Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

neljapäev, 28. aprill 2016

Sensitiividest

Tere!

Mõtlesin, et kirjutan nüüd sensitiividest või nõidadest või selgeltnägijatest või ükskõik kes nad on või kuidas oleks neid õigem nimetada. Üks tahab üht nime, teine teist, aga see selleks.

Tahaks lihtsalt rääkida mõnest asjast, mis on ennustamine üldiselt, millele tugineb ja miks mõnele inimesele on kaartide panemine või üldse "ennustamine" nii vastukarva ja imelik. Hästi raske on seletada, mis on tegelikult kogu intuitsiooni taga, aga ma püüan.



Üldiselt on ikkagi igal inimesel olemas intuitsioon. Mõnikord on see hoopis see, kui aju eessagaras paiknev osa skanneerib koguaeg ümbruskonda ning annab teada mingist veidrusest järsku mõne tundega, mis sunnib inimest oma asukohta muutma või midagi muud muutma. Või mõnikord on reaalne intuitsioon, mis tuleb järsku, mis ei ole saanud tulla ümbruskonnast. Neid kogemusi on paljudel.

Aga inimesi on erinevaid. Mõni kuulab oma intuitsiooni või kõhutunnet rohkem, mõni vähem. Mul näiteks nooremana oli see üsna tugev. Teadsin inimesi kohates nende kohta fakte, mida nad polnud mulle avaldanud. Kui sellele suurt ei mõelnud, arvasin, et kõigil on see võime olemas. See on ka põhjus, miks ma ei pidanud välimust eriti oluliseks ning arvasin, et sisemaailm on hoopis olulisem. Ja see on ka põhjus, miks ma ei kartnud ega karda siiani, et kogu mingid Googled või muud sellised minu kohta infot koguvad. Sest info saab ju nagunii kätte. Üks hetk ma muidugi taipasin, et kõigil täitsa nii pole nagu mul. No ja ega mul ka see võime nüüd nii eriliselt tugev pole enam.

Ja viimasele lausele tuginedes saan ma välja tuua, miks mul see võime enam nii tugev pole ja siit tuleb ka välja, miks kõik inimesed ei taha sensitiivid olla. Kes tahaks teada ette asju, mida võiks muuta? Äkki on mõni inimene, kes ei taha teada oma surmakuupäeva? Või äkki seda tunnet, mida tundis ohver, kui keegi ta mõrvas? Et no, sensitiivid on võimelised seda kõike tundma. Oleks ju lihtsam olla teatud situatsioonides pime. Mul oli ka nii, et teadsin ette mõne inimesega koos olles, millal me lahku läheme ja millal meie suhtlus lõpeb. Kuna see oli negatiivne aisting, oli parem seda ignoreerida. Lisaks, kui mul on oma plaanid teatud sitatsioonis, siis ma ei taha tunda, et nii ei juhtu, nagu ma planeerin. Kolmas põhjus on see, et ma ei taha olla stalker. Kui inimesel on oma saladused, siis on lihtsam, kui ma neid ei uuri automaatselt. Ise räägib, kui tahab, mis see minu asi on ju, eks. Viisakusest ma ei tea seda. Ja sensitiividest, kes tuleproovides peavad igasugu jama tundma, on mul nii kahju. Sunnitakse mingit kellegi ema valu tundma lapse kaotuse puhul vms. Päris õudne ikka. Nüüd kui ma seda kirjeldasin, siis ma arvan, et on aru saada, miks on mõnikord isegi parem mitte sensitiiv olla.

