Eesti blogiauhindade jagamine 2017 - mis meeldis ja mis mitte

Mida ma tavaliselt enda blogis ei tee, on see, et ma räägiks oma päevast või isiklikust elust. Seda on raske mu blogist leida. Aga täna teen väikse sammu ja avan jälle ennast rohkem. Seega kirjutan hea meelega ühest sellisest toredast üritusest nagu EBA 2017.

Räägin ausalt, et sellel aastal jõudsin end kirja panna küll, aga promo ma endale teha ei jõudnud sugugi. Mis veel oli tobe, oli see, et ma ei jõudnud ise ka kellegi poolt hääletada. Mõtlesin hääletamise tõsiselt ette võtta, et avada mitmeid blogisid ja nendega tutvuda, aga siis mul oli nii palju muid asju kukil, et jäi tegemata lõpuks. No mis seal ikka, lazy-busy nagu ma olen.

Sellele üritusele kavatsesin ma nigunii minna, ja mu mineku põhjus oli see, et kohatagi kõiki teisi ägedaid blogjaid meil siin Eestis! Mul oli superhea meel kõiki näha!

Päevake algas siis sellest, et ma ärkasin üles Valgas. Miks ma seal olin ja mida ma seal tegin, vb hiljem räägin. Läksime seal Valgas alkopoodi nagu turistid ennemuiste ja siis sõitsin Tartu kandist läbi oma mõnel ratsaasjal järel, mis eelmisesse talli jäi ning tulin suht otse Liisa juurde, enne panin kodus (ehk siis Tallinnas) kleidi selga. Kalvi selleks ajaks läks kuskile mujale end valmis panema. Mul oli suht kehvalt kiire, nii ebamugav on, kui on vaja nii olulisele üritusele minna ja siis sul on nii vähe aega, et end meikida ja valmis panna. Seekord läksin siis üritusele koos Liisa ja Anita Sibulaga. Anita oli juba Liisa pool ning ma jõudsin mingi pool kaheksa vist sinna Valgast-Tartust-kodust. Kodus olin kähku ühe kleidi selga ajanud, mõtlesin, et käib kah. Tahtsin seda isegi triikida, aga andsin alla, sest aega polnud. Leidsin kotist oma sukad ja läksin meigiasjadega Liisa poole.

Mina, Anita, Liisa taksos

Anita oli Liisale juba meigi teinud ja ise nad olid korda seatud. Ma pidin siis poole tunniga endale õhtumeigi valmis vorpima, sest kaheksaks oli takso tellitud. Mõtlesin seekord, et kuna mul juuksejuured üritavad olla sinaka varjundiga, siis teen silmameigi sinise ja kulmud ka võõpan siniseks. Ei õnnestunud need kulmud nii sinisena nagu ma oleks tahtnud, aga savi, käras küll. Toppisin ehted külge ja kodust enne võtsin ühed kuldsed kingad, mille ma Ibizalt ostsin. Enam-vähem sobisid. Mul hea meel, et sain neid kingi kanda, jee! Aa, Kalvi oli ka jõudnud Liisa maja ette takso tuleku ajaks ja nii me neljakesi sinna teel olime.

Jõudsime siis Venuse ette ja nii kui me sisse saime, lükati meid Anu Saagimi kõrvale! Tase! Ta on tõesti nii äge naine! Tark, paljude väärtuslike kogemustega, väga ilus... oeh. Tõesti tegus ja äge inimene ja mul oli nii hea meel teda lõpuks kohata. Me rääkisime siis seal juttu laivis ja seda saate õhtulehe lehelt järgi vaadata. Ma ise pole vaadanud :D Nagu ikka, videosi ei viitsi ma alati vaadata. Me hakkame kuskil kolmandiku peal pihta seal.

Peale seda siis tehti TV3 intervjuu ja hakkasime auhindade saamist kuulama. Lahe. Eks ma siis räägin, mis mulle meeldis nüüd ka seal üritusel. Mulle meeldis koht esiteks! Väga ilus oli seal, ma tean, et viimasel hetkel muudeti kohta, aga see oli super! Sest ruumi oli piisavalt! Eelmine aasta oli nii kitsas, et mul oli võimatu näha inimesi, kes auhindadele järele läksid. Seekord nägin ma kõike, mida tahtsin näha. Teiseks, see oli jumala äge, et VIPid olid teisel korrusel, loodan, et nad ka rahul olid. Kolmandaks, tervitusjookide jagamine oli pooleldi okei (mis siis, et ma ei jõudnud endale võtta). Ehk siis neid oleks võinud natuke rohkem olla. Neljandaks, suupisted olid igati head, mulle sümpatiseerisid mustikad, maasikad ja muu siuke suvine värk. Krõpsud olid ka hea valik. Muud ma ei maitsenud suurt. Viiendaks meeldis mulle õhtujuht Fokin, sest tal olid toredad naljad ja ei hakanud igav kuulata. Igatahes oli tegelikult kõik väga meeldiv ja tore! Eriti ma olin rahul sellega, et ruumi oli piisavalt ja ei pidanud kartma, et keegi sõber külje alt sul rahva sekka ära upub. Mulle ei meeldigi rahvast täis kohad. Oli ka piisavalt ruumi, et intervjuud teha ja kõik oli tip-top. Nii et nagu näete, mul polegi midagi negatiivset öelda ürituse kohta.

Auhindade jagamine oli minu meelest ka igati normaalne, kuigi ega ma ei süvenenud igasse kategooriasse nagu ennemalt mainisin. Anita sai videoblogide kategoorias teise koha, nii et palju õnne talle!

Tore oli näha kõiki inimesi ja eriti lahe minu jaoks oli lõpuks näha mu lemmikblogijat Kaid! Meil oli üks naljakas seik seal. Ma näitasin teda Liisale, et vaata, Kai istub seal üleval, tahaks nii väga temaga rääkima minna. Liisa üllatus selle peale, et Kai ei tundu ju pime, vaatab täpselt õigesse kohta. Igatahes läksime siis Kai juurde ja ta on nii siiras, nii armas, nii tore ja äge ja positiivne! Tegime seal ka jälle nalja. Ta nii meeldib mulle! Ja tema huumor on lihtsalt megalahe!

Kalvi, mina, Kai

Muidugi üritusel sain ma mitmete toredate inimestega pilte teha ja nii äge oli teisi blogijaid näha. Miks mulle see üritus meeldibki, ongi selle tõttu, et see toob kohale inimesed, kes tegelevad taolise loometööga. Mina olen igati rahul. Muidugi ma lugesin kuskilt, et paljudele ei olevat meeldinud, aga õnneks ongi kõigil võimalus kaasa aidata selle ürituse ja auhindade jagamise parendamiseks. Nii et suur tänu Mari-Leenule ja tema korraldusmeeskonnale, kes sellise projekti käsile on võtnud!

Mina, Anita, Liisa. Foto: Kalev Lilleorg

Meediakajastused (nii palju kui ise leidsin):
Anu Saagimi live järelvaatamine
Õhtulehe galerii
Publiku galerii

Ahjaa, Seitsmestes Uudistes peaks ka millalgi midagi olema, vähemalt mu ja Kalvi intervjuu.