Ideaalid

Ideaalseid inimesi on olemas. Kõigi jaoks korraga jah ei ole, aga mõne jaoks on küll ju. Näiteks kui keegi mees fännab naisi, kellel on mustad lainelised juuksed, 1,1 cm ripsmed, kaarjad kulmud, lärmakas iseloom, intelligentsus, siis see on tema jaoks ideaal. Kui ta kohtabki elus täpselt sellist naist, siis on ju ideaalne inimene tema jaoks olemas. Eriti kui ta unistas, et ta käib selle naisega ja nii juhtubki, siis on tal ideaalne naine. Ma tean ka mõnda ideaalset inimest. Ideaalne saab inimene olla, kui tal on hea välimus ja hea iseloom. Standardeid pole, aga need kaks asja koos teevad perfektsuse. Kui ma näiteks mõtlen, et mulle meeldivad inimesed, kellel on hea välimus, aga peale selle ka ei joo end tihti kasti, ei suitseta, iseloomult pole mõnitav, ei vihka kedagi ekstra, ei ole midagi suvaliselt kellegi vastu ja ühel päeval näen, et keegi ongi selline, siis jee, ideaalne inimene. See on küll jah õige, et ideaale pole olemas kõigi jaoks korraga, sest terve grupp inimesi ei saa fännata täpselt samu kriteeriume. Terves maailmas kõigi jaoks ideaalset ei leia. Aga nnoo.. õnneks ma tean ideaalset inimest niisama, ideaalset tüdrukut, ideaalset poissi, peaaegu ideaalset poissi ja vist veel kedagi. Ideaalseid sõpru peaks ka olema. Peaaegu ideaalne on see, kellel ideaalist jääb midagi puudu veel. Nt mulle meeldib kellegi iseloom ikka täiega, kuid üks iseloomuviga tal on see, et mina talle ei meeldi - peaaegu ideaalne. Igaüks peaks saama ideaalne olla kellegi jaoks siis ju.

Üks päev ma nägin palju unenägusid, nt sõitsin autoga - vajutasin sidurit jne ja gaasi ja vahetasin käiku ja siis oli mingi linn ja majad ja lahe oli. Järsku ma ärkasin üles ja teadsin, et kell on 6:30 ja kohe hakkab rõve äratus. Ma lootsin, et kell on 3 öösel, et püüan ikka magada. Ikka tuli pähe, et kell on 6:30, mu ajataju ütles seda. Hakkaski äratus pihta ja raadio mängima. Järeldus: mul on hea ajataju, inimestel ongi. Vahel kui ma tean, et 5 minuti pärast peab midagi tegema, siis hakkab tekkima tunne, et 5 minutit hakkab läbi saama, kui hakkabki. Ajataju on hea asi. Vb ärkasin ma ajataju peale seepärast üles, et Lostis (saade) rääkis sellest. Tavaliselt kui ma hommikul ärkan kargan ma suure hüppega iseenesest püsti noh. Ja muide kui ma magan, siis kui palju ma rabelen öösel oleneb sellest, kes mu kõrval magab. Kui keegi on mu kõrval, ma tõesti arvestan sellega ja ärkan samas asendis nagu magama jäädes. Kusjuures, inimesi saab äratada nimepidi ja midagi tähtsat neile öeldes. Igaks juhuks ütlesin, muidu lohhid ei oska äratada kui vaja.