Ma ei mõista inimesi, olen nagu teisest maailmast...

Kui ma siia ilma inimeseks sündisin, oli palju asju, mis olid minu jaoks nagu veidi arusaamatud. Muidugi olen ma inimene, aga osad ühiskonna loodud kuvandid on minu jaoks olnud nii selgusetud, et olen pidanud teistega neid teemasid arutama. Lõpuks oleme välja jõudnud ikka selleni, et "ma ei teagi, miks nii on... lihtsalt on.", mis ilmselgelt minusuguse süvitsiuurija jaoks ei ole mingi põhjendus. Aga hakkame siis vaatama!

• Inimesed on nii välimuses kinni. See on asi, mida mul oli kõige raskem mõista. Minu ilmumisega siia maailma, mõtlesin ma ilmselgelt, et see välimus siin pole minu valitud. Järelikult ei ole see mitte midagi nii olulist, oluline on ikka sisemine ilu. Kahjuks jah, mida suuremaks kasvasin, seda enam taipasin, et inimesed ei pane sisemist ilu tähelegi... Isegi loomad vaatavad rohkem sisemist ilu. Inimesed vaatavad seda, mida sa EI VALINUD sündides. Miks nad vaatavad sellist asja? Ma ju ei valinud endale sellist nina või sellist keha... Aga miks see siis neile nii oluline on? 
• Ma järjest enam märkasin, et inimesi kuidagi ei kotigi teiste inimeste sisemus, nende vaated, ellusuhtumine, intelligentsus, huvid jne. Esimese asjana vaadatakse ikka, kui ilus keha on ja millised on näoJOONED! Just, kaasasündinud ja MITTEVALITUD omadused. Nagu mida?! Ma tunnistan, et nooremana oli mul väga raske seda uskuda. Aga mida enam ma siin maailmas elasin, seda enam ma sain aru, et jumal küll... nad ongi sellised :S
• Selle eelnevaga on seotud ka minu esoteerilised võimed. Ma "avastasin" võimed siis, kui märkasin, et teised inimesed on "nii lollid", et üldse ei märkagi mu sisemust. Ma alguses ilmselgelt ei osanud mõelda, et teised mu sisemust ei näe, sest ise nägin teiste puhul kõike muud peale välimuse. Mingi hetk taipasin, et teised näevad ainult välimust. Täielik erinevus ju. Siis sain aru, et ohjahh... ma olen teistmoodi.
• Inimestel on siis igast iluoperatsioonid ja värgid, et teistele rohkem meeldida jne. Hüva, igaüks võib tõesti teha oma kehaga, mida tahab, aga ühiskond on seda liigselt ületähtsustanud. Kiusatakse inimesi, kellel on liiga hele nahk või liiga tume nahk või liiga pikk nina või liiga lühike nina või keskmine nina... Igatahes mitte miski neile ei kõlba, aga kõike välimuse poolest kaasaantud omadusi uuritakse kullipilguga.
• Inimesi huvitab, mida teevad teised inimesed ehk siis kuidas naaber riides käib või kellega suhtleb. Üks mu esimesi mõtteid siin oli siuke: "me sünnime maailmadesse, et näha neid maailmu." Ma olin kolmene, kui seda mõtlesin. Mu lemmikajastu oli tulevik. Ma küsisin iga päev vanaemalt, millal tulevik tuleb. Ja mind ei huvitanud inimesed selles mõttes, et mida naaber eile poest ostis. Mitte kunagi ei ole huvitanud, sest ma nagu juba oleks selle läbi elanud, ma tean seda, mind enam ei huvita. Mind huvitasid muud asjad.
• Mingi hetk ma märkasin, et teiste inimeste silmisse tuleb mingi eriline huvi, kui räägivad nad sellest, mida nende jälgimisobjekt tegi. Ma olin et, omg, see on räigelt igav. Mind huvitab, kuidas tigu sööb suitsupakki või millised uued tehnoloogilised saavutused on ilmunud või kuidas käituvad loomad. Inimesed huvitavad mind selles plaanis, et kuidas töötab inimkeha, kuidas inimesed kommunikeeruvad, kuidas nende suhted on üles ehitatud (bioloogia, meditsiin, psühholoogia). Aga see, kas mu naaber eile käis poes või KES üldse mu naaber on, ei huvita mind karvavõrdki. Mu meelest olgu kes tahes, mul on oma elu elada, ma teen ise igast asju.
• Ja seda enam. Kuidas saab teisi üldse huvitada nii meeletult igav asi, et mida naaber eile selga pani. Mis mõttes? Mis vahet sel on? Miljon korda huvitavam on see, mida ma ise selga panen. Ja riided ka... need on ju vaid soojuse hoidmiseks, mitte mingi eputamiseks, minu meelest. :D
• Ja sellega seoses ei ole ma inimene, keda huvitavad reality saated (muidugi mõistan, miks teisi huvitab, sest olen seda fenomeni uurinud). Reality on minu jaoks kõige igavam žanr maailmas. Oioi, tekkis nüüd küsimus, et mis kuradi pärast ma ise siis realitytes olen osalenud? Aga vot selle pärast olengi, et neile teistele inimestele, kes armastavad teisi jälgida, neile võin ma pulli teha nii palju kui süda lustib. Aga ise teisi ma ei vaata, teised vaadaku mind. Sai selgemaks või on ikka arusaamatu? Kui on arusaamatu, küsige juurde, üritan ära seletada, miks ma saan OSALEDA realitys (ehk siis olen ka üks tegijatest nagu kogu see suur võttegrupp ja stsenarist jne), aga selle vaatamine ei koti mind. Aga ilmselgelt vaatasin ma need saated ära, kus ma ise osalesin, aga veidi teise pilguga, nähes monteeringut, etteöeldud lauseid, näitlemist, lavarežissööri poolt paikapandud poose ja lauseid ja kõike sellist, mida ma ise poleks teinud. Ma tean, et tegemist on fiktsiooniga ja ma vaatasin, et kursis olla ka kõmuga, mis sellest tekkida võib. Aga kui ei näidanud mind, hakkasid mul reaalselt silmad käima, otsides mõnda palju põnevamat tegevust, aga üritasin end ikkagi arvuti taga hoida, et seda värki vaadata. Ma muidugi hindan inimesi, kes tulevad ütlevad mulle, et neile meeldisin seal saates mina ja neile meeldis see saade. Siis on ju asi hästi ja kõik asja ette läinud, sest ma tahtsingi, et teistel oleks tore ja lõbus just MIND vaadata. Jep, selline suur tähelepanuvajadus ja eneseuhkus ning soov ennast telekast vaadata (poolnali :D). Ja sain teistele rõõmu teha! Aga kui mina ei oleks olnud seal saates üldse, tunnistan ausalt, ma poleks eluski viitsinud seda vaadata. Mind ei huvita teiste elu. Mu lemmikžanr saadetest on üldse dokumentaal. Doksaade näiteks loodusest või bakteritest, inimsuhetest vms. Aga mitte saade stiilis "mida naaber täna süüa teeb". Krt, teen ise süüa, filmin seda ja tuleb minu enese jaoks sada korda põnevam :D
• Inimesed häbenevad oma inimkeha. See oli mulle siia maailma sündides naeruväärne asi. Esiteks, miks häbenetakse seda, et oled paljas? Mis mõttes? Sünnid ju paljalt või sünnid riietega või? Lapsena sain juba selgeks, et riideid peab kandma seepärast, et ei oleks ropp. No kui inimestel selline komme on, siis on, kuigi suht mõttetu mu meelest.
• Väga veider on see, et inimesed on imetajad, aga nad megalt häbenevad seda, et nad on imetajad. Umbes et, last ei tohi imetada teiste nähes. Mida kuradit reaalselt? :D Mul on seda nii raske mõista. Laps on ju inimene ja ta peab sööma. Ma saan aru, et teiste ees ei situta, sest see haiseb; aga lapse toidukord?! Inimestel on naljakad kombed välja mõeldud, et emad ei tohi last imetada eriti kuskil, ainult kodus või peidus. Minu meelest söömine on selline tegevus, et see ei ole ebameeldiv nagu väljaheited, nii et miks laps siis mingi ebard on, kellel keelatakse avalikult süüa? Aa, seepärast, et ta sööb rinnast? No ja siis? Vähemalt ei söö mujalt august või vähemalt ei ole inimestel kombeks oksendada oma järglaste peale (nagu mõnel loomaliigil, nt hunt toob nii kutsikatele süüa). Nii et mis selles siis on sellist, mida ei tohi teha teiste INIMESTE ees? Ma saan aru, et sa ei imeta last ohtlikus kohas, nt hundikoopas, aga INIMESED?! Nad ju kõik on enamasti nii söönud ja saavad aru, mis toimub. Nagu ma ei mõista ja vist ei tahagi mõista. :D Parem jätan meelde, et inimesed on veidrad ja häbenevad seda, mida loodus kaasa andis. Hahahhahaha, hale :D
• Lisaks on inimestel loodud mingid totrad reeglid. Umbes irvitatakse nende naiste üle, kes ei aja oma jalakarvu. Olgu, ma saan aru sellest, et üks ajab ja teine ei aja vastavalt oma soovile. Mina arvan, et igaüks võib oma kehaga teha mida ta vähegi soovib. Ajagu karvu või mitte. Aga ma ei saa aru sellest, et on loodud ühiskonnas mingi räigelt oluline standard, et kõik naised peavad olema kiilakad nagu beebid. See on lihtsalt... väga veider... pedofiilne. Ja kui ei ole, siis umbes "hahahha, karvased jalad, iuu". Ma tegelikult mõistan, et selline ühiskonnastandard loodi žiletifrimade poolt. Eks need firmade juhid ole enamasti targemad ja teavad, et loll mass läheb igasuguse pasaga kaasa. Nii siis levitasidki nad jutte, et ainult kiilaka kehaga naine on seksikas jne. Ja inimesed on kohe "jaaa!!!". Aga võiks ju ikkagi aru saada, et ei pea nii olema. Me sündisime selle kehaga ja kõik. Oleme rahul sellega! Õnneks, et nüüd on liikumisi, kus rohkem propageeritakse seda, et naised ei pea jalakarvu raseerima. Vähemalt osa inimesi omab mõistust. Eks see kõik läheb jälle selle alla, et välimus on nii oluline neile inimestele.
• Igatahes siis ongi inimestel riided oma häbiväärse keha varjamiseks. Aga naljakas on see, et naise tissinibu on nende jaoks hirmus häbiväärne, aga mehe oma mitte. Sellised riided sobivad, kus kogu tissivahe on näha, aga peaasi, et nibu oleks vähemalt pooleldi kaetud. Aga mees võib näidata nibusid. Ma ei mõista :D Üldse, mis selles naise rinnas nii erilist on? Aga mind teades, ma lausa õppisin seda ülikoolis ja nüüd tean teile öelda: naise rind on supernormaalne ärriti. Ehk siis see saadab mehele signaali, et tegemist on naissoost inimesega, kes on viljakas (sest rind on kasvanud). Supernormaalse stiimuli puhul on probleem see, et kui stiimul läheb juba ebanormaalselt suureks või veidraks (näiteks silikooni täis hiigelsuur rind), siis saadab see ikka stiimulit edasi. Nagu kajakapoegadel, kes nokivad vanemate noka punast täppi, aga kui üleni punase pulga paned neile, siis nokivad nad pigem seda, kui vanemate nokka, kuigi see on juba liiga suur stiimul ega anna midagi juurde. Hüva, seda me teame, aga siiski ei ole see seotud ju rinnanibuga, sest kogu naise tiss võiks põhimõtteliselt inimeste meelest paljas olla, lihtsalt nibu ette tuleb panna kleeps. LOL. Eriti, et nibu on mõeldud beebile... ekstraLOL! :D Haha, ma ei saa... inimesed on naljakad ja veidrad!
• Riietega seoses bikiinid ja ujumispüksid. See inimeste veidrus on mind räigelt häirinud, sest bikiinid rindade peal hoiavad külma vett mul kere vastas ja see on ebameeldiv. Saage üle juba; saage aru, et ujuda võiks paljalt. Me ujume, mitte ei tee ühte suurest häbiväärset asja.
• Suhtlemine. Ma ei ole kunagi osanud suhelda inimestega. Seepärast ma olengi siiras ja aus. Ma ei mõista osasid abstraktseid asju. Näiteks seda, et peab iga päev feissis istuma või iga nädala tagant oma sõbralt küsima, kuidas läheb.
• Mu jaoks, kui on sõber, siis ta ongi sõber. Ma ei näe vajadust väga tihti kirjutada talle. Ma suhtlen, sest meil on koos tore suhelda, meil on hea ja me saame rääkida huvitavatest asjadest. Aga mul ei ole vajadust iga sekund istuda sotsiaalmeedias ja uurida, mida teised teevad. See ei ole ju huvitav. Kui inimene on mulle sõbraks loodud, oleme selle alateadlikult kokku leppinud, siis ma hindan, austan ja hoian teda automaatselt ja seda ka siis, kui iga päev ei küsi hästiminemise kohta. Me räägime siis üksteisega, kui juhtus midagi põnevat, näiteks midagi, millest meil jäi teema pooleli või edastame uut infot.
• Ärge palun saage valesti aru, nagu ma ei tahaks suhelda jne. Ikka tahan, aga ma ei mõista seda, et koguaeg peab suhtlema. Ei pea ju. Vanasti oli hea, ei näinud sageli kõiki, sest polnud telefone :D Olgu, see oli nali, sest telefonid on hea leiutis, aga alles hiljuti ma taipasin üht tõsiasja - ma ei pea Facebookis käima. Läks aega, aga sain aru lõpuks. Ma lihtsalt olen selline ja nii on mul endal parem. Aga sõbrad on ikka mu jaoks olulised ja info vahetamine on endiselt oluline!
• Sooline ebavõrdsus ja diskrimineerimine. Vot see on asi, mis ajab mind lausa närvi. Mu meelest pole normaalne, et nüüd inimesi hakkame selle järgi eristama ja lahterdama, et mis neil püksis on... Lapsena oligi mu jaoks nii, et inimene on inimene. Osad on onud, teised tädid, sest neil on püksis erinevad asjad, aga inimestena on kõik täielikult võrdsed. Ja suhtled, kellega tahad, olgu ta siis ühest soost või teisest. Aga kahjuks hiljem ma taipasin, et mõnedel inimestel on kombeks suhtuda selle järgi erinevalt teistesse, et mis soost nad on.
• Näiteks see, kuidas naisi on represseeritud. Jah, me teame, et naiste ja meeste ajud on erinevad, nende kehad on erinevad, aga üldine intelligentsus on sama. Muidugi naised on veidi püsivamad, seepärast on neid rohkem ülikoolides (ma ei hakka nüüd siin lõhe loomiseks ütlema, et järelikult on neid ülikoolis seepärast rohkem, et nad on targemad). Ja erinevus on ka see, et mehed on rohkem riskialtimad, julgevad välja kukkuda ülikoolist jne. Nii et näete, intelligentsus on üldjoontes ju sama! Seda olen ma oma elu jooksul küll ja veel näinud, välja arvatud mõned korrad, kus ma reaalselt olen taibanud, et naised on targemad. Nad on lausa nii targad, et nad lasevad meestel targemana paista ja see ongi loonud ajaloos olukorrad, kus naisi on alandatud, pekstud, loodud koduorjadeks jne. Kuigi meeste töö taga on olnud tihtipeale naine hoopis, aga kogu krediidi saab mees endale tehtud töö eest. Olgu, see selleks. Asi, mis mulle ei istu, ongi see, et SOO järgi lahterdatakse, kuigi see pole ju inimese valik! Me ei ole hermafrodiidid, et "ma valin ennast täna meheks, sest tahan tunda end tähtsana ja homme olen naine, et pesu pesta." No ei. Selle järgi ei saa kedagi represseerida, kellena ta sündis. Seega ma olen feminist (selle sõna kõige õigemas tähenduses, et ma toetan kõikide võrdsust, toetan mehi, toetan naisi). Nii et mu jaoks on olnud arusaamatu mõningane suhtumine, mida ma olen kohanud, umbes et vaadatakse mulle peale ja arvatakse, et ma automaatselt loll, sest ma naine. Veidi imelik mu jaoks ja naeruväärne.
• Sellega seoses toon teile ühe elu jooksul omandatud teadmise: mida suuremaid stereotüüpe inimene omab, seda ebaintelligentsem on ta tegelikult. Jätke see meelde ja minge katsetage. Vaadake näiteks, kas mõni isik teile ülikoolist toob stereotüüpseid omadusi ette või mitte. Vaadake näiteks, kuidas suhtub teisse professor. Siis minge kuskile, kus on rumal inimene ja vaadake, milline ta suhtumine siis on. Uskuge mind, te avastate nii mõndagi põnevat ning saate luua korrelatsiooni intelligentsuse ja stereotüüpide omamise osas. Paljud inimesed, kes on pidanud mind stereotüüpide alusel lolliks blondiiniks (nagu ühes blogipostituses rääkisin, see on inimestel levinud stereotüüpne arvamus), ongi olnud ise küllaltki rumalad ja mitte eriti taibukad. Aga kes on vaadanud mu välimusest mööda, on hinnanud mu oskusi, ongi olnud väga intelligentsed inimesed. Nii et seda asja ma veidi mõistan. Stereotüüpide omamine on rumaluse vorm.
• Nii et teatud soo mahategemine on olnud minu jaoks müstika. Milleks noh. Olge ometi arusaajad.
• Lisaks üks asi, mida ma ei mõista, aga olen proovinud terve elu hakata mõistma. Meeste (osade meeste) armumine. See on reaalselt seotud kõikide nende omadustega, mida ma ei mõista inimeste puhul: kaasasündinud välimus, sugu ja mingi jalakarvade ajamine. Meestel (jällegi ütlen, et mitte kõigi meeste) on reaalselt savi naise sisemusest. Nad näevad, et hot chick ja kui võtab vedu, siis võtab, kui ei võta, võtan järgmise ja sellest sõltub nende ülejäänud elu küll, et kellega nad koos on, aga siiski on tähtis, et oleks HOT chick. Arusaamatu. Oma kaaslaseks võiks siiski valida selle, kelle sisemus sinu omaga klapib. Muidugi ma tõesti saan aru, et välimus on sel määral oluline, et näitab BIOLOOGILIST KLAPPI. Ehk siis üks inimene tõesti ei saa koos olla sellise inimsega, kelle omavaheline lõhn neile ei meeldi, sest siis tuleks järglased, kellel pole just kõige parem geneetika. Seda ma tõesti mõistan. Aga mitte seda, et mees vaatab, et oo, see tüdruk seal kauges toanurgas on nii kuum, tahaks temaga elu lõpuni koos olla, isegi kui ta ei tunne seda tüdrukut absoluutselt. Ei ole siiani väga aru saanud, aga ehk üks päev tuleb see mõistmise päev mulle ja usun, et siis teeb mu elu jälle ühe hüppe ja saan ka ise juurde omaduse, mida ära kasutada.
• Loomade represseerimine ja valikud, millised loomad võivad elada inimesega. Inimesed mõned vihkavad kõiki loomi, aga elavad bakterite ja pärmidega, usside ja muude sellistega. Väga arusaamatu. Mu jaoks on loomad ka hinged. Ma suhtlen nendega, olen nende sõber, räägin nendega. Minu jaoks ei ole just bakter nii tähtis nagu teistele. Aga mõni ei võta ühtki looma koju, aga elab bakteritega. Nojah siis... Ei mõista. Vb ta ei elaks bakteritega ka, aga ta ei saa sinna midagi teha, sest kogu inimese kere on baktereid täis.
• Mets on kooslus. Seal on puud, taimed ja erinevad loomaliigid. Miks inimene on loonud koosluse, kus kõik muu puudub peale inimeste ja mikroorganismide? Inimene võiks ka elada ju harmoonias koos teiste liikidega! Rohkem ei oskagi seletada, olen sellega lihtsalt leppinud, aga võimaluse korral hakkan elama metsa lähedal vähemalt.
• Seks. No miks see nii meeletult oluline on inimestele, aga samal ajal häbenevad seda? On muidki olulisi asju. Olen püüdnud selle olulisust inimeste jaoks mõista, aru saada, võtnud ülikoolis selleteemalisi loenguid, et paremini mõista. Midagi ma saan aru, aga ma jään oma liistude juurde - pole nii oluline asi.
• Kõige arusaamatum selle juures on mulle lause: "see on baasvajadus, ilma selleta ei saa elada!!!!" ja "kui kodust seksi ei saa, siis otsitaksegi mujalt,  sest see on väga oluline". Eee... õhku on vaja, toitu ja vett on vaja, aga seda, et keegi sind paneb ei ole ju nii kangesti vaja :D Vähemalt ma siiani pole küll märganud, et keegi oleks seksipuudusesse surnud. Hahaha, ei mõista ma. Ja kas tõesti on nii, et kodus mingi paar aastat seksi ei saa, siis on kohe vaja kedagi teist panna? Mida?! Miks?! Kas ei austa oma partnerit piisavalt või? Njaah... ei saa ma aru. Aidake mul mõista, sest mul on tunne, et ma leian järjest enam asju, mis on seksimisest olulisemad ja seda vähem ma mõistan seda, et on vaja klubist või kuskilt seksi otsima minna. Aga ilmselgelt ei mõista ma kedagi hukka, kes seda teevad! Ei, tehke, mis soovite, tore ja vahva ju! Aga ma ei mõista, misjaoks selline asi asetatakse pjedestaalil kõrgele.
• Lisaks veel nõmedam on minu jaoks inimeste puhul need vastuolulised asjad. Mehed võivad palju seksida, aga naised peavad olema süütud. Mul pole sõnu... see on... ma ei teagi. Hale, rumal, naeruväärne, haiglane kohati. Aga samal ajal on seks baasvajadus nende inimeste meelest, AGA naine peab olema süütu või omama ülivähe partnereid. Kas see ei tekita teis juba wtf mõtet? Siis ei ole see seks ju baasvajadus, sest tegemist on vasturääkivusega?! Või ei ole see siis naise jaoks baasvajadus? Aga kui ei ole, siis kellega mees seksib, et tal võib olla palju partnereid, aga naisel mitte? Seletage mulle ära, ma ei mõista! Inimesed on arusaamatud...
• Ja väga vastuoluline on järgnev. KUI seks on inimeste jaoks oluline baasvajadus, mille tegemine on ääretult lõbus ja kasulik, KAS siis ei oleks just pigem uhke ja lahe inimeste seas, kui on naine, kes on just PALJU seksinud ja omanud palju partnereid? SEST teada on inimeste varemväljatoodud omadustele tuginedes, et seksi saavad ikkagi väliselt ILUSAD inimesed. Järelikult ta on teinud olulist baasvajadust ja on tervislik ja ka ILUS ehk siis just see oluline hot chick? Kõigele sellele tuginedes peaks just hinnas olema paljudega seksinud naised, sest nad on ka kuumad tükid, keda kõik teised ka tahavad! Tuginedes siis inimeste omadustele: mehed tahavad seksida väga ilusate naistega ja seks on oluline vajadus. Peaks ju mitte hinnas olema süütud, keda mitte keegi ei ole senini tahtnud ja kes pole isegi oma baasvajaduse eest hoolitsenud. Noh, varem ma midagi sellist pigem arvasin, nii et ma ei teagi, kust on tulnud arusaam ühiskonda, et kuum tüdruk on just süütu, mis on VÄGA vastuoluline tegelikult ju. Olgu, ma võin spekuleerida, sest ma siiski tean. Vanasti oli süütus sp oluline, sest puudusid rasestumisvastased vahendid. Seepärast pressiti massile peale, et tuleb olla enne abielu süütu, et kindel olla selles, kes on järglase isa (sest ka DNA-testid puudusid). Aga me ei ela enam minevikus ju! Nüüd peaks see värk täiesti iganenud olema, olemas on testid. Seega uus loogika inimestele põhinedes ongi see, et naine, kes on palju seksinud, peaks olema täiega tahetud, sest teda tahtsid paljud mehed ja naine ise on voodis hea ka järelikult (mis on ka mingi inimeste oluline värk - "voodis hea"). Ja ka ta on elanud lõbusat elu. Nii ütleb kõrvaltvaataja loogika. Süütu ei saa ju voodis hea olla, seega, miks PEAB olema naine süütu, aga samal ajal voodis hea, lõbus ja ilus? Ei ole ju võimalik nii. Täielik ebakõla.
• Raha olulisus. Jah, ma saan aru, et meie maailmas on vaja raha, et osta süüa ja värki, aga ma ei ole aru saanud sellest, et mõni unistab olla kangesti miljonär, sõita kaatriga ja siis elada lossis. Ma ei tea... on olulisemaidki asju, näiteks vaimne areng, maailma tundmine, kogemused, kui see, et sa OMAD midagi. Veel vähem mõistan ma inimesi, kes tahavad OMADA suurt hulka raha, aga ainult omada, ehk siis nad ei tee rahaga midagi. Ei toeta sellega lähedasi, ei aita loomi, vaid vahivad pangakontol suurt numbrit. Ma saan aru, et raha on tore ja äge ja saad teha sellega, mida tahad, aga ma ei saa aru, kui inimesel ongi megapalju raha ja siis ta teeb midagi mõttetut sellega. Näiteks ostab midagi väga ebavajalikku. Lisaks, miks on vaja tahta elada rikkurielu? Et omad tüüpilisi rikkuri asju? Mitmekordne maja ja midagi veel. Oluline oleks omada ju seda, mida su hing vajab, mis sind arendab ja õnnelikuks teeb. Muidugi kui inimest teeb õnnelikuks sajakordne maja, kus ta üksi elab, siis küll. Aga ma ei mõista näiteks töötamist raha nimel. Või näiteks äri tegemist AINULT raha nimel. Mingi kõrgem eesmärk reaalselt puudub või? Teed midagi igavat, et pärast näha pangakontoarvu suurenemist? Milleks? Ma arvan, et iga inimene võiks teha seda, mida armastab, mis teda õnnelikuks teeb. Aga mitte piinelda raha nimel. Ah... see on keeruline teema ka. Muidugi ma mõistan, et rahata ei saa siiski siin inimeste maailmas. Ma oleks meeletult rõõmus, kui omaksin nii palju raha, et endale elukoht hankida, aga ma ei näe vajadust hankida endale luksuslik korterelamu kesklinnas. Esiteks ma ei taha kesklinnas elada, teiseks on mu jaoks tähtis vaid, et mul oleks hea ja elaks tervislikult. Jah, NII palju raha on hea. Ka väga palju raha on hea ja tore. Aga see, et vahid pangakontol numbrit ja oled obsessed sellest arvust ja teed vastumeelset tööd, et numbrit suurendada? Ei, mitte see, et teed hädavajalikku tööd, et ära elada, vaid see, et omadki juba vägagi elamisväärset elu, aga su jaoks näitab väärtust vaid pangakonto hiigelsuur number, isegi kui teised su ümber surevad nälga?

Ilmselgelt olen ma kõikide nende asjade tundmaõppimise teel ja paljusid asju tahaks hea meelega muuta. Aga no, inimesed on sellised osalt, nii et tuleb õppida siin elama. Kes veel tunneb, et elas varem kuskil mitmeid kordi intelligentsemas kohas, kus selliseid naeruväärseid probleeme polnud?

***
NB! Tekst on kirjutatud kõnekeelt kasutades.