Risti vastupidi.

Maailmas on kõik risti vastupidi. *mulle meeldivad Mustangid, aga K on saanud Mustangiga sõita *K-le meeldib filmimine, aga mina olen näitleja *mulle meeldib hullult püsisuhe, aga mul pole seda *Suzannele meeldiks vaba olla, kuid tal on üks, kes tahab kindlat suhet *Ma olen koguaeg tahtnud kaamli seljas sõita Egiptuses. Kui ma läksin Egiptusesse, ma ei saand seda, selle asemel Suzanne samal ajal Egiptuses viibides hotellist välja astudes topiti kaamli selga.

Probleemide kuhjamine

Tegelikult juba ammu oleks tahtnud öelda, mis mõnel inimesel kombeks on. Ollakse sõbrad või suhtes kuidagi muud moodi või mis iganes. Niii, üks suhtekaaslane teeb midagi, mis teist ärritab. Selle asemel, et see teine ütleks seda esimesele otsekohe, et ta läks närvi selle peale, ta hoopis hoiab seda tegu enda sees. Kui on paras võimalus, ta puistab selle esimesele kaela ning õnnelikul juhul ka koos teiste probleemidega, mis ta hankind on. Ma olen nii kindel, et keegi sellest tekstist aru ei saa, seepärast toon näite. Oletame, et on sõbrad - M ja N. Juhtub nii, et N ütleb kogemata kurja sõna sellele M-ile. Selle asemel, et täiskasvanulikult probleemile tähelepanu juhtuda või see unustada, M mäletab seda kaua, jätab detailideni meelde. Kui ta kohe mainiks, et N riivas teda, lahendaks nad probleemi. Igatahes M mäletab seda ning juhtub veel paar asja, mida N teeb, mis M-i häirivad. Lõpuks on ühel päeval sellel M-il halb tuju ning teda jälle häirib miski N-i juures. Nüüd ütleb ta selle välja ning kui see probleem ka laheneks, siis kaevub M sügavamatesse probleemidesse, mida ta piinlikuseni mälus on talletand ning soperdab seal, kuid vaene N isegi ei mäleta neid asju väga, siis M möliseb mõnuga. N võib ju vabandada, aga M käperdab minevikus ja kui nad nüüd sel hetkel neid probleeme ei lahenda, siis jäävadki need nende elu häirima. Võib ju need unustada, kuid mingi okas jääb.
Selle pärast mulle meeldibki tõde ja väljaütlemine, et siis mul ei ole midagi muud halba teise inimese kohta öelda. Ootaks sama vastu. Päris meeldiv on ikka kui keegi tuleb lagedale sellega, et ma neli nädalat, kolm päeva, seitse tundi ja kaksteist minutit tagasi ütlesin, et ma ei viitsi kellegi nõusid ära viia. Naeruväärne, aga inimesed mäletavad seda. Võiks siis kohe tulla öelda, et see häiris teda või siis olla arusaavam. Teine asi on hoopis see, kui probleemi ei olnud võimalik selgeks rääkida, see kestis liiga kaua või muu siuke põhjus oli. Siis saab ju spetsiaalselt sellest korraks rahulikult rääkida, mitte mingite hetkeemotsioonide ajel juttu teha. Või äkki mõnele meeldibki suurt lõngakera järjest rohkem pusasse ajada sõlmi välja võtmata nagu luupainaja. Lõpuks ilmub lausega nagu, sa alati teeed nii..., koguaeg ütled nii...