Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

teisipäev, 31. detsember 2019

2019 aasta uued lemmikud

Minev aasta oli päris produktiivne mu jaoks. Mitte küll mu selle isikliku blogi mõttes, kuna just aeg kulub kõikidele muudele tegevustele ning tähtajaks valmistan siis oma blogipostitused Õhtulehte. Seega polegi ma näinud mõtet oma isiklikku blogi rohkem täita.

Aga kuna siin on võimalik vabamat keelt kasutada, ropendada ja värki, rääkida kirja-slängikeele segu, siis polegi ma seda blogi sulgenud. Lisaks seda blogi kirjutades ei hooli ma nii palju lausete konstruktsioonist ning arusaadavusest, mistõttu siin ongi mul rohkem möla.

Seekord ma mölisen, mis reaalsed ASJAD mul sel aastal ellu tulid, mille üle ma rämedalt rõõmu tunnen. Ehk siis just need asjad, mis on reaalselt õnne- ja tänutunnet suurendanud mul sellel aastal elus, millest ma olen see aasta sageli mõelnud ning tänulik olnud neile. Ehk saab ka mõni teist kasu.



1. Pranamat Eco. Pidevalt kurtsin ma oma seljahädade üle. Noor inimene ka nagu, ei tohiks ju selg olla nagu vanaeidel, et aina valutab ning midagi teha ei saa. Valu läks hullemaks justnimelt lapse kõndimisoskuse puuduse tõttu, kuna ma pidin igast akrobaatikat korraldama, et last süles hoides oma kahe käe ja kahe jalaga ülejäänud tegevused ära teha. Käisin trennis küll mõned korrad nädalas, mis selja rohkem lahti tõmbas, aga ega's see räme valu kadunud. Ma üks päev olin nii masenduses, kuna öösel oli selg tuld löönud ja mu mõnusaid unenägusid seganud, seega ma võtsin julguse kokku ja kirjutasin Pranamatile. Nad teatasid, et saadavad mulle komplekti ning ma võtaksin veidi aega sellega tutvumiseks. Tuli see ogadega terav matt kohale, lamasin otsa, valus nagu oli, aga kae imet - seljavalu läks ka ära! Ma ei tea, kas kohe, aga Pranamat päästis mu elu. Võib-olla see kõlab jälle nagu reklaamtekst (aga see on reaalsus), aga siinkohal oleks paslik teile mainida, et ma teen instas reklaami AINULT neile toodetele, millesse ma ise usun. Minu meelest see ongi telereklaami ja nende blogijate reklaamimise vahe. Eriti, et Pranamat lasigi mul ikka mitu nädalat katsetada, mis mõju see ogadega ese mulle tekitab. Mõju on see, et terve mu pere lebab neil mattidel mõnuledes ja valudest pääsedes. Reaalne hea asi see aasta!

2. Organicup. See on see menstruaalanum. Järgnevad tsenseerimata kirjeldused menstruatsioonist, nii et kes sellist detailset kirjeldust ei kannata, jätke see lõiguke parem vahele. Igatahes olin kuulnud ilmselgelt päris ammu menstruaalanumast. Aga noh, osta ma seda aastaid tagasi kuskilt ei osanud ega viitsinud, seega jäin sidemete peale. Kui ma beebit imetasin, oli tõeline lust see, et päevi ju pole! Ma tavatsesin isegi öelda, et ma ei tahagi päevi, sest kui need hakkavad, siis vaheta pampersit oma lapsel ning iseendal ka veel. Verevool mul on nii suur, et sealt suht purskab ning iga kord pissil käies tuleb see always ära vahetada. Öösel laseb sageli läbi, kui ma just öösiti ei viitsi vahetada. Muidugi laseb ka päeval läbi, sest see ei jõua ju nii ruttu sisse imada, kui ruttu mul sealt välja lendab ja siis olen veripüks. Kusjuures ratsutamas käies see always hõõrus mu genitaalid katki ka veel. Tampoonid ilmselgelt minu jaoks ei kõlba kuhugi, sest veidi hirmus on endale vatt sisse toppida, mis imab ka kõike muud peale vere enda sisse ju. Suht jube, ma ei taha, et tähtsad vedelikud imaks tampoon endasse. Pealegi olen jälginud, et veri pääseb ikka mööda, sest see tuleb ju nii suure hooga, et tampoon ei jõua lihtsalt nii kähku imeda. Igatahes menstruatsioon oli mu jaoks häda, mille üle ma ei hädaldanud, sest olin leppinud sellega. Näiteks mul juhtus mitu korda nii, et ärkasin hommikul, tõusin püsti ning suur lahmakas verd kukkus maha. See oli päris naljakas ja tavaline.
Igatahes nägin ükskord Rimis seda organicupi soodukaga. Ostsin ära, kuna odavalt sai ja järgmiste päevade ajal toppisin sisse ning siis... mu elu paranes 100%!
Ma ei teagi, et mul on päevad, sest mul pole hõõruvat pampersit püksis! Vaheta ainult kaks korda päevas - muul ajal ei teagi, et sul päevad on! Imelik on ka see, et kõhuvalud tunduvad väiksemad olevat. Ma ei tea, kas see on mugavuse tõttu või seetõttu, et ma olen sünnitanud.

Nabaneet kohe pärast tegemist - sp ongi punane.


