Tunnen end nii mõttetuna

 Mis häda mul on? Mitu päeva olen ma tundnud, nagu ma oleks mõttetu, kuna ei tee mitte midagi asjalikku. Ma lihtsalt nagu eksisteerin. Koguaeg muidugi on olnud paha olla ka ja enamik aega olen pidanud voodis vedelema. Trennis käin õnneks ära, sest mingi kaks tundi päevas energiat mul on.

Pooleli maal, mis pm valmis ju, aga ei viitsi viimaseid tõmbeid teha.

Kõik asjad on pooleli ka ja iga asi on pooleli seepärast, et mul on enda ajus põhjendus, miks ma ei saa neid asju lõpetatud. Näiteks üks maal seisab mul mitu kuud juba pooleli. Ma alustasin sellega suvel, tegin suure hurraaga, kui järsku ma enam ei jaksanud. Lihtsalt see eksisteerib oma molberti otsas juba pikemat aega... Kaks päeva tagasi mõtlesin, et maalin lõpuni, jõudsin vaevu tiibu ja silmi värvida, kui käsi värises ja mul paha hakkas.

Mul on mitu raamatut pooleli. Rituaaliraamatut hakkasin suure hurraaga tegema, kui mõtlesin, et keda kotib?! Keegi ei taha minu sitta lugeda, keegi ei viitsi mu nõuandeid kuulata, nii et see on minu jaoks piisav põhjus mitte oma rituaale enam kirja panna.

Mul on vähemalt üks ilukirjanduslik teos pooleli. Üks noortekirjandus on päris naljakas, aga.... äkki on see naljakas ainult minu ja mu testlugejate jaoks. Teistel pole sellest äkki sooja ega külma?! Sest mu testlugejad on samuti mu sõbrad ja nad on mu sõbrad põhjusel, sest ma olen vist enam-vähem naljakas inimene ja eks mu naljastiil peegeldub ka seal raamatus ja noh... Teistel äkki pohh. Rääkimata sellest, et ma ei kujuta ettegi, milline kirjastus tahaks minusuguse tuntud idioodi raamatut avaldada ilma minu poolpaljaid pilte kaanele lisamata, et raamat müüks. Rääkimata sellest, et ma pole ju mingi kirjanik. Rääkimata sellest, et inimesi ei koti, mida ma kirjutan ja kas raamat on hea. Kui on minu oma, eeldatakse eos, et tegemist on sitaga. Nii et - kas kirjutan sahtlisse, milleks mul kohe üldse motivatsiooni pole, või arvestan, et see jääb sahtlisse - sest kes seda ilmutada tahaks. Ja ise kirjastada ma ei viitsi ega oska.

Ma olen mitu päeva mõelnud, et täidaks blogi, sest mul on palju ägedaid asju kirjutada. Aga need ägedad asjad lähevad meelest, sest ma mõtlen, et mis selle mõte on? Miks ma kirjutan?

Ok, mul on vist kriis, bye.