Nüüd ma seletan lahti teema ennustamise osas. Ennustamine on sellel hetkel teatud potentsiaalse tuleviku näitamine, kui ennustatav jätkab oma elu selles suunas, mis see ennustamise ajal on. See tähendab, et ennustatud tulevik ei ole fikseeritud. Siit sellest osast tuleb palju inimesi, kes ütlevad, et nõiad on petised, sest "näed käisin ää seal nõia juures, raisk ütles, et ma saan hea töö, sittagi sain". Kui ennustamise hetkel mõtles see inimene, et ta kavatseb saata mitukümmend CV-d tööandjatele, siis ennustus näitas seda potentsiaalset tulevikku. Kui ennustatav nii ei teinudki, siis jätkas ta oma teekonda teistsuguses tulevikus. Nii ei ole, et keegi paneb kaarte ja näidatakse seal midagi, siis raudpolt nii ka juhtub. No ei ole ju võimalik nii, sest tulevik on muudetav!!!! Seepärast ongi ennustamine mõnikord hea. Kui näed, et mingit asja tehes läheb päris halvasti, siis muudad oma teekonda tuleviku poole, et seda vältida noh. Mitmetel ennustustel on ka variante, et "tulevik, kui jätkad küsitaval teel" ja "tulevik, kui jätkad teisel teel". Ma olen kuulnud ka sellist naljakat lauset inimeste poolt, kes ei jaga ennustamisest ööd ega mütsi, et "ma ei taha, et mulle ennustataks, muidu hakkangi seda ootama ja nii tegema". Sellistele inimestele ei tohikski ennustada, sest nad jäävad sõltuvusse ja ei saa täpselt aru ennustuste mõttest. Ehk siis: ennustamise mõte on anda pigem nõu ja ülevaadet, mis juhtub teatud olukorra jätkamisel. Meelde tuleb jätta: kõike on võimalik muuta.

Seega, ennustamine on tavaliselt mõne situatsiooni lahtimõtestamiseks väga hea, või mõnele raskele probleemile lahenduste pakkumiseks.

Nüüd tulen selle juurde, kuidas siis ennustamine käib. Mingi pendel või kaart või mõni paneb peast vms. Nii, pendel, kaardid ja muud taolised on abivahendid. Need on loodud täpselt selle jaoks, et need aitavad tõlgendada. Tõlgendamise küsimus ongi alati kõige raskem. Ma ei saa pendlilt ju midagi keerulist küsida, sest ta ei saa nii vastata, et mina aru saaks, aga tarokaartidelt saan, sest neid on palju ja mul on lihtsam see enda keelde tõlkida. Ma võin ju iseendalt ka midagi keerulist küsida, aga no, kui mul tekib siis mingi tunne, siis mida hekki see tunne tähendab?!?! Sp ongi kaardid näiteks. Kui neid laduda, tuleb neid mitmeid ning neid peab oskama tõlgendada. Kaartidel on suva, millised nad välja näevad või midagi. Kui neil on teatud kombinatsioonis teatud tähendus, siis nii nad ka tulevad. Ennustaja iseasi on see, kas ta üldse sellest aru saab või ei. Nii võib igaüks kaarte panna, aga kui ta neid tõlgendada ei oska, siis on raske teada, mida need ütlesid. Ehk siis antud muster tuleb tõlkida enda keelde.
Olen kuulnud, et inimesed räägivad "näed, ma nägin, kuidas ta oma käega pendlit keerutas. Ta pole mingi ennustaja." Haha, misasja, pendel peab siis ise liikuma või? See pole ju meie maailmas võimalik. See, kes kaarte paneb, ma ei ütle ju "ma nägin, kuidas ta ise kaarte ladus. Kaardid ei läinudki ise lauale. Järelikult pole ta ennustaja." Kaartidel pole ju jalgu. Igatahes, asi on selles, et see, kes tõlgendab kaarte või pendlit, tema peabki teatud liigutusi tegema, et tõlgendusi kätte saada. Pendliga ennustaja võib ju oma kätt ka vehkida, aga pendel näitab käe liikumist palju paremini ju. Pm see vehkimine ja kaartide lauale sattumine on liigutus, mis tuleb teha alateadlikult või nö juhitult universumi vms poolt.
Ennustajad võivad tõlgendamiseks kasutada ükskõik mida. Pilvi või kasse või miskit muud sellist, mis endale meeldib.

Nüüd räägin, miks ennustajatel on küünlaid ja igasugu abivahendeid jne. Ja see on seotud ka sellega, mis vanasti toodid ohvreid. Ja see on ka seotud sellega, kuidas ruume puhastatakse halvast energiast. Ja see on seotud ka rituaalidega. See on veits keeruline teema lahtiseletamiseks, aga ma püüan. Selliste tegevustega ei ole oluline, mida sa teed, vaid mis tunne sellega kaasneb. Näiteks: ohvriand (juba vanast ajast ilgelt tehtud). Kui ma tahan mingi oma jumalaga rahu, siis kui ma viin talle ohvriks taime, tunnen sisimas, et oih, krt, see oli nii vähe, nüüd jumal karistab. Kui ma viin talle lamba, mille ma veel ise tapsin, siis on küll uhke tunne, et vot näed, nüüd jumal näeb, milleks ma võimeline olen tema jaoks ja nüüd on küll rahu sõlmitud. Kui seda lugeda, näeb, et asi on suuresti tundes. Kui ma viin taime ja kujutan endale ette, et nüüd on jumal täiega rahul, siis nii see ongi. See on ka põhjus, miks ma ei näe mingil nõmedal ohverdamisel mõtet. Sama tunnet saaks ka teistmoodi. Aga loogiline on muidugi küll see, et suuremat ja raskemat asja tehes tunned, et see on rohkem väärt. Sama tunnet tuleks tunda lihtsalt siis seda teist (kergemat, mõistlikumat vms) asja tehes.
Ennustajatel on ka igasugu rituaale kindlasti. Need on teatud tunde tagamiseks, mis on neile ennustamise läbiviimiseks olulised. Igaüks leiab siin endale parima. Neil on sama põhimõte. Kui tunned, et nüüd oled õigel tasemel, et ennustada, siis on see õige rituaal.
Ruumide puhastamine halvast energiast töötab ka sel põhimõttel, et puhastajal peab olema väga tugev hea energia tunne sisse toodud. Või kui inimene ise puhastab. Teoreetiliselt saaks ta ruumi ka nii puhastada, et ta mõtleb "nüüd on puhas", aga selle väikse mõttega võib kaasneda ju mõte "tegelt ma ei teinud midagi, nii et ei ole ikkagi puhas". Seepärast on lihtsam võtta sool ja seda loopida, lausuda luuletusi või midagi meeldivat, tunda tunnet, kuidas kõik puhastub ja siis saab uhkelt mõelda "vot nüüd on küll puhas!" Võtab rohkem aega, järelikult tunned ka ise rohkem tunnet, et kõik läheb paremaks ja siis kõik lähebki paremaks.
Nagu näha, on kõik üldiselt üks suur energia, iseasi, kuidas siis seda kasutada.

Selle energia saab enda kasuks ju tööle panna. Näiteks, kui mul on usk, et kui must kass üle tee läheb, on tänane päev pekkis, siis võiksin selle ümber mõtestada, et musta kassi nägemine toob õnne hoopis.

Nüüd seda lugedes on võimalik aru ka saada, miks on ennustajate seas palju petiseid. Petiseid on igal pool, aga lihtsam on imbuda petiseks valdkonnas, mis on väga paljudele mõistetamatu. Kuna petis teab, et see on mõistetamatu, on ta lihtsalt seal ilgelt enesekindel ja ajab jura kõigile. Jällegi inimesed, kellele on valdkond mõistetamatu, näevad, et näedkus üks jura ajab (kui jura päevavalgele tuleb) ning see arvamus viiakse ka normaalsetele üle, kes on tõsised ausad inimesed selles valdkonnas. Nii tekib inimestel, kes kursis pole antud teemaga, arvamus, et see ongi üks petiste valdkond ja selliseid asju pole olemas. Arvamus selles valdkonnas on eriti kerge tekkima ka, kuna pole just kõige lihtsam seda mõista. Eriti inimestel, kellel intuitsioon on puudulik.

Kui on küsimusi, küsige. Mul pole rohkem meeles, mida võiks veel mainida. Mõni asi on nii elementaarseks muutunud, et ei tule meeldegi.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar