kolmapäev, 15. detsember 2021

Kas lahkuda vägivaldse mehe juurest?

 Ok, see kõlab küll nagu mu viimase postituse jätk, aga ma sellest ei kirjuta praegu, sest täiesti juhuslikult juhtusin ma nüüd lugema läbi autori Dagmar Lamp raamatu "Ü nagu üksikema" ja ma arvustan nüüd seda.


Armastan lugemist, eriti mõnusa ilukirjandusliku teose. Ma sain selle raamatu kohta teada Rahva Raamatu veebipoest, kirjeldus oli ülipõnev ja nii ma selle ostsin. Esiteks juba seepärast, et ma ise olen vägivaldses suhtes olnud ja mind nii väga huvitas, kas teise naise perspektiiv sellises suhtes on sama - kui sarnane on vägivallatseja. Ja näed - üks ühele kavalad manipulaatorid on need vägivallatsejad tõesti, neil on tohutult sarnasusi! 

Btw, ma ise pidasin juba aastaid tagasi plaani kirjutada samamoodi raamatut vägivaldsest suhtest, aga nagu öeldud - ma olen liiga ebakindlel, et see plaan ellu viia, sest kes seda ikka lugeda tahab.


"Ü nagu üksikema" oli kirjutatud mõnusalt, sujuvalt, arusaadavalt ning ka olustikukirjeldused olid head. Raamat polnud segaseks aetud (mõni ilukirjanduslik teos läheb üle võlli oma olustikukirjeldustega ja huvitav osa kaob seega silmist, sellel raamatul seda probleemi polnud), seega jooksis jutt hästi ning mõnus oli süveneda. Küll aga kõige suuremad miinused olid raamatu pikkus - see sai liiga ruttu läbi; ning lõpp. Lõpp tundus nagu autoril oleks olnud kiire raamatu ilmumisega ja arvas, et sai olulise öeldud, et jätakski nüüd selle lõpu ära. Kui selline lõpp on lõpp, siis on mul ju mitu raamatut lausa valmis! -.- 

Peategelane oli tuntavalt väga atraktiivne naine, sest mehed jooksid tal sabas. Ta oli lõpetanud vägivaldse suhte ja seal suhtes ka armsa lapsukese saanud. Nii palju oidu sellel vägivallatsejal ikka peas oli, et lapsega käitus ta talutavalt hästi ja tema ees lollusi ei rääkinud (kui jah välja jätta see, et ta ikkagi manipuleeris lapse abil - ei maksnud elatist, ei tahtnud last enda juurde võtta). Tänud autorile lapsega suhe ilusti kirja panemast, et rase lugedes traumat ei saaks!

Vägivallatseja oli tüüpiline maniakk kindlate äratuntavate joontega, kellel oleks diagnoositud küll mõni klaster B isiksusehäire, kui ta üldse otsiks abi. Küll aga sellised ei taha terveks saada, seega nad ei otsi abi. Esinesid tüüpilised jooned - lovebombing, naise väga tasapisine enesehinnangu madaldamine, naise eraldamine sõpradest, äärmiselt tüüpiline abordi tegemise käskimine (naine tegigi nende esimese lapse puhul aborti 🤬). Flying monkeyde enda ümber haaramine - lipitses naise parima sõbranna ja perekonnaga, et võita nende poolehoidu ja näidata naist hulluna.

Abordi tegemise tahaks siin ära rääkida, kuna mu meelest on väga vähe räägitud, et see on üks väga suur red flag suhtes. Vägivallatseja sunnib oma kaaslast ju seetõttu abordile, et nö näha, kui suur võim on tal kellegi elu üle, konkreetselt ELU üle. Ju see tekitab temas mingi jumal-olen tunde. Kui naine teebki aborti käsu peale, no siis ilmselgelt näeb vägivallatseja, et see inimene on tal maksimaalselt käpa all, hüpita nagu marionetti ning teiseks saab ta naudingu, et tal oli võim jumalat mängida. Seega on mul hea meel, et selline oluline nüanss toodi siin raamatus välja. Seega - ma pole saanud hoida neid naisi vägivallatseja jumala mängimisest eemal, kes kahjuks on selle läbi elanud - aga naised, kes praegu siin loevad - SEE ON RED FLAG, LAHKU SUHTEST; MITTE KUNAGI EI LÄHE PAREMAKS!

Lisaks oli raamatus edukalt välja toodud, kuidas iga hetk ei olegi ju paha suhtes olla - mees on armastav, hooliv, kena ja värki. Ise oled ju paha naine, kui seda hinnata ei oska! Häid ja ilusaid hetki on ju palju, eriti siis kui ta sind ei alanda, karju su peale või ei pane sind halvasti tundma. Ta ju lihtsalt armastab sind NII palju! Kui konstantselt halb pole ning sa tead, et igas suhtes on tülisid, siis miks sa koos ei taha olla? Ei oska hinnata oma kaaslast? Ta ju nii kena ja hea mees, vaat kuidas aitab sind! Seda ühiskonna mürgilist toksilisust kasutavad manipulaatorid edukalt ära.

Igatahes, et vägivaldse suhte kohta natuke rohkem teada, võib seda raamatut lugeda, kuigi peennüansid manipulatsioonist ei olnud seal otseselt välja toodud, sest raamat ise oli väga lühike. Ma olin lausa pettunud, et see üliruttu läbi sai.



Spoiler: Üldse peategelane ise - ta oleks peaaegu mitmeid asja õigesti teinud, aga ta ei teinud. See mulle ei meeldinud. Näiteks see manipulaator keeldus talle lahutust andmast ning naine plaanis kirjutada oma eksmehe uuele sõbratarile, et miks mees keeldub lahutusest. Kirjutas juba kirja ära... Aga ta loll kustutas selle ära. Päris elus võiks naised ikkagi kokku hoida ja kui mingi mees on hull, siis ikkagi sellest teada anda teisele naisele, eks. Kasvõi alustadagi lihtsast ratsionaalsest küsimusest. Pealegi see uus naine oli manipulaatoril vaid objekt, kelle abil eksnaise üle võim haarata.








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar