Naljakad asjad, mida mulle on öeldud minu kohta...

...ja tõele ei vasta, sp ongi naljakas.

"Aga see pole sinu jaoks vist nii luksuslik, kui sa harjunud oled."
"Sa pead mulle külla tulema, näed tõelist maaelu! Pead isegi välikäimlat kasutama."
"Ma arvasin, et sa ütlesid, et sulle meeldib seepärast maa, et mulle meeldida. Ma ei uskunud, et sinusugusele tüdrukule saab maa meeldida." (Mida?!)
"Omg, issand, need on tõesti mustad jalanõud! Ma arvasin, et kui sa ütled mustad tallijalanõud, siis on need ainult natuke määrdunud nagu tüdrukutel tavaliselt."
"Omg, sa Tallinnast. Mida sa siin Suure-Jaanis/Tartus/vms teed?"
"Ma kardan, et sinule, ilusale lillele, ei sobiks selline keskkond." (I know, ma lähen pooleks, kui ma väljun oma vatihunnikust luksuslikus NYC katusekorteris)
"Sulle meeldib saun? Maal?" (Oot, miks mulle ei peaks)
"See pole sinu jaoks põnev, me teeme *insert minu jaoks põnev asi*" (Sellisel juhul ma alati kahtlustan, et pigem ei taheta mind sinna ja see põnevusejutt on ettekääne)
"Ah, see pole sinu jaoks põnev. Me sõidame lihtsalt ringi." (Ringisõitmine pole põnev?)
"Sul seal igav, sest me oleme garaažis." (Miks see igav on?!)
"Lähme pigem sinu autoga, sest noh, mul on mootorratas ja see sulle ei meeldi, ma oletan."
"See pole põnev sulle." (Jah, Master, sain uue huviala teada enda kohta)
"Sul on nagunii kosilasi jalaga segada! Ei ole või? Ära valeta, ma ei usu."
"Mis su elul saab viga küll olla."
"Sa nii ilus, sa saad nagunii kõike."
"Sa nii ilus, DJ paneb kindlasti selle laulu, mida sa tahad." (ei pannud, ignoreeris mind, teinekord uskuge mind, kui ma ütlen, et keegi ei tee midagi ainult seepärast, et ma tüdruk või ilus)
"Sa ju tüdruk, sa kindlasti saad, mida tahad, kui küsid." (kahjuks enamasti ei vasta tõele)

Minu magamise ajal: *inimene hiilib, inimene sosistab, kui rääkida vaja, inimene paneb ukse tasakesi kinni*
Ma ärkan alati selle peale üles, kui keegi mu une ajal kahtlastelt vaikselt on. See täiega ärritab, sest paneb mind mõtlema, et on mingi oht, kuna on hiilida vaja ja siis hakkab õudne mul ja ma ärkan üles. Ega ma magades kurdiks ei jää ju. Ehk ma kuulen hiilimist nagunii ja ma kuulen ka tavalist käimist. Aga tavalise tegevuse registreerib mu aju ära kui ohutu ja siis magan midagi mäletamata edasi. Aga hiilimine on ju kahtlane ja aju registreerib mu jaoks selle ohuallikana, siis ärkan. lolz

See beibe käib metsas vä?

See pole sama inimene ju!?

Kui keegi helistab, kui ma magan: "Tsau, tead, mis põnev asi juhtus!? Aa, sa magad, ma siis ei räägi, tsau." Krt, ma ärkasin üles juba, muidu poleks vastu võtnud ju, räägi! Ilmselgelt ma enam magada ei saa peale seda.

