Magusainete toppimine toitudesse - väkk

Nii mõnus on oma isiklikus blogis kirjutada kõike, mida sülg suhu toob, kontrollimata pingsalt ka kirjakeele korrektsust :D No eks see ole tegelikult ju blogi mõte ka, muidu poleks mõtet, kui ma siin äärmiselt viisakas oleksin. Pealegi blogi kasutamine/levitamine loata pole nagu lubatud, seega ei tohiks olla mul probleemi, et see kuskile lampi levib nagu varem kippus juhtuma.

Olgu, see eelnev pole oluline. Oluline on see, et läksin üks päev Selverisse jälle, et osta jälle mingi kirsikompott, mis mulle viimasel ajal nii meeldima on hakanud. Vaatan siis, et mingisugune kompott on allahinnatud või soodsam. Kuna ma olin nagunii suht suvalt neid pidevalt võtnud, siis võtsin seekord selle odavama toote suht suvalt. Nagunii kõik on täitsa sarnase maitsega olnud - peaasi, et kive sees pole. Head ja toredad toidud.

See oli hea

Läksin siis koju ja hakkasin sööma. Ja tundsin, et kuidagi teistmoodi on. Vaatan pakendit - murelikompott. Eks ma poes juba ka vaatasin, et see nagunii murelikompott, aga mis suur erinevus neil nagu väga ikka olla saab. Võtan siis edasi mõned murelid seal ja lähen istun niisama. Ja kui niisama istun, siis tunnen, et imelik maitse on suus. Nagu selline häiriv, et tahaks millegi muuga suud loputada, sest see imelik maitse ei lähe ära.

Ja ma juba tunnen selle kuradi imeliku maitse kaugelt ära! Tavaliselt on süüdi magusained! Rõve pask mu meelest! Vaatan siis koostisosi (mis tavaliselt kirsikompotil on mingi kirsid ja vesi vms) ja ongi - kuradi sahhariin sees! Räige! No ega ma mingi magusaine pärast tervet kompotti söömata ei jäta, aga iga ampsuga oli tunne, et mul vist kaob järjest isu kirsikompottide järgi ära. Pealegi olid sinna mitmed kivid ka sisse jäänud.

Ja üldse milleks toppida magusaine kirsi- või murelikompotti? See on nigunii ju magus värk! Mida ma selle magusainega peale peaks hakkama?! Kaloreid sealt ei saa, on niisama kuradi suhu jääv jälkus.

Appi! Ma kunagi hakkasin vihkama seda populaarset magusainet steviat. Söön ma rahus proteiinibatooni ja mingi kleepuv mõru maitse on juures. Ja mitte kohe - vaid ikka pärast ampsu võtmist jääb sul suhu nagu sülg! Ja no viisin otsad kokku, et igas batoonis, kus sees on stevia, see on pask. Nii siis jäid väga mitmed batoond mu menüüst välja selle lollaka stevia pärast. Jätku panemata, ausõna... Vahel on ka suhkrust ikka jumala siiber ja siis võtad suhkruvaba asja, aga on magusaine sees, mis on veelgi hullem! Issand, ma tahaks ometi ilma lollaka suhkru ja magusaineta asja süüa, kui võimalik, eks!

Siinkohal kiidan Proteiinikohukest, mille ma olen avastanud. Esiteks on see ilusas musta värvi pakendis ja teiseks on seal kõik pahamaitseline jura puudu! Tahad vähese suhkruga asja - palun, nagu taeva kingitus ja pole veel jubedaid magusaineid ka! Maitse imehea selle tõttu! Miks ma sellest räägin, ongi selle mõttega, et saab ju vabalt vähema suhkru ja ilma magusaineteta hakkama - asi maitseb superhästi! Onju, toiduainetetööstused - võtke lihtsalt eeskuju!!!!

See stevia - mõnes kohas on see isegi norm. Näiteks roheline Nestea on olnud pikalt hea mu jaoks ja seal on veits steviad sees, aga ei riku maitset ära. Aga nt Coca-Cola Zero - ma ei tea, mis seal sees on, aga see jook on nagu magusainete kokteil. Coca-colat joon mina ainult selle mõttega, et saada palju suhkrut. Aga kui seal polegi suhkrut, siis mina ei näe küll kokal mõtet. Eriti kui suhkru asemel on jälkus. Jätku siis üldse kõik välja :D Igatahes kiitus, et neil on olemas ka tavaversioon suure suhkruga.

Ma olen inimene, kes armastab tohutult juua - mahlad, erinevad veed jms. Kuna joon nagunii umbes 5-6 liitrit päevas, ei ole minu jaoks probleemi ära maitsta erinevaid tooteid. Vahel on mõni uus põnev vesi tulnud lettidele. Ja mu pettumus on tihti suur, kui ostad ära ja proovid - ning maitsest tunned jälle, et mingi jälk magusaine on keelele pesitsema jäänud. No milleks... Ära jood nagunii, aga ei saagi uut lemmikut või siis lülitada oma jookide valikut suuremaks. Pealegi jookidest rääkides on ikka nii raske ilma suhkruta vett leida. Vahel tahaks nagu mingit maitset, aga suhkrut on ületopitud. Ma saan aru, et on veidi suhkrut, aga mõnes on nii palju suhkrut, et ma võiks sama hästi kodus suhkruvee pudelisse segada - tunne on pärast joomist sama. Seepärast on mahlad head, aga no neis on kindlalt alati lisasuhkur sees... Nagu... Puuvili või millest iganes mahl on tehtud, on ju nagunii suhkrupomm, siis milleks panna lisasuhkur veel joogi sisse?! Vot sellest ma aru ei saa... Aa, tegelt saan aru - mõni tarbija ju armastab suhkrut ja kui tootja lähtub rahast, siis paneb ta suhkru sisse, sest "muidu pole joogil maitset". Ma olen mingi üks vähene mõttetu, kes vingub sellise asja üle ja minuga ei arvestata. :D

Ma olen pikalt olnud inimene, kes usaldab enda organismi toiduainete koostise määramisel. Ma ei vahi kõiki pakendeid silmad grillis peas, sest ma parem söön asja ära ja pärast mu organism otsustab, kas suhkrut, soola jms oli palju või vähe ja annab mulle märku. Aga siin ma jälle tahaks vinguda, sest teate kui raske on leida suhkruvabu asju! Leiad suhkruvaba asja, aga siis on sees stevia või muu pähh asi (ja suhkur ka ikkagi?!). Nii et ma tõesti kiidan neid tegijaid, kes pole oma lollaka optimaalse tarbijapetmise teed läinud ja lisanud "suhkruvabadesse" asjadesse suures koguses muid maitsega asju.

Seda eriti juhtub, kui ise süüa ei tee (sest kui teed mingitest toorainetest, kus on sinu kontrolli all see rõve suhkrukogus), ja poest ostad snäkke, siis päeva teises pooles on ikka räige suhkru üledoos. Näiteks ükskord tahtsin õhtul kinno minna ja tahaks midagi head juua, aga pole! Küsisin kinoteenindajalt, milline oleks suhkruvaba jook ja ta ütles, et vesi. Minu meelest see näide illustreerib väga hästi toiduainetööstust. Iga asja sees on suhkur ja suhkur või siis magusaine ning sul polegi midagi normaalset süüa. Saa suhkruüledoos või ole söömata. Eks ma siis vee võtsin, sest janu on koguaeg.

Sellest suhkrutega toiduainetes liialdamisest räägib ka film "That Sugar Film". Kui ma seda vaatasin, viisin mitmed otsad kokku! Vot seepärast ma peangi poes end lolliks otsima, kui ma päeva lõpus olen suhkrust nii tüdinud, aga ei leia poes midagi head ilma suhkruta. Seal räägib hästi ära, kuidas on väljaarvutatud see optimaalne suhkrukogus, mis maitse tarbija lollitamiseks väga nämmaks teeb - ja see suhkrukogus on suur. Seega eriline au mul Proteeinikohukesele jälle, kus seda optimaalsusvalemit pole vist kasutatud (maitse järgi ütlen).

Ma olen inimene, et kui tahan magusat, siis ma ka söön magusat. Kui ma tahan soolast, siis ma ei taha, et mu soolase kanakastme sisse on topitud suhkur - või veel hullem - magusained. Oleks minu hääl veidigi kõvem, ma teeks midagi, et toiduainetööstused muutuks normaalsemaks. Aga noh, nende jaoks on oluline raha ja suhkrusõltuvuses tarbijad ei taha ju süüa, kui toidus pole kilode kaupa magustajaid sees. Aga no... tehku siis oma toit päriselt maitsev ja hea, et ei peaks halba maitset magustajatega peitma.

Nii et jah. Ma tegelikult olen toitude osas pirtsakas, aga tegelikult ei ole ka :D Kui aru saite nüüd sellest tekstist nii. Mul pole maitse nagu peamine oluline osa, aga mu organismi enda vajadused on oluline osa. Et söön ära ikka, lihtsalt raske on leida heamaitselisi asju. Pealegi toidud on päris igavad mu jaoks, sest sööd selleks, et elada - muud varianti pole. Seepärast söön ma pirtsutamata ära ka magusainete ja suhkruga asjad, kui need mul juba nina ees on, aga lihtsalt tore oleks vahel ka toitu rohkem nautida (kui see üldse võimalik on).