9eLIS8BX1OYjESZ-uaMDhm4n0fzPEUbEpHK9izMcu1qajVebsOwU-JGtHphuNNU0I0jmSSzRRjR3hjqCQNoYn22kwlttb=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhm6WeJohqVinh-5vHohB8mKsp4nAZqVHtxokSfnfSB8uKGO6O418ExEMY4ex4hMsOrOOHD-EGu_7A74DcajbytYMWBh8jUKN96BnEhmM5ESQL34IG53gWHYqV-RFIPxYDDH1KCMYB-h-x6cCvfbQtyBQt9O7dJrS_9uKjZNe_6MqEzgOr3VXx1QCKQ=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhm6WeJohqVinh-5vHohB8mKsp4nAZqVHtxokSfnfSB8uKGO6O418ExEMY4ex4hMsOrOOHD-EGu_7A74DcajbytYMWBh8jUKN96BnEhmM5ESQL34IG53gWHYqV-RFIPxYDDH1KCMYB-h-x6cCvfbQtyBQt9O7dJrS_9uKjZNe_6MqEzgOr3VXx1QCKQ=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh9k6oWdAl0NT030t-ycPG1Riq8izLUnxbJRcb01XzsoieKh5ygE9FWT1KRnYeMdq_HHJ3Ymq2eDs-ynp2q3lfodYsjHsTsJOCjvmUtBXl2M2fTqBnDSanvy_8Q7g-0ooA6eNE6Yr5fnuC_4b0AsacYXwZAhs-5S3BGj-KRc2KYnuaKO7kQOVIrcyGI=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh9k6oWdAl0NT030t-ycPG1Riq8izLUnxbJRcb01XzsoieKh5ygE9FWT1KRnYeMdq_HHJ3Ymq2eDs-ynp2q3lfodYsjHsTsJOCjvmUtBXl2M2fTqBnDSanvy_8Q7g-0ooA6eNE6Yr5fnuC_4b0AsacYXwZAhs-5S3BGj-KRc2KYnuaKO7kQOVIrcyGI=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Manipulatiivne jutt, kuidas ma olin "julgem" ning pange tähele - ma ütlengi talle, et eelmises osas surusin ennast alla, mitte ei olnud julge. Ning jälle Edgari süüdistamine kõiges. NB! ei saanud tasu.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Igal juhul, tema uues filmis tegin ma automaatselt kaasa, kuigi ma olin kõhklev juba eos. Kuigi püüdsin oma kognitiivset dissonantsi vähendada, mõeldes, et teen sõbrannale head, püüan ikka kaasa teha. Kuid kui mõned võtted olid ära ja ma nägin, kuidas see film mind tundma paneb, kui ohutus terariistade ja muuga on täiesti tagamata, kas siis tasub end lõputult alla suruda eesmärgiga "muuta maailma" ja "olla julge".</p><p><br /></p><p>Igatahes oli üks kord, kui ta reetmine päris selgeks sai. Algas nii, et selle tema filmi võtted pidid ühel päeval olema ja ta oli mulle rääkinud varem, et püüab ka meediasse seda filmi promoda. Ta andis teada, et sel päeval tuleb mul teha lisaks teistele stseenidele <b>pesus amelemise stseenid</b>. Nagu öeldud, olin avaldanud oma ebamugavust ja soovimatust neid stseene teha, aga püüdsin anda endast kõik, et need ära teha tema heaks. </p><p>Jõudis võttepäev kätte, tegin kodus meiki ja valmistusin. Ja sel hetkel <b>enne võtteid</b> kirjutas ta, et tulevad lisaks ajakirjanikele ka <b>FOTOGRAAFID. Lisaks jälle see kiitus, et ma olen julge, kui neid stseene teen</b>. Ma ütlesin konkreetselt <b>EI pesus piltide meedias ilmumise kohta. </b></p><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAmsIo8LwmfyLBdLcpJzXt3MahWlLKCqFvTnjVsZSyEWZFUTVEw3vumpEsuG-4n1tJauiYC8btjwToEZaP-WPr94fQwh5wXoVMUoovV3q5qmOCxNIYuWK7f3rJIRd41tuX3XWpox16Xn3CmdNPZvyEyfGNYpJmRa2MgmsryJBZ3jpa0sEXb5ZpDcKn=s5124" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="5124" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAmsIo8LwmfyLBdLcpJzXt3MahWlLKCqFvTnjVsZSyEWZFUTVEw3vumpEsuG-4n1tJauiYC8btjwToEZaP-WPr94fQwh5wXoVMUoovV3q5qmOCxNIYuWK7f3rJIRd41tuX3XWpox16Xn3CmdNPZvyEyfGNYpJmRa2MgmsryJBZ3jpa0sEXb5ZpDcKn=s320" width="67" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Võttele sõites rääkis ta samamoodi, et pesus pildid ajakirjanduses ei ilmu. Lisaks pidevalt jutt, et "ma kaitsen sind, ei teeks sulle halba, usalda mind" jne. Igal juhul oligi tal tegelikult masterplan, et Edgar ei tuleks kaasa ja teeks meediasse uudise, kuidas me ameleme, et Edgari ja minu vahele kiilu lüüa.<br /></td></tr></tbody></table><br /><b><br /></b><p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjb_Pq9D5Gb1rzgirPYYLxnenQ7AQyDZaEsbjmPzcI_UNs9Pi8fxswMLYb6og58DyB_gUIfbaBEi-sLygRDfEcgiQHKAziuRYUIFZUoM-8Il8KPO1Jz_sW0KP9H4tnDsHKX5an_xbyFYrnTBh9lnt8CCPeecwzjn_Qux2ALFqUGWmJ0C9m1NW8w3VI0=s2760" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2760" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjb_Pq9D5Gb1rzgirPYYLxnenQ7AQyDZaEsbjmPzcI_UNs9Pi8fxswMLYb6og58DyB_gUIfbaBEi-sLygRDfEcgiQHKAziuRYUIFZUoM-8Il8KPO1Jz_sW0KP9H4tnDsHKX5an_xbyFYrnTBh9lnt8CCPeecwzjn_Qux2ALFqUGWmJ0C9m1NW8w3VI0=s320" width="125" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgmmvq_zeopq0sYk_5hCwniUb2N5LPQIFc25Oqqr6HJvNPyh2DKnxKukZO9FWppdkhw9Kh_LmYzOGg1yYRjOzgoZ5dXycqQ9U8hKiBYh4-2S8UMbVsT2N76n9pbPi9gJGvTk9-ejbFKw8nXIQzBf9QfrsGFwvl__-e2z9IzT_a3moT4EqNfQ958TWPI=s5166" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="5166" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgmmvq_zeopq0sYk_5hCwniUb2N5LPQIFc25Oqqr6HJvNPyh2DKnxKukZO9FWppdkhw9Kh_LmYzOGg1yYRjOzgoZ5dXycqQ9U8hKiBYh4-2S8UMbVsT2N76n9pbPi9gJGvTk9-ejbFKw8nXIQzBf9QfrsGFwvl__-e2z9IzT_a3moT4EqNfQ958TWPI=s320" width="67" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiY03hO_9R7jnhY2QztKAw-cby4UMZmbsIijEPXgr3upz3uDAPW3g3tfg9g8L6E3fhdsV1m6eecvD14GJW6s3E9izbNeRLt5PNQbmPD1yqdYrV2jxlQpvsb2XgtumuPo71k7vpvXWS61Akc3j0kDKfLlglg7B35zH8WoM40w1-hHWM1YXCaCwTx7xd6=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiY03hO_9R7jnhY2QztKAw-cby4UMZmbsIijEPXgr3upz3uDAPW3g3tfg9g8L6E3fhdsV1m6eecvD14GJW6s3E9izbNeRLt5PNQbmPD1yqdYrV2jxlQpvsb2XgtumuPo71k7vpvXWS61Akc3j0kDKfLlglg7B35zH8WoM40w1-hHWM1YXCaCwTx7xd6=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLlSlM9CN6bqdbrVSePnlqOXpQwBM_ZxpqV26D2qm6ORtEgIKjge0OKsxa2Yd34M5lSK5568VqjmwuDr6xRSjt5swJAJ1oEbGtDaR1LXhQEGWPkPZ0N1Vnh8IB2LC0dfwDXfbbe5d5Ae44VMC0zINTvl92eYN6qZRyICqmLcpnF-xpZVmQNBGp7NuF=s3912" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3912" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLlSlM9CN6bqdbrVSePnlqOXpQwBM_ZxpqV26D2qm6ORtEgIKjge0OKsxa2Yd34M5lSK5568VqjmwuDr6xRSjt5swJAJ1oEbGtDaR1LXhQEGWPkPZ0N1Vnh8IB2LC0dfwDXfbbe5d5Ae44VMC0zINTvl92eYN6qZRyICqmLcpnF-xpZVmQNBGp7NuF=s320" width="88" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lihtsalt kirjad, kuidas ta mind moosib, et Edgar ei peaks võttele tulema. Lihtsalt jälle pentagrammi võtte ohuga mitte arvestamine. Ja btw, püüab manipuleerida, et lapse arengule on hea üks õhtu nii kaua üleval olla ja magagu autos.</td></tr></tbody></table><br /><b><br /></b><p></p><p><b><br /></b></p><p>Võtsime ta auto peale võttele sõites ning autos rääkis ta mulle ja Edgarile lisaks muu jutu sees, et<b> pesupilte tehakse ainult meie tarbeks ning need ei ilmugi</b>. Noh, tema ju ajakirjanikega suhtles, ei osanud kahelda. Ju võttis kuulda mu palvet. </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgewPrW9XYveylnMRDPIRkB0kpe4oAcTlbGVMOQyHKjVkoUcxOL9Y6-i-SCuK4jgjMlkstYvZL-rdm-cmyN2nSMPDXHiD335USs4HefiAmleetWqfFVGIK3dtTbUoisalYfzbAsViSKZN8U3XI9vsrd2H2zFJk0fyKd7TMJ1mYaPF_TFATOaTAdPQ5Q=s878" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="878" data-original-width="405" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgewPrW9XYveylnMRDPIRkB0kpe4oAcTlbGVMOQyHKjVkoUcxOL9Y6-i-SCuK4jgjMlkstYvZL-rdm-cmyN2nSMPDXHiD335USs4HefiAmleetWqfFVGIK3dtTbUoisalYfzbAsViSKZN8U3XI9vsrd2H2zFJk0fyKd7TMJ1mYaPF_TFATOaTAdPQ5Q=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">No ütlesin talle, et ei saa pesus piltidel lasta ilmuda</td></tr></tbody></table><p><br /></p><p>Igatahes, mõni päev hiljem, kui ma perega telkimas olin, ilmus siis see kena looke Susanna uuest filmist ja ma pidin ära surema! <b>Mõnitav jutt minust ja pesupildid hiilgamas sealsamas</b>! Kuidas mina silkavat erootilises filmis pesus ringi värske abielunaisena ning mu mees kaamera taga seksistseene filmimas! Mul polnud netti ja käis muu tegevus, olin šokeeritud ka ausalt öeldes, seega polnud mul võimalik selle jamaga tegeleda, aga <b>nii kui sain, silusin asja nii palju kui võimalik oli</b>. Mul tekkis küsimus,<u> kui ta teadis ju minu soovi, siis kuidas ta sellisel uudisel üldse ilmuda lasi</u>?! </p><p>Kirjutasin ise ajakirjanikele hädaldades neile, et ma ei olnud tegelikult lubanud endast pilte lasta sel viisil ilmuda ja Susanna oli lubanud, et seda ei juhtu, kuulsin vastuseks, et <b>Susanna oli vastupidi neile justnimelt minuga pesus pildistamise ammu spetsiaalselt välja reklaaminud - et Helen olevat pesus - tulge kõik pilti tegema ja reklaamige tema uut filmi</b>! Rääkimata sellest, et Susanna sai kõik pildid ka endale, aga ma pidin nii palju vaeva nägema, et midagi üldse tema käest endale saada. Susanna muidugi eitas, et ta olevat minust pesus stseeni välja reklaaminud, et ta oli valesti aru saanud ja arvas, et hoopis mina lähen ajakirjanikega rääkima (ma ju polnud neid kutsunud). No igal juhul mõtlesin, et mis seal ikka, ju tõesti oleksin pidanud mdea mida tegema. Mis mul teha oli, kui <b>ta oli konkreetselt öelnud, et pilte tehakse meie tarbeks pesus ja ajakirjanikke huvitab pigem tema pentagrammi põlemise stseen</b>?! Seal oli ju kõvasti veel stseene, mis pidid tema sõnul olulised olema ajakirjanikele. Tagantjärele ta valetab, et oligi mulle öelnud, et ma ise räägiks ajakirjanikega - tõestus on allpool, kus ta ise ütles, et jättiski ütlemata ajakirjanikele, et pesus pildid ei või ilmuda (kuigi lubas seda) ning ma ise vastasin, et ta oleks võinud ajakirjanikega rääkimise mulle delegeerida.</p><p><br /></p><p>Mu ema ja õde nägid suht ammu juba, milline manipulaator ta on. Selle jama peale ütlesid nad, et see läheb aina hullemaks - tulgu ma nüüd sealt filmist ometi ära. Nii oligi. Soovisin Susannale siiralt filmiga edu, lubasin oma senist kuvandit kasutada ning <b>andsin ausalt teada, et mina filmis enam osaleda ei saa</b>. Lisaks rääkisin ühele oma tuttavle ajakirjanikule ka sama jutu ära eesmärgiga, et keegi ei hakkaks mind seal filmis rohkem ootama ja ilmuski uudis Õhtulehes minu loobumise kohta (mu pere küll ütles pärast, et parem kui ma neid meedias ei mainiks, sry). Susanna leidis ruttu juba uue inimese filmi, aga see uus vist ka loobus esialgu, kuna kõhklevalt uuris mult Susanna filmide ohutuse tagamise kohta (mis on ju olematu). Ma ei teagi, kas see inimene teeb kaasa või ei. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjJu4F6B3ADBZfYrFy4pd41sjp_vFRD31G4sicJLuDoybAqZaThpm6Gpni6zhu_LYf2KvOIzrnabaebPVdo6SxCfjotI8f9rtsobiqGU7WKJbW7F01n5DSH77nMSN_H8Wnqx7OvhbFVrmyCaRUHsLReRghpPV3ySdHDaQn48KNX4jczG04U0ID-to_H=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjJu4F6B3ADBZfYrFy4pd41sjp_vFRD31G4sicJLuDoybAqZaThpm6Gpni6zhu_LYf2KvOIzrnabaebPVdo6SxCfjotI8f9rtsobiqGU7WKJbW7F01n5DSH77nMSN_H8Wnqx7OvhbFVrmyCaRUHsLReRghpPV3ySdHDaQn48KNX4jczG04U0ID-to_H=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjxZ5vX3lhQPUR_fuMtJhGC2jiDgUmL0QkiQg-y6pzFj3r6_DLPpokMBp6OgKxCQdDhknjz4lOTJT38nJU4OkBMYkVMZ5zHsAvKUbY85QfbsN0DXLdHwKj0tTW6bGcMSg603wnOWpzYeMhIWG1kki0UFDmAzOGdThrSnsOvU3Ol6iEj5W-We1YYQ1zO=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjxZ5vX3lhQPUR_fuMtJhGC2jiDgUmL0QkiQg-y6pzFj3r6_DLPpokMBp6OgKxCQdDhknjz4lOTJT38nJU4OkBMYkVMZ5zHsAvKUbY85QfbsN0DXLdHwKj0tTW6bGcMSg603wnOWpzYeMhIWG1kki0UFDmAzOGdThrSnsOvU3Ol6iEj5W-We1YYQ1zO=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEihXQ8x3bA0vjYumHWmfimkZInpoDFtcP_msEApETDGZyEFQW5x_8QpBtAwPIlYQJ0zW_7mvXebBG1LMKZPUj1CBgoD7ImCDdu9jVWXqWXavleGLqe7nPLhLw_FLn4OZEbjjA22G8vqpPAGaKB72KBnwrpjvKIkScrfa4LfuX_A-t67CUUcHPKvPCkZ=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEihXQ8x3bA0vjYumHWmfimkZInpoDFtcP_msEApETDGZyEFQW5x_8QpBtAwPIlYQJ0zW_7mvXebBG1LMKZPUj1CBgoD7ImCDdu9jVWXqWXavleGLqe7nPLhLw_FLn4OZEbjjA22G8vqpPAGaKB72KBnwrpjvKIkScrfa4LfuX_A-t67CUUcHPKvPCkZ=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgM_NW5x_TaPxNmF3IjMP-BcaYGZJbXqO98CiKoUrMs5urtmNUgSs13KLMMFHcUkZ7raudnIXiJzSr-SpWAB2-lya9ONnA3l24ry08plcc26VSBGlZRPQh3hbj3ddwSE47rcijUYWx7Q_ApDkPLdSdvqW-HsWAWh9uxunS4Qrm2m6eK17KMGuDIHDqf=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgM_NW5x_TaPxNmF3IjMP-BcaYGZJbXqO98CiKoUrMs5urtmNUgSs13KLMMFHcUkZ7raudnIXiJzSr-SpWAB2-lya9ONnA3l24ry08plcc26VSBGlZRPQh3hbj3ddwSE47rcijUYWx7Q_ApDkPLdSdvqW-HsWAWh9uxunS4Qrm2m6eK17KMGuDIHDqf=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEitGT3UyzmSai4LhntlShxPs4xvWz6JWD_bn1m3kiq4gW6xlfeX47ISaJTDB_AWijxPjmzQCIgqY2ryYiifcbhoQhgv1071UK1tx9uY4XBq8DUocZh1ZjG32CO9LetudF6XC3Ps1aRVVFyRUKsFy05A9x9QboQJmQway_owBQA4VZUd0eTPSH2nozPV=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEitGT3UyzmSai4LhntlShxPs4xvWz6JWD_bn1m3kiq4gW6xlfeX47ISaJTDB_AWijxPjmzQCIgqY2ryYiifcbhoQhgv1071UK1tx9uY4XBq8DUocZh1ZjG32CO9LetudF6XC3Ps1aRVVFyRUKsFy05A9x9QboQJmQway_owBQA4VZUd0eTPSH2nozPV=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi8C2ld01GdI3Cohn1Af6TNF1_6JBfc165evnKH1PwwwbB1yofoYOiTddS_d4bnuSf1e7mXqxiAWhAT9OMslrkdzAKrA2uaWMnSKDcmtPaubD1IIeHZgopuL8REWY90ce4Hx7cIYuMLsN8KS-L0CwWWVxumGKQKVVwRyx1_PAsRsNNvGViDqxSSYZAA=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi8C2ld01GdI3Cohn1Af6TNF1_6JBfc165evnKH1PwwwbB1yofoYOiTddS_d4bnuSf1e7mXqxiAWhAT9OMslrkdzAKrA2uaWMnSKDcmtPaubD1IIeHZgopuL8REWY90ce4Hx7cIYuMLsN8KS-L0CwWWVxumGKQKVVwRyx1_PAsRsNNvGViDqxSSYZAA=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjleyeL9XDOt_7AsPYdyeuW4te0jhp6OCqeB7kK8FSpjGyY1ecFc9j47N-ZExDKOhoskjRDuqoZPywqG9OS4q50YyBxhkxiuGPct2Vzz3Djp4ovLRMOv5042QtOZNe0TT5A4DDyi7iaKP-NlJASajhBfnPs7rxqU4H2YrSSYQCf3i5KuA6Smjw7KBHK=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjleyeL9XDOt_7AsPYdyeuW4te0jhp6OCqeB7kK8FSpjGyY1ecFc9j47N-ZExDKOhoskjRDuqoZPywqG9OS4q50YyBxhkxiuGPct2Vzz3Djp4ovLRMOv5042QtOZNe0TT5A4DDyi7iaKP-NlJASajhBfnPs7rxqU4H2YrSSYQCf3i5KuA6Smjw7KBHK=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhn_aRY4z792yA_aYKtWlV8pk-_3FNa2sCM0ZUwlqFYEegXCAWb9NnNDNToqleiywm6C9GD35_uJghEBcJPM51JnqFD4K3W62OfRwA98XrngRrosZr5FjjnG7V24cn7pyLT_zTxh3Qwiy_6VqGr15LS5qsVMqJ_tWGPYr6FUyEA-XazC0JuyLqf1UcD=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhn_aRY4z792yA_aYKtWlV8pk-_3FNa2sCM0ZUwlqFYEegXCAWb9NnNDNToqleiywm6C9GD35_uJghEBcJPM51JnqFD4K3W62OfRwA98XrngRrosZr5FjjnG7V24cn7pyLT_zTxh3Qwiy_6VqGr15LS5qsVMqJ_tWGPYr6FUyEA-XazC0JuyLqf1UcD=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjOrZWlW4kMBksycTYT9V6CnCav-pvR_tu01PMS6qWtu8nDOQjdWOyuVchLJ1P7lGcpJJgqgaR9FpEXX-oJHwYu6L91IZC2nL1v-g93ZcJgLvVvwXBwL4rH1kR7ttbrsby6DLq3OqnmjCIOiwm7SJvYN-beh7T8JaANU_wXz3B1eg8o_ma9k30qYS3z=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjOrZWlW4kMBksycTYT9V6CnCav-pvR_tu01PMS6qWtu8nDOQjdWOyuVchLJ1P7lGcpJJgqgaR9FpEXX-oJHwYu6L91IZC2nL1v-g93ZcJgLvVvwXBwL4rH1kR7ttbrsby6DLq3OqnmjCIOiwm7SJvYN-beh7T8JaANU_wXz3B1eg8o_ma9k30qYS3z=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Andsin teada, et ei saa osaleda enam, pakkusin talle siiralt häid ideid. Nagu näete, ta ikka veel tahtis minuga uut stseeni teha. :D Pange tähele vestluste kellaaega. Kohe pärast seda tegi Susanna postituse ka feissi, et otsib uut inimest.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p> Peamised põhjused, miks ma enam ta filmis kaasa ei teinud: </p><p></p><ol style="text-align: left;"><li>Ema ja õde ütlesid mulle, et lõpetagu ma endaga manipuleerida laskmine ja tulgu ma ära filmist (väga õigustatult, nad nägid ju asja kõrvalt).</li><li>Pidev seksistseenide pealepressimine. Pakkusin dublanti - Susannale ei sobinud, et minu asemel suudleb ta kedagi teist. Pakkusin, et las mina suudlen Edgarit, et Edgar on Susanna dublant - ei sobinud ka see. Pakkusin, et teeme nö läbi õhu - ei sobinud ka see ega üldse miski. Aina jutt, et "sa oled piisavalt julge, sa pead, me muudame maailma" jne. Pealegi pärast isegi seda üht amelemise stseeni, mida ma sundisin end kaasa tegema, teatas Susanna, et see oli halb, tuleb teha uuesti. </li><li><b>OHTLIK</b>! Susannal oli hunnikute kaupa ohtlikke stseene varuks ning kui rääkisin, et ma ei saa enda ohutuse huvides kõike seda kaasa teha, paistis ta näiliselt mõistvat, kuni stseenis pidin ikkagi terariistale liiga lähedal olema; üle tule hüppama; hauda visatud saama ja mullaga näkku. Teate kui ebameeldiv on hauas mullatolmuga näkku saada? Ma ei kujutanud ette, et see nii jube on! Ma tegin reaalselt need stseenid hambad ristis ära talle vastu tulles, kuid kuuldes, mis stseenid filmis veel edasi tulevad (nt meid maetakse maha ja peame mulla alt välja ronima - wtf, see on ju eluohtlik!), ja olles näinud, kuidas ta ei arvesta minu ohutuse tagamise nõuetega (sest ta vist siiralt oli nii loll, et ei mõistnud ohtu), ei saanud ma riskida. Nt me pidime keset põlevat pentagrammi seisma. See suits seal sees, mida sisse hingad ja kuidas see köhima ning minestama ajab, on jälle kujuteldamatu. Sain kõrvetada üle tule hüpates, sain haiget. Susannal polnud mitte mingit turvalisust tagatud peale väidetavate tulekustutite majas ning peale jutu, et "mina olin ju kõrval, kui sinuga oleks midagi juhtunud". Jap, et ma nagu hingan suitsu sisse, minestan sinna keset tuld ära ja siis tuleb toob ta majast tulekustuti, et mind kustutama hakata? Enne äkki kannab romantiliselt kätel? Kuna ta selle tõsisest ohust aru ei saanud, kiirabi või päästemeeskonda võtetele kõrvale ei kavatsenudki hankida, sest "jaanipäeval ju inimesed on ka lõkke ääres", siis sain aru, et miski ei parane. Rääkimata sellest, et stseenid tegin ma ära pooleldi haigena, sest "see film on nii oluline, me ei saa edasi lükata neid!" Oleks siis, et inimene võtab kuulda või mõtleb läbi. Aga kuna ta ei suuda ise ka üldse kohe neid ohte tajuda ("see pole midagi ju"), siis oleks palju oodatud, et ta midagi ette võtab.</li><li>Kui ta juba avaldas vastu minu tahtmist minust pesupildid meedias, avas reaalselt mu silmad tema enda õigustus kuskil meedias hiljem: "<b>Helenil ju on varem ka tehtud pesupildid, miks ma siis nii halb olen kui ma ka temast selliseid ilmuda lasen vastu ta tahtmist</b>". Selle õigustuse peale oli mul ilmselge, et minu piiridest sõidab ta tankiga üle ka edaspidi. Mis krdi loogika see on? Et kui mulle meeldib nt abikaasaga voodirõõme nautida, siis järelikult võib igaüks mind panna? <b>Sellise loogikaga inimest sõbrannaks võtta on hullumeelne.</b></li></ol><div><b><a href="https://elu.ohtuleht.ee/1039824/helen-kopp-loobub-rollist-susanna-leedi-filmis-olen-oma-lapsele-ema-ega-saa-lubada-et-votete-parast-surma-saan" target="_blank">Õhtulehe lugu on siin.</a> </b>Ma ei tea, kas näete seda või ei, aga seal pm sama jutt, et loobusin, kuna roll on ohtlik, Susanna kasutas mind pesustseenide tegemiseks ära ning mu lähedased palusid lõpetada. Pange tähele kellaajast, et uudis ilmus pärast seda, kui Susannale olin teatanud, et ma loobun. Kuna mind oli ta meediasse vedanud pesupiltide ja jutuga uuest erootilisest filmist, oli mu soov ausalt jälgijatele teada anda, et mind ikkagi seal filmis ei tule, et inimesed ei jääks ootama.</div><div><br /></div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiyFWi9I4lCGJqWCzXwAYPeq_xsbtG4lQ6RPdcp2dornZot2tWkPr7CVWnGSszu-d04ceL7W6pv2jNEVqRVwCxPHxrHgl1qFS0-WC4ur9whRfJOqZF18l1JuyAAt4yo5jVOQZChiZAvmAfP9TVFaa2sDzdkSPCsVmwAbE_-8E0RBrCKsfzy5oPDN7mL=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiyFWi9I4lCGJqWCzXwAYPeq_xsbtG4lQ6RPdcp2dornZot2tWkPr7CVWnGSszu-d04ceL7W6pv2jNEVqRVwCxPHxrHgl1qFS0-WC4ur9whRfJOqZF18l1JuyAAt4yo5jVOQZChiZAvmAfP9TVFaa2sDzdkSPCsVmwAbE_-8E0RBrCKsfzy5oPDN7mL=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEie9iQ-3T5FUK6TZGxb3B7nhEesN9d2_wntFNkVixf76zcmWF8GB_y3j8Pp7tjE8w2Uk8pyqwDRPzfmFDNPXUp0D2owjp7FYjtIaTPK4szfIQ-vFDafjYuQHvAijuiStzHI12tBBZzgj7yTaczR2E8iDCQL4jDReJe1ToJl6tmCu9c8ljgw73Sowo9W=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEie9iQ-3T5FUK6TZGxb3B7nhEesN9d2_wntFNkVixf76zcmWF8GB_y3j8Pp7tjE8w2Uk8pyqwDRPzfmFDNPXUp0D2owjp7FYjtIaTPK4szfIQ-vFDafjYuQHvAijuiStzHI12tBBZzgj7yTaczR2E8iDCQL4jDReJe1ToJl6tmCu9c8ljgw73Sowo9W=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhd16YazoOA8R1zeEeU7p9pmlXwCkyurVjqslseT2GEHjjvdA8A8xgVqxs9Ph-VVmp9CHIzDdrVUhs3rBmU0Yje7nkFhIu3bsfPJ9HJj3kCAoOfeD4prVobI_RO4DxYq53296wS5Tz4TK48H5UAscasXPWe2i-E6Gnn0mlDVnJAs6OUb74k2vO9REqF=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhd16YazoOA8R1zeEeU7p9pmlXwCkyurVjqslseT2GEHjjvdA8A8xgVqxs9Ph-VVmp9CHIzDdrVUhs3rBmU0Yje7nkFhIu3bsfPJ9HJj3kCAoOfeD4prVobI_RO4DxYq53296wS5Tz4TK48H5UAscasXPWe2i-E6Gnn0mlDVnJAs6OUb74k2vO9REqF=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh6nCr6jrlZbTqMgeKFtdYJrxPQ8g1NE6UFIj82sO3zmTf930_6jKYQzsmn1PPACiQ2TA8YQUcqW8L1B-zNbvT7zTFr7UqWxfpfyHEq0n0u2ahEBHwwVvLynGmhKIpHxVcRomlKinFcn9SOoP_1jWsroS--_Io0yPN5HXJghLn-d7rxC1JuCFIMTiY4=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh6nCr6jrlZbTqMgeKFtdYJrxPQ8g1NE6UFIj82sO3zmTf930_6jKYQzsmn1PPACiQ2TA8YQUcqW8L1B-zNbvT7zTFr7UqWxfpfyHEq0n0u2ahEBHwwVvLynGmhKIpHxVcRomlKinFcn9SOoP_1jWsroS--_Io0yPN5HXJghLn-d7rxC1JuCFIMTiY4=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLk7HW6BNhe3Qgi0ZLGoG-tz5NELXAgeQaO54tSG1cG1CFlJEc3XsLqQhtnWbidWL5YW5EeZBNgvp-CHKHlYYhj70i5VbvPoQOhZvPnxHroJQ7mCzRxcSUv2Ftu_yZM1nQRdFmhgpFOw9EW91Lt0r35S6jBFfBLpvRwmOV5t9F3rjHxpNTR_UpGqCp=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLk7HW6BNhe3Qgi0ZLGoG-tz5NELXAgeQaO54tSG1cG1CFlJEc3XsLqQhtnWbidWL5YW5EeZBNgvp-CHKHlYYhj70i5VbvPoQOhZvPnxHroJQ7mCzRxcSUv2Ftu_yZM1nQRdFmhgpFOw9EW91Lt0r35S6jBFfBLpvRwmOV5t9F3rjHxpNTR_UpGqCp=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj80II90oBGqGeqT3Splxk_QH5mStAr3FwucJONKTGdMWHJhdD8IYBgyp1oThyS_ECDlKTGKPXw1puDoNYHFdnHg25IQFXgvC0VgwV4jFcjj_sHAJDrWsmbZGdGtdD7b6dAtnuK8KM2V0HkEDM-aZbuhTPUJRLjcqvTxaxbbdAX0B5hKwehp8MKCfEp=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj80II90oBGqGeqT3Splxk_QH5mStAr3FwucJONKTGdMWHJhdD8IYBgyp1oThyS_ECDlKTGKPXw1puDoNYHFdnHg25IQFXgvC0VgwV4jFcjj_sHAJDrWsmbZGdGtdD7b6dAtnuK8KM2V0HkEDM-aZbuhTPUJRLjcqvTxaxbbdAX0B5hKwehp8MKCfEp=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEikf8mEdSXv80N7RmENWWYsvQhUhAgnGxufvFzARjsuCTTQRVN3uzlyUyeLXllEh4MG83aJAARjC7HVBcd5SvpUFEhBYavT8LNiwxGVbIkN0PWkQ5A22WyIZDdqj70PAemZIfCIyw69s6NP7F4Aqt0yJD_M_jO598Qdchs5IVkaRSq9mQtQbSVIPkgf=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEikf8mEdSXv80N7RmENWWYsvQhUhAgnGxufvFzARjsuCTTQRVN3uzlyUyeLXllEh4MG83aJAARjC7HVBcd5SvpUFEhBYavT8LNiwxGVbIkN0PWkQ5A22WyIZDdqj70PAemZIfCIyw69s6NP7F4Aqt0yJD_M_jO598Qdchs5IVkaRSq9mQtQbSVIPkgf=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhzIXUAx5hvX8-pK_Bo3NKEJYkwq3--y0aY2A1stUlZRBgDNbCaqj-epiY46DIw2acshieWifDvw9ZOJitOABb6X7e_dTMs3kiZ0CNEVycutKbMN0_ntgkPSv3oicnicy6aGkT0YNtDI-31p1artup4GXmYGEAfnsgjlnlq3Mq4zIYRuYfMOOO2qz3l=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhzIXUAx5hvX8-pK_Bo3NKEJYkwq3--y0aY2A1stUlZRBgDNbCaqj-epiY46DIw2acshieWifDvw9ZOJitOABb6X7e_dTMs3kiZ0CNEVycutKbMN0_ntgkPSv3oicnicy6aGkT0YNtDI-31p1artup4GXmYGEAfnsgjlnlq3Mq4zIYRuYfMOOO2qz3l=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj3nO3QE1r2jBWfRHPbMOac562CubiRzi54kM8l9Jx0ONHov8not2IguiA42hUA_wYn35-xgjasXKTC-8gRNeNwfqViW7ptsRCdIorC0QgSs9ZZWTVvdwWRl3-LmgL49SRTzOYIexQisbAtjQYe5kF4Au6wt2ij_mfGuBCBDLFy-SRsHWuxQSb8J4nf=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj3nO3QE1r2jBWfRHPbMOac562CubiRzi54kM8l9Jx0ONHov8not2IguiA42hUA_wYn35-xgjasXKTC-8gRNeNwfqViW7ptsRCdIorC0QgSs9ZZWTVvdwWRl3-LmgL49SRTzOYIexQisbAtjQYe5kF4Au6wt2ij_mfGuBCBDLFy-SRsHWuxQSb8J4nf=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEie9nL8NYpoLjkyGv0s9FYEPQimsGUHQRxdwFaMmWMS5iZcplPdu0OO393fiKyt_GROujdN_WnVoQVJ1LXqMR1luyCZixThgZ-nC85BIJ2P5WretBH7rHAkC0PKyPR4-GQzA6LLIfdr_2DzmrGhND4lG6zKZb6cdyaut-5eYTA07R6aFOEaOiMLqWhR=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEie9nL8NYpoLjkyGv0s9FYEPQimsGUHQRxdwFaMmWMS5iZcplPdu0OO393fiKyt_GROujdN_WnVoQVJ1LXqMR1luyCZixThgZ-nC85BIJ2P5WretBH7rHAkC0PKyPR4-GQzA6LLIfdr_2DzmrGhND4lG6zKZb6cdyaut-5eYTA07R6aFOEaOiMLqWhR=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEixUEZJxnEhUXqpd0xkzfjwvn7_1oQs_mi2i9zXSmOBdqIoJjH4ODPkwH9B707Ipwl6jgTh5bhg2OR-226JZuhd8UqCHDmhlCzLa-B1Wly9MUOBUnc9lrzg63Go5IHqdOKN7Cp4cX68ZDd10UPkAfFe2oCkHuo1XKkHQZrU_sWMEpM6UMREHH4NNpeP=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEixUEZJxnEhUXqpd0xkzfjwvn7_1oQs_mi2i9zXSmOBdqIoJjH4ODPkwH9B707Ipwl6jgTh5bhg2OR-226JZuhd8UqCHDmhlCzLa-B1Wly9MUOBUnc9lrzg63Go5IHqdOKN7Cp4cX68ZDd10UPkAfFe2oCkHuo1XKkHQZrU_sWMEpM6UMREHH4NNpeP=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Püüdsin talle selgeks teha, et film oli ohtlik!</td></tr></tbody></table><br /><p>Nii, loobusin filmist, tore! Aga kusjuures selle peale läks ta täitsa hulluks ära. <b>Ma tõsiselt ei arvanud, et selline väike asi nagu minu filmist loobumine paneb talle tõsise põntsu</b>. </p><p>Ta võttis mu filmist loobumise teate peale ise ühendust mitmete ajakirjanikega eri väljaannetes, et väga mitmes erinevas meediaportaalis kiskuda mind mingisse <i>feud'</i>i, rääkides, kuidas meie sõprus (?! ma ei saanud siis küll aru, kuidas minu filmist väljaminek mingi sõprust mõjutama peaks) on täiesti läbi ja kuidas ma olen teda ära kasutanud ja lõin noa selga ja valetan. Kõik see tuli mulle suure üllatusena. No okei, mõtlesin, et las elab end siis meedias välja. Igatahes jõudsin selgusele, et kui <b>tema leiab, et tema filmis mitte osalemine on tema sõber mitte olemine, siis on see tema soov ja respekteerin seda. </b>Igatahes jah, sõpruse hind oli filmis osalemine ehk siis - talle oli oluline vaid minu tähesära, mille najal tähelepanu saada. Pärast seda neljandas punktis toodud infot (kui sain aru, et ta oli mind ära kasutanud meelega, pesupildid ei ilmunud kogemata), olin väga šokeeritud, kuna ta oli mulle alati korrutanud, et ei taha mulle halba, aga siis teeb nii. Võtsin temaga ühendust ja küsisin. <a href="https://elu24.postimees.ee/7306094/pesupildid-ja-armukadedus-ajasid-sobrannad-helen-kopu-ja-susanna-smanjovi-tulli" target="_blank">Elu24 uudis, kuidas me oleme tülis.</a> Ilmus 3. august 2021. Btw, minge vaadake üht ülemist kuvatõmmist, kus Susanna kinnitab mu jutule, et meedias pesupilte ei ilmu. Samamoodi meeldetuletus, et võttele sõites rääkis ta mulle ja Edgarile, et pilte tehakse meie tarbeks ning meedias need ei ilmu, et ta suhtleb ja on suhelnud ajakirjanikega.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhmatQSWWheU8JjG_QK8bUu_lljmiGBCWrkqe3c62jW019OyVWfEkz0axafKVfhGX62-b8uSBnkKpuRna2TcAajAJ6izUk53PkeLlUoUhiH97rkuJsUZwlziNi1CQ0ocjzdLkSOTfEckoDUQ0rRgHi5CXQWvIPvHtVgwq_83Din7ZnczsIlwimHcP-G=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhmatQSWWheU8JjG_QK8bUu_lljmiGBCWrkqe3c62jW019OyVWfEkz0axafKVfhGX62-b8uSBnkKpuRna2TcAajAJ6izUk53PkeLlUoUhiH97rkuJsUZwlziNi1CQ0ocjzdLkSOTfEckoDUQ0rRgHi5CXQWvIPvHtVgwq_83Din7ZnczsIlwimHcP-G=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjm5O-0JutNe5d63_xrItUacO067ocf6z6lMhMq53zrJzItXa12MB-51-Odma68PKg6pkXFXFfGiH6SM2i9kdUGK1GPg8hO6mirCjlavFVHstvUZhUW4tvMSQVXCnBumEh-JoSrCiv_Ipg1fUgNe_i65oJSmoz8-qXGyVRZulxMjPlgmoSNeGYTIsKB=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjm5O-0JutNe5d63_xrItUacO067ocf6z6lMhMq53zrJzItXa12MB-51-Odma68PKg6pkXFXFfGiH6SM2i9kdUGK1GPg8hO6mirCjlavFVHstvUZhUW4tvMSQVXCnBumEh-JoSrCiv_Ipg1fUgNe_i65oJSmoz8-qXGyVRZulxMjPlgmoSNeGYTIsKB=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEixH3BdLbLjsW6DT7YkqLrojtEQpkQ8o7BDVamFrb7__aCfklvBbJ_w8-ZFY3W-JgfNZDEKlHhhVCTHBSfHq9jdW_ny8EOaMqWS82cnSgnJYrykBK3XCOcJQ8x8P1NDSi1VA6yVoMnF-F5IE0ppJ7zOOzQbxEes8xZfm1lEDHnfhC7-z5GQSLSbwFyC=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEixH3BdLbLjsW6DT7YkqLrojtEQpkQ8o7BDVamFrb7__aCfklvBbJ_w8-ZFY3W-JgfNZDEKlHhhVCTHBSfHq9jdW_ny8EOaMqWS82cnSgnJYrykBK3XCOcJQ8x8P1NDSi1VA6yVoMnF-F5IE0ppJ7zOOzQbxEes8xZfm1lEDHnfhC7-z5GQSLSbwFyC=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgKlv5O6KJsI50Dj-B5Ez_eZi1xvxAwXzAmyIlsCLr5qpqQHYDEu2_d3AyQkUAe1H0xdVd-Wfo32oWq7YkxM2eH5eo24IToKhqegRf3VYkLZFc6SZm6OVZm3gbvifArcefohJKcowhmYxD_FRAtOeqqYt41CuoJQY2IqJT4DuycVAY6b1Rao6bH1h23=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgKlv5O6KJsI50Dj-B5Ez_eZi1xvxAwXzAmyIlsCLr5qpqQHYDEu2_d3AyQkUAe1H0xdVd-Wfo32oWq7YkxM2eH5eo24IToKhqegRf3VYkLZFc6SZm6OVZm3gbvifArcefohJKcowhmYxD_FRAtOeqqYt41CuoJQY2IqJT4DuycVAY6b1Rao6bH1h23=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhgnqsHqZQy5C-TTkGZQyJshe5rs0GlgjSrvQMDnWz4qCBwwCdyo1gkjp_OQAoc6xZwJRFcBaHFixQJLLT_zlx-vuWKIyUBNmRzblYPv2JhQq8ukp7ltAZqZU1GGcACThaiO9fGOHW-KBucN57ii8vj-BU8exxMGrEH2QMW5vB1nvfJlApF7bVxXNuE=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhgnqsHqZQy5C-TTkGZQyJshe5rs0GlgjSrvQMDnWz4qCBwwCdyo1gkjp_OQAoc6xZwJRFcBaHFixQJLLT_zlx-vuWKIyUBNmRzblYPv2JhQq8ukp7ltAZqZU1GGcACThaiO9fGOHW-KBucN57ii8vj-BU8exxMGrEH2QMW5vB1nvfJlApF7bVxXNuE=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhJmQGtzUgdC6k4YybNNk26ZOqKFKO2oQNhxKC8fu9q1dzGc9gL6cYcIWv0Sh4EyKj57WLETFR95SzDCsAwvYCcpP4YD-SX8utq4dD3WMeJDfwTk2wjJycFgLQnl0BrpREu5N3M3t9FN1IrjuLHRKGkcn9v26SsPONCP6nd4JCStwcC-gWIB3AgSEmC=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhJmQGtzUgdC6k4YybNNk26ZOqKFKO2oQNhxKC8fu9q1dzGc9gL6cYcIWv0Sh4EyKj57WLETFR95SzDCsAwvYCcpP4YD-SX8utq4dD3WMeJDfwTk2wjJycFgLQnl0BrpREu5N3M3t9FN1IrjuLHRKGkcn9v26SsPONCP6nd4JCStwcC-gWIB3AgSEmC=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjU9-OkWO1s8lglIrcV-Q43C3xRY7s9FeSjmWCcmfGr2QpplK5f6MMeJwL74yLMaI2TcX2NCT_R7IkqzTbrqT4rrfZB1tro5v7Hl-9tKcMvwjmbDpwaIlq7SDBydD08QiNY944oqf0ObKoMEANKTby2Yx1d3A1ox1FAdtCLHNOKlRF0ll_37tEUF8eQ=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjU9-OkWO1s8lglIrcV-Q43C3xRY7s9FeSjmWCcmfGr2QpplK5f6MMeJwL74yLMaI2TcX2NCT_R7IkqzTbrqT4rrfZB1tro5v7Hl-9tKcMvwjmbDpwaIlq7SDBydD08QiNY944oqf0ObKoMEANKTby2Yx1d3A1ox1FAdtCLHNOKlRF0ll_37tEUF8eQ=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjfctb6ww_XX-vLm0caHjCWEHJO6cW1jFpM34wbc33d9SYlrjp0eXPh5BOJLT38Ma71sQrUhVHZ7xi8pgtWVii1sdvEysxtZsSfeQpJQMpdTOLTm2zTnyMj5lNR0qasTFg1N3_PrmVtTwXbq6mGhjHlEZdBCzYzsQppNd_9jbCCFloSLSnQsYZHwNX6=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjfctb6ww_XX-vLm0caHjCWEHJO6cW1jFpM34wbc33d9SYlrjp0eXPh5BOJLT38Ma71sQrUhVHZ7xi8pgtWVii1sdvEysxtZsSfeQpJQMpdTOLTm2zTnyMj5lNR0qasTFg1N3_PrmVtTwXbq6mGhjHlEZdBCzYzsQppNd_9jbCCFloSLSnQsYZHwNX6=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiahjoDGYOdf2BXJBdWdGNt27JzQE3qotb5HpCvIEsOgRWd5pAZfDBA-O18dWnrzu0th_4f8HlXsIdmVPvBlkftQ1o03rUxjZnJjupsgCwrT6zqioBnnGvPnUqOwpQjEp3GxSBbzhzqhyQzruzlmZMkahM1WsB05cfcKei3HU1qNyf4VUfTLmQo7wsU=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiahjoDGYOdf2BXJBdWdGNt27JzQE3qotb5HpCvIEsOgRWd5pAZfDBA-O18dWnrzu0th_4f8HlXsIdmVPvBlkftQ1o03rUxjZnJjupsgCwrT6zqioBnnGvPnUqOwpQjEp3GxSBbzhzqhyQzruzlmZMkahM1WsB05cfcKei3HU1qNyf4VUfTLmQo7wsU=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhWV_bVzSZL8jvFO1Oi1VSRn0WVs_IaN_244BWo_YP8WZ75SOIp9YcU2X4I_SvgeWGME3C4m8dqa-w0lpGLspaQgOR4F3eG8kV6Ejd0i_5smvt93csfpCPaqX9O6vjg8qzOGwz5nGCuL6RhposLDUtY9T2bN8pjtwZGVGzzxBmzeyxPTKLs3d_jmnov=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhWV_bVzSZL8jvFO1Oi1VSRn0WVs_IaN_244BWo_YP8WZ75SOIp9YcU2X4I_SvgeWGME3C4m8dqa-w0lpGLspaQgOR4F3eG8kV6Ejd0i_5smvt93csfpCPaqX9O6vjg8qzOGwz5nGCuL6RhposLDUtY9T2bN8pjtwZGVGzzxBmzeyxPTKLs3d_jmnov=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgHNzx82fkQUjJoIcB4ITb0cmJ09ZZvn8SW7QhodpOld4tv2PatYd8QVzRMAdoEdOoDf8C8K-O8CEYfk8VhYnv62MlNVAaVgeKfNNHNnV13B9XWadC7qo3wEwwyYKOkkDT81zkxmzu9DVB6gM9J4ETzBTdSe58i9DApCtMtBoXiK2TikKZCIgKLlr-x=s4224" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4224" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgHNzx82fkQUjJoIcB4ITb0cmJ09ZZvn8SW7QhodpOld4tv2PatYd8QVzRMAdoEdOoDf8C8K-O8CEYfk8VhYnv62MlNVAaVgeKfNNHNnV13B9XWadC7qo3wEwwyYKOkkDT81zkxmzu9DVB6gM9J4ETzBTdSe58i9DApCtMtBoXiK2TikKZCIgKLlr-x=s320" width="82" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhPUHTbyT7OKKHkKuAQzExK3qSBQwZfCmh0zRfu4-DyA0rz4E4ss-Yvg-g5f71mmS0XpZ3GMMycYbSTQGgkQJ98onuW46eaxZyojWME0XUy3I42AkB6x2f4z52dVqeOV8q7Qggc3VDFmQgFNOR8VpjVhQyHvRus0IfNygYTn4YmMrRBYBvqXypHiIps=s6108" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="6108" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhPUHTbyT7OKKHkKuAQzExK3qSBQwZfCmh0zRfu4-DyA0rz4E4ss-Yvg-g5f71mmS0XpZ3GMMycYbSTQGgkQJ98onuW46eaxZyojWME0XUy3I42AkB6x2f4z52dVqeOV8q7Qggc3VDFmQgFNOR8VpjVhQyHvRus0IfNygYTn4YmMrRBYBvqXypHiIps=s320" width="57" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAYaYolK8R7xKZrVvhhGHjJJR_IkxU_F9Dodb_3o4M-z-BFBE7Bm2v4SXZ8CnsfW07OLj1AN6kjAqdirCFhFltTFtDE5fnd-w-rBvGNu1OFPv0D4SvafA0vAUfo9NTrmyZsNFg1Ifd-5VO9-jMZN63h3H6IecerfdYAKubY1PFizfXE534LQ07tT8e=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAYaYolK8R7xKZrVvhhGHjJJR_IkxU_F9Dodb_3o4M-z-BFBE7Bm2v4SXZ8CnsfW07OLj1AN6kjAqdirCFhFltTFtDE5fnd-w-rBvGNu1OFPv0D4SvafA0vAUfo9NTrmyZsNFg1Ifd-5VO9-jMZN63h3H6IecerfdYAKubY1PFizfXE534LQ07tT8e=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiOSf07PJ9Z20TMz85r_poWTGDk5GYrbMfZs8aZvRmfR43JdD8mm-0j1efu1G1ONtfzMPOor79dhICI729aQfUnggG8y2sgo52yT4-nDLqlxhk8l3UXamuj21aA0L8p32_wvKEQ0mRDwfWCGLPBJrhttIQ1j-suVoQtQTuMT8UuAFO-LtWXJnIkoBAf=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiOSf07PJ9Z20TMz85r_poWTGDk5GYrbMfZs8aZvRmfR43JdD8mm-0j1efu1G1ONtfzMPOor79dhICI729aQfUnggG8y2sgo52yT4-nDLqlxhk8l3UXamuj21aA0L8p32_wvKEQ0mRDwfWCGLPBJrhttIQ1j-suVoQtQTuMT8UuAFO-LtWXJnIkoBAf=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj97hX6_FAH9geQedisyCfNcpWrtjFn5Tyol9mbDQ3-r_mj1GucI9lhGu0OFyAS4DCGP8oy9PjKBYuC73SS0Gi1ZLoH7YqShLpANFZ9sQlyukskLM7MdR48jgrdGes-bjKnD1_WfCvSt10mwIN0WpWcEPnKtNMtMDCHWf2GKzvw-75lCGSuNrDUv4Nt=s4734" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4734" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj97hX6_FAH9geQedisyCfNcpWrtjFn5Tyol9mbDQ3-r_mj1GucI9lhGu0OFyAS4DCGP8oy9PjKBYuC73SS0Gi1ZLoH7YqShLpANFZ9sQlyukskLM7MdR48jgrdGes-bjKnD1_WfCvSt10mwIN0WpWcEPnKtNMtMDCHWf2GKzvw-75lCGSuNrDUv4Nt=s320" width="73" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjulUTaL4bCyaBAbK7oQxCMfNi8Y52hG6wFr_Dva1rPk6JjzmHdu65arlk46WObAcbYeC9137tfn3RiV27ROZOtRelUoyuH3iWwZ_O29Gxi_zXpeibbW-xoYP4ZeaOccK9s_gNvxccb81yv2gnxFzE8m20-A7263AKHmu0TZDyN3wUAclJ5OsrcAAGI=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjulUTaL4bCyaBAbK7oQxCMfNi8Y52hG6wFr_Dva1rPk6JjzmHdu65arlk46WObAcbYeC9137tfn3RiV27ROZOtRelUoyuH3iWwZ_O29Gxi_zXpeibbW-xoYP4ZeaOccK9s_gNvxccb81yv2gnxFzE8m20-A7263AKHmu0TZDyN3wUAclJ5OsrcAAGI=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg01ejwdnI2ByD55C3loSLngF0Vm2KAn9FEBgkdydOcOgGSj1dKJV_OGY4PouY29CD7jWdwad2GzuJk01iYHm0yNH6yPdGkN7G0UUb2brbOg3NY5KlR-fqdmKW0hmQKQwX2YT6K6GaFDlGvcR7pqd0JBXgWkYQKEujD5o_7n4YcOqjbyLf5GiY4XW_Q=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg01ejwdnI2ByD55C3loSLngF0Vm2KAn9FEBgkdydOcOgGSj1dKJV_OGY4PouY29CD7jWdwad2GzuJk01iYHm0yNH6yPdGkN7G0UUb2brbOg3NY5KlR-fqdmKW0hmQKQwX2YT6K6GaFDlGvcR7pqd0JBXgWkYQKEujD5o_7n4YcOqjbyLf5GiY4XW_Q=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjE1GdETukPrKaWy1kEk13D6XC37MvwsPcneUv0OFAA9wtu-vcJSiW7-soiuGyLLpUj6BoPwPmL56nb2C4_N17syQND_h1E6yLYC_VkEc_5BlYHkJExt3U7bJydRp2OPEf3t4jx_8GP0IC2qi6vNj-hAlnFujkgmNnrUDQn0fiLwtUhc12d3W9DzYot=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjE1GdETukPrKaWy1kEk13D6XC37MvwsPcneUv0OFAA9wtu-vcJSiW7-soiuGyLLpUj6BoPwPmL56nb2C4_N17syQND_h1E6yLYC_VkEc_5BlYHkJExt3U7bJydRp2OPEf3t4jx_8GP0IC2qi6vNj-hAlnFujkgmNnrUDQn0fiLwtUhc12d3W9DzYot=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjjj3VkxAd8mqxumm7rcHjoKoWEa_7nst802wNuaUSSrvsVzvDdwRP9lSEwyQRgQPc1E5Kfj0x1wHgtzQfVQOJwjqI38GO0lRd_GaW_JJuePy_6vRPYJvOStXRhDLJf_W0a8jD7rlInz-zp2VcrcTbfJz8WmeR0FMZV3qxJ9WhoyH-hoMfaDWA3jWjv=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjjj3VkxAd8mqxumm7rcHjoKoWEa_7nst802wNuaUSSrvsVzvDdwRP9lSEwyQRgQPc1E5Kfj0x1wHgtzQfVQOJwjqI38GO0lRd_GaW_JJuePy_6vRPYJvOStXRhDLJf_W0a8jD7rlInz-zp2VcrcTbfJz8WmeR0FMZV3qxJ9WhoyH-hoMfaDWA3jWjv=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg_uzucNj6pBFLoUMnTQFfke30Gxq5FwW_2K_m4kbfp6HmfZ7EbPEoeDQ7cwqHssHpjeVzxqf1Ics4mfbfc5qorUEPEykf7l_fBFW6vtuiIZL88wcg9R4VnekCgyVWKu4u8wcEsCXm76hfkAFPZIC2qiRg594OY5xNyDv8j2lUAAAbQoM33L13ckcGe=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg_uzucNj6pBFLoUMnTQFfke30Gxq5FwW_2K_m4kbfp6HmfZ7EbPEoeDQ7cwqHssHpjeVzxqf1Ics4mfbfc5qorUEPEykf7l_fBFW6vtuiIZL88wcg9R4VnekCgyVWKu4u8wcEsCXm76hfkAFPZIC2qiRg594OY5xNyDv8j2lUAAAbQoM33L13ckcGe=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEih_K5AUzyYYgZj-K1UAE5gn6rd7-2E-XG5p6DFlog5zMBiRZp-Qz6AO6918Cs0EwF2mcFRTFXnf4uRu_yWGVrWl-DGhN0kamza5MXkB8Kl1PEVJu7SlpP2yhaobEL0mdKauTxPl39Ttxe8F8CdjzJejJQLoU_D3BiYlIKQjGy6hU7fqWUtnIBGbk8h=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEih_K5AUzyYYgZj-K1UAE5gn6rd7-2E-XG5p6DFlog5zMBiRZp-Qz6AO6918Cs0EwF2mcFRTFXnf4uRu_yWGVrWl-DGhN0kamza5MXkB8Kl1PEVJu7SlpP2yhaobEL0mdKauTxPl39Ttxe8F8CdjzJejJQLoU_D3BiYlIKQjGy6hU7fqWUtnIBGbk8h=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgouqt74Mf65mYS_4g88Zx8GSFrtaO4zR2ra-ugF9pc6gZU3yjUcqM91ft8-zXW0yV4frW6TyO-p1c8e98VoENHP-rAtqAVlTxum0DAu7KV81Bc5PZYrgx6gpPHOiiqB1A78_3_f9vzBfwEZemspNJOz9l4Ryurvkn4AcTV65gD6SH1bz87BY08xiaZ=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgouqt74Mf65mYS_4g88Zx8GSFrtaO4zR2ra-ugF9pc6gZU3yjUcqM91ft8-zXW0yV4frW6TyO-p1c8e98VoENHP-rAtqAVlTxum0DAu7KV81Bc5PZYrgx6gpPHOiiqB1A78_3_f9vzBfwEZemspNJOz9l4Ryurvkn4AcTV65gD6SH1bz87BY08xiaZ=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjggKQ03LioHxyPhjBhs5y73LMnOFeVZGOEaqrXy0z1K8Aj4PaoACjrK3YDdxy-f6BeehN-8j5BcEB_SZgOvMysOStln3vdey10dp-kEtg-oZZRcTSwxObAtI-Xscrz8DNX30UbgJOfYeJ8PK4Fg3Cy2u6jYcrOPES9YTxVyYLODyoNa4WhbPHidHQU=s3282" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3282" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjggKQ03LioHxyPhjBhs5y73LMnOFeVZGOEaqrXy0z1K8Aj4PaoACjrK3YDdxy-f6BeehN-8j5BcEB_SZgOvMysOStln3vdey10dp-kEtg-oZZRcTSwxObAtI-Xscrz8DNX30UbgJOfYeJ8PK4Fg3Cy2u6jYcrOPES9YTxVyYLODyoNa4WhbPHidHQU=s320" width="105" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh3DY9VwUysWxa89lTz4gExSz8DJmay6uHrbzyF2APO_zKY6qWDodSEEWgM_Dn-pAN1o1qTH_Do65bcI8XF2R6aBBak4p-oAoZVgXxUQ-bU5J8gJxXqIPCj_KVD-gsec1C0ZjNdXe-whZYtd8C_HxuOKWq011QwYK7RT7rK-59Eel0q2tCwUnEpq5mB=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh3DY9VwUysWxa89lTz4gExSz8DJmay6uHrbzyF2APO_zKY6qWDodSEEWgM_Dn-pAN1o1qTH_Do65bcI8XF2R6aBBak4p-oAoZVgXxUQ-bU5J8gJxXqIPCj_KVD-gsec1C0ZjNdXe-whZYtd8C_HxuOKWq011QwYK7RT7rK-59Eel0q2tCwUnEpq5mB=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhcoMgH5aWiDz1lM0__oYUswxkZss3thTReHJ-bMdcAmVzgSIveOe4G5atvinY6r-BOwT_y_gKcA0S0lAAhhL3XwBz75wol4Yak6CBVVAHmxP4E_lB9Ol9MJYxLHceuxDmOtjJtEGqCAYkgNs22WUgihyFwBia57tLiLRzlrj_9s02me7mTGJ0cHtun=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhcoMgH5aWiDz1lM0__oYUswxkZss3thTReHJ-bMdcAmVzgSIveOe4G5atvinY6r-BOwT_y_gKcA0S0lAAhhL3XwBz75wol4Yak6CBVVAHmxP4E_lB9Ol9MJYxLHceuxDmOtjJtEGqCAYkgNs22WUgihyFwBia57tLiLRzlrj_9s02me7mTGJ0cHtun=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjNmb6ToGyxI5ZtZqzj6y-elKqPJ2VWQe4TxX0dpJIrzFw2W7iYeRSTbLoKffb7xwdQLppGc0ogWjHV4L1Im3fo-qpMarynhT1gHS6GQ9XA-B8ibNBlbrApTCOJUHGJC32VBi3eMaQC__0TzmNs0PgEGecHbnBrZg8dY3oqgbYeA5Pz_sD9n1-j15Os=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjNmb6ToGyxI5ZtZqzj6y-elKqPJ2VWQe4TxX0dpJIrzFw2W7iYeRSTbLoKffb7xwdQLppGc0ogWjHV4L1Im3fo-qpMarynhT1gHS6GQ9XA-B8ibNBlbrApTCOJUHGJC32VBi3eMaQC__0TzmNs0PgEGecHbnBrZg8dY3oqgbYeA5Pz_sD9n1-j15Os=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEimnnRYrnkohcSV1u4SfvQNOscl43yTU6VBNGb4uEwQNMi1abYicJBdIc8b48jmibCU8NcV2uiqmMZXHsNSmWw5QKd9VSxixyS8LxJmFzMgkDV6Jl_mr239RvQR37LNIyr2tpNtopwU9kpL0z4T9HdeOU78srcaIJSxqBWTAJhHAZGtGTsPiL037Ra3=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEimnnRYrnkohcSV1u4SfvQNOscl43yTU6VBNGb4uEwQNMi1abYicJBdIc8b48jmibCU8NcV2uiqmMZXHsNSmWw5QKd9VSxixyS8LxJmFzMgkDV6Jl_mr239RvQR37LNIyr2tpNtopwU9kpL0z4T9HdeOU78srcaIJSxqBWTAJhHAZGtGTsPiL037Ra3=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhKpsdLuBKfcYb5cFsOv4gSWILc-RskHZ1325KaeDVz6Jjy8JIolYWBzuUU8HxjgdmL1MsrfvTEEd2r0-bainOV2qHS61rbLhetqehKXcRaq_-urb2e0srZ6z71XiUhEnvMqBmpNYWcwWpZAl_v0njTK_UnbpGGJSH94HaiOWWc9JcS1jEjQQ__18je=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhKpsdLuBKfcYb5cFsOv4gSWILc-RskHZ1325KaeDVz6Jjy8JIolYWBzuUU8HxjgdmL1MsrfvTEEd2r0-bainOV2qHS61rbLhetqehKXcRaq_-urb2e0srZ6z71XiUhEnvMqBmpNYWcwWpZAl_v0njTK_UnbpGGJSH94HaiOWWc9JcS1jEjQQ__18je=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siit näete vist ise juba. 1. Inimene keeldub mõistmast, et ta rollid on ohtlikud, mida olin üritanud talle AMMU selgeks teha. 2. Inimene on pahane, et andsin leebelt teada Õhtulehele, et filmist loobusin, aga ise sehkendas mind pesupiltidega uudisesse, ise lasi ajakirjanikel toota hunnikutes muud infot. Kontroll minu üle hakkas kaduma või mis :D</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Pärast loobumist pidime mina ja Edgar tema eelmist filmi "Rikutud hing. Viirus" minema vaatama HÖFFIl, mis ikkagi sai ju sõbralikult kenasti valmis ning mis sellesse uude filmi ei puutunudki. Btw, Edgar oli seal filmis ka palju tööd ära teinud alates kaameramehest kuni minu aitamiseni Carmeni hoidmises. </p><p>Susanna oli palunud mingi aeg meil kirjutada kiri oma filmilevitajale, et saada pääsmed. Edgari küsimusele filmipasside kohta tuli Susanna filmilevitajalt (Harly) vastus, et<b> Edgar sinna piletit ei saa, kuna ta olevat rikkunud Susanna ärilisi huve ja meedias filmist halba rääkinud</b>. 😅Ehh... Edgar pole seda teinud. Kuna tõele see info ei vastanud, küsis Edgar, kust selline segane info, toogu palun link või mingigi viide või ükskõik mida. Ei, vastati hoopis <b>peksmisähvardusega</b>:</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiqGRE0EKN0RgWjZHySlQyQQubvq9nxTTBeIwlir8aQy5xNXwzGD8ghvtr63kgYQGAO6MpxeJNjJoOnpKPNiwAz-IANqxNgZiW4uBILTDtXITG_-V8LS2KEkgYQTpSJIMIOYFdghQqNdkDz2A4tAAv5n2qvFEKibHjlG6h_2TZIT_Ob4j9rnPdpNvbI=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiqGRE0EKN0RgWjZHySlQyQQubvq9nxTTBeIwlir8aQy5xNXwzGD8ghvtr63kgYQGAO6MpxeJNjJoOnpKPNiwAz-IANqxNgZiW4uBILTDtXITG_-V8LS2KEkgYQTpSJIMIOYFdghQqNdkDz2A4tAAv5n2qvFEKibHjlG6h_2TZIT_Ob4j9rnPdpNvbI=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjMflj_nu9y207P_eJXaqNoI-qJJyPeTXIJ-j-oA5pj4l74NeanBo_MA1SFv13HL7tEkGZomDHFF7YuTUOnVbAwDxvVFE5oTT90898d4nIAKjSpxjfmVSkXg773ChC1kfSOpBId39T3-kKIdFrvDArhPrb-esFd3I4dJfhS1L7c4V5s-2Bqi1yy4z3b=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjMflj_nu9y207P_eJXaqNoI-qJJyPeTXIJ-j-oA5pj4l74NeanBo_MA1SFv13HL7tEkGZomDHFF7YuTUOnVbAwDxvVFE5oTT90898d4nIAKjSpxjfmVSkXg773ChC1kfSOpBId39T3-kKIdFrvDArhPrb-esFd3I4dJfhS1L7c4V5s-2Bqi1yy4z3b=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgIFG-1X6B2pI_6CZIG-tVabpMoNlwRYR6DStox5R1-0FQrFWlABFxhykiH3yUOORd6vdn7wQxokg0d6nVZ2K9_3rL5bftScLHjViw2vycEEex9ukaDljqpaCE3DxAEb71JCgpDRABPHPq-Y8sNUZn5RyA9ET25wO_oM-zWS2BxLVomJhDR2-OrEU2t=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgIFG-1X6B2pI_6CZIG-tVabpMoNlwRYR6DStox5R1-0FQrFWlABFxhykiH3yUOORd6vdn7wQxokg0d6nVZ2K9_3rL5bftScLHjViw2vycEEex9ukaDljqpaCE3DxAEb71JCgpDRABPHPq-Y8sNUZn5RyA9ET25wO_oM-zWS2BxLVomJhDR2-OrEU2t=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAcRIRHN7r71Hs6UQ2AvmpeVNFsCgG4G8VtgeTiwqkvpm4tWmCQBurlYKIJko2TuJTjOnhjKkVNB4n2m2FoWKBcA_kYu-cPUYU9QRX5moSBau5FI4A1nfe3MMMKFUmKOCk9Z5hSLQyDESAZ-8lNdxBbc9DD5zFEA2ITuxar-xgdvL_2SZUXS2LYp_e=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAcRIRHN7r71Hs6UQ2AvmpeVNFsCgG4G8VtgeTiwqkvpm4tWmCQBurlYKIJko2TuJTjOnhjKkVNB4n2m2FoWKBcA_kYu-cPUYU9QRX5moSBau5FI4A1nfe3MMMKFUmKOCk9Z5hSLQyDESAZ-8lNdxBbc9DD5zFEA2ITuxar-xgdvL_2SZUXS2LYp_e=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjREXcjVSmExRRRYYqpsMkZiOSLfwAoz6BSS6RRPvNWhJSog5f-2Yva8rIh2dJ9MsMfIH-IHHGrENPfWWl6HSLdO94fW3hgm7GNTZJnxPhSF9w5tAOL6fw6ANqLfUu1zvTE8eGjTlJ895Fbk1yW5DSJiCK_kOJ10YnVFwC-9GR1PFhBg7C_RL-HEE_5=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjREXcjVSmExRRRYYqpsMkZiOSLfwAoz6BSS6RRPvNWhJSog5f-2Yva8rIh2dJ9MsMfIH-IHHGrENPfWWl6HSLdO94fW3hgm7GNTZJnxPhSF9w5tAOL6fw6ANqLfUu1zvTE8eGjTlJ895Fbk1yW5DSJiCK_kOJ10YnVFwC-9GR1PFhBg7C_RL-HEE_5=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi53k4MDYbYhVyGp94yNy7x2q4LsxQJXweoBXqCvWOA4Oseo57yAwYAEmPa_o2FrrTzrcZ4GHb6WsB7zhlgYCtp3jplVuXXLqyUc-Tlz1oQVNkhqvwpBLUS6eRVNo-lQRkcuKo-HcYIaEDzaru1kgjo7IqVyGhZS7PZB09BkSJDEfWl1d-aTxz0NgHz=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi53k4MDYbYhVyGp94yNy7x2q4LsxQJXweoBXqCvWOA4Oseo57yAwYAEmPa_o2FrrTzrcZ4GHb6WsB7zhlgYCtp3jplVuXXLqyUc-Tlz1oQVNkhqvwpBLUS6eRVNo-lQRkcuKo-HcYIaEDzaru1kgjo7IqVyGhZS7PZB09BkSJDEfWl1d-aTxz0NgHz=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5NecUXQ9Tbknruv_In7UvJZ7hfP7YuqISmQftijo2gXF-5a8TryuJEGDlJ6GlyxKA-9osE7fEvaJySiViwjNSVpQ37Ll7E7rl0EcONF-9C245OU3OL_rLED33RpEbNbsJSm_iiDgWkasDYzwWkQXTUedPMBrVwOiof0EtYwifsya7vcxl_bD2bEW8=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5NecUXQ9Tbknruv_In7UvJZ7hfP7YuqISmQftijo2gXF-5a8TryuJEGDlJ6GlyxKA-9osE7fEvaJySiViwjNSVpQ37Ll7E7rl0EcONF-9C245OU3OL_rLED33RpEbNbsJSm_iiDgWkasDYzwWkQXTUedPMBrVwOiof0EtYwifsya7vcxl_bD2bEW8=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhZmBGXE0QMF4tm1J8V426yt1zxu2DK0_Rs98zUBkrCn8Ad5l-kfit3zMxpnxsqi0P6p_2hysXtULBs7thKanLZQNRAI97k0O5KAYZbAvradJI17QEqt3Tj9cwYBsy1EjHvVgiNdDoDVoRfO3gT0QDEe3a3tbe3sfNo5ghn6WxDLe1PLCAepuCAUXJs=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhZmBGXE0QMF4tm1J8V426yt1zxu2DK0_Rs98zUBkrCn8Ad5l-kfit3zMxpnxsqi0P6p_2hysXtULBs7thKanLZQNRAI97k0O5KAYZbAvradJI17QEqt3Tj9cwYBsy1EjHvVgiNdDoDVoRfO3gT0QDEe3a3tbe3sfNo5ghn6WxDLe1PLCAepuCAUXJs=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgHKzJENyZDK2XK-02yQpt6cU9ADImkArcOOfk2WuTd-IkAe_17lWKohMysQ4EKJtSEc6ZbWiGkRiaXeZKOmzDnfalHKPhCmcwc1PKW-LPu1qsiYScPJCLKkNQn9u9c1_27PWKohD9kaAF0hVYow_ytyZhgzciDHRZN6qoRPm0NRBawLPJ4A6bcf5dL=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgHKzJENyZDK2XK-02yQpt6cU9ADImkArcOOfk2WuTd-IkAe_17lWKohMysQ4EKJtSEc6ZbWiGkRiaXeZKOmzDnfalHKPhCmcwc1PKW-LPu1qsiYScPJCLKkNQn9u9c1_27PWKohD9kaAF0hVYow_ytyZhgzciDHRZN6qoRPm0NRBawLPJ4A6bcf5dL=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj5JwW8hHKMzJX-XkPOv26SGUP44-nelbdYOjOOvM6yzMRAqO2E-vvPRLC_aZqHsf8PfR4Ga-oGUJLozQhXuMXw_QUjnj_S0qrh1SSrZOBQCue6xm4fy7kIWs-HvZeID_UxYubbgzPyb-oVKxsTMhDCi0_vK5xyoSG2__ZhPpY0KiBvWA_s7UxBJlh0=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj5JwW8hHKMzJX-XkPOv26SGUP44-nelbdYOjOOvM6yzMRAqO2E-vvPRLC_aZqHsf8PfR4Ga-oGUJLozQhXuMXw_QUjnj_S0qrh1SSrZOBQCue6xm4fy7kIWs-HvZeID_UxYubbgzPyb-oVKxsTMhDCi0_vK5xyoSG2__ZhPpY0KiBvWA_s7UxBJlh0=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjN9qii7F1UHmpeq5sV29P567WZTXlHpOyn-XS5m_AUTt-fvZeij9MWW0vc_PFfRpyNrBKP1ukE2DAGN82_OBXy_Wdo-Uz-Y9_Z_6UdEzlpCSBbjZ4exH1WNUwjp8QHv6lO0QNam5aNzg_DVf0KLiiuvFHbIB1zMeafiW3jlwRkZjzAo3YfQVJrGbHF=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjN9qii7F1UHmpeq5sV29P567WZTXlHpOyn-XS5m_AUTt-fvZeij9MWW0vc_PFfRpyNrBKP1ukE2DAGN82_OBXy_Wdo-Uz-Y9_Z_6UdEzlpCSBbjZ4exH1WNUwjp8QHv6lO0QNam5aNzg_DVf0KLiiuvFHbIB1zMeafiW3jlwRkZjzAo3YfQVJrGbHF=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiMZ4SeNCITxFMJUXSCeLjUQtMB5dfv-ltQt2Aw_wlB648PIkpKMA3KtfFvobijTpRNSRC4xNapRnWKAVenEXe-ZPM9DdNZ1CPfM0wjwPB3F0zIHTb0I6QK8JEeEVYufT4thRmUplnA6mZHxsTZl7Hrh2mdTnvz1b-BNSQ_6CyLensnj-eqNhU-Vj4r=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiMZ4SeNCITxFMJUXSCeLjUQtMB5dfv-ltQt2Aw_wlB648PIkpKMA3KtfFvobijTpRNSRC4xNapRnWKAVenEXe-ZPM9DdNZ1CPfM0wjwPB3F0zIHTb0I6QK8JEeEVYufT4thRmUplnA6mZHxsTZl7Hrh2mdTnvz1b-BNSQ_6CyLensnj-eqNhU-Vj4r=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgcPMPmULfIc2Z50xbR9HoUF9TiSozTDE0TgOBhP9HAGhb5V_N57vT8wNHVnoOYv1ISsuZclFTcBJCUwonxFYWd3ByNzYcnDa2JrGVKC7G6owbHEs7qBSsQ6FHLTdoRW1_oOdsuDv1UUK8k6LfOcrQazESSHhlSEOKcCv0T_iF0rwDJocIW4SYoaEBg=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgcPMPmULfIc2Z50xbR9HoUF9TiSozTDE0TgOBhP9HAGhb5V_N57vT8wNHVnoOYv1ISsuZclFTcBJCUwonxFYWd3ByNzYcnDa2JrGVKC7G6owbHEs7qBSsQ6FHLTdoRW1_oOdsuDv1UUK8k6LfOcrQazESSHhlSEOKcCv0T_iF0rwDJocIW4SYoaEBg=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjZCOjtbJUuSL5ouYKVswAUWEGaGkVG3vCy7rmD2DxU6ff9JhQKJdg61Wplzq5jcMMFOYdz3R085EmPXZGQi2IO3iy8-CDM42RhYMB37ugtaQWYzgCn-IqMrJthgP-iN1hwGSAyIm-D-5iCRWK_pWyodwGOuDy19jR_UIH-xQ1BXK3NPIZjNlFoANxO=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjZCOjtbJUuSL5ouYKVswAUWEGaGkVG3vCy7rmD2DxU6ff9JhQKJdg61Wplzq5jcMMFOYdz3R085EmPXZGQi2IO3iy8-CDM42RhYMB37ugtaQWYzgCn-IqMrJthgP-iN1hwGSAyIm-D-5iCRWK_pWyodwGOuDy19jR_UIH-xQ1BXK3NPIZjNlFoANxO=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj8rcUT2lt8-8JsS35IC4lmM4F2Ho9B3sWogm-fP1FXIBFJTo81D4_Bv86ABa6pojgzHK1ngAckHdSkY05fqsQrXN9syDFL4mgIbAvYYylxaVjfknCjlUaUwu_hwx9EcNtretQRweMfjD9lsZ72eVaT_c3AuLhnR2L_DdqCdkT50oJcKBjf69QFHrTi=s3021" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3021" data-original-width="1080" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj8rcUT2lt8-8JsS35IC4lmM4F2Ho9B3sWogm-fP1FXIBFJTo81D4_Bv86ABa6pojgzHK1ngAckHdSkY05fqsQrXN9syDFL4mgIbAvYYylxaVjfknCjlUaUwu_hwx9EcNtretQRweMfjD9lsZ72eVaT_c3AuLhnR2L_DdqCdkT50oJcKBjf69QFHrTi=w143-h400" width="143" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">"Saate isikliku ja füüsilise meeldetuletuse, et Susanna oli vanasti Aleksei ja Rakvere venelased oskavad inimkehaga igasugu põnevaid asju teha."<br /><br /></td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p>Aga nagu mingis reklaamis, siis see pole veel kõik! Kui mina seda ähvardust nägin, leidsin, et <b>sellise moraaliga filmilevitaja filmis ma olla ei soovi</b>. Enne olin Susannale heatahtlikult lubanud, et kasutagu minu kujutist uues filmis nii palju kui tehtud sai, eksju, andsin talle ka tõsiseid soovitusi ohutuse tagamiseks edaspidi ja juhiseid näitlejate leidmiseks (no seda enam ma ei saanud aru, et ei osale filmis = ei ole ka sõber). Nüüd aga muutsin selle ära. Kirjutasin Susannale, et mitte kuidagi enam mind selle filmiga mitte siduda. No kuidas ma peaksingi lubama kasutada enda kujutist filmis, mille tootmist mu abikaasa aitas, kes nüüd sai peksmisähvarduse filmilevitajalt pluss mingid väärsüüdistused ka veel, et ta olevat filmi kahjustanud. 🤣 </p><p>Minu soovi peale mind mitte kasutada <b>Susanna tõmbus sigavihaseks </b>teatades, et ma pean kõik kinni maksma ja ta kaebab mind kohtusse. Vastasin, et no näeme siis kohtus. Püüdsin kuidagi talle ikka veel selgeks teha, et film oli mulle ohtlik, aga ta nagu ei saanud aru.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhzQBuFpngIHWFjB5VZ4J7oI27h_nvNDOiRxKsLBob-E4B0bBbGuICKThbI2KbLDhWSBqFIhgABSc7X8Y_Y62wrIqZwePWfME0UCaVc11AJiQsYQMZWCkla8v-tWOMxLlhik2Dgzac9o3h4aRh4Z0Nh-i66uukvvrdF1P6n6frYNgg0Yz7U_MwQ5WLQ=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhzQBuFpngIHWFjB5VZ4J7oI27h_nvNDOiRxKsLBob-E4B0bBbGuICKThbI2KbLDhWSBqFIhgABSc7X8Y_Y62wrIqZwePWfME0UCaVc11AJiQsYQMZWCkla8v-tWOMxLlhik2Dgzac9o3h4aRh4Z0Nh-i66uukvvrdF1P6n6frYNgg0Yz7U_MwQ5WLQ=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhIbs6Kk95ZfdlkY3MZj2rS0dwfZKmQkURsI-M1hodDU1IoZtJgoNjoQ_xbT6LbtUWANd35MobvcwfjAGSUs7UyyfyV7NLFBgSJi0I4wDWCD1ahYW0AHqelWt7j-c8nlS9e7n9P_bgg3A5dX6YBRgBHkOp9vreYjzYz5EKKjXCvQvQA__HgV_MLUsWu=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhIbs6Kk95ZfdlkY3MZj2rS0dwfZKmQkURsI-M1hodDU1IoZtJgoNjoQ_xbT6LbtUWANd35MobvcwfjAGSUs7UyyfyV7NLFBgSJi0I4wDWCD1ahYW0AHqelWt7j-c8nlS9e7n9P_bgg3A5dX6YBRgBHkOp9vreYjzYz5EKKjXCvQvQA__HgV_MLUsWu=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj4x_LI4qxn9PLVBEJz0C5exWPEL18j-w9OCDePCBmHM95cZII7vxGWFq_MQvs3heUlmLMo1rljc_wKuFYIlETl6SXRSFfdaJ5WaKdKU6Ra-n2F0hNd-Cl37ockDpx_K62slSNJ_UX7paLSgY1PptWXr7uMN-yT3Uq-V72VNgrlIaVXR8oMyV3iQvbi=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj4x_LI4qxn9PLVBEJz0C5exWPEL18j-w9OCDePCBmHM95cZII7vxGWFq_MQvs3heUlmLMo1rljc_wKuFYIlETl6SXRSFfdaJ5WaKdKU6Ra-n2F0hNd-Cl37ockDpx_K62slSNJ_UX7paLSgY1PptWXr7uMN-yT3Uq-V72VNgrlIaVXR8oMyV3iQvbi=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEicH1lL_v4wmiFamLWOJCKXnTyL77-LOVbHwQ_wuRTcDLGHpL16Xmp3F8KiYKOaED4ocsKxY66iaImGp9bNcyiq6rt1f0n7TTZuRuY30-QyihNteOMzaStEI1uuIBFNFg00WZ-iOCZx-E9PmwUWlPtOxXXADsaJrnp5ibKvarHq9gNW7Ih7NQKji9mp=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEicH1lL_v4wmiFamLWOJCKXnTyL77-LOVbHwQ_wuRTcDLGHpL16Xmp3F8KiYKOaED4ocsKxY66iaImGp9bNcyiq6rt1f0n7TTZuRuY30-QyihNteOMzaStEI1uuIBFNFg00WZ-iOCZx-E9PmwUWlPtOxXXADsaJrnp5ibKvarHq9gNW7Ih7NQKji9mp=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiOvCtmO_D0D7_NcbFFPgyfsyPxvMW63aknng7ZvGsPOB_v63LqIaiqbB4VMcfq0Msp-frVX7zAGWJhPXGjpPnab98sA4g_uR5or-oH7pIJmGGRE-FtM2pdwylrqB5n4oW9ULqM2LsO0d0mKZWNdvjThuiU4Uckc1lBQJEPpsBwzRQ7BXQfIh3JH4Sw=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiOvCtmO_D0D7_NcbFFPgyfsyPxvMW63aknng7ZvGsPOB_v63LqIaiqbB4VMcfq0Msp-frVX7zAGWJhPXGjpPnab98sA4g_uR5or-oH7pIJmGGRE-FtM2pdwylrqB5n4oW9ULqM2LsO0d0mKZWNdvjThuiU4Uckc1lBQJEPpsBwzRQ7BXQfIh3JH4Sw=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Noh, lihtsalt see, kuidas võtan oma eelmise loa tagasi.</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Mõistsin, et <b>mida rohkem ma end selgitan või asja siluda püüan, seda rohkem see sitt haisema hakkab ja tasub eemale hoida</b>. Sest btw, Susanna väitis veel, et tegelikult Harly kartis Edgarit ja seepärast ähvardas talle peksa anda. 🤣 Lisaks Harly ütles mingis meilis Edgarile, et Edgar olevat transnaist taga kiusanud (ei tasu vist öeldagi, et never pole Edgar seda teinud).🤦🏻♀️ Noh, see avas mu silmad Susanna pideva jutu peale, et teda vihatakse seepärast, et ta on trans. Ei, Susanna, kedagi ei koti, kas sa oled trans. Inimesed ei salli sind seepärast, et sa oled kuri. </p><p>Seega lõpetasin temaga suhtlemise ja enda selgitamise juba ammu, augustis.</p><p>Kuna ma Susannast hoidsin eemale, <b>tekkis tal jultumus mu ema ja õde hakata tüütama feissis</b>. Nad ilmselgelt blokkisid ta ära või olid <i>ignore</i>. <b>Siis hakkas Susanna Edgarile midagi kirjutama, aga ka tema ei teinud välja</b>. Siis <b>jõudis Susanna ringiga jälle mulle kirjutama</b>, aga ma ei lugenud läbigi, sest raudselt on seal jälle tekst, kuidas kõrgemalt poolt tema teab ette, kuidas mina oma elu pean elama.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRYX_h9cPcfACOFqiaVDm8Mfhy0vbHXH-enYm5nOUPEzijrUFvTXeUVR93-9LMPZ7qjKGQZdlyjeWoijWT6ylmGFzZLyi3U3kS43ayEsj3Zl7uHTVGh6FPnNskSEI7f0D_LYVCKWbUc9t8I1WYDwskn95ntPPeBgWI7-U7dOCVFf9uwlZekJ0ILMW-=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRYX_h9cPcfACOFqiaVDm8Mfhy0vbHXH-enYm5nOUPEzijrUFvTXeUVR93-9LMPZ7qjKGQZdlyjeWoijWT6ylmGFzZLyi3U3kS43ayEsj3Zl7uHTVGh6FPnNskSEI7f0D_LYVCKWbUc9t8I1WYDwskn95ntPPeBgWI7-U7dOCVFf9uwlZekJ0ILMW-=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhjUvHarfo-QPX4WX3jjYhjSIH9Lfhmi3fTFqfB7rJi6lkeCll9TZ6wfkrPWukaN5VXz15ynWYPWn_dxir53tY31xIBelahTfZWqxJyVlzNJ8qhYHk1mrVTcFg89QmV9n_yoMgGLkgRVV2pr7i2yaPRPHT9o2DoPfgg2H2xgOIBQZpJb4SRx-30Obte=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhjUvHarfo-QPX4WX3jjYhjSIH9Lfhmi3fTFqfB7rJi6lkeCll9TZ6wfkrPWukaN5VXz15ynWYPWn_dxir53tY31xIBelahTfZWqxJyVlzNJ8qhYHk1mrVTcFg89QmV9n_yoMgGLkgRVV2pr7i2yaPRPHT9o2DoPfgg2H2xgOIBQZpJb4SRx-30Obte=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg9lS65NeXW_q-z6qijO3sIoeQwRZCx1CzRC43_KFt0xeJVkfuLuoiWTYvFaDN7vt-X95JeITQ7SCRhkXbWU6vcxJva7MIgLQPVz3TtZcxJfCn4OpNoU_xnV2J2KbYBFKgVtvTdf0yW9ZK8FdY625MWCdLOCQkNGPXO3mDCjOe60u8NY1iw-lBUQIxO=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg9lS65NeXW_q-z6qijO3sIoeQwRZCx1CzRC43_KFt0xeJVkfuLuoiWTYvFaDN7vt-X95JeITQ7SCRhkXbWU6vcxJva7MIgLQPVz3TtZcxJfCn4OpNoU_xnV2J2KbYBFKgVtvTdf0yW9ZK8FdY625MWCdLOCQkNGPXO3mDCjOe60u8NY1iw-lBUQIxO=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhdWEqwMYUs-k3Vfp2XP_cYLBBVwHk-SJhOeD4Z_W0n9hm_6r39X4NeMXqLCATj6Kp1zs9MZkBbE0_yJbTitgOxDpBg4h3OdN4gj5SaFKk6qQWVElxefooLE2M8HJG6TFXK51k6YJ3xq0tROEzv5HvPi77227FidSVwHPEfl_wh8c9jIKazdJdRnbVq=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhdWEqwMYUs-k3Vfp2XP_cYLBBVwHk-SJhOeD4Z_W0n9hm_6r39X4NeMXqLCATj6Kp1zs9MZkBbE0_yJbTitgOxDpBg4h3OdN4gj5SaFKk6qQWVElxefooLE2M8HJG6TFXK51k6YJ3xq0tROEzv5HvPi77227FidSVwHPEfl_wh8c9jIKazdJdRnbVq=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi0GLrLVpzoJcqhzR2waFIAtschMDEdHv-QYWEKez08VngI7NAJavSA0psUi-iuRHQkUIEbpo-6x7P-8czCmGOuODR1rYFEauNHlxnrYHmXDPgz4Wf-0AGHSgBHG44liOolyp-MUGCxfi_QDYOTzUjoKR2Tmfg07a20KhZJgTypBSSnBo9B0_Jk1KMu=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi0GLrLVpzoJcqhzR2waFIAtschMDEdHv-QYWEKez08VngI7NAJavSA0psUi-iuRHQkUIEbpo-6x7P-8czCmGOuODR1rYFEauNHlxnrYHmXDPgz4Wf-0AGHSgBHG44liOolyp-MUGCxfi_QDYOTzUjoKR2Tmfg07a20KhZJgTypBSSnBo9B0_Jk1KMu=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhR0P1UXfHLJS6NyyDPD7aaC0I_UMboejHDXFWcg_JnS2CZYdPBOrTn4Pz04a4xSajIqkYOGFjzzKFwedR_D-Z1PDlNQ7IcJxoTXJI53Yb-AzW-Is9vO7BJH9CfEO8njn2s7wS2B2c05Oqy5aakWASmWL1GUSKQ-YIrbDnNtRphRqRHBldunGbZ6VCN=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhR0P1UXfHLJS6NyyDPD7aaC0I_UMboejHDXFWcg_JnS2CZYdPBOrTn4Pz04a4xSajIqkYOGFjzzKFwedR_D-Z1PDlNQ7IcJxoTXJI53Yb-AzW-Is9vO7BJH9CfEO8njn2s7wS2B2c05Oqy5aakWASmWL1GUSKQ-YIrbDnNtRphRqRHBldunGbZ6VCN=s320" width="148" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgfpRjjSFx2C3h5vjKNkUt0U3Fevi5MBi0313_b08XPnbBWmrk72F4Sukb97TS-n2Y7SjyWwZD4fPB51IYcFqxkK3UP1qAT8rCLose2imc-WGWaRQPeVmx9l6uxKRgRkLBLGjzAepeNlsr2Ym-XhT7PsupF-gibLZQD-OtnXmD4JP0Sb4McRlDm3hsl=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgfpRjjSFx2C3h5vjKNkUt0U3Fevi5MBi0313_b08XPnbBWmrk72F4Sukb97TS-n2Y7SjyWwZD4fPB51IYcFqxkK3UP1qAT8rCLose2imc-WGWaRQPeVmx9l6uxKRgRkLBLGjzAepeNlsr2Ym-XhT7PsupF-gibLZQD-OtnXmD4JP0Sb4McRlDm3hsl=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhe0O3VaowMBpCRo0MBh4Husg3NhgXJjdUY5zaJehbf2vTQQJXuC675S4iYCmbfF1ARk0Btipv4tkvwikr29kAH2Shbz-yLQkFxpcKVynzlBSflwx5WxbBCzRZyJ-XaCcrzRM6iYbTzpNAPmedYg8hSkgG5EpB1ZjLx_Dq8wfR9T-_E19s3c0PwOP_a=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhe0O3VaowMBpCRo0MBh4Husg3NhgXJjdUY5zaJehbf2vTQQJXuC675S4iYCmbfF1ARk0Btipv4tkvwikr29kAH2Shbz-yLQkFxpcKVynzlBSflwx5WxbBCzRZyJ-XaCcrzRM6iYbTzpNAPmedYg8hSkgG5EpB1ZjLx_Dq8wfR9T-_E19s3c0PwOP_a=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hoidsin eemale. Lootsin, et mõned kuud eemale hoides saan end koguda ja päästa sellest terrorist. Ma ei lugenud too aeg enam ta viimaseid kirju läbi, aga näete - seal oligi ju täitsa ähvardus sees. wtf :D</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Ju ei saanud ta oma loodetud tähelepanu <b>ühegi mu lähedase poolt, mis ajendas teda avalikult huvitavaid postitusi genereerima minust ja Edgarist</b>. Seega ta ei suutnud mitte kuidagi aktsepteerida fakti, et ma temaga ei suhtle enam ning ta hakkas aina enam minu ahistava jälitamisega tegelema, jälgides mu postitusi ning mõeldes aina uusi valesid välja, et hoida endal tähelepanu. Mulle saadeti tema jura, kus oli kokkuvõtvalt umbes selliseid asju:</p><p>"Helen on väga halb näitleja, loobusin tema kasutamisest oma filmis. Helen ja Edgar on väga valelikud. Helen ja Edgar kasutasid mind ära, et kuulsust saada. Helen ja Edgar kasutasid mind ära kõiges! Nad on väga paljudele halba teinud! Nad kasutasid mind ära, et mina Carmenit hoiaks. Ma igatsen Carmenit, aga nad ei luba mul teda näha enam! Lapse hing nutab, sest mul ei lubata teda näha! Nad on väga tänamatud! Minu ainus viga oli, et armusin Helenisse ära, aga olin pime!"