Kuidas händlida heitereid?

Ilmselgelt kogu oma viimase aja jooksul olen ma nüüd õppinud händlima erinevat heiti erineva nurga alt. Võime nimetada neid inimesi heiteriteks või kurjadeks kommentaatoriteks või ükskõik kuidas. Heiter on ehk hea konkreetne sõna. Kuna need kogemused on kasulikud ka tavaelus, siis teen ka postituse sellest, mida mõelda enda peas lahti, kui keegi sinuga lahmima tuleb.

Vaadake kui kole ja loll

Teades mind, siis alati tahan ma kõike mõista ja sealhulgas ka kõiki inimesi mõista. Ma mõistan, mis toimub selle inimese peas, kes soovib edu ja ütleb midagi positiivset. Aga mul oli VÄGA raske mõista, mis toimub selle inimese peas, kes tuleb midagi negatiivset ütlema ja teisi poriga üle valab. Mul reaalselt läks pikalt aega enne kui neist aru sain. Mulle valati pori ikka päris kõvasti näkku, internetis eriti kõvasti, aga imekombel mõnikord isegi tavaelus. Ja hea on, et juhtus, sest see kogemus arendas mind kõvasti. Aga nüüd kuna sain aru neist (enam-vähem saan aru... ma ei usu, et ma üdini heitereid tunnen), siis seepärast jagan oma lühikese elukese tarkust teiega.

Lühidalt mainin ka seda, MIKS mul oli neist raske aru saada. Mina isiklikult ei ole loomu poolest kade inimene. Mina isiklikult ei ole ka see, kes läheks midagi negatiivset ütlema. Kadedust oli mul meeletult raske mõista. Et nagu mis tunne see on? Keegi on ilus ja sa tunned, et sa ei taha, et ta nii ilus oleks või? Või keegi on tark ja sa tahad, et ta oleks loll? Raske on aru saada sellest mul. Kui keegi mind maha tegi ja ma küsisin toetavatelt inimestelt, miks ta nii tegi, siis vastati mulle, et kade. Iga kord ma olin et ahjaaa.... selline asi on ju ka olemas aga mõtlesin, et mis mõttes? Miks? Nii et eks see kadeduse vähesel määral omamine raskendab mul neist aru saamist. Ja kuna ma kellelegi halvasti ka ütlema ei kipu, siis oligi mul seda raske mõista: nagu miks!? Eks ma nüüd juurdlesin selle kõige üle.

Mul siin blogis oli ühe heiteri poolt üks jumala hea vestlus. Ütleks, et vestlus oli peaaegu interaktiivne. See igatahes oli, et ta tuli blogisse pori valama, mina vastasin ta küsimustele (probleemid need olid tal vist pigem), aga tema valas sama pori edasi. Ta konkreetselt esitas oma väiteid faktipähe ning kui ma seletasin antud teema pealt suuremaid teadmisi omades tõesemaid fakte, siis kallas ta pori edasi mu pihta, selle asemel, et olla, et "omg, lahe, tõesti?" Kahjuks enam seda näidet ei saa copy-paste siia panna, sest ta kustutas ära oma kommetaarid. Kuna mul kuskilt pole copy-paste sellist vestlust enam võtta, siis mõtlen mingi sarnase välja, mis juhtuks päriselus. Kirjeldan situatsiooni, siis kirjeldan, mida arvatavasti see inimene mõtleb ning kuidas ise see ära händlida.

Näiteks on väga tüüpiline, et tuleb keegi heiter ütlema midagi säärast: "Miks sa sinna saatesse läksid?" Mina kui tavaline inimene, võtan seda küsimusena mitte ärapanemise või heidina. Eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel ju. Vastangi siis sellele inimesele ja eks vastus ole ikka tüüpiline: "mind kutsuti sinna. Võtsin natuke mõtlemisaega, aga siis olin nõus, sest tahtsingi saadet just iseendast. Ja ilmselgelt kahjuks ei tulnud saade minust endast, mida ma ette ei teadnud, sest mu varasem kogemus samade saatetegijatega oli olnud teistsugune." Kui mult oleks selle küsimuse küsinud normaalne inimene, siis sai ta uue teadmise juurde. Normaalne inimene oleks avardanud oma maailmapilti ning õppinud midagi juurde ja juurelnud uute teadmiste üle. Aga kui küsis seda heiter, siis tema vastus oleks: "Aga ikkagi noh, miks sa ikkagi sinna saatesse läksid?" Nagu wtf, ma just seletasin ju :D
Seega vestlus heiteriga oleks selline:

1. ta küsib midagi või nähvab midagi või esitab mingi subjektiivse arvamuse fakti pähe. ("Sa oled ikka täiega loll.")
2. sa seletad talle ära oma vaatenurga ning ka vastuväite tema esitatud arvamusele.
3. ta küsib või ütleb sama asja, mida enne.
4. sa võiksid uuesti talle seletada natuke teise nurga alt tema probleemile vastuse.
5. ta läheb närvi ja ütleb sama asja uuesti, kuid tal on raske sinupoolset informatsiooni omaks võtta.

Seega, üks väga oluline asi, mida me oleme siit õppinud on see: heiter ei ole õppimisvõimeline! Teiste sõnadega tähendaks see muidugi seda, et see inimene on idioot, aga noh, nii kuri pole vaja ka olla :D Seda saab ka tavaeluvestlustes ära kasutada. Kindlasti meenub mõnele inimesele olukord, kuidas ta soovib midagi kellelegi selgeks teha, aga teisel inimesel tundub olevat nagu müür ees ning ta aina raiub oma jura. Mina olen õppinud selles olukorras seda: inimene, kellega ma suhtlen, ei ole lihtsalt õppimisvõimeline. Ütlen seda mõttes endale ja enam temaga samal teemal ei näe mõtet vestlust pidada. Kuna ta ei suuda uut infot omaks võtta, ei ole see ju tegelikult minu probleem. Mäletan, et noorena olin ma sisimas suur maailmaparandaja, et teistele ka teadmisi jagada. Üks näide oleks, et ükskord lapsena mu sõbranna arvas, et juukselahk teise sõnaga on "seikel". Ilmselgelt see on hoopis "seitel" ja nii ma talle ka ütlesin. Ta ei nõustunud. Ütlesin uuesti mis on tegelikkus. Ta ikka ei uskunud ja raius oma jada. Mind kurvastas see just seetõttu, et teine inimene jäi rumalamaks ja võib-olla näitab oma rumalust ka mujal. Aga oleks ma osanud endale öelda tol hetkel, et see inimene ei olegi õppimisvõimeline, mis võiks tähendada teiste sõnadega ka, et inimene on lihtsalt loll, ei oleks ma võib-olla nii kurvastanud. Muidugi too hetk võis asi olla ka selles, et esitasin oma fakti liiga ebakindlalt.

Seega, üks asi, mida ma olen porivalajate kohta õppinud, on see, et nad tegelikult ei olegi uut teadmist omandamas. Kui mina küsiks midagi säärast, siis ma võtaksin ka vastatava uue vastuse omaks, mitte ei lahmiks oma sama paska edasi. Nad on nagu peata kanad, kes kaagutavad. Kanale pole mõtet maailma kohta huvitavaid asju seletada. Mitte et ta ei kuulaks või midagi... tal lihtsalt puuduvad ajud aru saamiseks. Jah, ma tean, et paljud tuleksid ütleksid mulle, et kuidas sa enne ei teadnud seda, aga vot... ma ikka eeldasin, et inimestel on plastiline aju. Läks tõesti mul aega, et aru saada, et nad on päriselt ka nii lollid nagu räägitakse. Raske oli seda lihtsalt uskuda. Eks see ole ka põhjus, miks ma olen oma blogis vahepeal maininud, et tahaks neid päris elus näha. Et huvitav, kuidas nad eluga hakkama saavad jne. Huvitav ju.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin on hoopis järgnev. Kui sa näed heiterile midagi seletades, et tal puudub võime asjast aru saada, siis lihtsalt korda mõttes: "ta ei ole õppimisvõimeline" ning vaata tühja pilguga talle otsa. Sa oled nagunii temast targem ja arukam. Muidugi on kurb, et ta sellest aru ei saa, milline ta on, aga see pole kahjuks sinu mure. Arvesta, et see, et ta ei ole õppimisvõimeline, on ju tema valik. Sina tegid kõik, mis said - seletasid oma vaatenurga ära. Tema mure on see, et ta ei soovi uusi teadmisi omandada. Äkki kunagi ta areneb ja soovib midagi uut teada, siis on ju vahva! Sa ole lihtsalt jee, lahe.

Teine asi, mida ma ei mõistnud on järgnev. Kuidas saab mõni inimene tulla ja reaalselt öelda sitasti? Öelda näiteks, et ära paljune. Või kirjutada, et oled kole eit. Või öelda, et omad madalat IQ-d. Ma vist olen jah loll, sest ragistasin oma ajusid, et neist aru saada. Miks sa tuled ütled võõrale nii? Kas ei ole mitte nii, et oma väidet on tark esitada juhul, kui sul on kindlad tõendid väite paikapidavusest olemas? Kuidas sa saad teisele öelda, et palun ärgu ta paljunegu? Mis kriteeriumite alusel? Kuidas muudab see sinu elu paremaks? Oh, kus oli vastamata küsimusi... tahaks nagu mõista neid pisikesi kurjajuuri.

Aga sain ka oma vastuse tegelikult mingil määral. Kui inimene tuleb ütleb midagi sellist, siis tegelikult on päriselt ta oma elus midagi puudu. Tal peaks häbi olema tegelikult. Kuna tal on midagi puudu, ja see, keda ta maha teeb, omab seda, mida tal elus pole, siis tema mahategev lause annab talle korra parema tunde. Eelmises lõigus küsitud küsimised ei saagi tegelikult vastust, sest kõik see väljapursatud viha nende poolt ongi lambine. See ei tähenda suurt midagi ning on suvaliselt valitud sõnad. Valitud selle alusel, mis ise ennast ehk kõige kõrgemale võiks viia ja mis ehk on teisele kõige valusam. Ta loodab, et ma lähen loen seda ja selle võrra läheb mu elu halvemaks. Ta arvab, et mul on kõik tore ja äge, et ta tahaks mind nagu "maa peale tuua". Ta enda unistused pole täitunud, seega selle asemel, et minust õppust võtta ja enda elu paremaks teha, tahab ta mind sama madalale tõmmata kui ta ise on. On kaks teed eluvalikute kordasaatmisel - püüelda sinna, kus on su iidol ehk astuda ise kõrgemale VÕI mutta tallata see keda kadetsed, et ka teine langeks sinu tasemele. Ilmselgelt ma olen valinud ise kõrgemale pürgimise, võib-olla ma olengi nüüd paljude heidiobjekt, aga kui kaugel on need, kes heidivad? Oleme me vaadanud? Nad ju tegelikult ei ole eriti kuskil. Võib-olla mõni heiter tegeleb mõne toreda asjaga, aga uskuge mind - sisemine viha ja kadedus viib palju aeglasemalt edasi. Seega, need kes mind üritavad maha teha, neil järelikult on omal midagi väga viga. Eelmises punktis juba õppisime, et nad on idioodid. Nüüd saime teada, et ka nende elu on sitt.

Ja see, et nende elu on sitt. See tingibki selle, et nad võtavad reaalselt selle AJA, et tulla sinu pildi alla või millegi alla sitasti kirjutama. Järelikult ta mõtles sellele. Ma saan aru, kui lähed võtad aja, et kellelegi midagi ilusti ja hästi öelda, sest see ju teeb hea tunde nii sulle kui teisele. Aga halvasti? See ju tekitab rohkem pahna. Mis ta elus siis endal toimub, et teiste elusid elada? Pole oma elu või?

Lisaks olen ma aru saanud asjaolust, miks nad oma väidetes nii superkindlad on, kuigi nende väidetel pole alust. Asi on selles, et nad tahaksid, et nende arvamusele: "sa ei ole just kõige kirkam pliiats karbis", vastaksin mina: "wow, tänan, et ütlesid. Ma tõesti pole eriti intelligentne. Ok, nüüd sain teada, et olen idioot." Loogiline on, et nad ei saa seda mu kohta nii kindlalt väita. On nad KOGU mu blogi läbi lugenud ning tunnevad mind ja küsimus on, kas nad peavad mind idioodiks seepärast, et nemad ei saa minu blogi sisust aru tegelikult? Kas nad on ilusti läbi mõelnud, miks nad nii arvavad? Kas nad on mind kohanud päriselt? Seega nende esitatud väide on vähe kahtlane. Ma arvan, et nad sooviksid seda vastust mult kuulda, sest see ongi see, et nad tõmbavad mind omadega madalamale.

Kui keegi tulebki nii ütlema su kohta, siis see ei vääri eriti reageeringut. Vahel on tore sellele reageerida, sest saab end üles kütta ja välja elada. Hea olekski seda kasutada oma väljaelamata tunnete väljaelamiseks (kui neid on). Ise nad pakuvad end niimoodi heitima, seega saab neid ära kasutada. Võib küsida muidugi neilt, miks nad nii arvavad, aga millegipärast nad kaovad siis ära. Nii et tegelikult ei ole suurt midagi nendega teha. Tänaval nad tihtipeale nii ütlema ei tule, vahivad eemalt.

Siin on ka järgmine põhjus, miks nad oma väidetes superkindlad on. Lühidalt võin öelda, et see on ebaintelligentse inimese tunnus. Üks oluline punkt on ka see: targad inimesed on oma väidete esitamises rohkem ebakindlad, sest nad jõuavad rohkem läbi mõelda. Nad mõtlevad, et "hmm, minu esitatud fakti toetab 3 väidet ja ühe väite allikas pole ma eriti kindel, seega pole ma kindel selles, kas mu esitatud fakt peaks üldse sellist tõeväärtust omama ja mul ei pruugi olla piisavalt argumente". Loll mõtleb lihtsalt: "sa oled loll, kuna lihtsalt oled!". Ma tean jah, et lolli väitest on raske aru saada, sest argument, et "lihtsalt oled" ei ole ju eriti mõistlik. Nagu näete, siis seetõttu ongi intelligentsed inimesed tihti ebakindlad ja lollakad kindlad nagu kalju. On õnneks ka seda, et intelligentsed on kindlad endas, aga kuna nad mõtlevad üle, siis lolliga võistelda pole neil vaja, sest loll võidaks.

Ja nüüd üks väga huvitav asi, mida ma olen heiterite kohta õppinud!!! Lugesin kommentaare näiteks kuskil mõne tuntud inimese intervjuu all. Ütleme, et kõik kommentaarid olid suht: "issand, ta on nii taun ja loll ja mõttetu ja kole jne" (kirjavigadega ikka). Siis läksin lugema kommentaare kuskil loomapiinamise all ja seal öeldi: "mida te sõimate seda loomapiinajat, ta ju piinas ainult looma!" Kujutate ette? Ok, toon veel mõne näite. Ütleme, et uudis on: "vaata, see tuntud inimene tegi video" ja kommentaarid: "on lollakas kole mõttetu inimene. Ta võiks end põlema panna ja ja mitte paljuneda." Ja siis ütleme, et on uudis: "inimene tappis koera" ja seal on kommentaarid: "on taun" ja siis sellised kommentaarid: "ikka juhtub ju, see oli ainult koer. See inimene on juba piisavalt viha saanud, jätke ta rahule!" Ja ütleme, et on selline uudis: "naine sittus purki ja jättis selle ülemusele" (midagi säärast oligi), ja seal kommentaarid: "noh, õigesti tegi, ülemus raudselt ei maksnud raha ja oli taun." Teate, ma lugesin kommentaare niimoodi ja leidsingi sellise seose: kommenteerija ise teeb maha seda, kes ta tahaks olla; aga ridade vahelt saab välja lugeda, milline ta on päriselt! Ilmselgelt võtab ta kaitsepositsiooni nende omaduste osas, mida ta omistab endale! Ta kaitseb loomapiinajat, infantiilset käitumist ning rumalust. Järelikult ta on loomapiinajast inimene, kellel on peas vihamõtted kellegi karistamiseks purkisittumise näol! Kui ma selle seose lõin lõpuks, hakkas mul neist hale. Uskumatu lihtsalt, et selliseid on. Normaalne inimene ei seosta ju ennast loomapiinajaga, AGA kui inimene ütleb, et tegemist oli ainult loomaga jne muud kaitsvad argumendid, siis järelikult on ta ka ise midagi sellist teinud/tegemas/mõelnud teha. Mis tähendab, et ta on juba eos jäle. Ja kui ta ütleb mingi haiglase asja kohta, et see on õigesti/hästi tehtud, siis saab järeldada, et ta enda mõistus mõtleb tihti, kuidas ainult kellelegi käru keerata ja maailmasse rohkem viha tuua. Seega, kui keegi tuleb ütleb argumentideta halvasti sulle, siis on teada, mis jubeda inimesega võib tegu olla, seega ei ole ta väited isegi mõtlemist väärt.

Lisaks, kui inimesel on tahtmine midagi halvasti öelda, siis iseendale saab seda defineerida nii: sul on olemas ikka midagi väga head, et seda maha teha vaja on. Ma enda kohta nüüd tean, et ma olen ilus, sest muidu ei sõimataks mind peletiseks ning ma olen tark ka, sest muidu ei sõimataks mind lolliks. kahekümne esimese kromosoomi trisoomiaga inimesele ei lähe sa ju ütlema, et loll oled. Võib-olla mõni läheb, ei tea. Need on ju head argumendid, kas pole :D 

Seega, olulisimad õppetunnid:

• heiteril puudub õppimisvõime. Tal on müür ees, üle mille tal on võimatu asju mõista. Selle tõttu on tal raske mõista ka seda, et ta argumendid on rumalad. Selle tõttu lahmib ta peata kanana edasi.
• Heiter tuleb heiti valama seetõttu, et tal on elus midagi vajaka, mis on olemas sul. Soovides sind "maa peale tõmmata", paneb ta oma heidijunni sinu vaatevälja ja hõõrub käsi kokku nagu kärbes sõnnikus.
• Kui sa mõtled, et nii rumalat inimest olemas ei ole, siis mõtle uuesti. Kujuta teda ette kanana. Kana vaatad sa ju rõõmsalt naeratades ja pakud talle peopesast teri. Tee sama heiteriga. Vaata teda kui nunnut negatiivse energiaga looma, kes kaagutab palju. Kanaga pole mõtet midagi arutada. Ta teeb ikka nagu kuulaks, aga ta ei oska midagi paremat peale "ka-ga-ga" vastata.(Sellest punktist on mul kõige raskem aru saada, kuidas on nii suurel lollusel võimalik olemas olla).
• Heiterit õpid tundma lugedes halbu asju. Kui ta neid kiidab, siis pole enam raske järeldada, kui õõvastav inimene ta tegelikult on.

Suur tänu kõikidele heiteritele seekord ja kõigile, kes on mulle halvasti öelnud, õppisin sellest kogemusest jällegi palju.

***

Postituse nali oli siin naljakates lausetes ning situatsioonikirjeldustes. Loodan, et need üksikud humoorikad kirjeldused ajasid muigama.