teisipäev, 20. veebruar 2018

Kaal - ajast ja arust

Räägin siin postituses siis inimese massist. Üks asi, mis on minu meelest iganenud mõõde inimese keha koha miskit ütlemaks, on kehakaal. Samamoodi ka kehamassiindeks minu meelest pole täpne infoallikas keha kohta. Kaal üksi on täiesti lambine mõõde, koos pikkusega see juba annab mingi dimensiooni, kuid üksinda ei tasuks seda kunagi kasutada.



Aga miks on kaal minu meelest ka koos pikkusega suhteliselt mõttetu mõõde? Ärgem väärmõistkem - kaalunumber ei ole mõttetu mõõde, KUI seda kasutada KOOS teiste parameetritega. Kaal on mõttetu ainult ÜKSI, pikkusega koos on see juba mõttekam, aga siiski mitte nii mõttekas. Seega - mis minu meelest tuleks koos kaaluga arvestada?

Esiteks, kaal üksi koos pikkusega ei ütle ju mitte ühtki sõna inimese rasvaprotsendi, luumassi, organite massi, lihasmassi jm kohta. Sellega seoses on ka kehamassiindeks mõttetu. Mõtlen siin seda, et kehamassiindeksi alusel määratakse inimesed normaalkaalu, alakaaluliseks, rasvunuks jne. Arvestatud ei ole lihasmassi. Kui võtta 2 sama pikkusega inimest, kellel kaal erineb 20 kg, siis mida see meile ütleb? Iidne ajast ja arust loogika ütleb, et üks on paksem kui teine. Aga kas ka tegelikult on?

Kui me neid inimesi ei näe. Ütleme, et neil on lohvakad riided ees, siis me ei saa määrata kuidagi kaaluerinevust. Kehamassiindeks määrab ühe inimese küll paksemaks, mis ka võib olla väär. Seda seepärast, et meil pole antud ju nende inimeste muid parameetreid. Aga mis võivad need muud parameetrid olla?

See, et üks on 20 kg raskem, võib tulla hoopis selle inimese lihasmassist! See tähendab, et üks on korralikult treeninud ning toitunud ning omab suhteliselt suuri lihaseid. Teine variant on see, et raskem inimene võib hoopis olla rase. Kolmas variant on see, et kogu ta lisakaal tuleneb hoopis pekist.

Nagu näha, on siin olemas lausa kolm erinevat varianti, mida ürgne ajast ja arust kaalude võrdlemine üldse ei võrdle. Teada on ju, et lihased on raskemad rasvkoest, seega ka veidi saledam vormis inimene, võib kaaluda 10 kg rohkem inimesest, kellel pole lihased arenenud või olla samas kaalus üsnagi paksu inimesega. Terve Instagram on täis enne/pärast pilte, kuidas enne paks olnud inimene on nüüd treenituna samas kaalus kui varem - või siis treenitud kehaga on ta isegi raskem kui enne pekisena. Seepärast ei ütle ka kehamassiindeks midagi ning naljakas, et seda tänapäeval kasutatakse.

Seega oluline parameeter kaalu imetlemiseks oleks kehaanalüüs - keha koostis.

Kuid sinnani pole me veel arenenud, et kaalunumbri imetlemisel kehakoostist arvesse võtta. Kuid teine variant oleks kaaluga koos sobilik parameeter lisaks pikkusele ka muud mõõdud: rinna-, vöö-, puusaümbermõõt vähemalt.

Seega, oleks hea enda puhul mõõta ära keha ümbert, millise kehaosa arvelt tuleb kaaluiive. Kui kaal on veidi tõusnud, aga vööümbermõõt kõvasti suurenenud, siis see on ju hoopis ebatervislikum kui tõusnud kaaluga inimene, kellel suureneb puusaümbermõõt. Mis tõestab jällegi seda, et kaal üksinda ei anna suurt midagi teada.

Iseenese analüüsiks soovitan ma kaalunumbri imetlemisel lisada enda mõõdud ning käia kehaanalüüsi tegemas. Teistega võrdlemiseks ei tasu kasutada kaalu üksinda, sest teise inimese keha on erinev. Tasub kasutada võrdlemiseks lihasmassi või ümbermõõte. Mitte kaalu üksinda.

Lisaks veel, et minu jaoks on see arstidepoolne kaaluimetlemine täiega imelik. Mul võib kaal muutuda 2 kg võrra tunnis, olenedes sellest, kas käisin just WC-s või sõin ja jõin. Hommikul võib mu kaal olla 60kg, aga lõunal 63kg, õhtul hoopis 61 kg. Ma ei näe selles midagi ebaloomulikku. Olen isegi proovinud kaaluda enne ning pärast pissil käimist ning kaal muutus siis 200g võrra (on olnud olukordi ka, kus saan kaalu muuta poole kg võrra). Nii et miks panevad arstid kirja kaalu grammi täpsusega, kui see võib sekundipealt muutuda? Kui ma joon 500g vett ära, olen ju kohe raskem ka. Nii et selline iganenud kaalujälgimine on jäänud veel praktikasse, millel tõepoolest pole mingit mõtet. Või oleks rohkem mõtet, kui ei pandaks grammide täpsusega kirja, vaid +-1 kg näiteks.

Kaalu osas pole ka mu päevad vennad. Pole ühtki päeva, kus ma kaaluks täpselt sama palju kui eelmisel päeval. Seega, kui inimesed on küsinud mu kaalu, ütlen ma lihtsalt neile viimatise meelesoleva kaalu, mida ükskord kaaludes sain.

Samamoodi ka rasedusega on see kaalujälgimine nii iganenud, et uskumatu lausa, et seda praktiseeritakse. Minu meelest võiks välja uurida, kui palju on suurenenud näiteks rasedusega tekkinud organite ning muude kehaasjade tõttu kaal, nt platsenta, lootevesi, suurenenud emakas, ka laps. Lisaks peab keha tõstma raseda kaalu ka seetõttu, et koguda rasva "mustadeks päevadeks", mis on evolutsiooniliselt täiesti loogiline ja mõistlik. Kuid jälgitakse vaid kaalu, mitte isegi nt kõiki ümbermõõte, et kuhu on kaal tekkinud. Keha pole robot ning kaal ei tõuse rasedusega iga nädalaga kindlas tempos. On erinevaid perioode. Ma võtsin raseduse algul ikka kõvasti alla. Ma ei tea kui palju täpselt, sest eriti ei kaalunud, aga normaalne raseduseeelne kaal tekkis mul minu meelest viiendal-kuuendal kuul. Ja see oli selline kaal, nagu mul ka enne rasedust tihti oli. Ja enne rasedust kaalusin ma 59-64 kg sõltuvalt päevast, toitumisest, peldikus käimisest jms. Seega mul polnud täpset kaalu. Üks päev oli üks, teine päev teine. Seega on olulisem jälgida hoopis iseenda keha kui olla sõltuvuses mingist kaalunumbrist.

Nii ja palju mul rasedusega kaal on muutunud? Alguses enne rasedust oligi 59-64 kg. Kui olin rasedaks jäänud ja esimesed mõned kuud, siis mingi aeg oli 59 kg ja isegi alla selle. Ma suurt ei astunud kaalule, sest ei tahtnud seda näha. Nägin ikka suht luukere välja. Siis tõusis kaal kuuendaks kuuks 62-63 peale. Seega ma ei osanud vastata küsimustele, et palju on rasedusega kaalu juurde tulnud, sest kui enne oli nii pika vahemiku peal kaalunumber ja nüüd rasedana ikkagi sama kaal, siis mida ma ütlen? Nüüd lõpuks on 70 käes (ja minu meelest siin ka varieerub). Kas ma siis võtsin juurde 11 kg või 6 kg? Seda ma ei tea ning kas see on oluline? Olulisem on see, et suurenesid veidi mu ümbermõõdud igalt poolt, ka sel ajal, kui ma ei olnud "juurde võtnud". Ehk siis ma olin suurem, aga kaal ei näidanud midagi. Kõige rohkem suurenes muidugi puusaümbermõõt ja see on tore muutus :D Aga nagu näha, siis ei ütle see kaal üksi minul vähemalt mitte midagi.

Pealegi, kui ma hakkaks nüüd lihastrenni kõvasti tegema, tõuseks ju kaal kindlasti. Ilma täpse analüüsita mõõtes võib see tunduda nagu peki arvelt tekkinud kaal, aga kas on? Ega seda ei teagi. Seega, kaal üksi ei anna küll kohe suurt midagi mõista. Ainult seda saab teada, kui raske kaalu peal olev inimene hetkel on. Selline asi võiks juba mõistlikuks muutuda, sest tänapäeval on meil palju suuremad teadmised inimkehast. Lisaks see iganenud kaalunumbri jõllamine võiks ka asenduda kehakoostisele keskendumisega.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar