Vaktsiini tagajärjed

Olen Carmenile kõik kohustuslikud vaktsiinid teinud ja nüüd kirjutaks, mis siis sai!

Kui ta kunagi selle esimese vaktsiini sai, ei juhtunud midagi. Ta ei teinud välja.

Siis sai ta ükskord rotaviiruse vaktsiini ning kujutate ette - tal ei olnud pärast nädal aega gaasivalusid! Ta oli kohe rõõmsam! Päris karm! Veel hullem on see, et gaasivalud tulid tagasi!

Siis ta sai ükskord mingi süsti, see kompleksvaktsiin. Ma ei tea, ma ei süvene suurt, peaasi, et ta kõik vaktsiinid saaks. Siis oli valus süst! Carmen nuttis, kui süsti tehti! Pärast ta nuttis veel ja enne nuttis ka! Aga selgus, et see oli vitamiini b12 puudusest hoopis see nutt.

Eile sai ta ka vaktsiini. Rota ja midagi veel. Ta nuttis korraks, kui süsti tehti ja siis unustas selle. Parast seda perearst ütles, et ta võib rahutu olla ja seekord ta massaaži ei läheks. Ta ei olnud rahutu.

Pärast vaktsiini ta magas ja mängis. Ongi kõik.

Öösel magas hästi. Gaasivalud on jälle läinud ära! Jee!

NB! Ma küll suurt pole seda öelnud, aga ma olen õppinud teadlaseks. Mul on kolm aastat Eesti parima ülikooli bioloogiaharidust (bakalaureusekraad), mis hõlmab väga suures mahus geenitehnoloogiat. Lisaks on mul tehtud ära biomeditsiinis magister (vaid lõputöö on tegemata). Olen võtnud kõvasti lisaaineid ülikoolis oma silmaringi ning mõttemaailma avardamiseks. See tähendab, et mul on oskusi lugeda teaduskirjandust, oman ratsionaalset mõtlemist, funktsionaalset lugemisoskust, oskan teha vahet usaldusväärsel ning ebausaldusväärsel allikal, tean, kuidas koostatakse statistikat, tean, kuidas tehakse kliinilisi uuringuid ning lisaks on mul tehtud mahukas uuring vaktsiinide kohta nii ülikooli ainete näol, erinevate allikate kohta ning uurinud erinevaid uuringuid. Teaduskirjandust lugedes suudan ma interpreteerida termineid - ülikoolis õpetataksegi meile, kuidas ISE teadmisi omandada ning õpetatakse kahtlema allikates. Ülikool ei ole nagu põhikool, kus midagi pähe tambitakse, vaid see on koht, kus sa ise õpid, kuidas saada teadmisi. Mul on immunoloogilised teadmised, teadmised inimkehast molekulaarsel tasemel, teadmised patogeenidest ning kuidas nad molekulaarsel tasemel inimest mõjutavad ning teadmised täpselt vaktsiinide koostisest ning mõjust immuunsüsteemile ning organismile. Ma tean täpselt, millist mõju vaktsiin avaldab molekulaarse tasemeni välja. See tähendab, et pole mõtet mulle saata väärinfoga linki ning öelda "aga loe, mis siin vaktsiini kohta kirjas on!" Minu vastus sellele oleks: õpi eristama usaldusväärset infot sitasoperdisest. Kui ei oska, käi ülikooli rada läbi, mine ISE uuri viiruseid ja organismi molekulideni välja (soovitan uurida ka vaktsiini koostist ja ise mõni toota, kui tahtmine on) ning alles siis tule ütlema mulle, et ma teeks uurimistööd vaktsiinide kohta. Tee äkki ise uurimistöö ära, õpi inimkeha selgeks, et saaksid eristada sitajuttu päris jutust: et sa saaksid ise ennast usaldada. Mine õpi näiteks arstiteaduskonnas, geenitehnoloogias, bioloogias kuni kraadini välja, mine ise küsi Eesti tippteadlastelt infot. Mul on kõriauguni teadmisi neist ja võin tunda vabalt seda tunnet, et neile rohkem mõtlema ei pea ja rahumeeli kaitsen ennast ja oma last.

NB! Kui keegi räägib, et pärast vaktsineerimist põdes inimene selle haiguse ära, siis see näitab, et kui isegi surmatud patogeen mõjus nii halvasti, siis elus patogeeni puhul oleks inimene ära surnud. Nt kui pärast rotavaktsiini on kõht haige, siis päris haigus oleks võinud tappa ja vedas, et sai vaktsiini enne haigust.

NB! Selleks, et teada, kuidas molekulaarse mehhanismi alusel vaktsiin või patogeen või immuunsüsteem töötab, on vaja saada selgeks alusteadmised alates keemiast. See võtab aastaid aega. Selleks, et teada saada haiguste nimesid, mille vastu vaktsineeritakse, tuleb avada lihtsalt immuniseerimispass, mis võtab mõne sekundi.