Isotretinoiini ravi, selle tagajärjed, depressiooni seos raviga (Roaccutane)

Paljud teist teavad, et tarvitasin ka Roaccutane'i (isotretinoiin), mis on raskekujulise akne raviks kasutatav ravim. Kirjeldan siin oma isiklikke kogemusi, näonahka enne ning pärast ning mõju depressioonile. Kuna räägitakse, et Roaccutanel on leitud seos depressiooniga, siis räägin siin ka oma kogemusest ning hüpoteesist, miks on leitud seos Roaccutane ja depressiooni vahel. 2018. aasta Imelise Teaduse teises numbris on aknest juttu ning see tuletaski mulle meelde, et teeksin kokkuvõtva postituse oma akneseikluste kohta.
Kuna minu enda ravimitarvitamise lõpust on möödunud juba vähemalt pool aastat (ma ei mäleta, millal täpselt lõpetasin ravi, aga oli vist juuni või juuli), siis kirjeldan oma seniseid kogemusi seoses raviga.

Hiljutine näonahk vähemalt pool aastat pärast ravi lõppu - sile ja ühtlane

Mis on akne?
Akne on rasunäärmete ületoodangu, naharakkude tekke ning suremisega ja aknebakteri koostöös tekkiv põletikuline protsess.

Mis on Roaccutane (isotretinoiin)?
Roaccutane on ravim, A-vitamiini moodi retinoid, mis mõjutab ravi ajal kõiki akne tekkega seotud protsesse: kahandab rasutootmist, pärsib naharakkude kasvu (mis ummistaksid poore) ning pärsib immuunsüsteemi põletikureaktsioone. Seega ei ole ravimis antibiootikum. Ravi ajal peab olema rasestumine välistatud, kuna põhjustab loote väärarengute suuremat riski. Rasestuda võib kuni 30 päeva pärast ravi lõppu. Roaccutanel on kõrvalmõjud, mille tõttu ravimi väljakirjutamist välditakse: limaskestade kuivus, huulte kuivus, silmade kuivus, suur päikesepõletuse oht, ninaverejooksud jms. Ravimi kirjutab nahaarst ning oluline on igakuine kontroll, rasedusest hoidumine, alkoholitarvitamise minimaliseerimine. Ravi kestab 4-6 kuud.

1. juuli 2007 - akne, komedoonid, rasu. Pöörake tähelepanu ka kuivanud huultele.

Miks mulle kirjutati välja Roaccutane?
Minul esines pidev üleliigne rasutoodang, mille tõttu esines mul näol, juustes, seljal, kuklal, rinnal valulikke aknetsüste. Olin aknet ravinud mitmete toodetega varem (sh ka antibiootkumidega), kuid olin vaikselt juba leppimas oma saatusega. Akne mõjutas mu enesehinnangut ning kulutas ka rohkem aega enda valmissättimiseks. Pidin pesema nägu mitmeid kordi päevas, kuna rasuproduktsioon oli liiga suur. Meigitooted läksid näos laiguliseks väga lühikese aja peale. Pead pidin pesema kindlasti ülepäeva ning päeval, kui juukseid ei pese, pidin kasutama kuivšampooni. See kõik mõjutas ka mu sotsiaalelu, kuna spontaanseid väljaminekuid oli raske teha. Akne tõttu pidin võtma rohkem aega pea- ja näopesuks ning meigi tegemiseks. Oluline oligi just enda heaolu, kuid tundsin end selle tõttu pidevalt halvasti ja ebameeldivalt. Varjasin oma aknet küllaltki edukalt, kuid oma ajakulu hinnaga. Nägu oli ilma puudrita laiguline, komedoone täis. Meik läks kiiresti laiali, puuder muutus laiguliseks ning rasu lahustas ripsmeduši ning kulmuvärvi. Sealhulgas oli valulike tsüstide esinemine kõige hullem. Need esinesid kuklas, põhjustades sageli valusid kogu kaelas. Ka juustes esines hulga tsüste, mis muutsid juukseid veelgi rasusemaks. Häiritud oli mu sotsiaalelu, üldine enesehinnang ning igapäevaelu. Seega oli minu suurim probleem ülisuur rasu, mis kattis pidevalt mu nägu (ka selga). Ka pesemine ei aidanud, andis vaid korraks leevenduse, kuid pärast naopesu nahk kiskus meeletult. Sügaval kuiv, väliselt rasune nahk oli mul. Enesetunne rasuse nahaga oli väga ebamugav (nagu midagi häirivat oleks küljes ja tahaks seda maha saada), kuid olin sellega harjunud/leppinud. Seega oli mul tsüstiline akne üliaktiivsete rasunäärmetega, mis polnud allunud varasemale ravile. Olin ravinud nägu varem kõikide nippide abil ning paljude erinevate vahenditega. See hommikune ja õhtune pidev pesemine, kreemitamine, hoolitsemine, maskitamine võttis ka omajagu aega, muidugi ka hulga raha. Kuna juukseid pesin ma ka pidevalt erinevaid šampoone katsetades, seejärel mitmeid maske ning juustesse jäetavaid vahendeid kasutades, siis kulus ka selleks rohkem raha ja aega. Lisaks kahjustas juukseid see pidev pesemine. Ma ei saanud ööbida kohtades, kus polnud vett näo pidevaks pesemiseks.

Kuidas ma Roaccutanest kuulsin?
Kuulsin oma õelt, et ta seda kasutas, kuid rohkem ei süvenenud, kuna ei uskunud, et ükski ravim enam mind aitaks. Kuulsin ka nahaarstilt seda, kuid too hetk ta mulle seda veel välja ei kirjutanud veel. Seega võtsin endale mõtlemisaega ning hiljem otsustasin nahaarstile öelda, et soovin alustada Roaccutane ravi. Teadsin kõikidest kõrvaltoimetest, kontrolliti mu verd ning teadsin, et pean hoiduma rasedusest.

Kuidas mu Roaccutane ravi edenes?
Esmalt ma märkasin, et ma ei pea enam igapäevaselt kalkuleerima juustepesuks sobivaimat päeva ega tundi. See oli ääretult uskumatu! See andis mulle tohutult lisaaega ning spontaansust. Teiseks märkasin, et hommikuti ei olegi mul meeletut tahtmist kraanikausi juurde joosta, kuna rasuproduktsioon oli vähenenud. See andis mulle jällegi parema enesetunde. Järjest edasi raviga jätkates oli nahk pidevalt normaalses (!) seisus. Ei olnud üleliigset rasu ning meik püsis pikalt värskena! Peapesuga ei pidanud minutipealt arvestama ning kõige suurem erinevus tundus olevat suurest lisaajast. Tänu sellele uuele lisaajale nägin, kui palju aega ma panin varem akne tõttu oma heaolu alla, kuna ma ei teadnudki, et kulutasin sinna nii meeletult palju aega (juustepesu kalkuleerimine, pesemine, vahendite panemine, maskitamine, kuivatamine iga päev või kuivšampooni abiga üle päeva). Roaccutane ajal oli hea pead pesta kord nädalas, sest juuksed olid imeilusad ning tänu sellele kulusid need vähem. Lisaks märkasin komedoonide vähenemise tõttu, kuidas mu nina suurus vähenes ning silme all olevate põsealade suurus ka vähenes! See on selle tõttu, et naha all olevad komedoonid hoiavad enda sees suurel hulgal ummistunud produkti, kuid ummistused hajusid. See kõik kadus sealt. Mu nina oli kitsam ja väiksem. Põskedel olevate komedoonide vähenemise tõttu kadusid ka silmealused kotid. Märkasin ka seda, et tänu uuele tekkinud ajale näo pideva pesemise ning juustepesemise ja kalkuleerimise arvelt tekkis mulle ka rohkem aega. Lisaks muutus mu näopunetus olematuks. Kõik toimed mõjusid hästi ka depressioonile. Kuna ma sain olla spontaanne, elada vabalt ning peeglisse oli palju meeldivam vaadata, tundsin ennast oma nahas paremini. Sain rahumeelselt kodust eemal ööbida! Sotsiaalne elu paranes meeletult! Mul oli tunne, nagu ma oleksin kaotanud puude! Ma teadsin, et ravim ravib aknet, aga et see mind kardinaalselt väliselt ilusamaks muudab ning mu elule teise mõõtme annab, seda ma ei olnud oodanud! Lisaks muutusid ka huuled veidi paksemaks.

Millised kõrvaltoimed mul esinesid?
Minu huuled olid terve elu olnud kuivad ja krobelised. Olin sõltuvuses huulepalsamitest. Roaccutanega märkasin kõigepealt, et mu huuled muutusid pehmeks ja siidiseks! Enam ei olnud krobelisi tükke huultelt narmendamas nagu varem, mille tõttu ei olnud ma varem saanud teatud huulevärve kanda. Seega õnnestus mul oma huuli värvida selliseks nagu soovisin. Pidevalt kasutasin ka huulepalsamit, sest huuled tundusid õhukese naha all olevat. Huuled olid küll kuivad, kuid ei narmendanud. Sain võimaluse kasutada erinevaid huulevärve, ka neid, mida ma varem ei olnud kuidagi saanud. See oli suurepärane kõrvaltoime! Sain aknest lahti ja paremad huuled. Lõpuks, kui olin juba ravi lõpupoolel, olid huuled tüütult kuiva tundega, kuid see oli minimaalne võrreldes kadunud aknega. Sain kasutada ühte Nyxi liquid lipsticki nii, et see võttis täielikult huultekuivuse tunde ära.
Järgmine kõrvaltoime, mis tekkis ka alles mõne aja tagant, oli kätekuivus. Kasutasin lihtsalt kätekreemi õhtuti.
Lisaks esines ninakuivust. Tuli kange tahtmine nina nokkida. Verejookse ninast ei esinenud. Selle vastu aitas väga hästi kreemi toppimine ninna.
Silmad ei kuivanud (kuigi mul on kuivad silmad).
Pimedas nägin sama halvasti kui enne, seega ei muutunud midagi.
Käisin ka Roaccutane ravi ajal reisil, kasutasin SPF50 kreemi ning see oli mu esimene soojamaareis elus ilma päikesepõletuseta! Uskumatu!
Juuksed tundusid paksemad tänu rasuerituse kontrolli all olemisele. Küüned kasvasid edasi nagu enne.
Kõige häirivam kõrvaltoime oli suunurkade katkiminemine ravi lõpupoole. Suunurgad on terve elu kippunud mul katki olema ning ravi lõpus nad läksidki katki, kuid see kadus kohe pärast ravi lõpetamist.
Ja minu jaoks kõige tüüpilisem kõrvaltoime iga ravimi alustamise ja lõpetamise ajal - tappev janutunne. Seda esines mõni päev pärast ravi alustamist ning kartsin, et see jääbki, kuid ei jäänud. Tappev janutunne oli korraks tagasi ravimi lõpetamisel, kuid kadus ka.
Seega olid mõned kõrvaltoimed lausa plussiks, teised olid liiga pisikesed võrreldes aknest tekkinud probleemidega.
Kontrolliti ka verd ja kõik oli väga ilus.

Enne Roaccutane võtmist

Ravi võtmise lõpupoole. Nägu läigib SPF50 kreemist, kuid on ilma puudrita. Suunurgad on katki ravi tõttu.

Kohe pärast ravi lõppu. Vaadake lähedalt, kui normaalne on nahk ilma meigita.

Aga minu depressioon?
Depressioon vähenes. Huvi suurenes asjade vastu, kuna mulle avanesid mitmed võimalused, millest ma poleks varem unistatagi osanud. Kui oli tuju halb, tasus vaid peeglisse vaadata ning naeratus ilmus ise näole (mis minu puhul peeglisse vaadates varem mitte kunagi ei juhtunud, vältisin, lausa vihkasin peegleid, sest ei tahtnud neist oma rõvedat molli näha).
Siinkohal on mul hüpotees, et Roaccutane ja depressiooni seos on leitud hoopis niipidi, et inimene, kes alustab oma elu muutmist akneravimiga, alustab ka oma (aknest tekkinud) depressiooni ravimist ning pöördub psühhiaatri poole, kus arvatavasti diagnoositakse ka depressioon, mis arvatavasti on kestnud tegelikult juba varasemast ajast.
Lisaks on mu teine hüpotees see, et kui Roaccutane ravi katkeb mingil põhjusel oodatust varem, siis see on nagu kõrgelt kukkumine - imekaunis elu kaob akne tagasitulekuga ning seega tekib ka depressioon.

Kuidas ma rasedusest hoidusin?
Kuna ma ei või antibeebipille võtta ja olin parajasti suhtes, kasutasin kondoomi ja jumala abi (ma ei saa nalja tegemata olla, vabandan :D). Tegin tsükli jooksul rasedusteste, et veenduda mitteraseduses.

Millised toimed jäid esinema?
Kätekuivus esines veel pärast ravi lõppu. Vaikselt hakkas tagasi tulema ka peapesemise kalkuleerimine, kuid vähesemal määral. Seni on kõik normaalne.
Huuled jäidki üsna ilusaks, huulepalsamist olen endiselt sõltuvuses täpselt samamoodi nagu enne ravi ning ravi ajal, kuid narmendavaid kohti esineb vähem kui enne ravi. Nina ja kogu nägu on meeldiv ja sile. Muide, ka näokuivus on kadunud!
Valulikud tsüstid juustes, kuklal, seljal jms on kadunud. Nina on endiselt loomulik, mitte komedoonide tõttu paistetunud. Rasu esineb normaalselt, kuid mitte üleliigselt nagu enne.

Minu ohud ravimi võtmise ajal
Minu suurim oht oli see, et mul see arst läks raseduspuhkusele, kes välja kirjutas ja ta määras mind teise arsti juurde. Teine arst oli mitte eriti pädev ja tahtis ravi lõpetada peale kahte-kolme kuud (ma ei mäleta, kas oli kaks või kolm võetud)!!!! See oli suur oht, mul tekkis hirm ja ärevus. Suutsin talle seletada, et tahaks vähemalt ühe kuu veel võtta. Arst ütles, et kuna mul nahk nii hea, tuleks ravi lõpetada ja määras madalama doosi, et järgmine kord ravi katkestada (ravi kestus on 4-6 kuud, mitte 2 kuud!!!). Mul oleks tulnud akne koos rasuga tagasi, kui ta oleks suutnud oma ohtliku ravikatkestuse teha. Tajusin juba seda kõrgelt kukkumise tunnet. Kuid juhtus nii, et jäin haigeks enne järgmist selle sama arsti aega ja mulle sattus õnneks üks teine arst ning ta oli pädev ja sain ravi jätkata ja saada kätte vajaliku ravikuuri.

Umbes üle kuu pärast ravi lõppu. Nina on inimlik. Iga meikar kiitis mu imekena nahka.

Enne ravi. Ninasuurust on küll raske võrrelda ning eriti piltidel aru saada, kuid tähtis oligi iseenda tunne ning muutus.

Tüüpiline rasujuus enne ravi. Juuksed peadligi ning salkus (pildil küll küllaltki sätitud). Ehk on ka ninasuurusest võimalik midagi aru saada.

Kokkuvõte
Arvatavasti saite te siit teada mu paljud rõveduse põhjused: meik näos laiguline ja laiali, juuksed "pesemata" - tihtipeale muutusid juuksed pesemata juuste moodi juba pesupäeva õhtuks, näo läikimine, koorikud näos. Hoolitsesin enda eest palju enne ravi - niisutasin huuli, kasutasin kreeme, hooldasin peanahka, juukseid ning nägu mitu korda päevas. Kuid sellele vaatamata esines perioode, kus ei tundnud end oma nahas hästi. Tipphetk oligi ravi ajal, kui näo- ja peapesemine võis olla täiesti spontaanne, samamoodi ka puuderkreemikasutamine võis olla vaid lõbu pärast. Pärast ravi olen ma naasnud oma tüüpiliste hoolitsuste juurde, kuid seekord ei pea ma nahast enam välja pugema, et tunda ennast oma nahas hästi.
Mina püsitaks sellele ravimile ausamba. See on depressiooniravim ning paljude muude hädade ravim. Kõrvaltoimed on nagu nohu võrrelda vähiga. Võin öelda, et tänu ravile oli mul meeletult ilus aeg elus ning sain tegeleda selliste tegevustega, millest ma poleks osanud varem unistadagi! Nt ööbimine erinevates kohtades, erineva meigi katsetamine, klubides käimine mitu päeva järjest, tegevusi täis päevad koos ratsutamise ja kooliga jne. Lisaks jäi rohkem aega magada ka. Alates sellest ravimist on mu elu muutunud kardinaalselt elamusväärsemaks! Poleks oodanudki nii suurepärast suurt ülihead muutust! Elu parim ravi! I ❤️ Roaccutane!


PS! Kommentaaridele vastus huulepalsamite kohta: proovisin natuke Bepantheni, aga teeb rasvaseks ja kui suhu läheb, pole meeldiv. Purelan tundub ka huvitav, seda vist nagunii varsti vaja. Aga muidu, minu pikaaegseks suureks lemmikuks on jäänud Nivea Pearly Shine Lip Balm! Esiteks, see ei ole rasvane nagu vaseliin (mis mul tundub nagu isegi kuivatavat). Teiseks see on mõnusalt kreemine ja tunduks nagu imenduks. Kolmandaks annab see natuke ilusat toonikest ka, aga mitte üleliia. Just see kreemisus on selle parim osa. Aga igaühele siiski oma. Olen mitmeid proovinud ning mõni palsam on halb, mõni hea, mõni liiga rasvane. Seega olen sellele Nivea omale kindlaks jäänud (eriti kui pole alati liigset raha erinevaid katsetada).