Ja siis hiljem öeldud ja enne mõeldud:
"Ma alguses arvasin, et sa ülbe bitch."
"Sa tegelikult nii sõbralik, ma poleks arvanudki."
"Ma alguses arvasin, et sa hull tibi."
"Sa täiega teistsugune, kui ma arvasin."
"Sa pole üldse selline nagu teised tüdrukud."
"Ma arvasin, et kõikidele tüdrukutele meeldib *insert random stereotüüpne arvamus*. Wow, sa nii teistsugune." (ma tean, see on suht korduv lause minu kohta)

Oijah ja meenus üks asi veel, mida ma olen kuulnud netitutvuste puhul või siis, kui inimene on varasemalt minust ainult pilti näinud, siis enamasti 98% öeldakse nii ja ülejäänud 2% näen seda näost: "WOW, sa näed palju parem välja kui pildil!". Mäletan, kui ükskord üks inimene oli natuke tõrjuv ja ütles mind nähes: "wow... ooo.. ee.. ää.. sa näed välja... pildid on sinust nagu... et noh." Ma mõtlesin juba, et misasja, et on isegi keegi, kes ütleb midagi muud või? Ta ei tahtnud öelda, mis lugu siis on mu väljanägemisega ja piltidega minust, hullult pinnisin. Lõpuks ta ütles: "Et noh, pildid ei ole sinust üldse nii head, kui sa tegelikkuses välja näed. Sorry tõesti." Minu meelest selle pärast ei pea vabandama, pigem kompliment. Tänan! Kuid jah, võib võtta ka tõesti teistpidi, et ma pole sugugi fotogeeniline või siis lihtsalt lisan endast koledaid pilte üles.


Mõni inimene autos (see on tõepoolest meeletult tüütu):
Foorile lähenedes: "PUNANE!" (Mina: ilus värv jah teine)
Ülekäigurajale lähenedes: "INIMENE!" (Mina: Vahi ja ongi... Ma vaatasin, et gorilla hoopis.)
Teel sõites: "TROLL TULEB!" (Mina: Ma arvasin, et läheb, aga ok)
Teel sõites: "VAATA BUSS KEERAB PEATUSEST VÄLJA!" (Mina: oo, kui põnev! Pole näinudki bussi!)
Teel sõites: "AUTO!" (Mina: Päriselt või? Lendav taldrik polegi või?)
Sõites: "APPI! Aaa.. huhh... APPI.. Aa huhh." (wtf :D)

Siin tahaks igaks juhuks tuletada paari tõsiasja kaasreisijatele meelde: JUHTI EI TOHI SEGADA! Mhm, ainult üks tõsiasi ongi, aga loogiline ju. Ma sõidan 95,5% ajast üksinda ja mis ma siis ei tea, et foorides on tuled ja ülekäiguraja juures tuleb jalakäijatele teed anda? Et peab mingit märtrit püüdma mängida ja seal istmes kõngema ja värisema ning kõike mööduvat üles tähendama ja kätega vehkima? See hullult ärritab, tavaliselt ütleb see inimene seda asja ka siis, kui ma seda ise juba mitu sekundit varem täheldanud olen ja siis ma pean uuesti oma tähelepanu tagasi fokusseerima asjatult, sest olen selle ohuallikaga juba tutvunud oma peas nagunii. Nagu näha, tekib ohtlik olukord, sest juht peab suuremas mahus andmeid läbi töötama. Mitte kordagi pole juhtunud, et selline asjatult karjatamine midagi päästnud oleks. Need, kes hädaldavad, neil tuleks silmad kinni siduda.
See on ka põhjus, miks keelati telefoniga rääkimine juhtidel, aga ma keelaks ära hädaldavad kaasreisijad, sest need ärritavad ikka kordades rohkem. Sest kui nad seal karjatavad, sa ei või kunagi teada, MILLAL on tõeline ohuallikas ja siis on juht koguaeg pinges. Näiteks, kui sa karjatad hoopis seekord, et meenus midagi lahedat, siis see ärritab juhi tähelepanu juba ning teeb sõidu riskantsemaks. Isegi sel juhul, kui on päris oht, siis tegeleb ikkagi ohuga juht ja kuna ta hoiab nagunii alati silmi teel, siis lihtsalt lasta tal sellega rahus tegeleda, eks.