esmaspäev, 9. aprill 2018

Vingumine olematute rindade üle

Ma olen seda teemat suht vältinud, aga täna tuli Youtubes ette mulle üks video, kus rääkis, kui positiivne on omada väikeseid rindu.




Video iseenesest on tore ja positiivne. Peaaegu iga selle video "head" asja kuuldes mõtlesin ma, et mul nii täitsa ei ole :D Võib-olla olen mina see ainus õnnetu, aga nii positiivne mul küll elu pole olnud olematute rindadega nagu ta seal videos rõõmustab. Ja nüüd ma ei jaksa enam, mul on kaas pealt ära lennanud, tahaks selle üle vinguda. Kes ei viitsi hala kuulata, ei pea lugema. Ja lisaks!!! Mul on nüüd täielik õigus oma arvamust avaldada, sest rasedus on mu rindu suurendanud, seega ma tean nüüd täpselt, milline erinevus on: olematud rinnad vs väiksed rinnad, millele ma siin keskendungi! Rasedus muutis mu olematud rinnad õnnekombel väikseks - jagan ka teiega selle muutuse mõju oma igapäevaelule! Ka selles videos keskendub ta rohkem väikestele rindadele, mitte olematutele.

Defineerin siin kohe need kaks asja ära: väiksed rinnad - lihtsalt mingi pisem rind, mis on väike ehk siis see eksisteerib (nagu mul praegu lausa). Kuna inimestele meeldib korve mängu tuua, siis ütleme, et see on A, nt 75A. Saate ju ise aru, et siis peab ju midagi olemas olema, ehk siis väike. Olematu ehk lame rind - vaevu on rind eksisteerimas (võib mehega sassi minna). Ütleks, et mõõtude poolest nt 75AAA. Enne olid mul väga lamedad, nüüd väiksed :) Ise olen õnnelik, sest elu muutus enda jaoks paremaks. Ausõna.

Aga et mõni nüüd küsib, et omg sul pole ju olnud olematud rinnad, mida sa ajad?! Kohe ütlen ära, et ega ma loll ei ole. Kui ma olen selles vallas ebakindel - tunnen end ebamugavalt, kui see omadus eriti välja paistab, siis ilmselgelt kannan ma rõivaid ja riietust, mis tähelepanu sellelt kas kõrvale juhiks või siis väga sobivat lõiget. Seda peamiselt iseenda heaolu nimel. Poes saab ju riideid proovida ning ma ei osta kunagi riideid nii, et ma ei tea, kuidas see mu seljas on. Kuna rinnakude oli mul väga lapikult olemas, siis sai seda ikkagi kasutada. Mul üks reegel, millest ma lähtun: kui ma näen ilma selle riideta parem välja, kui riie seljas, siis seda riiet ma ei osta. Enamasti ostangi ma selliseid, mis tähelepanu viiksid olematutelt rindadelt kõrvale. Sama ka bikiinide kohta. Isegi väike lõikeerinevus võib kehas märgatava muutuse teha. Ma terve elu ju enda kehas olnud, seega ma tean hästi, kuidas diilida sellise probleemiga nii et teised arugi ei saa.

Vaadake kasvõi seda mu valikut selliseid bikiine kanda. Lõige soosib hästi keha, tuues välja rinnad. Bikiine ostes proovin ma alati mitmeid erinevaid, jänest kotis ma osta ei saa, sest tegelikkuses isegi tavaline kolmnurkne lõige erinevate bikiinide puhul võib väga suure erinevuse luua (nt kui suur on kolnurk, kuidas saab sättida, milline serv on laiem jne). Muidugi on bikiinide sees vatt, lol, ilma ei saa ma.

Räägin südamelt ära, et olen selles osas olnud ka ebakindel terve elu. Kuna mul üsna selline ümar rinnakorv ja kõht ei ole ka mingi mega-skinny-lame, õlad ka veidi längus, siis ega lame rind mind just suurt ei ole kaunistanud. Muidugi on mind sellega kiusatud. Ma noorena kartsin, et mõne mehega voodisse minnes mees jookseb ära, kui mu push-up ära tuleb seljast, aga nii ei juhtunud. Juhtus vaid nii, et mees rääkis mind hiljem teistele taga, et mul olevat rinnad puudu -.-

Lisaks mainin selle ka ära, et ma ei taha siin selle postitusega unistada, et mul oleks hiigeltissid! Inimestel on kange komme kohe arvata, et kui ma ütlen, et olematu rinnaga on raske, siis "aga hiiglaslikega oleks veel hullem!" Jah, oleks, ma suudan ette kujutada! Aga ma räägin olematu vs väike/keskmine! Postituse eesmärk on rääkida oma kogemusi lamedate vs väikeste rindadega. Mul pole vaja hiiglaslikke. Isegi kui ma olen unistanud sellest, et mul on rinnad, olen unistanud pigem väiksemapoolsetest, mis läheks rinnahoidja sisse. Pole vaja hakata ütlema, et hiigelsuurtega on hullem, sest see ei pane mind ümber mõtlema selles osas, et väiksemapoolsetega oleks parem kui lamedatega. Eriti, et nüüd on mul oma isiklik kogemus olemas (väike vs lame). Ehk siis jah... väikeseid olen tahtnud oma olematute asemel. Jutt siin postituses on lame vs väike/keskmine.

Vaatame siis video iga rõõmuhõiset ning panen selle oma eluga siduma! Eriti seoses sellega, et varem olin ma lamerind, siis nüüd olen väike rind ning millised erinevused on see mu ellu toonud!

Alustuseks see neiu räägib, et on elu jooksul õppinud, mida kanda, et end enesekindlalt tunda - täpselt sama olen ka mina teinud. Õpid elama oma kehaga ning rõhutama muid osi endast. Mul on olnud aegu, kui suisa võimatu on leida poest riideid, kuna mitmed riided on mõeldud ikkagi inimesele, kellel seal rinna peal midagi ka on, seega mõjub lõige kuidagi väga hullusti. Nagu märganud olete, kannan ma liibuvaid riideid ning mulle on aja jooksul saanud selgeks, et see lõige on parim mu kehaga. Võite laenata mulle oma mingeid teisi pluuse ja riideid, kui ei usu ja kontrollida.


1. sa ei pea kandma rinnahoidjat. Ma olin varem väga ebakindel ja kandsin rinnahoidjat, sest see andis mingigi illusiooni. Aga kuna see mulle valu tegi aastaid, siis lõpetasin ainult enda heaolu nimel. Hullult häbenesin, kui pole rinnahoidjat, aga nüüd ei kannagi, kui ei taha. Muidugi rinnahoidjaga näevad kõik riided paremad välja, aga selline see elu on. Ise ei pea peeglisse vaatama ju, et näha, et kõht on rohkem eespool kui rinnad :D Nii et see on tõesti hea. Nüüd väikse rinnaga ei kanna ma ka rinnahoidjat, kui ei viitsi.
Siin mainin ära selle, et varem lameda rinnaga oli väga raske kanda rinnahoidjaid, sest kõik tegid valu (kuna olid rinnakoe peal ja rinnakude on mul kuskil kaenla all juba - lapikud). Seega ei olnud mingit toestust, käsi üles tõstes liikus rinnahoidja ülespoole, tehes veel valu. Muidugi ma proovisin igast bralette ja spordikaid jne - vahet ei olnud ju, sest alumine serv pigistas ikkagi rinda ja tegi valu.
Nüüd väikse rinnaga on elu kardinaalselt parem! Ma leidsin kapist oma 75A push-upid, mis olid mulle varem ilmselgelt suured, aga nüüd on need parajad! Nagu omg! Ma olin nii õnnelik. Lisaks seda valu ei esine enam, kui rind on suurem. Ehk siis rind sobitub paremini rinnahoidjasse ning rinnahoidja ei sooni niimoodi rinnakoe sisse kui enne. Lame vs väike - võidab väike.

2. Saad joosta nagu tahad ega pea muretsema ebamugavuse üle. Ma veits ei nõustu. Kui ma olen jooksnud riietusega, mis pole nagu eriti rindade vastas (ehk siis nt pole rinnahoidjat ja pluus ka lõdva), siis ega see eriti mugav pole. Ikkagi midagi hüpleb seal millegipärast, aga õnneks kätt peal hoides saab hakkama küll. Nüüd pole ma midagi aru saanud, et muutunud oleks, sest pole joosta viitsinud. Lame vs väike - ei tea.

3. Sa ei saa soovimatut tähelepanu. Vot see on asi, millega ma eriti nõustuda ei saa. Ma noorena sain just negatiivset tähelepanu selles osas, et mul pole rindu. Küll seda vahiti, irvitati jne. Ka nüüd olen näinud, kuidas inimeste pilgud on ikka sinnapoole läinud ja see teeb mul oleku natuke ebamugavaks (selline tunne, et nad mõtlevad, et mul seal puudu lihtsalt - enesehinnangu värk). Lisaks oli noorena mitu situatsiooni, kus nt sõbrannad tõmbasid meelega rinnahoidjad hästi pingule, et minna meeste tähelepanu saama ja naersid minu üle, et mina ei saa seda teha, sest mul pole seal midagi. Ja siis käisid uhkelt niimoodi poiste ees. Oleksin tahtnud ka sedasama tähelepanu saada, sest nüüd olen "positiivse" tähelepanu puuduses, kuna nooruses jäi osa saamata. Ehk siis see tähelepanu, mida jagatakse neile, kellel on mingigi rind. Muidugi nüüd on mul väiksed rinnad ning pannes push-up rinnhoidja selga, paistavad need hästi välja. Kuna mul vanast ajast on jäänud nagu megasuper push-upid, siis need teevad ikka päris suure töö nüüd :D Inimesed on tulnud mulle kirjutama, et "rasedusega on tiss kasvanud". Järelikult ikka seda märgatakse väga. Siin eelistan iga kell väike vs lame - väike.

4. Sa saad magada oma kõhul. Üldse ei nõustu kahjuks ja see on väga kurb, et see rõõm on mul saamata. Mul esinesid tihti valud rinnas, kui magasin külje ja kõhu peal. No kõhu peal magades on valu garanteeritud, ka külje peal olles lõi sisse väga tugev terav valu, mille tõttu ma ärkasin ja pidin teise külje keerama või selili minema. Ilmselgelt käisin sellega arsti juures, aga seal ei leitud midagi. Seega on aidanud mind väga rinnahoidjate mittekandmine. Selili magamine on mu kõige vähem lemmikasend, aga kahjuks olen pidanud just seda asendit harrastama. Ja nüüd, kui mul pole lame rind - nüüd saan magada külili, sest kuna rind on suurem, siis see liigub nagu keskemale (kui aru saate). Ehk siis enne oli lame ja see tähendab, et ma lömastasin külili oma rinda. Nüüd on see veidi suurem kui enne, seega saan selle lükata kuidagi mugavamalt keskemale ja see ei jää mu külje alla. Ehk siis väiksed vs olematud - eelistan väikseid, sest nendega on magamisel väga palju mugavam!

5. pole seljavalu ja rippuvaid tisse. See on jälle asi, mida võrreldakse väike vs suur. Väikestega ei olegi alati seljavalu, aga tissid võivad rippuda ka väikeste rindade puhul ja see sõltub väga suures osas geneetikast. Nt aborigeene vaadates on neil selline geneetika, et rinnad kipuvad rippuma. Isegi väike ja siis see näeb välja nagu kivi sokis. Seega ei ole siin mingit vahet. Nagu venitusarmid on suures osas geneetilised, on ka see geneetiline. Pealegi seljavalu?! Oi, kus ma olen kannatanud olematute rindade puhul seljavalu, sest olen kandnud rinnahoidjaid ning seetõttu hoidnud õlgu pinges, sest muidu teeksid rinnahoidjad valu rinnakoele. Väikeste rindadega nüüd on mul veidi parem, sest ei pea õlgu nii pinges hoidma. Rinnahoidja peaaegu jääb rinna taha pidama kätt tõstes või liigutades, seega on ka valu väiksem. Siin on kindel võit olematu vs väike - väike! Seljavalu eksisteerib kindlalt olematute puhul, kui soovid kanda rinnakaid.

Nüüd räägib ta nõuannetest ning lähme sinna edasi.

1. Parimalt sobivad riided. Siin räägib ta sama juttu, mida mina enne rääkisin ning see on ju mõistlik.
Kanda toppe, millel õlgu pole. See on asi, millega ma ei saa üldse nõustuda kahjuks olematute rindade puhul. Mul on päris laiad õlad ning kui olen sellised riided endale selga pannud, näen ma konkreetselt transa välja :D See tundub naljakas, aga jah, nagu mehe kehas oleksin. Mulle jah lihtsalt ei sobi. See sobib kindlasti siis, kui omada kitsamaid kondisemaid õlgu. Kes ei usu, laenaku mõnda sellist riietust mulle ja vaadaku :D Hea meelega näitan. Ma juba olen sellistest riietest loobunud ning ma ei tea täpselt, kuidas nüüd oleks need kui rinnad on väiksed, mitte olematud. Ühte ma kodus proovisin, millel olid õlad puudu ja ütlen ausalt - sobis hulga paremini kui enne (siiski mite ideaalselt). Seega võidab võistluse lame vs väike - väike! Tegin teie jaoks ka ühe pildi, kus mul on juba väiksed rinnad sellise topiga ning vaadake ise, kuidas teile meeldib. Väike vs lame - väike!
Õlgadest katmata topp väikeste (mitte olematute) rindadega. Mainin ära, et ilmselgelt on siin rindade sees ka vatt (sest ilma vatita selliseid asju ma ei ostnud).

Halterneck - mulle keskmiselt see sobib, aga siis, kui seljas on rinnahoidja. Seega siin saan nõustuda. Õlad tunduvad küll suht suured minu puhul, aga kui mingigi rind on olemas, ei teki eriti transatunnet. See halterneck eeldab siiski, et õlad pole laiad ja et on olemas mingigi rind, mitte lamedad. Kahjuks jälle võidab väike rind. Sellel neiul on näha, et on väga kenad kitsad õlad, seega see ongi talle sobiv stiil.
Riietus lõdvem ülalt ning kitsamalt istuv altpoolt. See on väga tõsi! Selliseid riideid on raske leida, aga sobivad superhästi ning tõesti teevad kõhu veidi saledamaks ning rindadelt võtavad tähelepanu ära. Olen selliseid meeleldi kandnud ning oleks neid vaid poes rohkem! Siin pole vahetki kas lame vs väike.
Bandeau bikiini - siin ei nõustu ma üldse. Seda jälle mu laiade õlgade tõttu ning lisaks toob bandeau välja ka mu esiletungivad rinnalihased. Seepärast pole te kunagi mu seljas bandeaud näinud. Kolmnurkne bikiini teeb oma tööd hulga paremini minu puhul. Tegin teie jaoks spetsiaalselt ka bandeau pildi, sest ühed sellised mul on, mis lausa sobisid. Ostsin need, kuna ma väga-väga tahtsin ikkagi bandeaud kanda olenemata sellest, et see eriti mulle ei sobi. Need suht sobisid. Kuna nüüd on mu rinnad väiksed, mitte olematud, siis sobivad need veelgi paremini. Seega saan ma nõustuda mingil määral selles osas, et need sobivad väikestele rindadele. Kuid siiski pole parim lahendus minu puhul. Ta ütleb, et kolmnurkne pole nii hea, aga mulle on sobinud kolmnurkne paremini - kuid ka siin sõltub lõikest ja iga kolmnurkne tõesti ei sobi.
Bandeau bikiinilõige väikeste (mitte olematute) rindadega. Sees vatt.


2. Jäta meelde, et sul ei ole vaja dekolteed ja ole enesekindel. See on täiega tõsi. Kui mul oleks olnud enesekindlust kanda riideid, mis näitaksidki välja, et mul on puudulik partii, oleks ma seda rohkem teinud. Ma küll üritasin, aga eks enda sees tekib ikka suht suur ebamugavus, kui oled sellel teemal kiusamist kogenud. See on olnud pikk töö ja vaev ning noh... nüüd juba julgen rohkem küll jah. Tihti kui olen kellelegi vingunud, et mul pole rindu, on öeldud "vähemalt on sul tagumik" ehk siis mingi great asset on mul ikka. Tulebki keskenduda muule positiivsele enda keha küljes ning saada üle vanadest armidest.

3. tõmba tähelepanu teistele kehaosadele. Seda ma teen meeleldi :D Tõsi ka. Ja täiega õige, et see tuleb kõik ajaga.

4. Hangi sobiv rinnahoidja. Ma olen rinnahoidjate otsimise spetsialist. Olen kõik lõiked ära proovinud ning leidnud endale sobivaimad. Muidugi Eesti poodides on valik väike ning raskust lisab ka see, et mu rinnad on hästi suure pindalaga ehk siis algavad kuskilt kaenla alt, kuid väike korv rinnahoidja puhul ei ole nii suure pinna peal (ehk siis põhjustab see seljas valu). Muidugi olen ma endale sobivaid leidnud, tean oma lõiget. Seega see parandab asja jah, kui tead oma suurust. Lihtsalt ma õmbleks meeleldi ise endale rinnahoidjad, sest ikkagi ma kannatan seda, et korvi serv surub rinnakoe sisse ja mu rinnad ei ole keskel, nagu rinnahoidja nõuab. Nagu öeldud, on nende pindala meeletult suur. Seega jah, peaksin laskma end professionaalil mõõta. Ükskord läksin poodi, kus pidid nad ise vaatama, aga ei mõõdetud. Seega ma ei tea, kus seda täpselt saaks teha. Kui ise proovisin netis mõõta mitmete parameetrite järgi, siis oli see aadress küll et "omg võta ühendust meie spetsialistiga". Seal oli kusjuures nii, et etteulatuva suuruse poolest pidin valima kõige väiksema, aga see, kui kaugele rind külgedele ulatub, tuli mul kõige suurem suurus :D Seepärast see aadress ei teadnudki. Nii et jah, kui keegi teab, kus saab mõõta nii, et ma selle eest räiget raha ei maksaks ning ilgelt kallist rinnahoidjat ei peaks ostma, võib soovitada. Aga kardan, et minu omadele ei leiagi sellist sobivat rinnakat, sest rinnad on kuidagi sellised väga suure pinna peal ja ükski väikse rinnakorvi rinnahoidja ei ole ju suurepinnaline.



Lõpetuseks ütlen, et elu väikeste rindadega on kõvasti mugavam kui olematute rindadega. Selle lause pühendan kõigile neile, kes on üritanud öelda, et "väikestega on ju parem kui hiiglaslikega!" Jah, ongi! Aga olematutega oli kõige hullem. Palju on mulle jah näkku öeldud, et mul nii ilusad rinnad (selja taga vist teist juttu aetud), aga mis mul tegelikult sellest, kui mul iseendal ei olnud mugav. Tähtis on end oma kehas hästi tunda, selleks pingutasin ma pidevalt, aga kuskil saabus ikkagi piir olematute rindadega. Näiteks need valusööstud ja raskused riiete leidmisel. Väikestega on tõesti hulga parem! Seega, neil ei olnud õigus, kes kiitsid mu olematuid rindu, et nendega hea on. Ärge endale selliseid väga lamedaid tahtke.

















4 kommentaari:

  1. Kunagi nooremana ma ka kassisin omajagu olematute rindade pärast. Pikas püsisuhtes enam mitte niiväga, sest noh, kui ma oma mehele meeldin nii nagu olen, siis ei olegi enam väga põhjust põdeda. Mõjus enesehinnangule hästi. Aga no päris lõpuni rahul ka nagu ei olnud. Siis sain ma lapsed. Raseduste ja imetamise perioodil oli rinnakorv suurem küll, aga mul oli sellest täiesti suva. Laste saamine ja imetamine muutis minu jaoks rindade tähendust totaalselt. Sain aru, et nende ainus ja kõige olulisem funktsioon ongi oma lapsi toita. Suured, väikesed, olematud.. Sel kõigel pole tegelikult tähtsust, kui iseennast rindade järgi ei defineeri. Peale imetamist kahanesid tissid jälle olematuks ning mind ei vaeva kohe üldse see teema enam. Võin olla õbluke ja "pesulaud" jne, kuid ka sellisena nagu ma olen, funktsioneerisin ma siiski nagu naine ikka, kasvatasin oma lapsed rinnapiimal suuremaks ning väga uhke selle üle. KEs teab, vb kunagi tuleb mingi kiiks veel tagasi, et tahaks ikkagi mingit konkreetsemat figuuri, mitte sellist mitte midagi ütlevat ja pigem poisilikku. A noh... Mis siis ikka teha sinna. Suurendamisel ei näe ka eriti mõtet. Lihtsam on leppida endaga nii nagu olen :) Kelle jaoks mul neid vaja on üldse? Meeste jaoks? No ei.

    VastaKustuta
  2. Jaa, mul jäigi siin postituses mainimata, et nüüd kui rase olen, on minu jaoks kõige tähtsam, et rinnad ongi mu lapsele mõeldud ja see paneb neid tõesti ikka väga teise pilguga vaatama. Isegi heas mõttes uhkust tundma oma keha üle. See tõesti muutis ka minu jaoks perspektiivi ning eks see muutuse mõju jätkub veel ka pärast lapse sündi. Väga õige suhtumine! 😊

    VastaKustuta
  3. Jah, aga mina ütlen nii. Lapsed saadud, imetatud, vanus üle 30-täislameda rinnaga-jah lamedamaga kui Sinul Helen ja rinnaop oli minu elu vaieldamatult parim otsus. Panin justnimelt olematute asemel väikesed ja mõtlen miks ometi ootasin nii kaua. Olen läbielanud mõnitamised koolis, piinlikuse riietusruumis, häbi magamistoas ja mida kõike veel. Ja tegin seda ainult enda jaoks ja nüüd ostan sellist pesu nagu tahan, panen selga sellised riided nagu tahan ja võtan paljaks siis kui tahan. Võimalik, et oleksin elu jooksul suutnud sellega ka leppida ja endaga rahu teha aga ausaltöeldes on see variant igal juhul parem!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Super kuulda, kuidas elukvaliteet paranes! Olen ka rinnasuurendusoperatsioonide psühholoogilist mõju uurinud ja tõesti see nii on. Kiputakse arvama (võõrad eelkõige, kes teemaga vähe kokku puutuvad), et selline opp on mõttetu ja inimene ei tohiks põdeda oma keha üle ja selle üle, mida teised ütlevad olematute rindade kohta, AGA unustatakse, et mitte ükski teine ei viibi sinu kehas 24/7, seega on see otsus ikkagi ainult enda heaolu nimel tegelikult ju. Elagu ise olematute rindadega ja vaadaku, mida siis tunnevad! 😀 Igatahes, mul on väga hea meel su kogemust kuulda! 😊

      Kustuta