neljapäev, 23. veebruar 2017

Toit: peedikotletid

Nii, nüüd teen tänase postituse toidust, kuna sain lõpuks arvuti taha. Tahtsin ammu juba sellest tegelikult kirjutada. Kuna sain endale koha, kus saab rõõmsalt süüa valmistada, siis olen juba seda võimalust õnnelikult kasutanud oma kohas. Üks asi, mida ma eriti välja ei räägi tavaliselt inimestele, on see, et tegelikult kui ma retsepti alusel teen süüa, tuleb toit ülihea. Ei ütle ma seda teistele seepärast, et ma ei viitsi valmistada toitu. Las teevad ise :D (ok, poolnali oli) Teine asi on see, et ma suudan maitseid tajuda neile mõeldes ja tunda, mis võiks kokku sobida ja mis mitte. Eriline proff ma küll ei ole ja kokaks ma saada ei kavatse, aga valmistan aeg-ajalt süüa küll (teistele ka siis).


Õelt sain siis retsepti peedikotlettide tegemiseks. Tal on natuke teistsugune retsept, nii et ma kirjeldan siin oma modifikatsiooni. Naljakas nimi jah kotlettidel, ja ongi sees peet. Kirjutan retsepti siia nii nagu meeles on.
Peet, (veise-)hakkliha, mugulsibul, maitseained, küüslauk, sai, hapukoor. Koguseid ma ei mäleta ja ei hakka siia umbmäära panema, toitu tehes saab tunde järgi panna. Olgu, veidi ikka kirjeldan, et saiaviile panin vist poolteist, hakkliha oli 400 g, üks suur mugulsibul, üks küüslauguküüs, hapukoort tunde järgi, peeti panin ka tunde järgi. Lisan saia kaussi, segan hapukoorega. Hakin sibula, ma enne sibulat läbi ei prae, mulle meeldib nii rohkem. Riivin ära peedi, tükeldan ühe küüslauguküüne. Panen hakkliha ja maitseaineid jne. Segan. Panen pannile. Veidi lagunesid need kotletid, lol. Aga uskuge mind, need on imehead!
Soovitan valmistada ja proovida :) Mulle nii meeldivad, sest mulle maitseb nii liha kui ka peet. Ja jah, teen neid kartulitega tavaliselt. Kartul on mu lemmiktoit ka, vahel söön seda lihtsalt soola ja võiga. Mõnikord söön hapukoorega. Nii kui võimalik on kartulit teha, siis söön ikka seda.
Lihtne hea toit siis :)

4 kommentaari: