Mis linna autojuht sa oled?

Tere!

Minu meelest on kaks suuremat linna Eestis, mille autojuhid erinevad kardinaalselt. Mõlemas ma olen palju sõitnud, aga ühe linna liiklus ajab ikka meeletult närvi kohe (kui naermised on ära naerdud). Toome välja erinevused, et siis saaks ära arvata, kumb on kumb. Kes võidab halvima liiklusega tiitli? Põnev!

Kumma linnaga on tegemist?

1. Selles linnas on juhtide reaktsioonikiirus meeletult aeglane. Selline tunne nagu sõidaksid ringi purjus inimesed. Mul on mitu korda tekkinud küsimärk pähe, et kas tõesti see mu eesolev juht on joobes, et ta reageerib meeletult aeglaselt kõigele.

Vastus: Tartu

Näiteks täna sõitsin Riia maantee poolt ringile. Mu ees sõitis mingi auto, ootas sada aastat, et tee oleks jumala vaba ja saaks minna. Oligi, sõitis ringile välja ja jäi keset ringi seisma. Ma tõesti ei tea, miks ta seisma jäi. Kas ta hakkas teed andma peateel? Kas ta nägi kummitust? Kas tal sai kütus otsa? Ma olin juba närvis tema taga piinlemisest, nii ei ma sõitsin mööda ja ei hakanud vaatama, miks ta seal muneb.

Teine näide on selline, et ma sõitsin mööda tänavat kuni tuli peateega ristuv ristmik, noh tavaline värk ju. Mu ees sõitis mingi väikebuss. No sellest polegi vaja rääkida, et ta meeletult aeglaselt sõitis, see on täiesti tavaline. Aga kui ristmik tuli, siis ta jäi seal seisma ja seisis täiega, KUIGI paremalt poolt ei tulnud kedagi. Aga tema jaoks oli oioi ja ohtlik olukord! Sest vasakult poolt lähenes aeglaselt üks auto, kes oli juba pannud suuna sisse, et keerab sellelt samalt ristmikult paremale. Suund oli sees ja selle auto kiirus vähenes, aga no, see väikebuss mu ees mõtles, et ta igaks juhuks otsustab seal veel mõned sekundid, kas see auto seal ikka keerab või ei. Et äkki ikkagi ei keera seal ja äkki tuleb kunagi veel keegi, kellele saaks nagu juba kaugelt teed anda. Et noh, aega ju on ja seista on tore. Aga jah, see suunatulega auto peateel oli jõudnud juba ammu ära keerata, kui väikebuss vaatas, et kedagi vist ikkagi ei tule, et võib ettevaatlikult sõitma hakata. Hakkaski, aga igaks juhuks muidugi maksimumkiirusel kakskümmend kilomeetrit tunnis. Et mine tea, äkki tuleb jälle ristmik või noh, ei jõua ju nii kiiresti reageerida kui purjus olla, siis tuleb ikka tasa ja targu teha. Ma nagunii tal järel, meil oli sama tore teekond. Järsku väikebuss hakkas munema veel rohkem ja jäi väga aeglaseks ja siis pani vasaku suuna sisse. Munes natuke ja ootas, kuni mingi auto vastassuunast mööda sõitis. No väga tore, mõtlesin, et ju keerab vasakule, et saan lahti ohtlikust autost enda ees, kes ootamatuid pöördeid teeb. Ei, ta sõitis otse edasi, aga suunda näitas seetõttu, et keegi parkis tee ääres, kuigi sealt oleks ilusti mööda mahtunud.

Väga huvitav lihtsalt, sest kui ma ise olen jõudnud juba seitse korda ära reageerida, siis need juhid mu ümber alles avastavad, kus nad viibivad. Ja kui nad Tallinna satuks, siis nad vist sureks ära.

2. Selles linnas on liiklusvoog katkendlik, segane ja fooritulede laine on halvasti korraldatud.

Vastus: Tartu

Loogiline ju. Siin pole vist midagi seletada. Igaüks, kes on sõitnud Riia maanteed mööda linna südame poole, on näinud kuidas roheline laine puudub. Aina kiirenda ja pidurda nii kuis jaksad oma autot kulutada! Aga see ju vahva, et mida kiiremini kulub auto, seda rohkem kulub raha ka remondiks.

3. Selles linnas jalakäijad astuvad suvaliselt teele. Neil on oma elust üsna siiber, et kui nad vist surma saavad, mis see siis muudab. Ei, nad ei astu ülekäigurajale suvaliselt, seal alati kontrollivad kõike. Igalpool mujal.

Vastus: Tartu

Näiteks ülikooli tänaval sagivadki inimesed ja autod läbisegi. Inimesed ei suvatse üldse vaadata, kas auto tuleb. Tegelikult kaval, sest nad teavad kui kallis on autoremont või kui kalliks võib oma auto parandamine maksma minna ja siis arvatavasti auto otsa ei sõida.

Näiteks. Keerasin ükskord Raatuse Comarketi parklast vasakule. Ma ei tee nalja, aga mingi inimene nägi (loogiliselt võttes, sest oli päev ja valge ja ilus jne), et ma tulen ja ta kõndis tee peale mulle ette. Reaalselt. Ma ei osanud muud teha kui facepalmi, ma ei hakanud isegi signaali andma, miskit poleks muutunud. Ma sõitsin mööda temast nii, et ta seal tatsaski täpselt keset teed. Ma arvan, et ta mõtles, et kui elu nii lõpeb või kui haiglasse saab, pole midagi hullu.

4. Selles linnas ei tunne mõned autojuhid üldse liiklusreegleid.

Vastus: Tartu

Näiteks (väga sage) on see, et ükskord lähenesin paremakäeristmikule. Minu paremalt lähenes auto. Ja ta hakkas mulle teed andma. Tema paremalt ei lähenenud kedagi. Ma ei tea, mida ta seal ootas. Näitasin talle, et sõitku. No tegelikult arusaadav, võib-olla ta on reeglid unustanud või autokoolis pole käidud, et ikka juhtub ju. Anname armu!

Täna juhtus ka selline naljakas intsident, et sõitsin Riia maanteel. Nagu ikka hakkas foorituli punaseks minema. Peatusin siis stoppjoone taga. Minu vasakul minu kõrval peatus ka auto stoppjoone taga nagu ikka teha tuleks kui ristmikule minna ei või, eks. Natuke ta seisis seal ja mõtles, et ahh, tead... mis see punane tuli ikka ära ole ja sõitis ristmikule fooride ligidale ja peatus uuesti hoopis seal. Tõsiselt, ta oli juba foori taha seisma jäänud, kui otsustas uuesti sõitma hakata punasega. Ma tõesti ei tea, miks ta seda tegi. Seisis seal siis keset ristmikku kuni foorituli roheliseks läks. Kusjuures ristuvalt teelt sõitis ka veel mingi auto läbi. Vahva vaatepilt oli, nagu teatris oleks! Kas too ristmikul passija ei tea, et punane foorituli keelab ristmikule minemast? Kas ta ei tea, et ristmik on ohtlik koht ja sealt tuleks keelava tule korral nii kiiresti lahkuda kui võimalik? Eks ta vast ajas selle viimase teadmise segi, ning mõtles, et ristmiku peale tuleks seisma jääda nii palju kui võimalik. Tegelikult põnev mäng ju: jääme kõik keset ristmikku seisma ja vaatame, mis saab!



Tegelikult on vahva, sest mind ajavad autodega seotud asjad täiega naerma. Siis on mul lõbus ka sõites. Aga muidugi, kui tõsiselt tahad kuhugi sõita, pole just eriti äge kuskil tee peal seista ja itsitada rooli taga kuni närvi lähed. Ja siis oht, et keegi mu ees teeb ootamatu manöövri, et peaaegu sõidad otsa talle, aga seda pole õnneks juhtunud.

Kui mul oleks pardakaamera, ma oleks saanud juba nii palju naljakaid asju endale linti!

Aga kahju on lihtsalt see, et inimesed on väga aeglase reaktsioonikiirusega. Muidugi tuleb sõita oma piiride kiirusel, aga ohtlikke olukordi võiks ikka püüda kiiremini hinnata või siis vähem alkoholi tarbida. Ma tean, et vahel läheb ka mul aega olukordade hindamisega, aga no tõesti.

Lisaks veel seda, et Tallinnas olen ka selliseid ohtlikke juhte näinud. Näiteks ükskord vasakpööret sooritades minu ees olev juht vaatas, et oioi, punane foor ja jäi järsku keset teed seisma. Ma oleks tagant sisse pannud peaaegu, sest see vaene inimene ei teadnud, et tegemist oli teiste autode fooriga. Oeh. Noh, nalja saab!

Ma selliseid juhte alati jälgin huviga. Nagu mingi huvitav populatsioon, mille käitumist ei oska ette arvata. Lihtsalt võtad korra aja maha ja vaatad, mis küll saada võib. Kõike võib juhtuda!



Vabandan, kui mul on tekst redigeerimata, kirjutatud kiiruga.