</p><p>Toon mõned neist siin välja, mis ma üles leidsin sellest, mis mulle saadetud on, aga kõike kahjuks ei leidnud. Tal oli neid hulga veel.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhkW4BRD0nax_nZybrBIwwCx6uC4tPGPOcWWiw1evGB50j-nkPTJ-gfGjAwco8O686XO-KMRmgBxQfEptqLC6M5Fo-BCdMZChaxNV-f9Ez4OA2GNyqTXYXpuFY6KLlJePZNFIyFunOBrYgnuwTMShhE8mfO2AB1w-XxOG4o_zqWIrqNSfCNImHmGdZn=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhkW4BRD0nax_nZybrBIwwCx6uC4tPGPOcWWiw1evGB50j-nkPTJ-gfGjAwco8O686XO-KMRmgBxQfEptqLC6M5Fo-BCdMZChaxNV-f9Ez4OA2GNyqTXYXpuFY6KLlJePZNFIyFunOBrYgnuwTMShhE8mfO2AB1w-XxOG4o_zqWIrqNSfCNImHmGdZn=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhte2zI088XZmUsuYWVoy1nEkwkvp2QyB5w_WNCF-BV5f_przd31hmjSStn4xGpCR8ecZ2UA36csFYL8rgnvvFWrnqKOYieVp0TEdxisDOZjU7nOgAuFEQ3bY6lMSeyuBI-XBEF7o-EkaHCuv4y-2mY_OuwzDDC-Jzc_jK_bLwF89ab6Yq15iL3FJ1_=s1080" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1000" data-original-width="1080" height="296" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhte2zI088XZmUsuYWVoy1nEkwkvp2QyB5w_WNCF-BV5f_przd31hmjSStn4xGpCR8ecZ2UA36csFYL8rgnvvFWrnqKOYieVp0TEdxisDOZjU7nOgAuFEQ3bY6lMSeyuBI-XBEF7o-EkaHCuv4y-2mY_OuwzDDC-Jzc_jK_bLwF89ab6Yq15iL3FJ1_=s320" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Astusin ükskord peaaegu rästikule peale ja puuke nägin ka (see oli viiruse filmis, sest seda uut õnneks ma ei teinudki väga, sest juba teadsin, kuhu ta mind tassib). Aga näitlejate ohutus pole ju oluline, eks :D Ronigu kõrgel, suudelgu, amelegu, mingu kasvõi põlema, kõik on ohutu :D</td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgqG_ofLPhEh_pcvKYoM_nHs4jRIZxhzacdSd-TZS46gk2ohZVlu_DaovbdQZIazGQqjB0TYCNkpVzJ7MIZlmXqyCLjVbalqRZLFxcp6RcQxy3xk99rvwICyKevn1gt8Y0aH5z4R-KHMA8w7M4_4Ledi3McvRHOpCcA-LPvv82AcJzXhnZI-v4m5mSd=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgqG_ofLPhEh_pcvKYoM_nHs4jRIZxhzacdSd-TZS46gk2ohZVlu_DaovbdQZIazGQqjB0TYCNkpVzJ7MIZlmXqyCLjVbalqRZLFxcp6RcQxy3xk99rvwICyKevn1gt8Y0aH5z4R-KHMA8w7M4_4Ledi3McvRHOpCcA-LPvv82AcJzXhnZI-v4m5mSd=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjGAeRtZednm2DeGlBoQKId3JV0b8xF6wf1IBGhoEkCH_DbjP3YGqk2a00yXUmYnTj4yzBOrFxbbms9iIedFGfAISyg7uDOz0QHwkiZnKRU9R-OBJLKCJW92BRKSsqNLVFXCv_clYWRYQb0j_rwro_03w6l_UDD2661aBGmaQINProVCWBn5I4q9rmq=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjGAeRtZednm2DeGlBoQKId3JV0b8xF6wf1IBGhoEkCH_DbjP3YGqk2a00yXUmYnTj4yzBOrFxbbms9iIedFGfAISyg7uDOz0QHwkiZnKRU9R-OBJLKCJW92BRKSsqNLVFXCv_clYWRYQb0j_rwro_03w6l_UDD2661aBGmaQINProVCWBn5I4q9rmq=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nii et lähedane sõbranna on noa selga löönud ja vaatab talle ükskord otsa, et ta oma valede eest vastutust kannaks. Ausalt öeldes see paneb mind kartma küll. </td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p>Eee.. okei, kes siin keda kuulsuse tõttu ära kasutas? 🤣 Kes tegelikult loobus?</p><p>Teiseks, mida me valetanud oleme? 🤣 See on reaalselt mulle wtf, ma tõesti ei tea, mida ta mu jutust valena on tõlgendanud, aga noh... ju see ongi tal iseenda omaduse projitseerimine teise peale, sest välja ma ei ole siiani osanud mõelda, et mis siis vale minu poolt on. Kuskil postituses lubas ta, et seisab kunagi minu ees, vaatab mulle otse silma ja ma pean oma valede eest vastutuse võtma. Milliste valede siis? Tahaks isegi teada. :D Noh, kui teadlikult ma talle valetanud pole, aga tema meelest olen valetanud, siis mida mul temaga rääkida tegelikult on? Ta elab ju mingis teises dimensioonis.</p><p>Kolmandaks, ta ise pressis end Carmeni ristiemaks (mida ta ei ole), ta ise tegi meile selgeks, et võib absoluutselt iga kell Carmenit hoida, iga kell on olemas talle ja ta naudib temaga koosolemist. Ja nüüd oleme meie halvad, sest ei "kasuta teda ära" lapse hoidmiseks? Noh, inimene on oma tahtmistega ise segaduses.</p><p>Neljandaks, kui inimene on oma tõelist palet näidanud, väljendanud oma amoraalsust ja valmidust ühele lapsevanemale peksa anda, siis mis krdi loogika see on, et me <b>oma kallist last </b>sellise inimesega veel kokku peaks lubama?! 😅 Vingub, kuidas meie teda ära kasutame, kui laseme tal oma lapsega koos olla. Aga kui me ei lase tal oma lapsega koos olla, siis oleme ka pahad, sest ta ju nii väga tahaks. 🤷♀️Öelge mulle, te lubaks sellisel inimesel oma lapsega kokku saada, kes lapsevanemaid endid ei aktsepteeri?</p><p>Viiendaks, kes tänamatu on, kui eelmise filmi "Rikutud hing. Viirus" loomises lõi Edgar kaasa, aga tänutäheks sai ainult peksmisähvarduse. Kui inimesed on mult küsinud, kas ma Susanna selle filmi merchi müügist ka tulu saan, siis ei saa ja mul õnneks pohh ka.</p><p>Kuuendaks, jah ta armuski minusse ära. Ju sealt ka see kadedus ja viha ässitamine Edgari vastu, kes mu tähelepanu osaliseks armumaailmas saab. Ta tunnistas armumist ja andsin talle selgelt heatahtlikult mõista, et meie vahel midagi ei ole. Oleks ma lesbi, siis äkki oleks võinud olla. Noh, nüüd ei oleks siis ka enam midagi, kui ma lesbi oleks, sest sry, valelikkus on minu jaoks <i>out</i>.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh_V8jGISai2XJcWoXeLuC-aCRsUb_aJtolT_Rs1baUdIwhpMdCBjI3FLtpdxYTRCzDPzMZ1GVt9lWJnHESivTXTl0pEot-zsNte_2A--l7qZQxZvLmCWgVQCzqxh0CRTcNv2I7doK6JntH-o19ocAgUMysOiTFHXSBynvje9RVitvHRUrlq9B4o0Ya=s2436" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2436" data-original-width="1125" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh_V8jGISai2XJcWoXeLuC-aCRsUb_aJtolT_Rs1baUdIwhpMdCBjI3FLtpdxYTRCzDPzMZ1GVt9lWJnHESivTXTl0pEot-zsNte_2A--l7qZQxZvLmCWgVQCzqxh0CRTcNv2I7doK6JntH-o19ocAgUMysOiTFHXSBynvje9RVitvHRUrlq9B4o0Ya=s320" width="148" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiZfYFTUyqcNuXl05CMr1qUY4Bwuho-6ot1MaHBj1VnL3fmvzbBSKp5GlSlFimxGVUkQVSMq_c09nx7fF0Sfc8KjFdczllwsknO0zjgBBDUGkGFcAIjuqFFKbI4JT9mU9Q5f0CRJMPU7B22V0QZ7UpPzZlRoW98edURDguZdm5IaPiOInVj5qRi9Uu4=s900" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="405" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiZfYFTUyqcNuXl05CMr1qUY4Bwuho-6ot1MaHBj1VnL3fmvzbBSKp5GlSlFimxGVUkQVSMq_c09nx7fF0Sfc8KjFdczllwsknO0zjgBBDUGkGFcAIjuqFFKbI4JT9mU9Q5f0CRJMPU7B22V0QZ7UpPzZlRoW98edURDguZdm5IaPiOInVj5qRi9Uu4=s320" width="144" /></a></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhf44Ov1WJNLBsjLor5HWDtsXDwIbRrxcZXdEaFdTA74CLiCbaP1h8icuhFJhCYDdSJo_pwqw8BQ6nVbMGPXqshDSWjA7XMJSBRxpwacxvEfrzxduLqdhwltRBBBgqiU7-qKehDtwaIHUHoe_QYBXG3tLKzN3OG_jd6NsCzMKw3OsNMUB9wc7iEHnbo=s2436" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2436" data-original-width="1125" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhf44Ov1WJNLBsjLor5HWDtsXDwIbRrxcZXdEaFdTA74CLiCbaP1h8icuhFJhCYDdSJo_pwqw8BQ6nVbMGPXqshDSWjA7XMJSBRxpwacxvEfrzxduLqdhwltRBBBgqiU7-qKehDtwaIHUHoe_QYBXG3tLKzN3OG_jd6NsCzMKw3OsNMUB9wc7iEHnbo=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viimased postitused, mis mulle täna saadeti Susanna poolt. No aitab ka või mis? Ma lasin silmad üle, täpselt ei süvenenud.</td></tr></tbody></table><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div>Kusjuures mingi hetk ta purskas Edgari peale, et "te tõite Carmeni selleks minu juurde, et omavahel seksida. Mul tulevad sellest kujutluspildid silme ette!" Hiljem ajas ta seda tagasi; ei teagi, kas see oli mingi hoog või midagi. Me maksime ta taksoraha, et ta saaks Carmeni võtta, viisime ta poodidesse, kust tal oli asju vaja filmi jaoks ja kontrollisime, et talle kõik sobiks. Nii et veidi imelik on kuulda, et tegelikult ta ei tahtnudki Carmenit hoida ja meie kasutasime teda ära. No issand jumal, ärgu muretsegu, kui nii pahatahtlikult me teda ära kasutasime, millest ma too aeg aru ei saanud, siis enam ei peagi!</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgkFTAp7qXD-6vkat6Kywqu9BgRZCK4DQDESxdHrA6Qo29SRLsKk225hU45OqUTFwxK42ZrcIwkN06HclVpllrA49S2XpGNZDH_WET0crc4MswwbVC-em24MtP406xjq8-pbs4lWL8mUtsHX-nk6_SIwkcndvGH0dB7RAjb06kD31HjAFHvTsK2Ts1i=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgkFTAp7qXD-6vkat6Kywqu9BgRZCK4DQDESxdHrA6Qo29SRLsKk225hU45OqUTFwxK42ZrcIwkN06HclVpllrA49S2XpGNZDH_WET0crc4MswwbVC-em24MtP406xjq8-pbs4lWL8mUtsHX-nk6_SIwkcndvGH0dB7RAjb06kD31HjAFHvTsK2Ts1i=s320" width="148" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiUT-4ICCGMA35Po1HUTZaE3sBIgk7PyBkphxAFPpQSbkLLraKGTpN8nAYwWZUmHGOZSXdUCMIPxBhRemwh0Gxa7YPrOC22cDVlA1YotRgs9L6-3l6QKnVpQ0ZREJAkAg7lTDXd0hWvpAGYV7_XXmSehAtWR4k4NFSqCjMZ9jTd21aALjHIpJ46F6um=s2340" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiUT-4ICCGMA35Po1HUTZaE3sBIgk7PyBkphxAFPpQSbkLLraKGTpN8nAYwWZUmHGOZSXdUCMIPxBhRemwh0Gxa7YPrOC22cDVlA1YotRgs9L6-3l6QKnVpQ0ZREJAkAg7lTDXd0hWvpAGYV7_XXmSehAtWR4k4NFSqCjMZ9jTd21aALjHIpJ46F6um=s320" width="148" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh7I6Nwcb21BMJea8QusCNDk_dVolnx0HkQUCxbJ_drdUXDcV8UMVt79wYHbrw331_xdQ9MWtnpJGqoISPg1E0kiPwX2FuYJBaPJmIOSjGbACGniZ1AfgGX8n0ZYeNU6NFybZ-O2pegr8HS3Jjfdz1GH5FXcfgFMDSkJtuU7-P6NxoG5513W3Ogoqw1=s2340" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2340" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh7I6Nwcb21BMJea8QusCNDk_dVolnx0HkQUCxbJ_drdUXDcV8UMVt79wYHbrw331_xdQ9MWtnpJGqoISPg1E0kiPwX2FuYJBaPJmIOSjGbACGniZ1AfgGX8n0ZYeNU6NFybZ-O2pegr8HS3Jjfdz1GH5FXcfgFMDSkJtuU7-P6NxoG5513W3Ogoqw1=s320" width="148" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kui ma Edgarilt kuulsin, milles Susanna teda süüdistas, küsisin Susannalt ilmselgelt üle ja ta väitis, et kõik on hästi. Lisaks kinnitasin, et ta ei pea Carmenit hoidma. Lisaks nagu öeldud, oli ta korduvalt väitnud, et ise seda tahab. Siin lisaks teeb ta jälle Edgarit maha. See vestlus oli veel siis kui suhtlesime.</td></tr></tbody></table><br /><div><br /></div><div><br /></div>Ma hoidsin pikalt end sellest pasast eemale, aga täna, kui ta uued postitused ilmutas, soovitati mul lõpuks see kõik ikkagi ära rääkida, et saaksin käed puhtaks pesta ja edasi minna. Ta on POOL AASTAT äärmiselt obsessed olnud minust. Olen 100% kindel, et Susanna väidab varsti kuskil, et kõik siin postituses on üdini vale (valetaja ma nagunii tema väidete kohaselt olen) ja tema on teinud hoopis kõiki maailma häid asju mulle ja teda süütut lambukest on lihtsalt ära kasutatud õela abielupaari poolt. Noh, lohutuseks talle siis - näed, enam ei kasuta ma sind mitte kuidagi ära! Näed, enam ei pressi ennast sinu filmi, loobu rahulikult minust! Ära muretse, ei too vastu tahtmist Carmenit sulle hoida! Ära muretse, ei tee ma mitte midagi üldse sinuga, ei räägi sinust, ei mõtle sinust, ei postita ka sinust rohkem! Saadki lahti sellisest nõmedast kuulsusejanus valelikust abielupaarist nagu mina ja Edgar! Tunne rõõmu, et saad minusugusest pahatahtlikust noaselgalööjast lahti!<div><br /></div><div>Igatahes, siin ei ole küsimust selles, kas me "oleme tülis" või et "kas te olete ära leppinud". Tegelikult ma lihtsalt aktsepteerisin, milline inimene ta on ja sellise inimesega ma ei soovi suhelda, sest see ei mõju hästi ning suhtlus sisaldab ohte. Ongi kõik. <b>Ma ei leia, et siin mingi "tüli" on, seega siin pole ka võimalik "ära leppida". </b>Ma ei plaani midagi seoses temaga, ei leppimist ega suhtlust, mitte midagi, midagi halba kindlasti ei soovi - pigem endiselt edu talle oma isiklikes asjades, kuhu ma ei kuulu. Lihtsalt leidub ju inimesi, kes minust kuskil postitada või rääkida tahavad ja ta teeb seda - nii ma seda võtangi. Mu blogipostituse mõte oli lõpuks see ära seletada teile kõigile, et mis siis tegelikult juhtus, <b>kuna ta aina postitas minust avalikult sitta ega jätnud järele</b>. </div><div><br /></div><div><br /></div><div><div><p><a href="https://elu24.postimees.ee/7456422/helen-kopp-oma-endise-sobranna-terrorist-kiindumus-mu-lapsesse-paneb-hirmu-tundma?fbclid=IwAR3fhc4Ssf-q2irVQBm5YYatkNeolBrOpdFpr4P4B8USm7k22X0SrA8GALU&preview_token=620e3fd9df50c" target="_blank">Elu24 17.02.22 ilmunud uudis kokkuvõtvalt</a> blogipostituse alusel, milleks oli luba antud. Õhtuleht tegi ka loo minu blogipostituse alusel viitamata mu blogile ning pm ma polnud üldse nõus meedias sellest rääkima.<br /></p></div></div>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-14192274870911245252022-01-30T18:02:00.001+02:002022-01-30T18:02:42.390+02:00Titekasvatus - sain nüüd oma loengud vaadatud?<p> Tore, et mulle pole öeldud, et mu laps ära hellitatud on, aga ometi on minu lastekasvatusstiil ääretult sarnane Malluka omale, kes pidevalt saab vist kommentaare, kuidas ta lapsed on ära hellitatud.</p><p>Mul on sama põhimõte - lapsed on välja arenemata ning minu eesmärk neile on nende arengut maksimaalselt toetada ja võimaldada neil kogeda oma emotsioone ise ja õppida nendega ise hakkama saada. Sest mina olen vanem ning mu aju on täiskasvanule omasse etappi jõudnud, seega pean ma nüüd neid aitama sama eesmärki saavutada.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgiIONOmaNY5E5VFkxL2ZXcL2MXV_SWFaeXFGUuFQfr5Nl2flIZBL6TEY_NL4ymaptAh7UJz5jEMX5FGkln3rugNOQr8yrm7GfG1MGydr_aTulm5zxg1RESUWHNfwemx5EBamkAivpesPVY2vko5T7qieMfsEe5BJpkQ2-vBNtUDNw1twuHIabYi0Oz=s4618" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4618" data-original-width="3464" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgiIONOmaNY5E5VFkxL2ZXcL2MXV_SWFaeXFGUuFQfr5Nl2flIZBL6TEY_NL4ymaptAh7UJz5jEMX5FGkln3rugNOQr8yrm7GfG1MGydr_aTulm5zxg1RESUWHNfwemx5EBamkAivpesPVY2vko5T7qieMfsEe5BJpkQ2-vBNtUDNw1twuHIabYi0Oz=s320" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Ma olin üliõnnelik üksi last kasvatades, sest mitte keegi ei saanud mulle öelda, mida ma teha ei tohi. Nt läksin kunagi pisikese Carmeniga poodi, kus ta otsustas põrandal selili lamada. No lamagu, ega täiskasvanuna ei saagi enam ju poepõrandale selili heita ja hakata lampe uudistama, sest see pole aktsepteeritud käitumine ühele väljaarenenud ajuga täiskasvanule. Nii et siin ongi konks - lapse aju pole välja arenenud ning kui areneb, siis ega ta sinna põrandale enam lõbu pärast heida.</p><p>Samamoodi ka kui nad pillivad. Ta ju ei saa teisiti. <b>Lapsel on vaja kontrolli proovida tekitada ümbritseva keskkonna üle, aga tal pole palju meetodeid selleks</b>. Pealegi mul on kohati väga hea mälu ka selle kohta, mida ma mõtlesin ja tundsin lapsepõlves ning tean omast käest, et lapsepõlves tükkis nutt iseenesest ja kohati ootamatult peale. See oli järsku mingi reaktsioon ning sul polnud enam midagi teha, tagasi hoida ei saa. Nii et miks mul <u>ei peaks</u> empaatiat nüüd oma laste suhtes olema teemal, mida nad ei kontrolli nii aktiivselt? Samuti nagu põlvekedra alla lüües hakkab säär hüppama ja see pole kontrollitav, ei saa laps ka kõiki oma inimlikke primitiivse ajuosa reaktsioone kontrollida. See suur ajukoor - see on alles see, mis paneb meid tugevamalt kontrollima kõiki oma liigutusi, tunnete väljaelamist ja muud, aga lapsel ju ei olegi see ajukoor välja arenenud! Bingo!</p><p>Kõigest sellest olen ma terve oma elu lähtunud. Kaasa on aidanud muidugi kõrgharidus loodusteaduste ning biomeditsiini valdkonnas, lisaks psühholoogiaõpingud. Ja kusjuures teate, mis on hästi huvitav - väiksena ma juba teadsin, kuidas tulevikus ma oma lapsi kasvatan ning jätsin nippe meelde ja lugesin raamatuid ning mäletan üht situatsiooni, kus mu ema tegi minu meelest lapse (minu) kasvatamises midagi valesti ja mõtlesin, et panen tuleviku tarbeks kirja, kuidas mina õigesti teeks. Siis mõtlesin aga, et ahh, ma ei pane kirja, sest see on küll nii oluline, et ei unune. Ununes krt, aga situatsiooni mäletan 😁 ma vist siis olin 7 või midagi, igatahes kindlasti vähem kui kümme aastat vana.</p><p>Igal juhul siis minu põhimõtete alusel õnnelik titekasvatus sai tugeva väljakutse, kui Edgar hakkas demonstreerima oma lastekasvatusmeetodeid, millega ma sageli kohe üldse ei nõustu, sest need on risti vastupidi minu omadele. Ma olin suht kindel, et ta hea isa, sest ta oli lastega sõbralik ja armastusväärne. Ilmselgelt, kui inimene mitmeid kuid sellist fassaadi hoiab ning nõustub minu nippidega, kusjuures ta andis isegi nõu, kuidas üle olla Carmeni jonnihoost, siis polnud mul nagu kahtlust, et ta tulevikus võib nagu välk selgest taevast mulle ootamatult vastu hakata.</p><p>Kuigi ma märkasin ükskord üht detaili, mis minu meetoditega küll ei haakunud. Näiteks ükskord Carmen nuttis ning Edgar ütles: "enne kalli ei saa, kui nutmise lõpetad." Minu jaoks oli see wtf. Kui inimene nutab, siis vastupidi - tal on vaja kalli ja lohutust. Vastupidine on tugevalt tõrjuv ning paneb last tundma, et ta peab armastuse VÄLJA TEENIMA vastandina minu põhimõttele, et armastust jagatakse TINGIMUSTETA. Püüdsin selle Edgarile selgeks teha ja pärast tunniajast vestlust mulle tundus, et ta sai aru. Lisaks tegime konkreetse kokkuleppe, et kuna tema ei tea neid asju, siis rakendame edaspidi ainult minu lastekasvatusmeetodeid.</p><p>Kuni kurat üks päev märkasin, et minu ühtki meetodit ikkagi ei rakendata. Kui meelde tuletan, et meie majas käivad asjad läbi armastuse ja empaatia, saan ise sõimata. No näiteks laps on prügi maha ajanud. Mina lihtsalt läheks lapse juurde, ütleks, et oi, prügi siin, kuhu see käib? Ja laps pakub ise lahenduse, et noh, prügikasti. Ja siis ma pakun, et kas paned sina või mina selle sinna. Ilmselgelt tahab laps seda teha. Millegipärast Edgar nähes sama situatsiooni kukub röökima "KORJA PRÜGI MAAST ÄRA KOHE!", mis lapse jaoks on wtf ja ta hakkab vastu. Ehk siis minu meetod on õpetada, Edgari meetod karjuda kuni laps teeb mis kästud. Ja sageli karjub Edgar lapse peale ka niisama, kui paha tuju on. Ja kuna lastele eriti see suvaline röökimine ei toimi, siis ega nad Edgarit väga ei kuula ka.</p><p>Rääkimata sellest, et Edgar annab lastele väga palju katteta lubadusi ja ega selles osas laps loll pole. Nad ju saavad aru, et kui öeldakse: "kui sa teed X, siis mina teen Y" ei lähe kokku selle inimese osas, siis nagu näete, pole Edgari autoriteet laste seas üldse kohe õigel kohal. Nt "Ma ei osta kunagi enam jänkukrõbinaid sulle!" ja iga päev on lastel kõvasti jänkukrõbinaid olemas. Noh... pole palju vaja matemaatikat teha, et tõele need karjudes antud lubadused sugugi ei vasta ja laps ilmselgelt laiendab seda teiste valdkondade peale.</p><p>Nii okei, see selleks, aga veel hullem asi on see, et Edgar üldse ei suvatse aru saada nüüd, milline kokkulepe meil oli. Ta vaidleb tohutult jäärapäiselt vastu. A la, et lapsed ei tohigi lagastada ega lapsed olla jms. No ma ei viitsi. Ja seepärast ma teadsin, et enamik lastekasvatusmeetodeid on ajuarengust lähtuvad, nii et poleks nagu probleemi, kui viin Edgari loengule, kus räägib lastekasvatusest ehk siis minu meetodist keegi suvaline inimene ja Edgar tõenäolisemalt usub/kuulab teisi rohkem kui mind. Tal on jah selline komme, et kui ma midagi ütlen, on see suure kahtluse all, aga kui mingi muu spetsialist täpselt sama asja kordab, hakkab uskuma. Ilmselgelt olen ma lastekasvatusraamatuid ka lugenud, aga Edgar neid lugema ei hakanud, sunni palju tahad -.-</p><p>Nii et laristasin vist 60€ ära Tanel Jäppineni koolitustele, et kuulata koos Edgariga täpselt sama juttu, mida ise olin Edgarile vahetpidamata pläranud. Jutt oli suht identne ikka :D Ainult et mina pidin maksma selle eest raha -.- Ok. no ega mulgi see mööda külgi maha jookse, kordamine on tarkuse ema.</p><p>Pärast nende videote vaatamist hakkas ta tõesti rohkem rakendama neid normaalseid meetodeid. Aga eks ta ikka vahel keerab ära ja käitub nagu metslane, õnneks lapsed on harjunud ja naeravad, kuigi ma reaalselt ei leia, et see lastele ikkagi hästi mõjub. Ma pean pidevalt valvel olema ja siis neile tulema selgitama jälle issi käitumist. Õnneks on Edgar ka õppinud, et neurotüüpilistele inimestele (tal ise on klaster B jooni) on oluline vabandamine ning suudab vabandada, kui on röökinud suvalt, nii et see õnneks õpetab lastele, et mõnikord inimesed keeravadki ära, mõni inimene lihtsalt rohkem kui teised.</p><p>Ja siis mingi aeg saabus isegi periood, kus Edgar srsly nagu arvas, et ma ei kasvatagi last. Ta süüdistas mind: "sa ei tee MITTE MIDAGI, kui laps on sitaga hakkama saanud!" Ma nagu algul ei mõistnud, et mis mõttes ma mitte munnigi ei tee, aga lõpuks sain aru, mida kuradit ta mõtleb selle all. Ta mõtles, et kuna mina ei karjuvat ega süüdistavat last, siis see on mitte millegi tegemine :D :D :D Selgitasin talle ära, et kle, meil võiks vähemalt üks lapsevanem olla tugev autoriteediga, seepärast ma ei valigi "pooli" (Edgar ütles ka seda, et ma olen "laste poolt". wtf, ta pole ju kahene), vaid rakendan endiselt enda seletavaid meetodeid. Noh, ja eks vist seepärast ma oma silmaga nii palju nö pahandusi ei näegi laste poolt, sest minu õpetusi nad kuulavad.</p><p>Anyway ei ole mina küll selle olukorraga rahul. Eks ikka ise selle supi võtsin ja ise seda helpima pean, aga ma oleks selgemad piirid kehtestanud, kui oleks olnud rohkem situatsioone, mis oleks ma näinud tema veidrusmeetodeid. Nt tal on see: laps ei tohi nutta koridoris, sest tal endal on häbi ja ta proovib sellest hoiduda lapse peale röökides. No, lapsed minu meelest teevad päris palju häbiväärseid asju, esiteks tuleb sellega leppida. Teiseks kui lapsel on mingi häda ja ta röögib, siis minu meetod oleks lapse tunnete austamine, nende empaatiline kuulamine ja seejärel, kui laps on rahunenud, seletus, miks me koridoris võidu ei tee ega lärma. Edgari meetod on lihtsalt nelja seina vahele jõudes kisamine ja ähvardamine.</p><p>Aaa, btw, Edgar on oma haigete ähvardustega endale päris suure augu kaevanud. Nt ükskord rakendas ta suht veidrat ähvardust: "kui jonnimist ei lõpeta, lähed magama." WTF, magamine EI OLE karistus!!!! Laps läheb magama NAGUNII, jonnib või ei, tahab või ei, sest selles olukorras mina lapsevanemana tean, et tema aju arengu jaoks on õhtul magamaminek oluline. Jah, kuna laps tahaks edasi mürada või juba väsimusest jonnib, siis minu meetod on jällegi empatiseerida temaga ja seejärel vaikselt-vaikselt rääkida, miks magamine nii mõnna on, tehes talle ka kaljukindlalt selgeks, et õhtul minnakse nagunii magama. "Sa ju tead, et kell 10 lähme magama. Vaata juba, mis kell näitab." vms. Ehk siis ma austan lapse tundeid, aga rõhun ka tema isiklikule teadmisele, pannes teda ennast tundma targana. Eks ma saan aru jaa, et Edgar näeb seda olukorda hoopis teisest vaatenurgast, et laps jonnib, seega peab karjuma ja ähvardama ja siis imestabki, et ma valin "lapse poole" ning empatiseerin ja rahustan last. dsiisas, laps ju ei jonni, tal ongi paha olla. Ja Edgarile on tulnud sellega backlash, kuna Edgar on laste jaoks magamise teinud ebameeldivaks, siis mis te arvate, kas see magamine on väiksem või suurem trall õhtul? Igatahes olen ma täiega vaeva näinud, et lastele magamist ägeda tegevusena demonstreerida ja see on vaatamata Edgari vastupidistele pingutustele suht hästi mul õnnestunud.</p><p>Sest mu meelest lastega üks imeliselt lahe nipp on ka see, et sa saad õpetada mida iganes sina tahad ja oma maailma lapsele näidata. Sinu suur võimalus on lapsele nt rääkida sellist utoopilist asja, et leiva kannikas, see otsaosa, on kõige maitsvam. Ja tema jaoks ongi. Sama ju ka magamisega. Kui sa teed millegi ahvatlevaks, siis seda see ongi. Mis te ise arvate, mis on seda meetodit kasutades Carmeni lemmiktoidud? Kurgid, viinamarjad, brokkoli :D</p><p>Kust Edgari veidrad meetodid siis tulevad? Eks ikka oma lapsepõlvest, mis polnud tal sugugi vaba ekstreemsest vaimsest ja kehalisest väärkohtlemisest, mis on talle siiamaani jälje jätnud ning tal pole olnud vist piisavalt oskusi oma sissejuurdunud vanematelt õpitud äärmiselt haigeid meetodeid muuta. Ma vahel mõtlen küll, et kuidas ta eelmises peres neid lapsi kasvatas, et kuidas ta endine naine sellesse suhtus, aga noh... pole oluline, sest mul on oma kindel meetod, mis hõlmab lapse arengu austamist ja maksimaalset toetamist ja ma ei loobu sellest.</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-66972255412237712902022-01-30T17:51:00.004+02:002022-02-05T19:05:22.756+02:00Ropp loll mees - ehk siis noored naised: lugege!<p> Lugesin nüüd raamatut <b>"Kehade mets" autorilt Jim Ashilevi</b>. Noh, jälle see teema, et kui arutada kui reaalne on mina-tegelase maailm raamatus (nagu arutluses Emmie Blue kohta), siis vot selles raamatus see mina-tegelane nägi küll ikka maailma oma sellise veidra pilgu läbi, et pool ta juttu pole usutav.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgA4bmVIgDFlFNUDuwfev7x8VUaAHdQ8mAw4X0ycNvpUzHKS8EHbgcRV411mbGiOgnU4cKwrExi3EMacza3qINNO3NQeQs5lA12q26JYLzonN6SjI6qlGg7E6GU_XeppHySGJy4sKsomk6Ar1ly6p7w0yluWdh3qpt4MDsW-Tiqyp1Li4RWcZhkntJl=s3648" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgA4bmVIgDFlFNUDuwfev7x8VUaAHdQ8mAw4X0ycNvpUzHKS8EHbgcRV411mbGiOgnU4cKwrExi3EMacza3qINNO3NQeQs5lA12q26JYLzonN6SjI6qlGg7E6GU_XeppHySGJy4sKsomk6Ar1ly6p7w0yluWdh3qpt4MDsW-Tiqyp1Li4RWcZhkntJl=s320" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>"Kehade mets" räägib mina-tegelase seiklustest paari naisega ta enda elus. Ise on ta meessoost, alustab juttu oma elust kohe algusest. Kõigepealt oli mul raske aru saada, millal see raamat kirjutatud oli, et mis ajastust see räägib - on see tänapäev või ei. Põhjusel, et raamat lõhnas nagu sada aastat vana raamat, aga ilmunud oli too 2015 ja tekstist ka kohe esialgu aru ei saanud. Noh, lugesin siis edasi ja lõpuks sain veenduda, et üritab ikka tänapäev olla.</p><p>Ma mina-tegelase nime ei saanudki teada, aga tüüp siis rääkis oma kogemustest naistega. Jällegi on raamat hästi kirjutatud ning tekkis ka empaatia selle tegelase suhtes, ometi oli ta suht loll. Nagu elulistes valikutes loll. Tema peamine lollus oli endale eeskujuks võtta ägedad eakaaslased ja kogu hinna eest neile muljet avaldada. Ja siin tekkiski peategelasel konflikt endaga. Ühest küljest oli tema suur unistus mõni plika ära võluda ja naisi tundma õppida, aga mingil veidral põhjusel seda ta mitte kunagi ei teinud, sest kõige tähtsam oli ikka mingile räuskavale naabripoisile või kõige kõvemale klassivennale rämedalt muljet avaldada. Ja sellega ta oma suhtluse naispoolega kogu eluks ära rikkuski. Ehk siis raamat demonstreerib seda, kuidas on võimalik oma elu ära rikkuda, kui tahad muljet avaldada mõttetult ägedatele eakaaslastele.</p><p>Esimene tüdruk oli naabritüdruk, kes talle meeldis, kui ta vist 6 aastat vana oli. Ja tüdruk mängis nii tema kui ka naabripoisi Jontega. Peategelane ise muidugi oleks tahtnud naabritüdruku lemmik olla, aga Jonte va kavalpea tõmbas oma sõbra lõksu, millega ta ka kaasa läks, mis lõi igaveseks kiilu tema ja naabritüdruku vahele. Loll noh - kallas kuse tüdrukule pähe ja oligi kõik. Jonte ilmselgelt oli paremas nimekirjas selle tõttu. Selle asemel, et peategelane oleks võinud keelduda lollusest. Ta ise ei tahtnudki seda teha, aga sõber käskis ja sõbra ees peab lahe olema.</p><p>Edasi rikkus ta täielikult ära kõik suhted oma klassi tüdrukutega, et mingile klassi liidrile muljet avaldada.</p><p>Hiljem hakkas ta veel porri vaatama. Aga kahjuks ta ei saanudki ühegi tüdrukuga erektsiooni, kuna tal oli vaimne blokk.</p><p>Igal juhul mulle väga meeldis, kui hästi kirjanik kirjeldas selle mina-tegelase tundeelu. Omg, ma oleks olnud ise rohkem elus päästetud, kui selline ilukirjandus oleks mu kätte sattunud kuskil 17-18-aastaselt. Sest esiteks see oleks aidanud mul väga palju rohkem mõista seda minu jaoks müstilist meessugupoolt, teiseks oleks see mulle näidanud, et ma ei pea võtma kõike nii isiklikult. Seal raamatus näiteks see mees räigelt igatses endale tüdruksõpra, kuid ta selle sai, ei suutnud ta tema seltskonda nautida, temaga ühendust võtta, pm mitte midagi. Aga see, kui hästi kirjanik selle ära kirjeldas, oli mulle nii abiks sellise tegelase pähe nägemiseks. Kui lühinägelik, rumal ning tulevikuperspektiivi mittearvestav võib lihtsalt üks meesisend olla... Lausa nii palju, et mina noorena poleks sellist lapsikut mõtlemist oodanud kellegi teise pea seest.</p><p>Näiteks mul oli noorena tüdrukuna väga sarnane olukord, nagu mina-tegelase tüdrukul seal teismeeas. Minu unistatud tüüp lihtsalt muutus imelikuks, kadus, käitus veidralt jne. Ma olin nii madala enesehinnanguga, et võtsin seda isiklikult. Oleks ma aga seda raamatut lugenud, oleks ma kergendusest naernud, mis tegelikult meessoost teismelise peas toimub. Lühidalt - see meessoost isend oli oma peas ootused naisega kohtumise korraldamisele ning naisega ajaveetmise ajagraafiku täitmisele nii pööraseks ajanud, et ta ei suutnud lihtsalt pingega toime tulla, end vabalt võtta ning elu nautida. Tal oli iseenda peas tekitatud rumal surve.</p><p>Igal juhul, lugege see läbi. Siin raamatus vot see mees näeb kõike läbi oma kõverpeegli. Mis te arvate?</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-33503399973724102672021-12-31T21:59:00.002+02:002021-12-31T22:32:02.554+02:00Aasta 2021 oli<p> Oli normaalne. </p><p>Aasta algus oli väga ilus. Tegin igast tööd ja asju. Osalesin "Õiglus 2" filmis, mis oli ülimalt lahe. Höff oli ka. Mart Sanderi filmis olin ka.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgfIp9YgCaTzaruFec7IXhjKKznvxE4SU9lvtc3oA4-bczWSMBbFOpb-dSOCXWsBsjFjsqkXyk5u0B0FqUcRU4PpE-xBN4429oiXITiQib5jNB_EESx9k8ugju6UtfCUS5wWDBy4KMV36C3FF11BMBU-9goQ0T9OuS5mJJDXcgEp6RAk30ZQkaulOa6=s3648" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgfIp9YgCaTzaruFec7IXhjKKznvxE4SU9lvtc3oA4-bczWSMBbFOpb-dSOCXWsBsjFjsqkXyk5u0B0FqUcRU4PpE-xBN4429oiXITiQib5jNB_EESx9k8ugju6UtfCUS5wWDBy4KMV36C3FF11BMBU-9goQ0T9OuS5mJJDXcgEp6RAk30ZQkaulOa6=s320" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Pole elu seeski nii paks olnud kui sel aastal olin. 80 kg 172 cm juures. Ja siis selgus, et see oli meditsiiniliselt nii. Põhjusele jälile saades polnud raske saavutada jälle normaalsemat kaalu.</p><p>Kavatsesin veel lapsi saada aasta algul, kui selguski see põhjus, miks olen paks ja viljatu - insuliiniresistents, mis põhjustas PCOSi. No selge, lihtsalt ei söö suhkrut - toimis, jäin rasedaks, võtsin alla.</p><p>Ja pulmad tegin ka.</p><p>Oot ja juba aasta läbi või? 🤣 Mäletangi pm ainult neid asju. Aga pole ime, sest kõik need asjad võtsid tohutult aega. Pulmade korraldamine oli väga suur trall ja ma olen siiamaani ääretult tänulik kõigile, kes aitasid kaasa - aitäh! 🙏 Ma ei jõua ära tänada!</p><p>Külalised kurtsid küll pulmavana üle, eks püüan ise ka sellest fopaast üle saada. Too aeg ei osanud probleemi näha, sest ikkagi väga kõrgendatud peomeeleolu oli, aga mida aeg edasi, seda valusam on, et mu mängud ära jäeti. Pärja lasin ma ainult seepärast teha, et see maha mängida, aga ka SELLE mängu unustas pulmaisa ära. Muidu ju ikkagi tore oli, inimesed ikkagi eksivad, aga noh... Mdea, vastakad tunded, ma parem palju ei kobise.</p><p>Suvi oli mõnus soe, mõnus mõnus! Fännan kuuma ja mulle hullult meeldis pulmareis rappa! Ilm oli taevane kingitus 😍 Kuidas küll jumal teadis, mida ma vajan?!</p><p><br /></p><p>No ja siis kolisime. Ma olin kõik beebiasjad ka ära annetanud, sest ma never ei tulnud selle peale, et uuesti rasedaks jään. Pealegi ruumi asjade mahutamiseks oli null. Oma kodu mul endiselt pole ja see on mu peamine unistus. Et sa ei sõltu üürihinnast või ei tohi lüüa naela seina või lagastada seinu (lapsed noh). Vaid, kui midagi juhtub, on see SINU kodu ja SINU vastutada ja sa TUNNED end koduselt. Ma pole end üürikorterites vist never koduselt tundnud. Eelmine korter, see 20 ruutmeetrit, see ausalt öeldes oli imeline ja kui ma seda OMAKS, oleks ma vist väga õnnelik küll 😁 Kuigi ruumi jäi väga väga väheks ja sellest tekkisid probleemid. Aga see oli ilus, lõhnav, nunnu, moderne, ja sul oli väga palju ruumi asjade paigutamiseks.</p><p>Noh nii et kolisime, piirkond meeldib mulle muidugi. Ja kolides kusjuures naljakas, et see korter, kuhu kolisime, haises mu jaoks väga jälgilt. Ja selle tõttu tuli mul flashback, kuidas ma eelmine kord rasedaks jäädes samuti haisuühikasse kolisin. Ja see pani mind mõtlema, kas ma rase jälle. Ja olingi.</p><p>Nüüd olen selles korteris elanud ja mulle tohutult see meeldiks/meeldib, kui ma ainult saaks remonti teha, et hallitus vannitoast likvideerida, haisvad kolletunud seinad uueks teha. Krääksuv põrand normaliseerida. Ja lõpuks ma sain teada ka, et korter haiseb seepärast, et naaber teeb tšeburekke ning see hais tuleb läbi peldiku ventilatsiooni. 🤮</p><p>Ja seepärast mu esimene raseduse trimester, kõik need esimest kolm kuud, mis on aastast päris suur osa, ma oksendasin. 🤣 See oli raske. Nt üks õhtu esimesel trimestril jooksin vetsu oksele, selle peale sittusin maha, siis istusin potile, et edasi sittuda, mille peale ka oksendasin maha. 😔</p><p>Kuna ma süüa ei saanud, kannatasin tugevate kõrvetiste all. Siis kannatasin tugeva ishiase all. Ja ka sümfüüsivalu all. Õnneks nüüd valuvabam!</p><p>Ja siis olin ma haige. Ja juba oktoober. Terve aeg olin haige, mitmeid nädalaid, käisin EMOs, sest seekord oksendasin valu tõttu, mitte ainult haisude, lol. Tavaline nohu oli lihtsalt läinud põskkoopapõletikuks.</p><p>No nii see aasta ju läbi nagu saabki. Terve see aeg püüdsin siis oma vaimset tervist hoida, mis oli väga väga raske. Üks postitus selle kohta on olemas ka - hullud inimesed Edgari elus. Kahjuks, kurat, see mõjutab mind. Jaa, olin lootnud, et jee, mul nüüd mees, kõik hästi. Oh god, esiteks mul oli raske händlida seda, et ta ei valinud minevikus mind, kuigi ta mind teadis. Mul polnud kunagi seda probleemi meeste puhul olnud, et nad minevikus mind ei tahtnud - ütlesin endale ju, et ta ei teadnud mind. Nüüd aga ma ei saa endale nii öelda. Pealegi kui mehel on eelmisest abielust lapsed, siis 100% pead sa vastutama 100x rohkem mehe eelneva elu eest kui selleks üldse valmis oled. Vaimselt on raske, mitte et mulle lapsed ei meeldiks - lapsed on just tore osa. Aga see, et sa oled asendus, kõik võrdlevad sind eelmise naisega ja mees on kõike teinud eelmise naisega ja sa pole esimene, kellele ta jumalakeeli vannub, et soovib sinuga igavesti koos olla. Oh god, öelge mulle, et ma olen liiga tundlik. Pluss see ka, et leidsin jah mehe, aga kõik mu varem kõrvale pandud raha ka läks, sest mees on pankrotis, tal on null vara ja ta on harjunud räigelt kulutama. Kui ma lihtsalt selle välja ütlen, kõlab, et halan niisama, armastus on ju ikka olemas ja kõik hästi! Oleks see VAID nii lihtne, kui pole võimalik teha neid asju, millest unistad majanduslikel põhjustel. Esimesed kuud läks aega, et õpetada mehele, et minu raha ei kasva ka puu otsas. Et kui ta enda papi kuu alguses ära laristab, ei saa minu kulul elada. Muidugi ta õigustas end, et "ostsin ju vajalikke asju nagu bensiini, 100 soodushinnaga kohukest ja poes süüa!" Läks jälle aega, et talle selgeks teha, et kuule mees - kui on vaja kokku hoida, ei osta poest ebavajalikke asju ainult seepärast, et need on sooduses. 🙄🤣 Ok, selles osas pole vaja vinguda, vaid rohkem teenida (mul, tal ei ole võimalust, raha nagunii kätte ei anta).</p><p>Kindlasti on nüüd kõigil Edgari vihkajatel siin hea parastada, et näe, meil oli õigus - ta ongi valelik! Njaa, ta ongi VÄGA jäärapäine mees ja oskus oma vigadest õppida on tal väike. Nt just täna ütlesin talle, et võin talle õpetada, kuidas mulle võid leivaviilu peale panna, aga see ajas teda vihale. 🤣 Ja võib-olla selle tõttu ta tundub valelik, kuna ta näiliselt nõustub teise inimesega, aga edaspidi teeb ikka risti vastupidi. Nii et siin on pigem oskamatus end normaalsel moel väljendada. Kuigi jah, ta on mulle valetanud küll, olen tabanud teda sõbrale valetamast (ning käskisin tal üles tunnistada), aga need valed ongi olnud seetõttu, et ta ei oska/julge öelda kohe välja oma isiklikku arvamust, ükskõik kui triviaalne. Lihtsalt minu jaoks oli see üllatus, et ta nii teeb.</p><p>Aga see parastamine, manamine ja kurja kuulutamine meie suhte algusest saati on MULLE ka mentaalselt ülisitasti mõjunud. Ja ka see on mõjutanud minu isiklikku võimet kogu suhet selge pilguga näha. Miks ma ei või ise oma vigu teha või tundeid kogeda? Pole vaja tulla mulle ette ütlema, kellega mina võin või ei või koos olla - sest see ongi minu isiklik areng, ISIKLIK. Seepärast vahel on hea saada sõpradega kokku ning kuulata, kuidas neil läheb ja kui hästi nad probleemidega hakkama saavad, et selline mõnus tsill olek ka endale üle võtta ning manamisest pääseda. Et siis nagu näete, see manamine tuleb ise uksest ja aknast, inimesed spetsiaalselt kirjutavad, et manada; küll aga toetust ja mentaalset rahu peab ise otsima. Njaa, ma pole veel nii tugev, et negatiivsega toime tulla.</p><p>Samuti sain ma selle aasta jooksul veel enam kinnitust sellele, et elu on liiga lühike selleks, et hoida oma elus madalaid inimesi. Elu on liiga lühike, et kellelegi orja mängida. Kui keegi tirib sind perseauku, siis las tirib iseennast sinna, mine jaluta ära. Nii et kes arvas, et Edgar on valelik, siis endiselt - ei, ta ei ole võrreldes tõeliselt manipulatiivsete inimestega. 🤣 Elu on liiga lühike, et hoida oma elus inimesi, kes sinuga räigelt manipuleerivad, sind ära kasutavad, sulle sitta keeravad ja su vaimset tervist tuksi keeravad. Ja siis seda kõike hoopis sinu peale keeravad. Selles mõttes on mul perega väga vedanud, et nad mind tõmbasid ühe valeliku inimese seltsist ära.</p><p>Lisaks see aasta on mul ülihea meel, et sain lahti meediast! Muidugi olin ma ammu seda üritanud juba, mul olid tasud minu postituste kasutamise eest, aga mis arvate, kas maksti. 🙄 Lõpuks tuli juriidiline abi võtta, siis nad lõpuks lõpetasidki. Mul oli tohutu pinge peal sellega, mida ma instasse lisasin, nagu oleksin kammitsas. Ja kui sinna sisse arvata veel see eelmise lõigu isik, kes minu kuulsust ära kasutas ja julmalt lasi ajakirjanikel minust pesupilte meediasse toota hoolimata mu soovist seda mitte teha, mulle veel valetades, et need pildid tehakse meie tarbeks ja meediasse ei lähe, oli see kõik mulle eriti ränk. Meedia puhul seega pidin midagi ette võtma, sest ma olen endiselt arvamusel - 1) tulge mu instasse mu juttu vaatama, kui huvitab ja 2) AJAKIRJANIKUD - SEE ON TEILE - VÕTKE <b>ÜHENDUST</b>, KUI UUDIST VAJA TEHA! MA POLE VASTU, TÕENÄOLISELT ANNAN LOA EGA KÜSI RAHA! MA OLIN VASTU SALAJA UUDISTE TEGEMISELE (ehk siis mulle ei öelnud keegi midagi, et uudise vorbib), SEST SEE MÕJUS MULLE SITASTI!!!!</p><p>Nii et enamus aasta - filmid 🎥, pulm 👰, rasedus 🤰, kodu. Ja inimesed, kellest mul polnud aimugi, et võivad eksisteerida, kes küll läksid, aga mentaalne mõju ja hirm jäi. </p><p>Oot ja ma pidin kindlasti midagi veel tegema see aasta 🤣 Noh, õppisin kõvasti uusi asju. Väga palju kusjuures jällegi suhete kohta, psühholoogilises plaanis, üldplaanis. Ma ju psühholoogiat õpin ka. Igasugu muud koolitused ka. Nii et olen nüüd female dating strategy proff ka veel. Oleks vaid varem teadnud sellest, et ise oma ellu ka rakendada. 🤣 Nii et peamine jälle ongi see, et mul on ääretult palju oskusi juures. Millal ma aga oma oskusi oskusi suudan teistega jagada, vot see võiks ka tulla. 😁</p><p>Näiteks üks mõistlik oskus, mida teistega jagada saan - tunnista ausalt nii iseendale kui ka teistele, milline sa reaalselt oled, kuna vastasel juhul võivad tekkida probleemid, sest teised su pähe ei näe ning võivad eeldada midagi sinult vastavalt oma stereotüübile. Nt: vaadates mind tekib mõnel päris mööda stereotüüp minust, et olen kõva suhtleja, insta, palju tuttavaid jne. Avastasin, et inimesed võivad mult jääda ootama suhtlust, mida ma tegelikult pole võimeline pakkuma. Seepärast olen tunnistanud ausalt inimestele, et sageli ei käi ma mitmeid päevi sotsiaalmeedias ning olen ise leppinud sellega, et selles pole midagi halba, vaid ma lihtsalt olen selline. Ja reaalselt kõik mõistavadki, sest miks nad ei peaks! Inimestele meeldib ausus ja selgus. Lihtsalt julgustus teile, lugejad, iseendaga kursis olla ja seda siiralt tunnistada!</p><p>Seega 2021 läks väga kiirelt! Enda meelest ma ei teinud väga midagi ning tundub, et see aasta just algas ja nüüd lõpeb! Pole ka ime, kui teatud sündmused tohutu aja võtsid ära, nagu pikalt tunduv esimene trimester, pulmadeks ettevalmistus ja niisama õpingud.</p><p>Head vana aasta lõppu! 👏 Ja veel veel veel paremat uut aastat!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-75979076356249583462021-12-24T15:20:00.004+02:002021-12-24T15:25:57.338+02:00Mina kui suur eputrilla<p> Ülikooliajal leidsin endale palju ägedaid sõpru. Käisin tööl ka ja üks tööots oli kunstikoolis modell olemine. Ülihea töö - oled lihtsalt mingis poosis ja inimesed maalivad sind, ilma riieteta.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgUa9rsXynpsRmVg42auogiQzvpA99lULdv2dXjcnX4Cd_BzHEJWpqI6Noz9Mo1QCeoP6lexvxZJA8lemfVmUPfcQZGCM0siioD4hjnQHZqQ7c7R4ZjbuRx_c-GEFr9mpqoGXJ9HO1Y1RRp7Q-Xa9wWhE2iKR11bJ3VmtKEjKHCbCl1PohgM7vxkvOB=s1920" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1920" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgUa9rsXynpsRmVg42auogiQzvpA99lULdv2dXjcnX4Cd_BzHEJWpqI6Noz9Mo1QCeoP6lexvxZJA8lemfVmUPfcQZGCM0siioD4hjnQHZqQ7c7R4ZjbuRx_c-GEFr9mpqoGXJ9HO1Y1RRp7Q-Xa9wWhE2iKR11bJ3VmtKEjKHCbCl1PohgM7vxkvOB=s320" width="180" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Oh god miks sa ilma riieteta kunstikooli õpilaste ees oled omg?!? No ma olen ilma riieteta ka spordiklubi duširuumis paljude võõraste ees, aga ei saa selle eest palka. Mulle see töö sobis ja meeldis väga. Kujutate ette, kui pea sees on tohutult palju mõtteid ja plaane, mida on vaja korrastada ja te saate oma mõtete mõtlemise eest palka! 🤣👏 That's what it was for me! Introverdile sobiv.</p><p>Mingil veidral põhjusel on mulle noorest saati meeldinud buduaarifotograafia. Nagu tõsiselt olen tahtnud endast pilte teha. Kartsin seda veidi, aga mu hää sõbranna, kursaõde (samuti modell) julgustas mind ning nii ma akti- ja buduaarimaailma suht ammu sattusingi.</p><p>Pildid nii ägedad ja olemas, aga mida teha nendega? Instasse lisasin ka kõigile imetlemiseks, aga kahjuks need pildid mõnda inimest ärritasid. Ma küll ei tea, mis on ärritav selles, et keegi pesus tsillib, aga ok, mis seal ikka. Noh, seepärast ma neid väga kuhugi ei lisanudki, teen oma lõbuks.</p><p>Kuni ilmus selline vägev sait mu vaatevälja nagu onlyfans. Kuna olen spirituaalne, siis oli mul sisetunne, et ma PEAN sinna konto tegema. Vaidlesin muidugi vastu sisetundele, aga ma olen ise ju meie kõigi sisetunnete kuulamise eestkõneleja - kuidas igaks peab tegema seda, mida tema tahab, sest nii loksub elu paika. Igatahes lõpuks ma sinna konto tegin.</p><p>Õigesti tegin, sest see on sait, kuhu ma saan kõik oma pildid lisada, eriti nüüd. Instagrami ei saa enam mitte midagi lisada, vähemalt mina mitte. Kui olen pesus, kõik kaetud, võtab insta selle maha. Kui olen pesus, kõik kaetud ja joonistan veel suuremad lätakad oma keha ette, võtab ikka insta selle maha. Peamiselt hakkas see piltide mahakoukimine hetkest, kui Edgariga avalikkuse ette tulin. </p><p>No näed - sisetunne oli õige mõttega. Tulevikku ise alati ette ei tea, aga jumal teab asju, mida sa ei tea ning kui mul ei oleks OFi, oleks liiga kiire see järsku teha ning mul poleks oma pilte kuhugi panna ega tööd, mida ma armastan.</p><p>Nüüd ainult tahaks mingit ägedat stuudiot, õppida veel rohkem fotograafia kohta, harrastada ägedaid poose, kanda ägedat pesu. Oeh, mõnus!</p><p>Lisasin eile info Instagrami storysse OF jõulupakkumise infoga. Valisin spetsiaalselt pildi, kus oli esile toodud just see äge kaadritagune saladus, kuidas ma olen telefoni juurde peegli paigutanud, et ise kaadrit näha. 🤭 Ja Edgar oli teinud pilti sellest, kuidas mina endast pilti teen. Igatahes oli see jumala lahe foto, sest näitas kaadri taha. Olin seal pesus, seega kõik ohtlikud kohad kaetud ning igaks juhuks panin mingi mulli ka veel enda keha ette, et päris suur ports minust varjatud oleks. Noup, võeti maha instast.</p><p>Nii et sel põhjusel ongi mul onlyfans. Olen alati rääkinud, kuidas armastan fotograafiat ja modellindust ja seda juba väga noorest saati. See on lihtsalt midagi imelist, midagi ägedat. Me, inimesed, saame oma imelist tublit keha jäädvustada ja seeläbi sellele tunnustust avaldada. Või vähemalt on see minu meetod, teil ikka omad meetodid. Oh, ma nüüd ootan suve, et mingeid uusi vägevaid pilte teha. Või ooot. Talvel lume sees saab ka nüüd! Pealegi, tahan oma laste jaoks alati maksimaalselt olemas olla ning iseenda tööaja valimine võimaldab mulle seda. Siin mainin ka selle ära, et ärge virisege, et emaks olemine võtab mult ära õiguse OFi omada. Srsly nagu? Minge palun vaadake nt Britney Spearsi kontot - ta on ema ja instas pildid oma tagumikust. Minge vaadake nt Isabel Howard kontot - ta on ema ja tal on pildid oma tagumikust, kui hoiab lapsel käest kinni. Või Laurendrainfit - ta on meditsiiniõde, ema ja tal on onlyfans! Neid kontosid on miljon. Nii et plära, kuidas emal ei tohi olla tagumikku, on mu meelest nii lamp piiratud maailmaga jutt, mis pange heaga tagumikku tagasi. Ja btw, pere vajab toitmist. 🤣</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-67331400838346069362021-12-23T10:26:00.005+02:002021-12-24T01:00:25.517+02:00Isekas või isetu? <p> Nii kui lugesin internetis autori Lia Louis raamatu "Kallis Emmie Blue" katkendeid, nii ma raamatu läbi lugemisest unistama hakkasin! Pidevalt oli see raamat välja laenutatud, nii et minusuguseid oli veel. Seni kuni ma ei maldanud oodata, lugesin lõputult arvustusi. 🤣 Aga lõpuks ma raamatule küüned taha sain! Oh yeah! </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg7ZI-8HDX-hFIVfwmHKpR7uxvV9PObo4mmRfvOQJz9LmE3Kpm1FlxR4UZDklnKL9sDdtG80hXmUjpugNgB3oaIorTQtCPH9Eqbh1lF8kTriRqn5E8UnVvTg7NlVLVGnVkQpsKcrNps1RPNqbuJTUBIveuZaAYpzdSyIz9zsCLOQLw3vGtIIcVUPm3H=s3648" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg7ZI-8HDX-hFIVfwmHKpR7uxvV9PObo4mmRfvOQJz9LmE3Kpm1FlxR4UZDklnKL9sDdtG80hXmUjpugNgB3oaIorTQtCPH9Eqbh1lF8kTriRqn5E8UnVvTg7NlVLVGnVkQpsKcrNps1RPNqbuJTUBIveuZaAYpzdSyIz9zsCLOQLw3vGtIIcVUPm3H=w240-h320" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Raamat on ääretult huvitavalt kirjutatud, väga kaasahaarav. Kohe tekitas peategelane Emmie sümpaatia. Tema käitumise tagamaad olid raamatus väga hästi välja toodud - nartsissitlik hoolimatu valelik ema, isaeeskuju puudumine, suured probleemid koolis.</p><p>Emmie on naine, kes on parim sõber mehe Lucasega, kellega nad kohtusid õhupalli abil 16-aastaselt. Kui nad mõlemad saavad 30 (neil on isegi samal päeval sünnipäevad), teatab Lucas Emmie jaoks väga ootamatult, et ta abiellub ja soovib Emmiet endale peiuneiuks. Seevastu Emmie oli oodanud hoopis Lucaselt abieluettepanekut.</p><p>Nonii, 100% soovitan ma kõigil teil selle raamatu läbi lugeda, aga siin tulevad nüüd spoilerid (niivõrd-kuivõrd), sest ma tahan tegelasi analüüsida, kes olid hästi kirjutatud.</p><p>Enne ja pärast raamatu läbi lugemist olin ma lugenud tõlkija <a href="https://www.google.com/amp/s/evelaur.wordpress.com/2021/01/14/lia-louis-kallis-emmie-blue/amp/" target="_blank">Eve Lauri postitust</a> ja see ongi siis üks arvustus, mis mind saatis ja mille ümber ma postituses arutelu loon. Olen märganud, et tegelase Emmie Blue puhul jaotuvadki inimesed kahte leeri - ühed peavad naist isekaks, teised just sümpaatseks. Näiteks ka selles <a href="https://talknerdybookblog.com/dear-emmie-blue-by-lia-louis/#comments" target="_blank">postituses</a> on see wtf sa teed Emmie leer. <a href="https://www.google.com/amp/s/thatbookgalblogs.wordpress.com/2020/08/24/review-dear-emmie-blue-by-lia-louis/amp/" target="_blank">Siin postituses</a> aga jälle on Emmie vastu sümpaatia välja toodud.</p><p>Tõlkija leiab, et Emmie on ääretult isekas, kuna ei suuda oma tõelisi tundeid Lucasele väljendada, kartes tagajärgi ja seetõttu läheb kaasa Lucase plaanidega. Minu definitsioon isekusest on veidi teine. Emmie on just isetu, kuna mõtleb Lucase heaolule - mees on leidnud endale unistuste naise, ning Emmie ei kuku oma tunnetega Lucasele peale lendama, mis kõik pekki keeraks paljude elus. Isekas oleks Emmie mu meelest just siis, kui enne enda tunnetes selgusele jõudmist räägib ta Lucasele enda tunnetest, lüües nii kõik segamini, sest Emmie tunded oleks kõigile üllatuseks, ka Lucase pruudile Mariele, kes saab Emmiega ülihästi läbi.</p><p>Tõlkija ütleb ka, et Emmie on isekas, sest vajab Lucast ja seetõttu ei väljenda oma tundeid, et kardab meest kaotada. No olgem ausad - mulle tundus just Lucas see isekas pool selles vallas, kes Emmiet ikka VÄGA vajas. Ta oli teinud ammu asju, et Emmie temast paremini arvaks just eesmärgiga Emmie olemasolu oma elus kindlustada. Ka Emmie on mingis kohas wtf miks sa mulle ei rääkinud, ega ma sinust halvemini seetõttu arvama et hakka. Lisaks on see Lucas imelik - mulle tundub ta ise Emmie pettekujutelmades süüdi olevat, kui on talle andnud mõista, et nad kokku sobivad ning jättes varem rääkimata oma plaanidest abielluda oma pruudiga. Kui Lucas oleks taibanud Emmiet, oma parimat sõpra, kaasata arutellu, et tal on plaan abielluda just Mariega, siis oleks olnud ka Emmiel palju parem ja kohasem oma tunnetest mehele rääkida. Lucas aga tuli pauguga ja suure KINDLA uudisega lampi välja, et ou, ma nüüd kohe abiellun, mida Emmie oodata ei osanud. Nii et kes siin isekas on, kui jätab isegi oma parima sõbra elulistest aruteludest välja?</p><p>Lucas oli Emmiele kuidagi jätnud mulje, et ta võiks Emmiele abieluettepaneku teha, lisaks ka Emmie suured lootused ja romatiline naiivsus aitasid Emmie tugevale ootusele kaasa, mis vääraks osutus. Siinkohal ongi jälle Emmie minu meelest isetu - ta saab aru, et oli midagi valesti tõlgendanud ega hakka oma tunnetega Lucasele peale pressima. Sest noh, kui Lucas oleks just teda tahtnud, oleks ta ju seda öelnud, küll aga on mees kindlameelselt teise valinud, isegi mitte nii, et "kle, Emmie, mulle meeldib Marie, kas võiks temaga abielluda?" - vot kui Lucas oleks midagi säärast öelnud, siis oleks küll Emmie hale kuju olnud, et mitte oma isiklikest tunnetest rääkida. Kui aga Lucas on nii kindlameelne, et "ma nüüd abiellun ja sina ole peiuneiu!", siis oleks tõesti veits lamp, et ou, ma ise tahaks sinuga abielluda.</p><p>Muidugi Emmie kõik mõtted tiirlevad jah Lucase ümber, aga ma ei saa absoluutselt aru just sellest, et miks Lucas ise ei olnud Emmiele selgeks teinud näiteks fakti, et nende vahel ei saa kunagi midagi olla? Miks ta lasi Emmiel endale järgi joosta terve aeg ja rääkis pidevalt, kuidas teda igatseb ja komplimentidega üle valas? Emmie oli selline nõrguke, naiivne, ootas karmilt elult midagi ilusat ja head ning nii ta ju ära armuski.</p><p>Emmie aga tõelise sõbra kombel aitab siis Lucasel abielluda. Käib ta pruudiga ringi tsillimas, mille kohta toob ka tõlkija välja, et Emmie ei mõtle üldse sellele, et pruudil võiks oma probleemid olla, kui vaid sellele, et pruut ta silmist välja ei loeks soovi ise Lucasega abielluda. No aga see olekski ju väga halb, kui pruut Emmie salajase soovi teada saab - ilmselgelt Emmie pelgab oma sõbra ja ta pruudi suhet tuksi keerata. Ja mis võiks olla hullem mehe kunagise flirdiga leppinud pruudi jaoks see, et nüüd mehe parim sõber ka veel meest himustab?! Selles mõttes mulle tundub jälle, et Emmie on just isetu - püüab varjata nii tugevat tunnet nagu armastus teise heaolu nimel. </p><p>Samuti mulle tundub, et kuna Emmie mõistab, et ta on milleski vääralt aru saanud, püüab ta ise oma tunnetega tegeleda, et mitte teisi oma sisemisse draamasse kaasata. See ju on isetu. Ei lähe kellegi pulmaplaane rikkuma kuulutusega oma suurtest tunnetest, vaid keskendub sõpradele, karjäärivalikutele ning oma isa otsingutele (viimast ta jah on teinud noorest saati tegelikult). Kuigi tal on raske, ta püüab mõista ja leppida, et Lucas ei valinud teda oma elu armastuseks.</p><p>Tõlkija leiab, et Emmie näeb asju vääralt ning tema kogemustes kindel ei saa olla. Mul isiklikult sellist tunnet ei tekkinud. Püüdsin küll ka nii tunda, aga ei - mulle Emmie nägemus tundub siiras ja reaalne. Võrdluseks, loen just Jim Ashilevi raamatut "Kehade mets" ja vot sealse minategelase maailm on kõik läbi tema kõvera pilgu imelik ja reaalsustaju pekkis. Ei anna võrreldagi Emmiega.</p><p>Küll aga kindlasti on Emmiel sisemisi probleeme, mille lahendamisele aitavad sõbrad veidi kaasa. Emmie iseenesest on väga empaatiline, heatahtlik, kuid tal on tugev komme iseennast alla suruda. Jep - iseenda allasurumist tõlgendataksegi sageli isekusena. Kui oled sittades oludes kasvanud, kus sinu tundeid ei valideerita, siis oledki kohanemiseks sunnitud õppima iseennast alla suruma, teadmata, et reaalses maailmas see ei toimi edukalt. Aju aga nii töötab, et ta kohaneb ja eriti mõjutavad meid lapsepõlves ning teismeeas kogetud traumad või elustiil. Emmie puhul on minu meelest edukalt välja toodud, millised sündmused tema elus on teinud teda selliseks haledaks nagu ta on. Mul on tema vastu sümpaatia.</p><p>Küll aga haledus (mina nimetan seda enda allasurumist nii) on tõesti häiriv omadus teises inimeses kõrvaltvaatajana. Ma saan aru, kust see tuleb, Emmie puhul ka, kuid see osutub pikapeale häirivaks. Seega mõistan ma ka hästi tõlkija arvamust, sest oleneb millise nurga alt sa haledat inimest vaatad - kas mingi väike tagasihoidlik saamatu tegelane, keda sa aidata tahad või siis ainult endale mõtlev (sest hale kuju mõtleb ainult sellele, kuidas TEISTELE meeldiv olla ja seeläbi kuidas ENNAST alla suruda) ja seetõttu isekas kuju. </p><p>Aga olgem ausad - ma siiski nõustun sellega (ka tõlkijaga), et oma tunnetest tuleks rääkida, mitte hoida neid sellisel viisil 14 aastat vaka all nagu Emmie seda tegi. See on tõesti tobe. Seevastu raamatus on ära põhjendatud, miks Emmie seda tegi ning positiivne on see, et Emmie arenes kogu raamatu jooksul. Aga reaalses elus ei pruugi nii hästi minna ning enda sisse elamine on päris loll ja ohtlik tegu - see rikub suhteid, sest ärritab teisi ning keerab ka jumala poolt loodud plaanid pekki. Õpime siit - ärme ise oma haleduse tõttu isekaks people-pleaseriks muutu.</p><p>Igatahes mul oli hea meel kellegi teise (tõlkija) arvamust lugeda ja siin analüüsida (ma loodan, et mitte keegi ei pahanda selle üle, et mulle meeldib erinevate arvamustega arutelu ja teen seda heal toonil. Ma vahel olen kogemata liiga otsekohene või karm, nii et andke teada, kui tundus liiga kuri), nii et see oli superlahe! Samuti lugesin ma internetis veel mingeid arvamusi, aga neid oli minu jaoks vähe, sest need olid lühikesed!</p><p>Palun lugege ka see põnev raamat läbi (te ei kahetse) ja andke mulle teada, mis te arvate! Ma nii väga tahan kellegagi veel arutada nende tegelaste kohta ilma spoilimata! Jumala hästi kirjutatud mu meelest on see raamat! Lõpp on ka olemas, seega ei ole mingit "interpretatsioonile avatud" puudulikku lõppu, mis mulle kunagi ei meeldi, vaid kõik on mõnna 😀. Btw, Edgar ka juba loeb seda! 😁</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.com0