3. Nabaneet. Jällegi, nagu musta karva juuste puhul, olin ma nabaneedi tegemisest unistanud alates teismeeast, aga ma ei teinud seda vist seetõttu, et nii paljudel see oli. Ja ma vist ka kartsin ning ei leidnud head aega, kuna arvasin, et pärast selle tegemist on elu suht piiratud - ei saa käia ujumas, saunas ega trenni teha ning aina puhasta ja näpi oma neeti. Eksisin.
Noh, kuna nüüd mu elu ongi suht piiratud, siis mõtlesin, et täidan parem oma nooruspõlveunistused ära. Kirjutasin lõpuks julgust kokku võttes Alternadiivasse ning oma imestuseks kuulsin, et piiranguid pärast needi tegemist pole! Naiss - seega polegi piiranguid ju! Panin aja kinni, aga tund enne tegemist hakkasin valu kartma. Kartsin nii, et isu läks ära ja peaaegu värisesin. Sinna jõudes aga tegija Helen rahustas mu maha. Valus see polnudki ning hoolitsus käib nii - ära näpi, unusta selle olemasolu ning puhastus ongi duši all käik! Imeline! Ma jumala õnnelik! Näppinud ma seda pole, sest tõsi - haava sa ju ka ei näpi ning unustad selle!

4. Pikendused. Ok, need said pandud küll ammu, aga just see aasta arutasin õega, et küll need pikendused on üks jumala õnnistus, kui sind ennast pole geneetiliselt õnnistatud paksude pikkade juustega. Ma olen alati olnud juuste poolest ekstremist - mida pikemad, seda paremad. Kasv mul nagu juustel on hea, loomulikult olen blondiin ja lollakas ka veel, sest nagu me kõik teame, blondi karvavärvust põhjustatud geen on seotud rumaluse geeniga, nii et asi need pikendused siis külge toppida. Ainult et õhukesed on mu juuksed. Muidugi mul on komme oma juukseid lillaks ka veel võõbata, et eriti omapärane (loe: friik) paista. Ma fännan oma pikendusi! Casabellas pannakse neid tõesti hästi, muidugi saab ise valida pikkust, paksust ja kõike muud. Oleks ma varem juba teadnud, et nendega nii lihtne on, olekski vist varem pannud.

5. Dermosili deodorandid. Ma olen liighigistaja. Aastaid on see mulle muret valmistanud, aga kui enda jaoks leida hea lahendus, siis elab lebolt edasi. Minu jaoks häid lahendusi on kaks: 1) mitte häbeneda selle üle, et sul on kaenla all ilgelt suured märjad plekid, 2) leida deodorant, mis kõige efektiivsemalt paneb sind hästi lõhnama. Muidugi tasub mainida, et liighistamise tõttu olen ma sõltuvuses deodorantidest, aga see on elu ja sellega peab arvestama, et ilma ei saa. Kui ei kasuta deodoranti, tunnen end halvasti ja haisen ning mul on siis niiiiiii ebamugav, isegi kui tegelikult ju higihais pole halb, meelitab ligi kindlasti ka mehi, aga mul endal on halb. Dermosili omad töötavad megahästi ja on õnneks nahasõbralikud.

6. Elizabeth Ardeni 8 hour lip balm. Tänu Chanette Kodres meikimisele sain ma selle teada. Mul on huuled perses, nii kuivad nagu rosinad, aga see möks tuleb paaris erinevas variandis ning hoiab huuli edukalt pehmena. Jällegi - mul on huulepalsamisõltuvus ja ma ei saa sinna mitte midagi teha. Kuid siiani on see parim olnud, eelmine lemmik oli Nivea Pearly Shine. Kuna superkuivad huuled võib olla sisemine probleem, siis ega ma reaalset lahendust ei tea ja seni olen lihtsalt huulepalsamifänn. Seda saab MyLookist.

7. Microblading. Kulmud on terve elu mu nõrk koht olnud, sest need on nii heledad ja koledad. Või noh, ma tavatsesin öelda, et neil on ilus kuju, aga kuju on raisus, sest läbipaistva karvavärvuse tõttu pole mu kulme näha. Jumal tänatud, et Kadi mul microbladingu ära tegi! Õigupoolest esimest korda tegi ta vist eelmise aasta lõpus mul selle, aga see aasta mõtlesin sellele palju, tänasin selle olemasolu suvel ning nüüd tegi uuesti üle ning see kinnitas mulle - ilma ma elada ei saa! Ma ei tea, kas see microblading just esemete kategooriasse kuulub, aga minu õnne see suurendab. Tõesti - miks ma varem ei teinud seda?!



Nagu näha, need on asjad, millele mõtlemine suurendab mu tänutunnet. Õnneks olen saanud osa neist jagada ka instas, osadest ma pole rääkinud. Ma lihtsalt tundsin, et tahaks rääkida neist, mis on mul see aasta ellu tulnud ja aidanud mind. Tegelikult asju on veel, mille üle ma rõõmu tunnen, näiteks lamps4makeup ja feetpuzzle matid, aga need sain juba eelmise aasta lõpus. Ahjaa, see aasta kasutasin neid. Ma enam ei jaksa neist kirjutada, aga lamps4makeupi kood on vist helenkopp. Feetpuzzle matid on megalahedad, sest nagu pusle ja tugevdasid Carmeni lihaseid ja kood vist helen.

Nii et selline lühike tänusõnade avaldamine oli!














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar