Miks mu jaoks ei eksisteeri romantikat?

Ma olen suht mõelnud ikka, et mis asi siis see romantika on. Kõik on alati, et "romantiline õhtusöök küünlavalgel", "romantiline jalutuskäik", "romantiline taevas", "romantiline tähtede vaatamine" jne. No miks on nende asjade ees sõna "romantiline"? Mida see neile juurde annab? Misasi see nagu üldse on? Ma pole seni pihta vist saanud asjale.

See pilt iseloomustab hästi mind :D Hehehe, siin pole ju märgitud, kas see jutt pildil käib naise või mehe kohta.

Siis muide, olen avastanud, et naistele meeldib, kui neile tuuakse lilli jne. Mulle ka meeldib, kui mulle lilli tuuakse tegelikult, aga sellel on suur vahe, kuidas neid tuuakse. Aga ma kuidagi erinen teistest naistest. Kui nad räägivad, mis on nende jaoks mingi omg ja lahe, siis ma olen, et ee... okei, hea, et seda minuga ei juhtunud :D

Ütleme näiteks, situatsioon, kus on pandud kinni õhtusöök mehel mingisse kallisse restorani, kus mingi kelner koguaeg käib küsimas, kas toit on hää ja kuidas läheb jne ja siis seal põlevad küünlad ja käib meeleolumuusika... See ongi siis romantika? Et see pole olnud kunagi tegelikult asi, kus ma end mugavalt tunneks. Jah, kui esineks see olukord juba mu oma perega, inimesega keda ma tunnen, siis suudaks ma end mugavalt tunda. Mugavalt tunneks ma seal ka sõbraga/sõbrannaga. Aga kui see oleks kohting, siis tunnistan ausalt, et eriti mugavalt ma end ei tunne. Eriti, et mind teenendatakse... ma millegipärast eriti ei salli, kui mind teenendatakse, ma ei tea miks.

Siis see lillede toomine. Sünnipäevaks on üks asi, ja see, kui neid toob mees, kellega oled suhtes, on ka üks asi, aga kui neid toob keegi, kes tahab sebida. Okei, selle ma reaalselt elan ikkagi üle, see pole nii hull kui muu "romantika". Normaalne jah neid lilli saada. Lemmiklilli mul pole siiski. Kunagi ikka ütlesin, et mu lemmiklill on see flamingolill, noh, sest see ebatavaline. Ja eks ta seepärast öeldud ole mul ka, et see pole nagu sellise tavalise roosi saamine. Ma arvan, et ma kasvan kunagi sellesse vanusesse, kus hakkan nautima lillede saamist. Aga samas lillede viimist tasub alati teha, sest kui ma lilli ei saa, olen ka pahane. Vot nii rikutud on mu mõistus.

Siis on igasugu veidraid romantilisi asju veel. Näiteks ma pidin ühes projektis, kus osalesin, tegema romantilist jalutuskäiku. Mis see on? Pargis seksimine või? (ei teind seda) Ma ei saa aru...

Lisaks, miks ma pean suruma ennast ühiskonna loodud romantikaraamidesse? Mulle ei kõlba õhtusöögid jne. Mitte, et mulle ei meeldiks, kui mulle süüa antakse. Jaa, ütleme siis, et minu jaoks on romantiline, kui mind viiakse sööma ükskõik kuhu. Jep, väga romantiline.

Ma tegelt ei tea, mis tunne see romantiline asi siis olema peab. Et tähistaevas on romantiline? Minu meelest on taevas lihtsalt ilus ja eriti hea, kui kuu paistab, sest siis on näha, kuhu ma pimedas kõnnin. Ma kõnnin nii sageli pimedatel radadel, et ma olen rajad pähe õppinud üldiselt, aga kuuga näeb jumala hästi, kuhu astud. Sellest tundest siis rääkides, et ma arvan jah, et romantiline on mingi asi, millel on tunne.

Näiteks, kui ma läheks hotelli ja seal oleks mingid roosilehed pandud voodisse jne... see on nii rõve ju :D Nagu inimesed arvaksid ja eeldaksid kohe, et ma sinna seksima läheks. Jube! Miks see peaks romantiline olema? Miks peavad hotellitöötajad ette teadma, mida ma sinna tegema läheksin, kui ma tuleks sinna oma mehega? Või okei, oma mehega on üks asi. Aga kui ma tuleks sinna mitte veel mehega, vaid no ma pole abielus veel selle inimesega ja vb ei ole jõudnud veel otsustada, kas tahan temaga koos olla, siis tunneks ma end päris kehvasti ja kõiksugu "romantika" oleks eos killitud. Kui seda romantikat veel ennemalt killinud pole romantiline õhtusöök ja romantiline jalutuskäik :D

Mul on siis romantikast järelikult hoopis oma definitsioon. Minu meelest on romantiline, kui ma teen oma kaaslasega midagi, mida mulle meeldib teha hea tundega. Ehk siis ma teen midagi, mida ma üldiselt teen ja naudin üksinda. Ütleme siis, et romantiline autosõit ja romantiline toidupoes käimine. Jep, need on päris head asjad. Eriti romantiline, kui mees ostaks mulle ise Borjomi vee nagu kingitusena :D Tase! Oh ja pärast ostaks burksi ka. Eriti tase. Ja ainult kahekesi olemine. Mingi õhtusöögil ei olda ju kahekesi jne. Õhtusöögil viisakates kohtades käiakse ikka sõpradega. Mehega ikka sööd autos või voodis. Loodetavasti järgnevad sellele teatud asjad ka. Jaa, ja siis mees arvab ära, mida ma tahan ja näiteks tooks mulle teed või vett või oleks mulle kingitusena veel mingi soolase vee ostnud või toonud Kirju Koera komme ja kondoome. Just, see on romantika!

Okei, see tõepoolest ON romantiline! :)

Ja ma ütlen ausalt, et mu meelest olen ma nii keeruline. Kuni ma ise endast aru ei saa, siis hoidke, mehed, ka must eemale, eks. Kui võtate mind stereotüüpide järgi, olete eos eksinud. Ma nüüd sain vastuse ka, miks ma ei armu. Üks osa on sellel see, et inimeste stampromantika käitumine ei ole minu jaoks. Kuigi see ainult üks osa. Nii et pärast ärge imestage, kui ma olen koos sellise inimesega, kelle kohta ütleksite, et poleks eluski arvanud.