Esialgu tahan teile öelda: kõik lugege! See on äärmiselt hea raamat, väga kaasahaarav, peategelane on väga mõistlik, kahe jalaga maa peal ning teeb õigeid valikuid, ei löö risti ette, kui tekib tahe kellegagi silmast-silma asjad selgeks rääkida. Lausa põnev teada, et kui ta midagi teeb, siis MIS SAAB? Reaalses elus on ju see mure, et kuna puudub undo nupp, ei julge me paljusid asju teha, aga põnev teada, et mis saab midagi tehes ja raamatust saab lugeda.
Esimestel lehekülgedel sai teada, mis asi on see "voodis hea". Tegemist on kolumniga, mida kirjutab peategelase endine poiss-sõber. Jep. Peategelane, vaeseke, avastab, et ta poiss-sõber on kirjutanud kõigile lugemiseks temast oma kolumnis kui "suure naise armastamine". Esiteks on kanepisuitsetaja laisk endine kaaslane saanud hea töökoha (see on Voodis hea kolumnis tüübi esimene postitus Moxie ajakirjas) ja teiseks kirjeldab ta oma endist naist, C.-d paksuna küll, aga ka kiidab teda. Jutu mõte tüübil oli see, et teda ei häirinud, et tema naine oli paks ja kaalus temast rohkem, aga see häiris naist. Ometi oli ta artikkel niivõrd paljastav, et kui meie peategelane Cannie seda luges, ta ka erinevaid emotsioone tundis, vihaseks sai ja Bruce'lt aru nõudis.
Raamatus rullub tabavalt lahti see, kuidas peategelane igatseb oma ekspartnerit, kuid eksi häirivad vead ilmuvad ilusti ridade vahelt lagedale. Mulle see ülesehitus meeldis. Meenutas üht minu raamatut. Tüüp näiteks ei sallinud ta koera, rääkimata sellest, et ta ei käinud koeraga isegi jalutamas, et koer pidi pidevalt oma hädad piineldes kinni hoidma. See peennüanss annab ilmselgelt suht kindla kuju karakterile (hoolimatu ju) ja oli hästi teksti sees nö peidus.
Cannie läheb paksude programmi, olles mures, et ta maru paks on. Aga see ei tähenda, et ta poleks atraktiivne. Kirjelduse ja juhtumite alusel on tegu väga nutika, naljaka ja atraktiivse tegelasega (viimases pole peategelane kindel, sest tema paksus sõidab sellest hinnangust üle). Ometi oli võimatu teda ebaatraktiivsena ette kujutada ning kui lõpuks googeldasin raamatu autorit, sain aru, et autor pani sellesse tegelasesse tohutult iseennast ning oli küll suur ja on tõesti väga atraktiivne naine. Nagu tegelikult ka - see "paksus=halb" ongi mingi hinnang ja reaalselt ei muuda see atraktiivsust.
Esimestes osades autor igatseb oma eksi, Bruce'i. Pidevalt helistab, nukrutseb, püüab midagi välja mõelda. Ta polnud tegelikult meest maha jätnud, vaid nad olid pausi teinud, kuid mees oli võtnud seda lahkuminekuna. Seepärast oligi see situatsioon naisele eriti raske - avastab mingi kolumni endast ja mees on kindlalt lahku läinud.
Nad saavad mehe isa matustel veelkord kokku, pärast mida Bruce'le külla minnes peategelane Cannie suurest igatsusest mehe voodisse ronib, lootuses mees endale tagasi võita ja meest lohutada niivõrd raskel hetkel. Mehe isa oli naisele oluline inimene ka.
Siis proovib ta oma ajakirjaniku töökohal hakkama saada, kirjutades häid artikleid, et teha paremini kui tema häiriv konkureeriv töökaaslane. Oma töö tõttu saab ta tuttavaks Maxiega - üks näitleja. Ning järjekordselt miski, mis mulle peategelase juures meeldis seepärast, et see meenutab suuresti mind ennast - spontaansus ja julgus. Kui miskit juhtuda saab, siis Cannie laseb sel juhtuda ning annab hagu juurdegi. Ta on julge suhtleja, läheb ja teeb, kui idee tuleb ja ta armastab süüa (mina mitte, see erineb). Neid toitude kirjeldusi õnneks väga palju polnud, kuid see pani mind ka veidi kokkama. Üks päev maitsestasin kana apelsini ja erinevate kastmetega, polnudki nii igav, sest raamatus kirjeldas söömist kui midagi väga huvitavat.
Cannie käib ka paksude programmis, suhtleb seal arsti ja teistega, püüdes end parandada, sest ta arvab, et paksus on tema suur viga.
Canniel on katkine lapsepõlv - isa on ta suht õudselt hüljanud ning kuidas ta isa ei hoolinud tema kooli lõpetamisest meenutas veidi minu... khm... elu. Nii kahju oli peategelasest, see oli talle valus ning hoolimata sellest, et mul on väga suur oskus intuitiivselt ning kiiresti end teise inimese sisse asetada, puudub mul tahe mõista sellise mehe tegusid, kes niimoodi oma lapsed hülgab. Isa lõi uue pere, oma kolm last jättis tuimalt kus see ja teine, olles Canniele veel sisendanud halbu asju (krt meenutab minu elu ikka rsk), millega Cannie pidi toime tulema, sest sellised asjad jäävad häirima. Küsin: kui keegi selline inimene isiklikult on nagu kirjeldatud isa, siis MIKS sa teed nii?!?!
Samuti on raske Canniel toime tulla, et ta ema on järsku lesbi.
Nüüd spoilerid!!!!!! Sellest on raske ilma spoilimata rääkida. Minge enne lugege see raamat läbi ja siis tulge tagasi mu postituse juurde.
Cannie avastab, et kuna oli oma rasestumisvastased tabletid ära jätnud, kuid oli selle nüansi ära unustanud eksiga viimast korda voodisse minnes, oli ta rase. Esialgu ta ei saanud aru, sest käis Maxiega pidutsemas, helistades seal Bruce'le, kuuldes taustalt teist naist - mehel oli juba uus!
Cannie ei teadnud mida teha, kuid otsustas huvitavama tuleviku kasuks, seigeldes jälle Californias Maxie juures, mis jälle meenutas mind rasedana. Ma seiklesin ringi kuulsate inimestega igal kellaajal. Väga põnev.
Olgu, teate, ma rohkem ei spoili. Raamat on lugemist väärt. Juba need psühholoogilised peennüansid, et lugeja saab tuletada, kust mingi probleem Canniel alguse on saanud. Ometi on ta oma tugeva iseloomuga tubli ning see, kuidas ta tuleb probleemidega toime, on väga huvitav! Ning see läheb järjest huvitavamaks iga leheküljega! Ma ei jõudnud kõike põnevat kirjeldadagi!
Lugege!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar