Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

neljapäev, 30. märts 2017

Õpime sõitma!

Mõtlesin, et sellest pole suurt midagi kirjutada, kuidas ma oma nummi autoga crashi maha panin, aga ma nägin, et sellest sai sensatsioon, nii et panen midagi ikka siia kirja, kuidas asi oli.

Mu auto on nagu pooliku näoga! See näeb nii jube välja, nagu mingi luukere õudusfilmist. Siin pildil tehtud juba teibituuning. Pildil parempoolne auto pole selle sündmusega seotud (aga ma ei viitsinud pildilt teda välja lõigata).

Tegelikult ei olnudki mitte midagi erilist. Sõitsin mööda tänavat ja tänav keeras foori tagant vasakule. See oli hea koht küll, kus mu ees olev auto pidurdas ja jäi selle tõttu ka täiesti seisma. Panin ka oma pidurid põhja, aga mis kasu sellest, kus just kiirendasin, nii et sõitsin tagant sisse. Pole midagi erilist ja ilmselge, kes on süüdi olukorras, sedagi ei pea kaua vaagima.

Mu esimene reaktsioon oli, et issand, kas keegi jooksis teele? Ja lootsin, et kõik jäid terveks ja midagi kohutavat ei juhtunud! Sest selline pidurdus on alati ju siis, kui miski või keegi ette jookseb, niisama lampi autod sõidu pealt heast peast seisma ei jää. Seal oli ju bussipeatus, mine tea, kes sealt teele võis minna. Ma ei näinud rohkem ette seetõttu, et mu eesolev auto oli linnamaastur (kõrge), kellele ma otsa panin. Õnneks oli inimestega kõik korras! Ja eesoleva auto juht oli ka väga tore ja mõistlik inimene, kõik asjad sai ilusti arutatud ja isegi veidi nalja tehtud! :)

Nagu juba aru saite, olin autos üksinda, rooli taga üksinda jne. No tulime oma autodest välja, vaatasime kahjud üle, kusjuures mu eesolev auto oli ikka silmaga nähtavalt päris terveks jäänud, sest ma sõitsin vastu konksu. Mul endal stange poolik. Nii et olge hoolikad, mida te soovite! Ma kunagi enne seda mõtlesin, et olen saanud uue tagastange, tahaks ka uut ette saada. Tegin seal nalja siis, et lol, ise tahtsin kunagi uut esistanget. Näedsa!

Siis muidugi see inimene, kellele ma otsa juhtusin sõitma, ütles, et ta jäi seisma, kuna talle keeras täiesti ootamatult kõrvaltreast suunatuld näitamata auto ette. Mu ees olev juht sai oma auto väga napilt seisma, väga vähe jäi kokkupõrkest puudu, kuid see autojuht ise andis gaasi ja sõitis minema. Nii et peaaegu oleks toimunud hoopis ahelavarii, aga tänu mu ees oleva auto suurepärastele piduritele seda ei juhtunud. Nii et avarii oli (kaudselt siis) põhjustatud siis sellise tundmatu auto poolt. Seal hakkas buss peatusest välja keerama ja selle asemel, et bussile teed anda, keeras see võõras auto lampi kõigile ette. Suht julm, aga juhtub. Alati võibki liikluses kõike juhtuda, seega tasub ettevaatlik olla.

Seetõttu otsustasimegi, et kutsume parem politsei, et ta räägib täpselt ära, mis saab ja mis edasi juhtub jne. Siis politsei ootamine võttiski kõige kauem aega, aga õnneks tuli ta ikka suhteliselt ruttu, ees polnud neil mingeid olulisemaid väljakutseid. Selle ajaga jõudis Kalvi-Kalle ka sündmuskohale kohale. Eks selle ajaga sõitiski meist hunnik autosi mööda, kes seal pildistasid ja Elu24 kirjutas toreda uudise, mis jättis lugejatele mulje, nagu roolis ei oleks olnud mina... No kes siis veel? :D Oma autos olen ikka mina roolis. Midagi oli seal uudises veel nõmedat, aga ega see oluline olegi. Mulle valmistas nalja, et sellisest pisikesest asjast tehti uudis, jumala äge ju! :D Ehk siis mul oli täiesti selline tunne, et kui ma tahan teada, mida ma teinud olen, siis lähen külastan Elu24 portaali ja saan sealt teada. Haha, see ajab mind nii naerma!

Politseiga saime asjad aetud ja Rohelise Lainega ka. Nii et kõik oli ok. Väike šokk oli ikka, aga tõesti, kõige tähtsam on, et kõik jäid terveks! Aa, sellest siis nii palju, et tegelikult lõin ma põlve vastu armatuuri ära küll ja sinikas on seal siiamaani. Valutas ka, aga kohe pärast õnnetust ei olnud lihtsalt veel tunda. Lisaks seal sündmuskohal kerkisid mulle pähe küsimärgid, kuidas ma sõita saama peaksin? Mul ju sõitmist nii et tapab. Ahjaa, see auto, kes ette keeras tegelikult mu ees olevale autole... kaameraid seal ei olnud ja ta ju sõitis ära, nii et loodan, et ta lihtsalt õpib sellest, et tasub ikkagi ettevaatlikum olla, aga õnneks midagi hullu ju ei juhtunud, kui ainult väike mats.

Nii, mis siis edasi sai. No talli ma ei jõudnud, kuhu mul oli plaanis minna. Andsin kaskole teada kõike ja järgmine päev valisin välja remonditöökoja, kuhu lähen. Mul veel kasko autol, nii et saab korda selle omavastutusega. Teine auto muidugi saab minu kindlustuse kaudu ka kõik korda, nii et igati ok on sellega.

Ja sõitmisega? Ostsin seda halli MacGyveri teipi ja Kalvi fikseeris tuled paika sellega. Nii et tuled mõlemad töötavad, sõita teoorias võib. Muidugi ma üritan sõita vähe. Ahjaa, unustasin öelda, et remondiettevõttes läheb aega nende varuosade tellimisega, nii et seetõttu siis ongi see, et auto seisab ja ootab oma aega, millal parandusse saab.

Okei, mida me sellest loost õppisime? Kindlasti seda, et kui midagi soovida, siis kui võimalik, mõelda läbi kõik variandid, kuidas seda soovitud asja saada. Haha, see umbmäärane veidi eks. Olgu, teine asi on see, et KINDLASTI, kui te vahetate oma sõidurida, siis kontrollida, ega te kellelegi ette keera! Ma mäletan, et ükskord, kui ma alles sõitma õppisin, keerasin ka isa autoga kellelegi ette. Muidugi ei juhtunud siis mitte midagi, aga ma ei olnud veel nii pro peeglisse ja kõrvale vaatamisel, et kõiki ohte fikseerida millisekunditega, nagu ma nüüd teen. Seega sain tookord juba aastaid tagasi selle olulise õppetunni. Kui on näiteks kõrgem auto istumise all, siis "pime ala" on peeglis suurem, seda olen ma täheldanud. Seega, võimalusel vaadata ka kõrvale, et mingi auto vms ei jääks pimedasse alasse. Aga see õnnetus, mis toimus, seda oleks olnud raske ära hoida, võib-olla nii, kui mu auto oleks rooli tagant startides välja surnud, oleks jäänud pikk pikivahe. Mida mina õppisin? Suht midagi :D Ok, nali, õppisin seda, et võiksin kõvemini pidurit pressida (tegelt tegin seda kõvasti) ja kui mu ees sõidab hea pidurdusvõimega auto, siis sellest veel suuremat pikivahet hoida. Okei, ma hoian üldiselt pikivahet ja õnnetus juhtus rooli tagant kiirendamisel, nii et mida ma tegelikult õppisin? Et rooli tagant ei kiirenda enam nii kiiresti, kui mu ees on auto, mis siis, et tagumised võivad piiksutama hakata. Ükskord Tallinnas üks foor alles jõudis roheliseks minna, ma panin käiku sisse ja tagumine juba piiksutas. Nii naljakas :D

Liiklus on mu jaoks suht lõbus asi. Kui paljud räägivad, et liikluses lähevad nad närvi jne (mida ma olen täheldanud, kui näen ettekeerajaid ja tuututajaid), siis mind ajavad paljud asjad liikluses naerma. Ma ei tea, miks mulle tundub kõik nii naljakas, mis autodega juhtub. Ma tegin sellest ühe põneva postituse kunagi, mis nalju on juhtunud mul autoga sõites. Aga parem naerda kui närvata, eksju. Närvi lähen ma ainult siis, kui mul on vetsuhäda ja ma ummikus olen :( Kahju, et mul siiamaani pardakaamerat pole, sest tahaks neid lõbusaid olukordi jäädvustada. Haha, mu lemmik oli ükskord ikka see, kuidas üks auto alguses jäi punase tule saabudes stoppjoone taha seisma, aga siis järsku sõitis punase tulega keset Riia mnt-Lunini ristmikku ja siis jäi seisma keset ristmikku ja mingi teine auto sõitis ristuvalt teelt üle ka temast mööda. Hahahahha, ma ei saa, see situatsioon ajab mind siiani naerma :D Mulle on ka kõvasti ette keeratud. Ükskõik kas ringidel, ristmikel vms, eks ikka juhtub ja vahel inimesed kalkuleerivad veidi valesti, kõik eksivad ju. Nii et miks mitte selle üle naerda. Tihti on nii, et mu kõrval istuv inimene autos ütleb ise midagi, et "issand, kui nõme, keeras sulle ette" ja siis ma mingi: "hahaha, jaa, hahah, las keeras".

Aa, muide, ükskord juhtus jäärajal ka üks asi. Sõitsime sõbra autoga, ma sõpradega ja istusin taga, ei olnud roolis just too hetk. Siis meie auto kaotas kontrolli ja jäi kuskile kurvi äärde seisma (mis jäärajal ju igati ok ja inimestel vaja õppida). Tagant tuli mingi bemm ja siis ta järjest lähenes ja lähenes ja jäi seisma täpselt enne meie autot, täpselt enne minu nägu, kui ma seal aknast vaatasin terve aeg otse lähenevat bemmi. Ma lihtsalt vaatasin ja vaatasin, et kas jõuab pihta ära või ei. Ma vist olin peas juba välja kalkuleerinud, et ta saab enne pidama. Haha, ma ei tea, kas selle üle tohib naerda, aga oli naljakas küll.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar