Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Milliseid kuulujutte mu kohta levitatakse

Oi, kus ma nüüd sain hea teema, millest kirjutada :D  Ma isegi ei tea, miks ma varem pole sest teemast kirjutanud, kuigi oleks ju võinud, aga no teen seda siis nüüd. Annan ka mõned oma mõtted ja põhjendused, mis ma neist asjust arvan ja kuidas lood on tegelikult.
Paljas pilt minust!!! Mu 30 päeva challenge tulemus tegelikult. Minu meelest see pilt lihtsalt hea. Ma pean ikka pingutama, et kõhulihased paistaks, nii et ma ei tea, kuidas need tegelikult on. Eks tegelikult trenn ikkagi andis mingi tulemuse, et soovitan seda teha küll niimoodi nagu see äpp näitab.

Alates hetkest, kui ma järsku vähe kuulsamaks sain ja isegi enne ja peale seda, levitati mu kohta päris veidraid jutte. Õnneks mitte vist palju ja kindlasti väga paljud jutud ei jõudnud minu kõrvu, kuna ma ei käi uudistamas, mida minust räägitakse, aga need, mida otse mulle kirjutati näiteks aski, siis neid ma ikka nägin ja kuidagi oskasin siis silmad lahti hoida ka mujalt nende juttude otsimisega.

Kõige huvitavam ja tegelikult isegi komplimenti omav kuulujutt mu kohta on see, et ma sebivat suhtes mehi :D :D :D Ma varem ikka ärritusin, kui keegi jälle mulle aski kirjutas, et "miks sa sebid suhtes meest" jne, sest ma võin käsi südamel öelda, et ma pole kunagi meelega suhtes mehi sebinud. Kui on juhtunud, et suhtes mees sebib mind oma jutuga "jaa, sa meeldid mulle, kohe jätan oma naise maha", mis juhtus, kui ma 18 olin, siis tõesti olin ma naiivne, et seda uskusin, sest arvasin, et nii on, kuid see ei ole ju minu süü, kuna ma ei leia, et inimesed peaks mulle taolistes asjades valetama. Ja ülejäänud ainus kord suhtes mehe sebimises oli üks mu ekspoiss kohe suht peale seda kui olime lahku läinud ja siin on ka see jutt keerulisem, kuna ta ajas jälle, et "ah ta ei meeldi mulle" jms see meeste möla, mida ikka aetakse. Mina kohe südamed silmades olin, et jeeeee, saan oma eksi tagasi, aga noh, muidugi ei saanud. Ehk siis mõlemal korral on ikkagi mees andnud mulle suhtelootust, mitte et ma kellelegi meelega halba tahaks. No vot, kuna need kaks korda jäävad ikka päris kaugesse minevikku nüüdsest, siis pole ma sellist asja enam kunagi teinud vähemalt teadlikult mitte. Kuigi ma ei tea, miks sellist juttu levitatakse, ma mõtlesin suht pikalt ja ei jõudnud ühtki ratsionaalset põhjust välja mõelda. Näiteks ükskord oli üldse taoline naljakas olukord: olin ühe oma sõbraga metsas mitu päeva telkimas, samal ajal sai mul ka internetimaht otsa ja no ei olnudki siis muud, kui nautisin tema seltskonda ja loodust. Siis kui hakkasime telkimist lõpetama ja Tallinna poole sõitsime, läksin ma aski (ta andis mulle siis netti) ja seal oli jälle mingi lause, et miks ma suhtes mehi sebin :D Ja see oli vist üsna just kirjutatud. Ainus asi, milles ma sain mõelda, kust see tuli, oli see, et küsisin oma sõbralt, kas ta on suhtes olnud nii salaja, et ma ei tea seda või, kuigi ilmselgelt ta polnud suhtes. Kuna ma olin ka mitmetel varasematel päevadel suhelnud vaid loetud inimestega, oli kindel, et ükski neist ei olnud suhtes ja ühtki neist ma ka ei sebinud. Nii et võib-olla aeti mind kellegagi segamini siis, see on ainus võimalus peale võimaluse, et minust lihtsalt kuulujuttu levitati. Üleüldse ma olen alati olnud selline, et ei taha üldse suhtes mehi, kuna neil on ju mingi oma naine ja värki ja see ei meeldi mulle, kuna tahaksin ise nr 1 olla. Lisaks ka see, et suhtes meestega on hea suhelda sõbratasandil, kuna sa tead, et ta ei saa sind tahta, mis on ka super. Aga miks see jutt kompliment on, on seetõttu, et ma peaksin ikka järelikult päris kõva tase olema, et mõni naine kardab oma meest just mulle kaotada, kui ma isegi ei pinguta, et seda meest saada :D

Naljakas on ka see, et olen märganud, kuidas mingite meeste naised hullult pelgavad mind, nagu ta oma mees jookseks minu juurde. Ma reaalselt ei tee ühtki sammu, et mingit meest endale tahta, kellel naine on, aga vahel on juhtunud seda, kui näen, et mingi mees on mind sõbralistist ära võtnud ja põhjendus on "mu naine kardab, kui me suhtleme... ta ei usalda mind, kui sa mul sõbralistis oled" jne. See on ikka lausnaeruväärne :D :D Ja nii lahe, et ma mingi selline supermodell ja kõva tase olen, kuigi kui mu vestlused on piirdunud selle mehega varem vaid mingi nii, kui ta küsib minult, kuidas mul läheb ja mina seletan, kuidas mul läheb siis. Kui keegi kunagi tahab olla ilus, siis näete, see teiste inimeste hirm ilusate naiste ees nagu ma võtaks kõik maailma mehed ära, on karm iluga kaasnev osa. Mis muud ma sellest ikka vatran. Tõsi see kuulujutt igatahes ei ole, kuigi mõnus oleks seda uskuda.

Mulle nüüd järsku meenus, et mul oli mingi hetk elus etapp, kus neid meesteteemalisi kuulujutte ei lükanud ma meelega ümber enda kohta. See oli suht ammu, nii et ei meenunud mulle kohe. Kui ikka aastaid tagasi keegi ütles mulle anonüümselt, et ma sebin suhtes mehi või mul on palju mehi, siis tundsin end kõrvust tõstetuna, kuna tegelikult ei tahtnud mind (minu enda meelest) mitte keegi :D Siis oli mul nii uhke tunne kohe vastata, et jaaa, nii ongi ja ma olen nii tahetud naine jne. Kuigi otseselt ma ei öelnud, et jaa, nii on, sest polnud ju ühtki näidet tuua, aga ma lihtsalt ei hakanud vaeva nägema juttude ümberlükkamisega. Põhimõtteliselt oli tol ajal mu madal enesehinnang mängus ja nii uhke oli elada mingis illusioonide maailmas, et omg, suhtes mehed jätavad oma naise MINU pärast maha, et milline õnn! Või siis, et mul ju niiiii palju mehi ümberringi, võta üht ja viska teist. Kuigi tegelikkuses olin meeleheitel ahastuses üksik inimene. Õnneks nüüd ma end niimoodi ei tunne ja julgen tunnistada, et kõik need asjad olid kuulujutud, aga noh... südamelt pean ära rääkima, et neid kuulujutte aeg-ajalt ma ise isegi toitsin lõbu pärast :D Muidugi läks mul endal praeguseks ajaks meelest see, et oma sisemise kibestumise ja nukruse tõttu ma kunagi ajasin teksti, et "ooo, mul igas linnas mõni mees ja ma olen hullult enesekindel" ja tahtsin seda ise väga uskuda, nii et ükskord mulle vist keegi tuttav ütleski, et ta arvas, et nii on :D Ma olin mingi, issand, mis kuradi pada olen ma enda kohta ajanud ja see pole ega polnud isegi tõsi. Mis siis, et jah, ühtki suhtes meest ma tol ajal isegi ei sebinud (enda teada) ja eriti üldse mul kedagi polnud ega midagi. Naljakas ja uhke tunne oli küll mõelda tol ajal, et tundus teistele, nagu ma nii tahetud, aga isegi üheöösuhteid ei olnud mul tegelikkuses rääkimata siis neist, keda suudelda. Pigem oli mingi aeg periood, kus esines palju minupoolseid ühepoolseid armumisi. Veider mõelda, et nüüd ma isegi ei armu. Mäletan et veelgi varem levitasin ma isegi meelega koolis juttu nagu ma oleks armunud mingisse poissi. Ma ei tea, miks ma seda täpselt tegin, aga ma mäletan, et mul oli nii naljakas, et kõik seda tõsiselt võtsid :D Ma vist tahtsin näha, mis siis saab täpsemalt, kui ma asjad üle võlli lasen. Algas see vist nii, et keegi küsis, siis ütlesin "jaa, ta meeldib mulle" ja tahtsin reaktsiooni näha. Jah, selles kuulujuttude asjas olen ma veider olnud. Aga mainin ära, et ise ma neid kuulujutte EI ALUSTANUD. Oli ikka niiviisi, kui levis mingisugune kuulujutt juba minust, siis ma ei lükanud seda otseselt ümber ja tegin niisama enda meelest salapäraseid nägusid selle jutu peale. Ja ega ma sisimas ka vist väga tahtnud neid jutte, aga mingil määral ma neid tagasi ei lükanud, sest ega seda poleks ka keegi vist uskunud, kui ma oleks seletanud, et nii pole. Oli ka mingi aeg, kui ma tahtsin mahtuda stereotüüpi, et "vallaline on nii tore ja vahva olla ja saad kõiki sebida". Sest no mul ei olnud tore vallaline olla ja tahtsin lihtsalt vaikset toredat suhet. Eks mu sees oli segadus tõesti ja vahel ei teadnud, kuidas seda segadust vähendada.

Siis ükskord märkasin ma seda, et keegi teatas mulle anonüümselt, et must olevat paljad pildid internetis. Tol hetkel ma teadsin täpselt, et see ei saa võimalik olla, kuna esiteks minust ei olegi paljaid pilte, teiseks minust ei olegi paljaid pilte kellegi teise käes, kolmandaks ei olnud ma tol ajal fotomodell. Seepärast aasisin niisama midagi vastu. Kui tol hetkel "minust" pildid olid kuskil, siis olen kindel, et see polnud mina :D Mina ise mingeid "pilte" küll ei näinud. Aga kui nüüd mult keegi seda küsiks, siis otsige hoolega, äkki isegi leiate, sest nüüd olen ma tõepoolest modellina tegev. Ja mul on reaalselt ükskõik, kui keegi näeks minust paljaid pilte. Ma tean, et seda öeldi, et mind solvata, aga mul on täiega savi... enne pole siis paljast naist näinud või?

Siis üks tore jutt, mida ikka mu kohta on räägitud, on see, et ma olevat loll. Varem ma olin kurb selle peale, sest arvestades mu IQ-d, ma ei ole nii loll kohe kindlasti mitte nagu mõni siin maamunal, aga nüüd mõtlen, et miks ikka siin tõestada midagi muud. Pealegi alati on mul midagi elus juurde õppida, nii et las olen loll. Äkki ei ole ma suhtlemises eriti hea, nii et olen seetõttu loll? Nii et nüüd on see hea vabandus mul. Paljud levitasid ka juttu, et kuna mul on blondid juuksed, olen ma loll. Noh, tõepoolest, sünnid blondina, saad puudulikud ajud, palju õnne :D Okei, kuna reaalselt on nii rumalaid inimesi, kes sellist jura usuvad, siis nende jaoks lisan siia seletuse: geneetiline juuksevärv ei määra intelligentsi. Rumala blondiini naljad tulevad sellest, et kunagi tavatsesid paljud naised end blondiks värvida, kuna "blonds have more fun" jne põhjustel ning käitusid ka rumalamalt, et komplimenteerida mehi, noh et mehed tunneks end "rumala" naise seltskonnas enesekindlamalt ja mehelikumalt. Sealt tuleb ka see jutt.

Lisaks, kui minust levis see abielusaate värk, siis ükskord leidsin mingi perekooli foorumi, kus räägiti sellest saatest ja minust. Ma olin nii üllatunud, kui nägin, et keegi tulihingeliselt üritab seal väita, kui loll ma olen ja siis paremate argumentide puudumisel vastas kellelegi teisele seal nii nagu kellegi teise jutt oleks oleks minu kirjutatud :D No põhimõtteliselt ta arvas, et ma olen läinud perekooli endast kiidujutte kirjutama. Ma olen ikka suht laisk selles osas, et ennast suurt googeldada ei viitsi, veel vähem foorumites midagi kirjutada, seepärast see ei saanud ka minu kirjutatud olla, see oli kõik juba mitmeid päevi tagasi ära toimunud. Foorumites olen ma vist kirjutanud tõesti nii palju, et saab ühe käe sõrmedel üles lugeda ja ikka muude probleemidega, kui kaitsekõne enda kohta. Muidu selles osas, et keegi kaitses mind mahatallaja ees, olen ma tõesti tänulik. Maailmas võiks olla vähem viha teiste inimeste vastu ja hea, kui on veel kedagi, kes näeb teistes inimestes ka positiivseid omadusi ja nende koha pealt suud kinni ei hoia. Hea, kui keegi astub vihale ka vastu ning kaitseb inimest.

Siis oli levinud ka see jutt, et ma olevat hirmus kole jne. No võttes matemaatilisi arvutusi, on mul väga sümmeetriline nägu, seega ma ei saa kole olla. Selle koleduse-jutuga olen ma saanud enesekindlamaks, sest nähes, kuidas mind on maha tehtud, olen ma aru saanud, nagu minust ei oleks mitte midagi halvasti öelda, seega ainus asi, mille kohta saab mind solvata, on mu nahavärvus. Silmad, nägu vms pole koledad ja öeldaksegi, et kole hele nahk. Ja paljud inimesed maailmas annaks kõik, et sama valge olla kui mina, seega see ei ole isegi halb. Või siis öeldakse niisama kole mu kohta ilma põhjenduseta. See on mind õpetanud - kuna põhjendust pole, võib ükskõik mida väita ja miski ei pea tõsi olema.

Ja üks lemmikjutt, mis minu kohta levib, on ikka toosama, et "arvasin, et oled ülbe/ennasttäis/enesekeskne, aga sa oled hoopis megasõbralik" jutt. Sellele pole mul midagi vastu öelda, sest päriselt teavad mind ikka need inimesed, kes minuga lähemalt suhtlevad. Ja järelikult teised arvavad midagi muud.

Okei, mul isegi polegi midagi rohkem erilisemat endast siia panna, mida inimesed minust räägivad. Võib-olla pole kõik jutud minu kõrvu jõudnud. Samas ükskõik, sest inimesed võivad ju mida iganes välja mõelda, et ise paremad paista. Naljakas, et nii tehakse ja naljakas, et just minust räägitakse igasugu asju :D Kuigi kahju vist, et ma ise nii ükskõikne olen mõnikord nende juttude osas, et midagi ette ei võta ja vahel isegi õli tulle valan.





1 kommentaar: