Kuna ma mõtlen palju ja sageli, mõtlesin ma ka sellele vastuse välja. Kas olete tähele pannud, et lõikavad ja muudavad oma välimust ikkagi pigem inimesed, kes on juba sünnipäraselt ilusad? Koledamapoolsed inimesed ka ehk, kuid mitte nii sageli. Pigem ikka, kes juba on barbie, tahab olla seda edaspidi. Lahendus on väga lihtne ja selles olete kõik, teie sõimajad ja öelalt kritiseerijad süüdi. Jah, nüüd nimetasin üsna otse, et olen pahane netikommentaatorite kiusu peale. Jep, kui mõni inimene juhtub parjasti seda blogi lugema, kes on ka mind koledaks nimetanud või ükskõik mis negatiivse noodiga tahtnud mind kritiseerida, siis jah, sina oled süüdlane.
No, tere daamid! |
Nüüd ma räägin seda juttu, mida võivad mõista ehk ainult õnnistatud sünnipäraselt kauni välimusega inimesed. TEGELIKULT ilus inimene ei pruugi teada, et ta on ilus. Tegelikult ei ole nii, et oled sündinud ilus ja siis arvadki, et omg, ma olen nii ilus, ma saan kõike, mida ma tahan tänu oma välimusele. Mõiste enda ilust ja arusaamast, kui hea välja näed, tuleb ikka oma ümbruskonnast ja oma perekonnast. Ma olen kohanud keskmise välimusega inimesi, kes käituvad väga enesekindlalt nagu nad oleks väga ilusad ja samamoodi olen kohanud ka ilusaid inimesi, kes on kadedad ning käituvad nagu neil oleks ümber kole kest.
Ja üks põhitõde, mida ma olen oma elu jooksul teada saanud, on see, et ilusatele inimestele tehakse vähem välimustkiitvaid komplimente kui keskmistele. Põhjus on selleks see, et nähes ilusat inimest, siis mõeldakse "ta juba nagunii teab, et ta on ilus, seega ma ei kiida teda." Ja kui nähakse inimest, kes muidu on keskmisem ja omab too päev näiteks enam-vähem soengut, siis mõeldakse "oi, vaene kole inimene näeb täna isegi hea välja! Mul on temast kahju ja teen talle komplimendi." Ja kui selline asi kordub päevast päeva, siis tasub nüüd mõelda, mis tasemele kellegi enesehinnangud liiguvad. Muidugi on nüüd hea hakata siin räuskama, et "ilus inimene on ise nii loll, et teiste arvamusele toetub" ja muu siuke plära. No kui ta siis sinu meelest seetõttu loll olla, siis las sul olla sinu arvamus, kuigi ma arvan, et nii ühe puuga ei tasu ikka lüüa. Asi on ikkagi selles, et ta saab vähem komplimente just teise inimese mõttekäigu tõttu, mis on väga oluline sisend välismaailmast teadmaks enda kohta tagasisidet. Teine inimene peab teda automaatselt ilusaks ja seepärast seda ei ütlegi välja, aga ilus inimene ei tea ju, mida teine mõtleb.
Kui te arvate, et eelnev jutt ei ole tõene, siis mõelge sellele: mehed, kes on need mm... kurat, kes need ongi :D Noh, need, kes naisi sebivad sebimistehnikate alusel nagu raamatus "Mäng". Ahjaa, need on need pick-up artists. Üks nipp sebimises meestel on seal selline rumalus: kui näed ilusat naist, siis ära tee talle komplimente, vii tema enesehinnang hoopis natuke rohkem allapoole, sest tal on kõrge enesehinnang. Põhimõtteliselt selle soovituse suur viga on see, et see EELDAB nagu ilusal naisel juba OLEKS kõrge enesehinnang. See soovitus ei arvesta, et sageli ilusad inimesed ei olegi teadlikud oma ilust. Minu peal on seda sebimistehnikat kasutatud ja ma pole ükski kord parasjagu aru saanud, et minu peal seda kasutati. Seega, mu enesehinnangut on langetatud veelgi, kuigi see juba oli madal ja ilmselgelt ei saanud ka seda nippi kasutanud mehed soovitud reaktsiooni minult. Sest ma välistan selle halvastiütleva mehe suhtekategooriast, see tähendab, et mees kaotab just kõik võimalused minuga, mis tähendab, et ta ei saanudki soovitud reaktsiooni. Ma ei oska kosta kõikide ilusate naiste eest, kas ka neil on nii. Aga kindlasti mõnel meenub, et ka tema peal on kasutatud taolist trikki. Seal on igast soovitusi, mida öelda, näiteks, et "sul on katkised juukseotsad". Mulle ükskord üks mees ütles seda ja ma mõtlesin, et ta on nii imelik, et sellist asja vaatab :D Ja teine nipp oli seal näiteks selline, et pane mingi naise peale mingi niidijupp nii et ta ei näe ja siis mine võta see niidijupp ära ja ütle, et "sul oli see riiete peal". Noh selles mõttes, et kui ei julge minna niisama tere ütlema, vaid peab mingi põhjus olema. Mul ükskord tuli klubis mingi kaks pojut ja võtsid mu pealt ilgelt suure lõngajupi ja ütlesid, et näed, mis sul peal oli. Ma kostsin selle peale, et "väga huvitav, kust küll selline asi sai mu peale sattuda. Ma ei ole kuskil käinud, kus sellised niidid on. See ei ole saanud kuskilt mu peale ju tulla..." ja hakkasin reaalselt mõtlema suht pingsalt selle peale ja võib-olla hakkasin isegi kohti ja riideid ette loetlema, kust see kindlasti ei oleks saanud tulla. Need pojud tegid veidi imelikku üllatunud nägu ja kadusid. Hiljem sain aru, et neid hirmutas see, et nad kartsid, et jäid vist vahele sellega et ise selle sinna mulle peale panid, kuigi ma ei teadnud tol hetkel, et nemad seda tegid :D Okei, lähen siis teemaga edasi.
Minu kohta siis, et jah, ma pole teadlik oma ilust. Võib-olla nüüd juba enam-vähem olen. Aga mõelge, kui ma ilmuks järsku üks päev välja ja oleksin lasknud huuled hüaloroonhapet täis pumbata ning tõstnud kulmud kõrgemale, pannud põskedesse implantaadid? Mis te siis ütleksite? Kui nüüd need toredad netikommijad ja muidu mind kritiseerivad ütlesid, et ma olen ikka kole mis kole, siis mis ma siis oleksin? Ka veel kole? Või oleksin lõpuks ilus ometi, sest ma ju tulin teile, kallid inimesed, vastu ning tegin end teie jaoks ilusaks! On nüüd hea?
Kui proovisite panna end nüüd minu asemele, siis kindlasti proovige panna end nende inimeste asemele, kelle välimusel lasub palju suurem surve ehk siis mitmed kuulsad inimesed. Kui kuulsused EI OLE oma kuulsuse jooksul kuulnud kuulsusega korreleeruval määral komplimente, siis on täiesti arusaadav, miks nad hakkavad oma välimust modifitseerima. Nüüd ehk saate aru, miks Megan Fox on end süstinud jne, miks tegi seda meie eelmise presidendi tolleaegne naine ning miks teevad seda paljud teised. Saate aru, öelad vastikud kurjad inimesed, et see on TEIE tehtud? On nüüd mõnus tunne, eksju! On hea, et sai kellegi enesehinnangu nii alla tõmmata, et see (teie poolt mahatehtud) inimene lasi endale botoksit näkku ning opereeris suuremad rinnad ette? Kui on mõnus tunne, siis tee endale pai, sest oled õel ning siia maailma kurjust süstinud. Sinu tõttu ongi see maailm koledam paik kui muidu. Oi ja küll on nüüd mõnus parastada, et "issand, enne oli nii ilus, nüüd on kole opereeritud tiss!" Mitmeid kordi ma olen kuulnud, et mul pole rinda ollagi? Oleks siis parem mind vaadata, kui ehitaks tissid endale silikoonist? Ma seda rõõmu kurjadele inimestele ei paku :D Aga kui väga tahate, koguge mulle raha neiks operatsioonideks, mida te minu koledas näos ja kehas siis muuta tahaksite, tänks.
Nii see emotsionaalne jutt oligi nüüd suunatud siis enda meelest ideaalsetele kritiseerijatele. Ma tean, et neil on alati enesekaitseks selline mõnna lause nagu "see on ju minu arvamus. Inimene on ise nõrk, kui hakkab end minu arvamuse tõttu opereerima." või midagi muud säärast, mis ikka veel teeb maha seda inimest, keda juba maha tehti. Okei, on ta mis ta on, nõrk või mitte, aga see ei tähenda, et peab kohe midagi sitasti lahmima igal võimalusel ju. Kui on midagi halvasti öelda, siis mõtle enne läbi: mis kasu saad selle halvastiütlemisega? Miks sa tahad halvasti öelda? Kas tahad selle läbi enda enesehinnangut tõsta? Või tahad teise inimese enesehinnangut langetada? Kui tahad talle hoopis head, siis lisa oma arvamuse põhjendus ja soovitused ning jäta meelde, et see on sinu arvamus ja teised ei pea sellega nõustuma. Inimesed tahavad algselt teistele üldiselt ikkagi meeldida pigem ja samal ajal olla nad nemad ise ning seda ka vähe kuulsamad inimesed. Miks on vaja seda kõike rikkuda ja maailma koledamaks muuta? Miks on vaja iga kuulsa inimese kohta öelda loll või kole? Mõelge neile lausetele, lauskritiseerijad.
Nüüd siis seda pikka teksti läbi lugedes on kindlasti kergem mõista, miks enne ilusana sündinud inimesed end koledamaks muudavad. Mul on nii kahju, et inimesi koguaeg kritiseeritakse ja maha tehakse, välimus nii oluliseks luuakse ning ideaalidele läheneda püütakse. Miks me ei sisendaks üksteisesse positiivsust ja julgust olla tema ise? Miks me ei ütle midagi sagedamini paremini, kui seda mõtleme? Vist seepärast, et kritiseerijad ja vingujad omavad endal kuhjaga probleeme ja ma tean väga hästi, et see on tõsi. Ma tean, et enda sees olevad probleemid on vastikud, neid ei taheta tunnistada, aga neile võiks näkku vaadata ja need purustada.
Tulles tagasi Megan Foxi juurde, siis jah, saab öelda, et iluoperatsioonid on selleks, et inimene ise end paremini tunneks ja enda kehas end paremini tunneks jne. Minu meelest on see nii, et inimene tunneb end paremini, kui ta tunneb, et on teinud midagi enda enesehinnangu parandamiseks. Nagu platseebo, eks. Kui ta oleks niisama lasknud pseudosüste endale teha, oleks ta ka kindlasti end paremini tundnud hiljem. Asi on siin selles, et ümberkaudsed kritiseerijad inimesed ei suuda tunnistada teiste inimeste ilu ning sellest on jäänud paljudel ilusatel inimestel vajaka - puudu headest sõnadest ja tundest, et nad on ilusad sellena, kes nad ON, mitte ilusad vaid siis, kui nad kõva vaeva näevad.
Ja see toodud kuulsus ei ole tegelikult ainus näide. On palju inimesi, kellega on nii juhtunud. Miks ma sest teemast räägin, on see, et tänagi nägin ühte inimest internetist, kes on loomulikult väga ilus olnud, kuid nüüd süstinud huuled paksuks ning näeb välja nagu teda oleks nõelatud. Mul kerkis pähe jällegi küsimus, miks ta küll seda endaga teinud on... ja siis tuli mul pähe ka vastus, miks see inimene seda tegi. Ja vastus oligi nüüd kõik see jutt siin :) Loodan, et see ei jäänud väga arusaamatuks. Samas sellest on üsna raske aru saada mõnel inimesel, kuid loodan, et toodud väited aitavad näha teist perspektiivi.
Selle huultesüstimisega tuli mulle meelde, et praegu on ju moes teha endale need instagrammikulmud ja süstida huuled paksuks. Mis tähendab, et oma algse välimusega järelikult ei olnud need inimesed rahul... ja miks nad ei olnud rahul, kindlasti ongi põhjus siin, et neile on halvasti öeldud. Ma ei usu, et oleks mõni, kes on ennast lasknud süstida, et tal ka enne oli normaalne enesehinnang. Enda välimust parandadakse ikka enda heaolu tõusuks ja enamasti siis enesehinnangu tõstmiseks. Ja madal enesehinnang ongi teiste ümberkaudsete inimeste tehtud.
Ja kui seda mu blogi juhtub lugema nüüd mõni õelust täis internetikommentaator (mida ma ei usu, et tegelikult juhtub, sest nad vist ei oska lugeda ja ei satu kuidagi ka mu blogi peale, sest see on nende jaoks üle mõistuse), siis palun vastuseid neile küsimustele: miks ma sinu arust olen kole? Lisa põhjendus. Mida veel tahaksid sa mulle halvasti öelda? Miks sa mulle tahad halvasti öelda? Kas hakkas parem, kui halvasti ütlesid? Aga kas midagi hästi ka oskaksid öelda?
Olgem siis ikka vähe rõõmsamad ja püüame rohkem ilu näha! Igas inimeses on midagi ilusat (ma loodan). :)
Kui su enesehinnang on kehv, siis oled ikka ise selle endale pähe tagunud, mitte ükski kommenteerija ei saa seda sulle sisendada.Kõik siin elus on enda süü, kui auto sind poriga üle valab, siis olid valel ajal vales kohas, kui telliskivi pähe kukub.....sama lugu. Kõik siin elus on sinu enda teha, nii õnn kui õnnetused, nii edu kui läbikukkumine. Hakka konkreetseid asju mõtlema ja sa saad aru, et mul on õigus. Seda tarkust pole mina välja mõelnud ,vaid psühholoog Jane Roberts.
VastaKustutaAitäh :) siiski arvan, et teatud asjad tulevad välismaailmast, lihtsalt sisimas saab seda muuta. Su jutt on ka üsna elementaarne mu jaoks juba. Kuigi see juba mul vana postitus, tegelen sellega nagunii. Tänud sulle kaasaelamast ja mõtlemast!
KustutaSorri aga jubeloll arvamus ikka. Kui on näiteks laps, kes sünnib narkomaanide perre ja väiksest peale on tema peale vaid jalgu trambitud, siis ei saa siin mingist 'ise lood oma enesehinnangu' teemast juttugi olla. Ja see laps võib arvata kogu elu, et narkomaania ja kõik mis tema näinud on, et see ongi õige elu, kuna tema ei ole midagi muud näinud ja see ongi tema meelest normaalsus. Väga kitsalt mõtlev ja sitt psühholoog ikka küll siis.
KustutaTäiesti nõus sinuga paevalilleke!
Kustuta