esmaspäev, 18. detsember 2017

"Blondid ikka nii sobivad sulle" - juukseajalugu + suhtumine minusse erinevate juuksevärvide ajal

Jälle räägin juustest, sest need viimastel päevadel teemaks olnud.

Loomulik blond + värvitud pruuniga osasid salke (2012)
Loomulik värv on mul blond. Probleem on selles, et blondidesse suhtutakse ühiskonnas teistmoodi. Mõelge ise, kuidas. Ja teine probleem on selles, et ümberkaudsed inimesed sisendasid mulle koguaeg, et ma ei tohi oma juukseid rikkuda, sest muu värv peal blondi ei kõlba mulle. Ehk siis ma olin sunnitud olema blond, kuigi ma ei tahtnud. Teiseks see suhtumine, mis blondidesse inimestesse kaasneb, ei meeldi mulle ehk siis ma ei händli seda.

Tavaliselt on ühiskond harjunud, et blondiinid on enamasti need, kes ise oma kartulikoorekarva või musta värvi juuksed ära pleegitavad, seega on neil ka tõmmum nahk. Ja nad pleegitavad oma juukseid, et olla tibid ning kuna neil on nahk, mis talud päevitamist, grillivad end nad pidevalt solaariumis. Ehk siis täielikud tibid. Nii suhtub ühiksond blondidesse. Ja me teame, et tibidesse suhtumine on teistsugune.

Seega seostatakse ilusa näoga ja meigitud blondiine grillkananahaga. Inimesed arvavad automaatselt blondiini peale vaadates, et ta on tibi. Ja kuidas saaks tibile kõige rohkem puid alla panna? Kuna tibi eesmärk on välja näha imekaunis, siis tuleb ta välimust maha teha!

Ja siit võin öelda, et KÕIGE rohkem vingu sain ma oma heleda naha kohta oma loomulikku juuksevärvi omades. Mõned inimesed on mulle hiljuti öelnud, et "blond sobib kõige paremini su heleda nahaga". Jah, see sobiKS, kui pealevaadates on aru saada, et ma olengi loomu poolest väga heledate karvade ja nahaga, aga inimesed ei arva nii. Neile on mu nahk meeletult ette jäänud. Olen sellest ka varem rääkinud. Ehk siis kui ma olin blondiin, mõnitati mu heledat nahka pidevalt.

Lisaks ka suhtumine minusse mitteoluliste inimeste poolt (müüjad jne) oli halvem, kui olin blondiin. Sest automaatne arvamus on, et olen tibi. Ka mu blond sõbranna ütles, et kui tal on juuksed peidus olnud kapuutsi all, on suhtumine olnud parem.

Kuna ma ei ole tegelikkuses tibi (kuigi kõik üritavad mulle seda väita), siis oli mul raske seda händlida. Kui ma oleks tibi olnud, oleksin uhke selle üle ja värki. Aga mul oli tüütu, et mul on niigi madal enesehinnang, aga seda tehakse veel rohkem maha, nimetades mind veelgi koledaks peletiseks ja valge nahaga luigeks ja sõimati, et mingu solaariumisse.

Olen juba öelnud, et mu ammune unistus oli värvida juuksed mustaks. Nagu te sellelt vanalt pildilt näete, siis juba 2012 aastal ja ka enne seda ma salaja värvisin oma juukseid altpoolt pruuniks. Värvisin osasid salke ka mustaks. Tahtsin nii kangesti ammu juba mustaks peast värvida, juba teismelisena, aga VÄGA paljud ütlesid mulle ka, et blond sobib nii hästi ja ma ei tohi kunagi värvida, sest värvimine täiega rikub juukseid jne. Ja ma kuulasin neid.

Kuna mul mustaks värvida ei lubatud, sest see olevat kole, ei sobi mulle ja rikub juukseid, siis tegelikult ma ikkagi värvisin :D Värvisin tugeva blondiga ehk siis rikkusin nagunii juukseid. Mul oli nii kange tahtmine midagi teha juustega ja ma teadsin, et blondi ei panda nii väga tähele, sest mul ongi blondid. Nii et kas te siis seda tahtsite? :D Aga ma ei värvinud kogu pead, vaid pealpool olevaid salke.

Kuni saabus aeg, et mõtlesin värvida lillaks kõigepealt otsad. Ka siis juuksur eriti ei tahtnud, kiitis mu blondi värvi, aga ma olin, et pane see värv juba pähe. Otsad julgesin ma seepärast ära värvida, et otsi saab alati maha lõigata, kui tuleks mingi räige sõim ja kisa, et rikkusin oma blonde ilusaid juukseid! Seega otsad oli hea valik.



See oli nii uhke mu peas ja inimesed hakkasid kusjuures minusse teisiti suhtuma. Mõelge ise - tibi ei ole ju peast mingi lilla ääää! Tibid on ikka blondiinid. Seega oli suhtumine minusse juba parem.

Jätkasin seda rada ja lisasin ka sinist juustesse, sest minu suureks kurvastuseks kulus lilla nii kähku maha.

Vaadake nüüd blondi väljakasvu. Tahe juukseid värvida oli ümberkaudsete keelust nii meeletult suur, et ma rikkusin ikka oma juukseid blondiks võõbates.


Siis pakkus mu juuksurist sõbranna, et tal on lõputöö tarvis üleni lilla peaga modelli, et kas ma julgeks värvida üleni lillaks. Mu esimene mõte oli muidugi, et kuidas ma küll blondiks tagasi saan ja kas saan?! Sest kartsin jälle inimeste reaktsiooni, kuna enam ei ole lillad otsad, mille saab maha lõigata, vaid kogu pea, seega kiilaks ma end ajada küll ei saa. Ehk siis see oli mu esimene hirm - teiste arvamus. Sisimas tahtsin ma muidugi lilla olla.

Mõtlesin siis, et savi kah, lähen modelliks. Hea põhjendus teistele olemas ju - pean värvima sõbranna tarbeks, sest tal on on modelli vaja. Nii et värisesin selles hirmus, et "blond ju nii ilus, mida sa rikud", aga tegin hea meelega pea lillaks. Haha, jeee!



Muidugi kartsin ma jälle ümberkaudsete inimeste suhtumist, et kuidas nüüd müüjad jne on, aga teate... Minusse suhtuti hoopis austusega! Ma olin ikka niiii imestunud! Ma ei suutnud uskuda, et kui ma lähen poodi, siis müüja ei räägigi minuga ülbel ja üleoleval toonil, vaid normaalselt ja viisakalt, austades mu soove ja kuulates mind. Varem (blondina) suhtuti minusse ka nagu titasse, aga nüüd suhtuti nagu täiskasvanusse. Lilla värviga?!?! Jah. Mõtlesin vahepeal, et kas asi on selles, et äkki läksin ma näost hoopis täiskasvanulikumaks, aga arvatavasti ei läinud ma nii kardinaalselt näost teistmoodi värvimuutusega. Nagunii oli suhtumine juba veidi parem lillade otstega. Enam ei jäänud kellelegi mu hele nahk ka ette ja kiideti täiega mu silmavärvi, mis enne polnud küll kunagi tähelepanu saanud. Ma sain uskumatult palju komplimente hoopis ja ka silmade kohta. Naljakas, sest silmi ma ei muutnud. Kandsin hoopis kunagi noorena blondina rohelisi läätsesi, aga siis ei öelnud mitte keegi mitte ühtki sõna, et need ilusad või koledad. Keegi ei teinud märkamagi. Ja nüüd järsku loomulik silmavärv oli ilus.

Siis see lilla kulus maha ja ohmygod nii palju komplimente oma juuste kohta ei ole ma kunagi varem saanud. Kõik kiitsid mu juuksevärvi, silmi, ütlesid, et ma olen nagu haldjas. Jee! Ja mitte kellelegi ei jäänud mu hele nahk ette. Ütlen veel ära, et solaariumis käisingi ma ainult blondi peaga. Huvitav, et siis, kui end päriselt grillisin, sõimasid kõik mu heledat nahka, aga nüüd enam mitte, kui ma isegi randu vältisin.





Siis tuli kutse Prooviabielu saatesse. Ja selle saate produtsent oli esimene inimene, kellele jäi lilla värv hoopis ette! Ma olin harjunud saama komplimente selle kohta, aga ta oli wtf, kui kole. Siis sunniti mind juukseid kulutama, et oleks blond tagasi ja nii ma castuinguklipiks need kuidagi rohekaks saingi, sest see värv kulub loomulikult maha. Minu meelest siis olid mu juuksed kõige koledamad, aga see oli nende saatetegijate soov. Selliseks läksid need, sest enne teatud kuupäeva pidin pesema nende soovi järgi šampooniga neid, mis värvi maha kulutab kuidagi. Käisin spetsiaalselt seda oma raha eest ostmas. Muidugi ma pakkusin, et äkki teen otsad lillaks, aga selle peale sain küll pahandada, et see on halb idee "muidu keegi ei kandideeri, sest sul on probleem". Palun väga siis.

2016 suvi - väga kena värv või mis o.O

Keset saadet värvisin ikkagi vihaga lillaks tagasi. Oi, kus ma sain pahandada, aga cmon, ise nad olid sellised. Muidugi ei tulnud siis värv nii hea, aga yolo. Panin otstesse rohkem ja ülespoole vähem. Oi, kus mulle öeldi, et pese enne järgmise mehe tulekut 30 korda pead, et see sitt välja saada jne ja et nüüd tuleb uus mees, tahab kohata blondiini, aga on mingi rõve lilla. Ma ütlesin, et jumal küll, mis see TEIE asi on, MILLISED on minu juuksed! Noh.. karistus saabus monteeringu näol nagunii mulle :D




Siis pärast võtteid rääkisin Kalvile, et issand kus ma tegelt olen terve elu tahtnud mustaks värvida juukseid, aga keegi pole lubanud. Et inimesed on öelnud "musta ei saa sa enam mitte kunagi blondiks" - seda kartsin kõige rohkem, et see on permanentne valik. Või siis: "sa võid jah saada musta blondiks, aga suure rikkumisega ja sul ei jää enam ühtki karva pähe!!!!!!!" Otsustasin selle riski võtta väriseva südamega. Kalvi mingi dvj, lähme ostame värvi ja teeme ära. Mind oli hirmutatud, et värvides kukuvad kõik juuksed mul peast jne, nii et ma värisesin värvides seal temaga, kartsin, et kukuvad kõik juuksed ära jne. Ei kukkunud ja olin lõpuks MUST!!!!!!!!!! Minu unistus!!!!



Ma olin mingi omg, ma nii ilus, omg mulle nii sobib jne!

Ja räägime nüüd suhtumisest! Esiteks ei kuulnud ma enam kordagi vingu mu nahavärvi kallal! Kuigi kartsin, et seda just tuleb, sest mustale ei sobi valge nahk. Enne mustaks värvimist mõtlesin pingsalt välja, et kui keegi mu nahka sõimab, siis ütlen, et ma olen nagu lumivalgeke, tal oli ju ka valge lumevärvi nahk ja eebenimustad juuksed. Et ma sama. Aga wow... ei ühtki vingu mu naha kohta. Ma ootasin ja ootasin, aga mitte keegi ei pannud oma käsi mulle võrdlusesse, mitte keegi ei öelnud, et mine külasta solli. Mõni üksik vingumine tuli, aga võrreldes sellega, palju seda vingumist oli blondi peaga, oli kööga.

Müüjad ka olid sõbralikumad, aga mitte nii austusväärsed kui lilla värviga.

Siis sain must ära olla ja mõtlesin, et tahaks blondiks tagasi, et jälle mingi värvipea olla, lilla vms. Sest see väljakasv oli meeletult kontrastne. Mõelge ise, kui blond kasvab välja. Ma reaalselt ei viitsinud iga kuu korra kellegagi oma väljakasvu värvida.

Teine oluline põhjus blondiks tagasiminekul oli see, et mu juuksed ISE kippusid blondiks tagasi! Mäletate, et mind oldi hirmutatud sõnadega "mustaks blondiks ei saa enam kunagi", kuigi ma olin ise kogenud, et kui värvisin oma osad salgud mustaks, siis mõne aja pärast olid need krt blondid tagasi. Musta peaga oli sama lugu - värvisin kõige mustema sinkjasmustaga, aga nad kippusid nii väga minema blondiks. Mulle tekkisid sellised pruunikad salgud ise musta sisse. Ka mu juuksurist sõbranna imestas. Ütlesingi naljaga, et mul on needus olla blond. Seda oli päikese käes eriti näha.

Ja panin juuksuriaja sõbranna juurde, ootasin seda pikalt, sest saab heledamaks ja ei pea väljakasvuga jamama. Tegime värvipesu, blonde salke ja tuli siuke pruun plära. Ehk siis mustaks heledaks saada ei olnud vaatamata teiste suurele hoiatusele mingi probleem. Normaalne suht see värv, aga polnud minu lemmik, sest oli nii tüütult tavaline. Vähemalt ei pidanud väljakasvuga nussima.



Nii lebo oli kui värv välja kasvas, sest see sobitus kuidagi. Aga värv mulle ei meeldinud eriti. Kõik muidugi kiitsid nii: "hele sobib sulle miljon korda paremini kui must", ja öeldi ka nii: "must sobis sulle ikka paremini". Aga kusjuures nahavärv hakkas vaikselt millegipärast jälle ette jääma. Müüjate suhtumine oli tavaline, ma ei mäletagi. Huvitav, et heledate toonidega tahavad inimesed mingit tõmmut nahka.

Ühe projekti tõttu ei saanud ma pikalt-pikalt juustega midagi ette võtta. Kuna see jäi ära, siis esimese asjana võõpasin juuksed lillaks!!!! Mul oli kodus mingi blond. Panin selle pähe, aga wtf, seda oli nii minikogus, et ma ei saanud paksult panna ja juuksed ei muutunud seetõttu eriti. Siis oli mul kodus kaks erinevat lillat. Alguses mõtlesin otsad teha, aga siis mõtlesin, et yolo noh, panen kõik ära. Allapoole sattus see tumedam lilla ja ülespoole see roosakama tooniga. Tegelt vastupidi oleks olnud ilusam, aga mis teha, viimasel ajal ma mõtlen vähem :D

Praegu


Siis hakkasid jälle inimesed ütlema, et sobis blond jne. No sobigu siis, mis teha, küll see kasvab. Siis hakkasid inimesed ütlema, et ära värvi, see rikub juukseid. No rikkugu! Pärast kuulan kõiki ja surivoodil nutan, et "oeh, oleks pidanud ikka nooruses juukseid värvima erinevate värvidega. Nüüd suren blondina ega teagi, milline ma oleks välja näinud." Seda tahate või? :D

Inimestele hirmsasti meeldib vahtida mu juukseid ja öelda, et need on rikutud, koledad jne. Nüüd teen teile paar olulist asja selgeks oma juuste loomuliku struktuuri kohta:

  • mul ONGI halva struktuuriga juuksed. Otsad lähevad väga kergesti katki, sõltumata värvimisest. Ma saan teha ainult kuumkäärilõikust, sest tavalõikusega läheks juukseotsad kolme päeva pärast rõvedalt lõhki. Mul on selline struktuur ja peen juus. Ja seda on terve elu olnud, ka lapsena, kui ma ei värvinud juukseid ju.
  • mul ONGI õhukesed juuksed. Nad ei ole seepärast õhukesed, et kõik nüüd maha kukkusid värvimise tõttu (vbsee aitas kaasa ka), aga mul on väga väike juustetihedus peanahal. Terve elu on olnud mul õhukesed, ka siis, kui ma ei värvinud. Ma lihtsalt oskasin neid kanda ja teha nii, et need paistaks paksud, aga need ei ole (kuivšampoon, tupeerimine). Niisama mul ongi kolm karva viies reas. 
  • JAH, ma kasutan maske, palsameid, juustesse jäetavaid vahendeid. Ma EI sirgenda, föönita ja lokita üldiselt! Te võite tulla mulle ütlema ja mulle on palju öeldud, et "su juuksed on nii katkised, hakka kasutama palsamit ja ära sirgenda enam". No LOL, ma ei teegi neid asju ju! Võib-olla kolm korda aastas teen kuumaga, föönitan spaades ja spordiklubides küll ettevaatlikult, sest ei taha märja peaga välja minna, ja palsamit olen TERVE ELU kasutanud. Problem!? Mu juuksed ongi lihtsalt sellised imelikud õhukese struktuuriga loomu poolest, sest ma ei riku neid muud moodi peale värvimise.
  • Ei, mul ei ole kunagi olnud juustesse jäetavaid juuksepikendusi. Mul olid kunagi väga pikad juuksed tänu sellele, et vältisin juuksureid, kes lõikavad pool pead maha. Lisaks tänu sellele, et tegin kodus mitu korda nädalas juuksekasvu soodustavat maski. Lisaks võtsin kalleid juuksevitamiine ka. Enam ma seda maski teha ei viitsi ja juuksed suurt mul ei kasva ka ja neid vitamiine võtta ei tohi kahjuks. Mingi 1-2 cm kuus vist nad kasvavad. Ma ei tea, miks neil siuke pahn kasv on. On nõmedad noh, sest mulle endale meeldiks ääretult pikad.
  • Ning JAH ma jätkan oma juustega eksperimenteerimist nii palju kui tahan. Kuna neil on nagunii pask struktuur olenemata mu suurest hoolest nende vastu, siis on täiesti savi ju, et värvimine rikub taastuvat vara. Need kasvavad tagasi ju kunagi ja kui ei kasva, on igast värke välja mõeldud. Imetades kukuvad nagunii kõik maha ka, nii et olge rahulikud. Parem on teha oma juustega, mida sisimas tahan, kui olla sunniviisiliselt elu aeg blond.
  • Kogu see jant on mulle õpetanud, et teiste lollused "see ei sobi, tagasi ei saa, kõik juuksed tulevad ära" jne on mõttetud. Kogu see olukord on mulle õpetanud, et sellises asjas teisi kuulata on olnud täiesti vale. Te võite jah tulla mulle ütlema, mis värv teile meeldib, aga mul ei ole sellest mingit vahet. Ma teen nagunii nii nagu ma ise soovin. Ja ei usu seda, et mustaks blondiks on võimatu saada jne. Järelikult ei usu ma ka teisi asju, mida võõrad mulle ütlevad. Nii et seda enam teen ma, mida tahan :D

Seega, jah, ma olen loomulik blondiin. Ning ei, see ei näita mu aju kohta midagi. Ning jah, ma tahtsin ammu must olla. Ning jah, mulle meeldib igast värve katsetada. Ning jah, neil on kole struktuur. Ning ei, juuksuris pole mõtet raha kulutada, sest tavaline lõikamine teeb juuksed MUL koledaks.

Ja üks asi veel neile, kes ütlevad, et blond nii ilus, ole loomulik. Mul vastus, et mõelge kui tore, et ma just blond olen, sest sinna jääb lilla nii hästi ju peale!!! Seega, värvimiseks sobiv värv on mul!




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar