Hakkasin mõtlema, et olen olnud uhke tissimamma, et lapsele pea kaks aastat rinnapiima suutsin pakkuda. See oli ülihea, kui ise mingi viiruse või bakteriga kokku puutusin, sest see sai rinnapiima kaudu kohe lapsele ka.
Carmen oli vist üle pooleteise aasta vana, või noh, igatahes hakkas kaheseks saama, kui viitsimise pärast enam ei jaksanud rinnapiima anda. Võib-olla oligi peamine põhjus see, et võtsin alla ning rinnad läksid nii väikeseks ja Carmen nii suureks, et väga raske oli seda olematut rinda talle suhu panna. Carmen käis juba lasteaias, seega hommikuse jätsin ma vist mingi aeg ära. Ma pole kindel, kas andsin rinda enne lasteaeda hommikul. Võib-olla, kui kuidagi ärgata proovisin. Lõunal ega päeva jooksul ilmselgelt ma tissi välja koukida ei viitsinud. Õhtul aga oli rinnaandmine kindel, kuna selle abil olin ta alati magama pannud sünnist saati. Võimatu oli teda teistmoodi magama saada. Lihtne oli panna tiss suhu ja siis jäi ta tuttu ja tõstad ta oma voodisse. Lasteaias küll räägiti õldjutuna, et võõrutage laps rinnast (nad ei teadnudki vist, et Carmen õhtul rinda saab), aga tegelikult ei ole mul kohustust muuta lapse magamamineku harjumusi kellegi jutu järgi.
Mingi hetk ta ei jäänud nii kergesti õhtul enam rind suus magama, vaid rabeles. See oli nii annoying! Ma ei viitsinud seda mäslevat titte enda kõrval hoida, täiesti mõttetu. Nagunii magama ei jäänud ja kannata mõnda aega külili olles ja pane ta siis oma voodisse. Hakkasin talle MAM pudelist andma õhtuti mingit mahla. Mul oli mingi spetsiaalne mahl, mis pidi alati kodus olemas olema, et ta magama jääks. Mingi siirupist tehtud. Andsin selle kätte talle voodis ja head und! Seda ta jõi ja jäi tuttu.
Siis hakkas ta öösiti ärkama ja seda mahla tahtma. Okei, kannatasin mõned ööd ära. Võtsin andsin talle seda sama öösel. Kuni Edgar soovitas, et pangu ma sinna vett sisse, mida ta ikka mahlast kaanib. Mõistlik ju, aga ma teadsin, et Carmen kukub röökima ega lepi sellega. Panin siis vee pudeli sisse, andsin talle ja röökima ta ka kukkus. Peab ikka mahl olema! Eks see on üks neist kordadest, kui lapse kisa tuleb lihtsalt ära kannatada ning mitte järgi anda. Carmen on tohutult iseloomukas ja kui ta midagi tahab, siis nõuab ta seda kõvasti ja palju.
Kuid iga öö, kui küsis mahla, sai vett. Ja see päädis sellega, et öösel ta enam ei ärganud! Jee! Polnud ju mõtet, magusat nagunii ei saa.
Õhtuti hakkasin ka loobuma mahla andmisest, andsin ka vett. Tahtis küll mahla, aga pole vaja end magusat täis kaanida. Nii et see jäi ka ära.
Tasapisine protsess oli! Aga edukas ja uhke oli kaua rinnapiima anda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar