Kuid nüüd ma mõtlesin, et kõige elementaarsemad asjad, mis peaksid inimestele selged olema, võiksin ma siiski siia kirjutada. Mingi aeg olen ma tundnud, et raiskan mõttetult aega inimestele, kes mulle närvidele käivad ja lisan jutu ka seepärast siia, et mõni mees lihtsalt oma aega minu peale ei raiskaks. Alustame kõige-kõige elementaasemast.
Esimene samm:
Ära mind kavatsegi endale saada, kui:
- sa ei oska õigekirja (nagu ma olen maininud: mõned trükivead ei loe, meelega tehtud vead ei loe, lol wtf, irw sõnad ei loe. Loeb reaalne oskamatus osata eesti keelt või muud oma emakeelt)
- sul on ilge viinaviga (täpsustan: pidudel joomine pole viga. Viga on, kui sa haised nagu parm. Lase sõbral ennast nuusutada.)
- sul on tugevad vaimsed häired (täpsustan: mingil eluperioodil tekkinud stress, depressioon või muud raskused ei kuulu siia alla. Kuid loen vaimseks häireks seda, kui sul on nii suur viga, et sa ise ka enam vaatamata kõigele pakutud abile end enam aidata ei soovi, st peaksid kinnises asutuses viibima.)
- kui sa oled natuke lihtsake (saad seda kontrollida sellega, kas mõnda raamatut lugeda oskad või pigem kas soovid)
- kui sul on mind väga raske mõista (Kindlasti on väljendeid ja asju, millest sa minu puhul aru ei saa, aga alati võid üle küsida. Aga kui meie vahel tekib reaalne kommunikatsioonitõrge, kuna kumbki teineteist ei mõista, siis me oleme vist liiga erinevad, sry.)
Nii, see oli mul esimene väga kõrgel olev latt. Issand, ma nüüd vaatan, et latt on lausa nii kõrgel, et keegi läbi ei saa O.o iisusa xrista. Asi läheb kahjuks hullemaks, lisan mõned tegurid veel.
Teine samm, välimus:
- kui sa oled minust üle 10-15 aasta vanem, siis jäta mind plz rahule. Kindlasti on ka erandeid, aga mulle juba tundub, et oleme erinevast põlvkonnast.
- kui sa oled väga lodeva kehaga, siis sry, ma ei taha sind. See on selle tõttu, et mingil määral välimus väljendab sinu sisemist soovi endaga tegeleda. No siin ma mõtlengi neid ligi 40-aastaseid papisid, kes arvuti taga kuskil portaalis istuvad suur õllekõht üle ääre rippumas. Ma ei kritiseeri pakse ega midagi, sest mina ei tea selle põhjust, ma ei tea ju tegelikult, palju inimene vaeva näeb. Aga kui seda on hoomata, et sa tegelikult ei hooli enda kehast absoluutselt, siis njah, not for me.
- kui sa oled ilge ilu-eedi, siis tunnen ennast ise kuidagi mittenaiselikuna, sest sul on rohkem kreeme, mökse ja ilusam soeng kui mul. Mul lihtsalt pole mukitud meeste vastu huvi. Eks tegelt see huvi kaob mõeldes, kui koos olles peaksime kuskile hobusekoplisse minema ja siis sa ei saa tulla, sest su soeng läheb segi. Või siis sul läheks enda valmispanemiseks rohkem aega kui mul. Samas neid ilgeid ilueedisid olen vähe kohanud, sest need juba langevad enne ära, kuna ei oska õigekirja jne. Aga ilu-eedi alla ei lähe loomulikult ilus mees, eksju. Kes on sündinud minu arust ilus, see ongi selline.
Nüüd arvan, et kukkus suur osa tahtjaid ära. Kahjuks on mul veel juhendis midagi.
Räägin sellest, mida ma sinult kui mehelt ootan. Kui me oleme jõudnud nii kaugele, et tahad minuga kokku saada, siis paha lugu on kui:
- sa küsid mult "millal me näeme, millal sul vaba aega on, millal sina tahad, kas sulle sobib, kuna sulle sobib, mis sulle sobib jne". Ehk siis näitad välja otsustusvõimetust ja paned mind tundma nagu mina peaksin sulle kohtingu välja pakkuma. Minu jaoks kõik see huinamuina kõlab kui: "millal printsessikesel minu jaoks aega jätkub, sa oled ju nii kõrgelt positsioonilt sealt torni otsast, et ma ootan, millal sa mulle aja vastuvõtule kirja paned." Esiteks, ma olen lihtsalt inimene, juhuslikult naissoost, mitte eriline printsess, seega ära pane mind sellise asjana tundma, mis ma ei ole. Teiseks, ma otsin endaga võrdset kaaslast, mitte modelleerimist ootavat savi. Kolmandaks, kõige lihtsam on, kui sa pakud mulle lihtsalt välja kaks asja: aeg ja tegevus. Mis selles nii rasket saab olla?! Ütled nii nagu sul mõttes on. Kui sul on mõttes, et sooviksid mind väga näha, siis paku mulle aeg.
Sellega seoses tuli mulle meelde selline asi nagu tegevus. Mida ma jällegi kuulata ei jaksa, on sellised väljendid: mida sa teha tahaksid, paku midagi välja, paku mingi koht välja, paku paku, mida sa tahad ja arvad ja blablabla. See tundub minu jaoks kui öeldakse: "Irw, teen su elu keeruliseks. Ma mängin praegu õrna naisukest, kes ootab, et talle midagi pakutakse. Nüüd on sinu kord mees olla ja öelda, kuhu me lähme ja mida me teeme." Esiteks, ma ei taha asetuda mehe positsioonile, ehk siis hakata jällegi mõtlema, mida ma teha tahaksin, kui sina mind välja kutsud. Tavaliselt olen ma nii hea olnud ja midagi öelnud, aga ma tegelikult ütlen esimese pähetuleva asja, et saaks selle mõttetu kohustuse enda peast ära. Ei kõla ju hästi. Teiseks, ma võtan igapäevaselt koguaeg otsuseid vastu. Kui sina tahad minuga kokku saada, siis äärmiselt armas oleks, kui seekord oled sina ühe otsuse vastu võtnud, onju. Ja ära muretse, kui mulle ei sobi, siis ma ütlen seda sulle viisakalt ja sel hetkel saan sinuga kaasa rääkida. Las mu ajukene ka puhkab natuke, seda rohkem ma sinu seltskonda naudin.
 |
| Haha, ma leidsin suht täpselt situatsiooni kirjeldava pildi. Ainult see pleiss ei pea mingi classy olema. Hea point on see, et vali aeg, mis ei oleks täna, vali koht ja helista hommikul üle. Normal. |
Kui sa pakud tegevust või tahad minuga kokku saada, siis esiteks unusta mingid stereotüübid. Ma olen nii palju kordi kuulnud selliseid asju nagu: "ma arvasin, et naistele ei meeldi mootorrattad, ma arvasin, et naised on tuunitud, ma arvasin, et naised tahavad raha, ma arvasin, et naistele ei meeldi autoga sõita jne" ning sellele järgneb: "sa oled täiega teistsugune." Tänan! Ma tean seda väga hästi, et ma olen teistsugune (enda meelest olen ma küll mina ise, aga see selleks). Nii et palun sel põhjusel, ära lähtu oma eksidest, oma sõprade naistest, oma sõbrannadest jne, kui sa pakud mingit tegevust. Kui su ekstüdruk armastas šopata, siis võib-olla mina armastan, võib-olla mitte. Kui su ekstüdruk vihkas autos istumist, siis võib-olla mina vihkan ka, võib-olla mitte. Uuri välja, saa kokku ja siis saad küsida ka kõike. Ära lihtsalt lähtu sellest, mida mingi teine tüdruk tegi või arvas. Mina olen mina ja mina ei ole teised naised.
Stereotüüpidest veel niipalju, et olen kuulnud: "Ma olen nii kindel, et sulle öeldakse iga päev, et sa oled ilus." Mulle kõlab see kahjuks (koos tehtava näoga) nii: "Ma ei hakka sulle lihtsalt seepärast komplimente tegema, et ma olen 100% kindel, et sa tead ise, et näed välja nagu jumalanna ja siis su niigi kõrge enesehinnang lendaks lakke. Lisaks nkn kõik mehed vilistavad sulle tänaval järgi ja karjuvad, kui ilus sa oled." Mõtle, millal mulle siis iga päev nii öeldakse? Lähen talli, kaska peas ja sõbranna ütleb, et oi, küll sa oled nende sitaste talliriietega ilus või lähen poodi ja müüja ütleb, et issand, sa oled nii ilus ilma meigita või lähen autosse ja auto ütleb, omg, sa oled nii ilus. Kui ma just seda ise endale ei ütle, siis ei kuule ma seda tavaolukorras lihtsalt. See tähendas, et kui sina seda ise ei ütle, siis ma ei saagi kunagi teada, mida sina arvad. Südamest mõeldud komplimendid on alati teretulnud.
Nii, kui on olukord näiteks sel maal, et oleme nüüd veidi suhelnud ja sa ootad, millal minuga kokku saada või millal ma sinuga vestlema hakkan feissis või kuskil, siis arvesta:
- ma ei helista sulle ise
- ma ei võta sinuga ise ühendust
- ma ei kirjuta sulle ise
- ma ei tuleta sulle meelde
- ma isegi ei hakka sinuga ise rääkima
Aga see EI TÄHENDA, et ma ei tahaks sind näha või kokku saada. Ikka tahan. Ma ei tee selliseid asju ise, sest mul on muudki teha, kui mõelda, kes nüüd minuga kokku tahtis saada ja mida kuradit ma talle välja pidingi pakkuma, hmm. See, et ma ise ei tee neid asju, ei tähenda, et sa ei meeldiks mulle või ei võiks kunagi meeldima hakata. Ma lihtsalt ei näe mõtet võtta mehelt ära initsiatiiv. Kui sa tõesti tahaksid mind näha, siis sa seda ka teeksid ise. Aga ei saa sama minu kohta öelda. Ma võin ka väga tahta, aga ma ikkagi ei tee. Miks? Sest kui ma teeks, siis ma enam ei tahaks ise, sest näitasin ise initsiatiivi ja tundsin end mehena, mis mulle ei meeldi suhtes, nii et juba algus on minu jaoks ebameeldiv. Mul kaob endal meeldimine, kui sunnin end peale pressima.
Mul on olnud nii, et suhtlen inimesega ja jumala tore on ja värki ja mõtlen, et midagi viltu ei saa minna. Inimene võib mulle isegi täiega meeldida. Aga viltu läheb sellest hetkest, kui see inimene enam ise mulle ei kirjuta. Siis mul kahjuks kaob meeldimine ära. Nii on olnud päris mitu korda, kus sügavalt meeldinud mees enam ei meeldinud, sest ta OOTAS (nagu naine ju tegelt, sest naised ootavad, mehed jahivad), millal mina ise temaga ühendust võtan. Noh ja mul pole ju muud teha, kui eluga edasi minna, sest ignoreerimine on kindel sõnum meeste poolt, et tal pole huvi. Nii ma ühendust ei võtnudki ja hiljem sain teada, et ta oli oodanud. Sel juhul ta lihtsalt magas oma võimaluse maha. Jep, mul võis ka valus olla, aga saan üle, kui asi on alles alguses.
Üks asi veel: kui me oleme saanud tuttavaks internetis või mingis äpis vms, siis enne ma sinuga suureks sõbraks ei saa ja pikemalt suhtlema ei hakka, kui ma pole sind päriselus kohanud. Ja jälle algusesse: ise ma sind välja ei kutsu (vb teen aint vihjeid). Kui päriselt kohtan, võtan sind inimesena, kes on olemas, ning saan sinuga rohkem suhelda. See välistab minu jaoks need pidevalt saitidel elavad tegelased, kes tegelikult on seal nagu arvutimängus. Nii et ära lisa mind sõbraks (erandjuhud on olemas), ära lisa mind skype või kuskile, ära kuku helistama. Kui neid asju teed, siis peaks kohe järgnema kokkusaamine.
Kui mulle internetis kirjutad, siis mind ei huvita esimesena teemad: sinu seksieelistused, sinu pealesunnitud eksperimenteerimine, sinu mingid pakkumised seksile jne. Lihtsalt üldse ei koti. Kui juba neid asju esimesena kirjutad, siis on näha, et see kõige esimene latt on ka selline, millest sa üle ei jaksa astuda. Osa asju käib natuke nagu suhte juurde ju või nii, eks.
Nii, aga kui sa oled minust huvitatud ükskõik mis moel, siis kutsu välja ja siis on kõige parem näha, mis asjast saab. See oligi selle jutu mõte. Ma läbi ekraani ju ei süvene nii eriliselt. Nii on mul kõige lihtsam tutvuda inimesega ning mõelda, palju ta mulle meeldida võiks või hakkaks või noh, siis näis kõike ju.
| Neile toodud aspektidele eksisteerib kindlasti erandeid. Panin siia lihtsalt kirja kõige elementaarsemad asjad, mis on paljustki situatsioonidest sõltuvad tegelikult. Nagu siit on aru saada, siis kirjeldasid need mittemeeldivad tegurid mitmeid mittemehelikke omadusi (ebakindlus, põdemine, ootamine, julgusetus, rumalus). Mis on ka loogiline, sest naisena sooviksin ma kaaslaseks meest. Tegelikult seda juttu vaadates on näha, et suht kõik mehed saavad neist asjadest mööda hiilida. |
Kõige selle hirmsa reeglistiku peale enam ei tahagi mind? Väga hea.
Helen, sul on nohikust meest vaja nende luuserite asemel. Ja vähem põdeda selle pärast kes esimese sammu teeb või "peale surub"
VastaKustutaTnx, ärge keegi mulle pakkuge siis neid luusereid. Sa said valesti aru, kui sulle tundus, et ma põen sammude pärast.
KustutaTänud Helen,vahva lugeda.
VastaKustutaTegin ka endale kriitikat :)
Olgugi ,et me oleme sinuga korra elus reaalselt kohanud,hoian sulle ikka põialt!
Tänan sind motiveeriva tagasiside eest! :) Hoiaks sulle ka pöialt, kui ma teaks, kellele täpsemalt :)
KustutaNonii, ühest küljest otsid "endaga võrdset kaaslast, mitte modelleerimist ootavat savi" ja samas ei võta suhte loomist üldse võrdselt: mees peab huvi näitama, sina ise ei kirjuta, ei helista... Aga kui mehe omaduseks ongi see, et ta ka endaga mängida ei lase ja vajab samuti kinnitust, et neiu tunneb huvi? Kohati paistab, nagu lihtsalt ootaksid oma printsi ja tema peab siis kõik tegema näitamaks, et väärib Sind. Millega sina näitad, et teda väärid? Suhet ei ehitata üksi.
VastaKustutaÜhtlasi meenus, et ükskord arutlesime sõbrannaga, kuidas paljud meeldimised ja huvi kellegi vastu on tegelikult lihtsalt tähelepanu nautimine, st ei meeldi mitte mees ise, vaid see, kuidas ta sind kohtleb ja sulle tähelepanu pöörab. Mis ühtlasi tähendab seda, et kui see tähelepanuvajadus on suurem kui huvi mehe enda vastu (st suurem kui soov teada, millega ta tegeleb, mis talle meeldib, imetlus tema kui isiksuse suhtes), siis on tegelikult vale öelda, et see inimene sulle meeldib. Ja kui see kaob, on valus seetõttu, et tähelepanuallikas kaob.
Nii lihtne ongi.
Mhm. See osa on huvitav, kuidas mõned naised tähelepanu lihtsalt naudivad. Võiksid mulle sellest lähemalt kirjutada (saad fbs ühendust võtta).
KustutaSamas sa pöörasid tähelepanu sellele osale, mis mul siin on tegelikult mõttega, et see on alles sebimisfaas. Ma ei näitagi selles faasis huvi, sest see pole piisav mul endal. Pole mõtet ju nahast välja pugeda mehe pärast, kellesse ma pole isegi armunud. Tuum ongi siinkohal see, et kui tema on isiklikult armunud, siis ärgu oodaku uksele koputust, sest seda ei pruugi nii lihtsalt tulla. Kui mees on armunud, oleks talle kasulik ohjad haarata. Ja siis on võimalik mul armuda. Tuletan uuesti meelde, et siin pole kirjutatud suhtest! Suhe on juba täiesti mõlemapoolne initsiatiiv.
Ja tõesti tahaks seda tähelepanu nautimise teksti kuulda, sest sellest ei tea ma eriti. Pealegi see pole loogiline, sest kui ma tahaks tähelepanu, siis mul ei oleks ju alguses nii ükskõik kas mees võtab ühendust või mitte. Nii et palun kirjuta mulle lähemalt :)
KustutaMinu jaoks on ka sebimisfaasis kahepoolne initsiatiiv oluline. Võib-olla selle taga on ka meie suhtumises olev erinevus - mainisid, et oled see, kes ootab (nagu saak siis?) ja mees on see, kes jahib, kuid mina seda enda puhul nii ei näe, vaid kui otsin võrdne võrdsega suhet, siis see algab algusest: kui ta on tore poiss ja mulle meeldib temaga suhelda, näitan seda ka välja ning eeldan temalt sama. Tean ka oma meessoost sõprade näitel, et neile reaalselt ON oluline tagasisidet saada, just nimelt selle pärast, et neil on austus ka enese vastu. Kui neiu käitub ükskõikselt või nö mängib raskesti kättesaadavat, siis võib mees samuti tunda, et ei ole ju mõtet punnitada, mida ei ole seda ei ole, pigem tõmmata ka ise tagasi, kuni veel endapoolne kiindumus neiusse väiksem on, muidu saab lõpuks ise haiget. Ses suhtes et kui ÜLDSE mingit julgustust ei tule, siis ma tunneks ka nii - sest kuidas sa teed vahet ükskõiksusel ja "laskmisel mehel ohjad haarata"? Seda enam, et ka meestel võib olla seljataga valusamaid suhteid, mistõttu ma üldse ei imesta, kui sellisest käitumisest naise poolt loetaks välja nt ärakasutamist.
KustutaSiinkohal ma näengi su mehelikku mõtlemist, mis on täiesti arusaadav. Ma mõtleks vist sama, kui ma mees oleks (seepärast ma tegingi selle selgitava postituse).
KustutaEsiteks, sa mainisid siin "(mees)...muidu saab lõpuks ise haiget". Inimesed saavadki haiget. Kuna mehed armuvad KOHE, naised PIKAPEALE, siis mehed saavad tihti haiget KOHE (kui naisele lähenedes saab kohe korvi), naised saavad haiget kui hakkab asi suhteks kiskuma ja mehel kaob järsku tahtmine (pikapeale). See on üks põhjus, miks naised "mängivad" raskesti kättesaadavat - nad teavad, et mehel võib huvi kaduda ja kui nad ise järjest armuvad, on nad omadega sees.
Teiseks sinu tekstist jäi mulje, et sa arvad, et ma teen meelega nii, et püüan olla raskesti kättesaadav. Ei püüa. Kui mul ongi oma tegemised ja oma asjad, siis mulle lihtsalt ei meenu mehed, kes mind välja kutsuvad.
Mõtle nüüd, kui mul oleks 10 meest, kes mind pidevalt välja kutsuks (ei ole, sest ma kole). Ja kui ma siis igaühele saadan pidevalt signaale ja sõnumeid ja helistaks, siis ma ei jõuaks oma asjadega enam tegeleda. Eriti on see mõttetu, kui nad tõepoolest ei paku mulle huvigi, nii et ma näitaks initsiatiivi vastu tahtmist. Seetõttu on minu jaoks palju lihtsam, kui või mõni neist kümnest mehest on selline, kes organiseerib mulle endaga kokkusaamise. Lihtne, panen kirja, elan edasi. Saan kokku, avaldab mõju ja ma armun. Saan veel paar korda kokku, et kindel olla ja ongi mees, keda hakkan ise tahtma, kellele ise mõtlen ja kellega koos olen ja kuna ma olen armunud, näitan ise initsiatiivi. Nii lihtne see ongi, aga meestele tihtipeale väga raskesti mõistetav. Ma tean, et meeste ja naiste loogika on erinev.
Üks asi, mida ma soovitan sul ja sinu semudel endale korrata, on see, et NAINE ARMUB PIKAPEALE! Naine võib välja minna ka mehega, kelle vastu puudub tal füüsiline tõmme või üldse mingisugunegi tõmme! Naine armub sellistesse omadustesse, mis selguvad alles erinevates situatsioonides. See on ka üks suur põhjus, miks naine ise alguses "signaale" ei saada - sest ta pole veel armunud erinevalt mehest (kellel, kes kui pole armunud, on kasvõi seksuaalne huvi, nagu me kõik teame ja seda ei saa varjata).
Loodan, et oli nüüd piisavalt selge tekst sulle :)
Ma ei teagi nüüd kuidas end tunda selle peale, kui ütled, et mul on mehelik mõtlemine... Sest ma olen naine (jep, tegin pattu ja lugesin teksti, mis oli mõeldud meestele).
KustutaSamas su kommentaar on päris hea selgitus. Ma pole varem väga tajunud, et mehed kiiremini armuksid, aga samas kui jäin järele mõtlema, siis võib-olla tõesti... (See on avastus, mida ma praegu seedin, sest wow, ausalt, see seletab nii mõnegi inimese käitumist minu jaoks nüüd!)
Võib-olla ongi mu viga selles, et võtan inimesi liiga võrdselt, rohkem lihtsalt INIMESTENA, mitte mehe või naisena ja seega olen paljud soolised üldistused välja jätnud - ja päris paljudel puhkudel olen ka veendunud, et need ongi lihtsalt üldistused, mis kehtivad tegelikult mõlema soo kohta, kuigi omistatakse ainult ühele.
Aga. Üks asi siiski. Minu jaoks oli tuntav vahe originaalpostituse ja siin meie kommentaariumivestluse vahel. Postitusest jäigi silma selline pigem üleolev ja veidi ründav hoiak (kas või lõpulause), samas kui siin oma mõtteid ja nende põhjendusi lahti seletades muutis see minu jaoks perspektiivi. Ilmselt oled kogenud juba, kuidas väga väärititõlgendamised väga kerged tulema on - ja isegi mitte eelarvamuste tõttu, vaid lihtsalt igaühe oma isiklike veendumuste ja tausta ja mõtlemise tõttu.
Ja üks asi, mis ma veel tahaks mainida - mul oli kuni teismeliseks saamiseni mehelik mõtlemine :D Ma ei mõistnud üldse naisi ja nende vingumist jne, nt kui filmides neid nägin. Ehk on ka see üks põhjus, miks ma nüüd uurin kahe sugupoole sotsioloogilisi erinevusi.
KustutaNii, lisaks olen veel võlgu tähelepanuteema.
VastaKustutaMis seal salata, räägin oma kogemusest. Suhtlesin ka ühe noormehega ja ta tundus ülimalt tore - kummagi tiheda ajagraafiku tõttu saime kokku pigem harva, eriti kui ta teise linna kolis, kuid Facebookis suhtlesime pea iga õhtu. See suhtlus tegi mind õnnelikuks ja arvasin ka, et olen armunud, mistõttu tema ärakolimine oli natuke valus löök, aga samas on Eesti ikka suhteliselt väike ja kuna suhtlus oli meeldiv, siis tundus, et tasub pingutada. Ajaga aga selgus, et oleme päris mitmes minu jaoks olulises punktis väga erinevad inimesed, aga surusin seda tunnet pigem alla. Ühel hetkel sain aga aru, et ma ei oota meie õhtusi vestlusi mitte niivõrd selleks, et kuulda, kuidas tal läks või mis tema mõtted on, vaid mulle meeldis ise rääkida. Igaks juhuks mainin, et pean end üldiselt võrdselt heaks rääkijaks ja kuulajaks - mulle meeldib inimesi kuulata, neile kaasa elada, neid aidata... Aga tema puhul ühest küljest ma teadsin, et mis tal's ikka, tavaline päev kontoris, samas kui mul on natuke mitmekesisemad päevad. Aga mind ei paelunud niivõrd ka tema huvid või mõtted... Kuidagi ahah, nojah... Aga tema mõtted, tunded ja isiksus ei olnud see, mis mind tema poole oleks tõmmanud. Valus reaalsus oli, et ta oli see, kes mind kuulas, mitte see, kes mind huvitas. Ma olin armunud sellesse, et kellelegi läksid mu tegemised korda, mitte sellesse inimesse, kellele need korda läksid. Jäi üle seda vaid tunnistada.
Enam me ei suhtle. Alguses oli justkui miskit puudu, kuid siis saingi kinnitust... et ma lihtsalt tahan end välja elada omamoodi, jagada oma imelisi kordaminekuid ja imelisi pisiasju - olen loomult optimist ja imeväiksed detailid võivad mul terve päeva särama lüüa... Ja samas mind ei huvitanud siiski niivõrd see, kuidas TAL läheb, mis tema projektidest saanud on, kas ta läks siis puhkama vms.
Olen inimesi kõrvalt jälginud. Osade paaride puhul näen tõelist sünergiat, mõlemad pühenduvad, mõlemat huvitavad üksteise tunded ja huvid ja tegevused ja soovid, ideaalne! Ja siis on need, kus sellist vastastikust sügavamat huvi on vähem, vaid üks pool on selline, et wow, sul on nii hea süda, et ajab lausa nutma, oled nii laia silmaringiga, nii tugev ja sihikindel, imelise välimusega pealekauba... ja siis on teine pool, kellel sellist suurt imetlust ja kaasaelamist teise suhtes ei ole, vaid vajabki pigem kedagi, kes oleks ta kõrval. Ma võiksin arvata, et see läheb ehk ka natuke meeste-naiste erinevuste alla, kui ma tõesti ei oleks näinud neid totaalselt harmoonilisi paare, kelle puhul on kaugele näha, kui palju nad mõlemad üksteisest hoolivad...
Muidugi enda põhjal ei saa üldistust teha, aga selles asi ongi, et olles selle üle arutlenud ongi selgunud, et jap, paljudel on sarnaseid teemasid olnud. Meil on kõigil oma tähelepanuvajadus :)
(Issand kui pikk tekst sai)
Tähelepanuvajadus on alati, see sunnibki inimestega suhtlema ja see on hea. Ma nüüd ei oskagi siin seiskukohta võtta, sinu kogemus oli pigem vist siis selline, kus lõid temast natuke teistsuguse kuvandi mingil määral (mida võib fb-s juhtuda). Ma isiklikult arvan, et selles pole midagi halba, et mõneks oma kaaslaseks valid inimese, kellele sul meeldib oma asju rääkida, kuigi sind ei pruugi tema tegemised huvitada. Siin lihtsalt konstateerime fakti, et inimesed on erinevad ja huvid on erinevad. Võimalik, et teda huvitavadki sinu huvid rohkem kui sind tema huvid ja ta aktsepteerib seda.
KustutaSelle teksti alusel võin ma öelda, et kõik inimesed, kelle olen endale sõbraks valinud, aitavad mul täita minu tähelepanuvajadust mingil määral :D See on väga üldistavalt öeldud, kuid võib-olla läheb see rohkem täppi selliste meeste osas, kelle ma välistan suhtekategooriast, kuid ütlen, et kui nad siiski tahavad minuga suhelda, võime olla sõbrad. Nii olengi sõber enda meelest ja samal ajal ma pean tunnistama, et mind ei huvita (või surun mõtted selle kohta maha), kas tal on veel ikka tunded minu vastu või ei.
Teemast läks vist veidi kõrvale ka, sest tulid juba sõprusteemad sisse. Selle paaride koha pealt tahaks ma öelda, et kõige parem ongi, kui satuvad kokku sobivad inimesed ja siis on ka harmooniline paar. Võib-olla peabki siis nii olema, et mees, kes liigselt tagasisidet ootaks minult, seda mitte saades, ei suhtle minuga enam, ja me polekski sobinud tegelikult üldse. Aga mees, kellega ma sobiks, oskaks rohkem minule alguses juba niipalju huvi pakkuda, et minu initsiatiiv on automaatne. Eks sellise minupoolse "pohhuistliku" suhtumise kohta võib küll öelda, et äkki magan oma võimalused maha, aga samas, äkki siiski ma just tunnen mina ise olles ära inimese, kellega on mul parim klapp. Nii et siin tuleb pigem mängu see, et lihtsam on olla sina ise, kui et suhtes selgub, et sinu tegelikkus ei sobi tollele valitud kaaslasele. Seepärast need kassi-hiire mängud ja meeste liigne ülemõtlemine, kas naisele ta meeldib, ei ole selles osas eriti head. Kui mees tahab, ta teeb; kui naine saab, ta armub.
Ja ma vastan siin nüüd su eelmisele kommentaarile kah. Vabandan, et mul jäi mulje viimasest kirjast, et sa mees oled. Seda just seetõttu, et sa ütlesid, et mehed ootavad initsiatiivi. (Ära pahanda :)) See kõlab natuke nii, nagu mees, kes naisi veel hästi ei tunne, arvab, et naisel tekib ka kohe seksuaalne huvi, mis on sama suur kui mehel. Siis asusin kohe seda seletama. Aga jah, naiste jaoks tõesti oluline tundmatu fakt on see, et mehe huvi on alguses kohe suurem ja kui seda pole alguses tekkinud, siis see enamasti ei tekigi. (Ise olin ka omg, kui avastasin ja see seletas ka mulle nii mitmeid asju.) Ja sellega ma nõustun, et iga inimest tuleb võtta eraldi isiksusena ja indiviidina, aga mingid primaarsed käitumismustrid on meile siiski kaasa pärandunud, mida ma nüüd siin oma elu jooksul dešifreerida püüan. :)
Ja mul on väga hea meel, et nägid asja uue nurga alt, ma olen alati ääretult õnnelik, kui inimeste maailmavaade laieneb! Ja tänan ka selle tagasiside eest! Arvatavasti see ründavus tuleb sellest emotsionaalsusest, mis ma koos postitusega ühte patta panen sel hetkel. Lisaks ka see, et tahan natuke naljakaid absurdseid lauseid vahele lisada, et lõbusam oleks. Igatahes ei soovinud ma küll üleolev olla, aga millegipärast mul see alati kogemata juhtub, silly me.
Tervist!!
VastaKustutaHuvitav oli seda teksti lugeda, sest on vähesed teadmised naiste tunnetest ja soovidest, erinevalt paljudest tuttavatest on kohe näha, te pole iseloomult enda soovidega peale pressiv lased ikka mehel otsuseid luua. Aga sellegi poolest teksti lugedes tundus nagu teil endal polekski soove. Olen kahjuks selline meesterahvas, kes ei suuda väga välja lugeda kehakeelest mida naised parajasti soovivad, muidugi sellest saan aru kui te soovite olla omaette või kellegi tuge aga ise olen jäänud põhimõtteliselt paljust ilma, sest olen olnud blockeeriv inimene ja ei lähe igasuguste naljadega kaasa, pigem ootan ka vastas poolelt, et näitaksid huvi aga kahjuks seda ei näidata, jh te kirjutate, et sooviksite, et mees ise üritaks ja näitaks huvi ja kirjutaks mida ta soovib aga kõike seda tehes olen ise siia maani saanud ainult vaikust või pole aega. Millest see tuleneb kahjuks jään vastuse võlgu. Vb on probleem minus või vastupidi. Olen ise sellise eluviisiga, et parem teen tööd või midagi hobi korras kui käin joomas ja laaberdamas.
Lugedes läbi teie kõik kommentarid siis lisan ka mehe poolt mida mina olen naiste kohta õpinud tundma. Minu kogemused naistest on sellised et midagi saavutada tuleb roppu moodi vaeva näha (siia maani asjata kuna ei oska õigel ajal suud lahti teha ja küsida ) kuna enamus aja ongi just se sama millest sa helen kirjutasid et mehed peaks ise vaeva nägema ja kirjutama või rääkima ausalt öeldes on juba vaikselt tüdinenud sellest et ise te kunagi ei kirjuta kui just pole kellelgil abi vaja niisama ei tule kellelegi meelde ja tekkib vahest tunne et täiesti null koht. Armastuse kohapealt ei oska väga kommenteerida aga nii palju kui ise olen aru saanud siis nii mehed kui naised armuvad sama moodi olen ise olnud selles olukorras kus tekkis naisel armastus esimesest silmapilgust aga mul ei tekkinud kahjuks midagi ja ei lasknud tal ka sellega kaua piinata erinevalt paljudest teistest meestest ei roni ma kuhugi selleks et nyyd endale keegi leida või siis et ürgset vajadust rahuldama minna olen endale paikka pannud et naised ei ole mängimiseks jh vanematelt sa ei õpi kuidas endale elukaaslane leida või kuidas vastas pool ära võrgutada se on instinkt mida lihtsalt kõigile pole antud ja sellest tulenevalt mõni suudab seda teha paljalt silma vaatamisega teised surevad puhtalt üritades terve elu asjatult. Selleks et kellelegi meeldida ei pea mängima mingit tola või kedagi teiste ees maha tegema ja sellepärast ma ise üritan valida naist selle järgi kuidas ta käitub ja oskab suhelda inimestega mitte selle järgi kas tal on raha ja kas ta on miss estonia. Ühes kommentaris sa helen kirjutasid et oleks sul 10 meest ukse taga ... Ei ole sest sa oled enda arvates ''kole''. No hästi kui nii arvad järelikult oled sattunud kellegi sellise otsa kellel polnud sinu jaoks üldse aeg, et saaksid vastu pidist tunda jh nagu öeldakse ilu on vaataja silmades no aus vastus ilma meigita oled sa kordates ilusam ja kui mees armastab siis tekkitab ta ka naises tunde et ta tema jaoks ilus meestel on jh kahjuks pidada võistlust selle üle kelle naine on kõige ilusam aga samas ei lase ta seda liiga palju välja näidata et ei peaks armukadetaks minema.
VastaKustutaVeidi pealiskaudne, kuid samas huvitav ja sedavõrd konspiratiivse sisuga postitus, et "tüüpilise" mehena oleks lausa patt see ilma kommentaarita jätta.
VastaKustutaEsiteks jätab rängalt soovida mittemehelike omaduste loetelu- ebakindlus, põdemine, ootamine, julgusetus, rumalus (ok, ega ühes blogipostituses neid kõiki üles ei loegi, seega pääsed hoiatusega:). However, kõik need omadused, ja rohkemgi veel võib koondada ühise nimetaja- WUSSIE- alla. Tänapäeva liberaalse turumajanduse kapitalism, üha muutuvate väärtushinnagute, soolise võrdõiguslikkuse, muude mölludega.. on kahjuks wussie-dele väga soodne kasvupinnas. They're everywhere.
"Mehed ei nuta" hästi öeldud, mis? Isiklikult ma sellega küll ei nõustu. Esineb olukordi, kus ka mehed lahistavad nutta nii et vähe ei ole. Aga mees ei virise ja ei vingu! Wussie teeb seda süstemaatiliselt ja häbenemata.
Õige mehega draamat (kes kellele esimesena helistab jms) ei ole ega teki. Wussie lõhnab kinnisideede, komplekside ja probleemide järele..
Erinevalt wussie'st on mehe silmaring märgatavalt laiem wc-poti prill lauast. Roosad riided, päevitunud nahk ja blondid juuksed, kombinatsioon mis wussie-le mõjub nagu paiseleht seale, jätab kahe jalaga maa peal oleva mehe üldjuhul külmaks.
Ja lõpetuseks veel teema, millest ei saa üle ega ümber- Money. Õnn ei ole rahas? Well maybe ei olegi, kuid olgem ausad- see on siiski oluline faktor eh. Kõik kes vastupidist väidavad, meenutavad mulle naiivitaridest akvalangiste kes ülistavad veealuse maailma muinasjutulist ilu, arvates et hapnik ei ole sealjuures üldse oluline. Tsiteerides klassikuid- "Õige mees teenib aastas miljoni" ja kuigi seda oli õndsal krooniajalgi keeruline sõna-sõnalt järgida rääkimata Eurodest.. ütleme lihtsustatult, et mehel peaks olema piisavalt pappi selleks, et naise unistused teoks teha. Wussie viib su kohvikusse ja kui raha üle jääb siis ka loomaaeda.
Päikest
Karum69mm
Haha, so true :D
KustutaKui mul neid vähe on (või mis moel soovida jätab), nimeta veel neid mittemehelikke omadusi.
Lisan veel, et mul sinu sõnaga wussiedest on ka blogipost olemas - haledate meeste välimääraja. Soovitan ka lugeda ja oma arvamuse lisada :)
KustutaPalun vabandada mu irooniat, aga kas sulle Helen meeldivad siis sellised ürgsema meelelaadiga mehed,kes piltlikult öeldes üle küüru tõmbavad .Või siis konkreetsemalt, et mees teeks ja koostaks suhtlemisgraafiku ja muud kokkusaamise ajad ning sina siis eelistaksid alluda . Umbes et mees kohtleks sind nagu seksiorja või nüüd ma jälle mõtlem kuidagi liiga üle mehena ja mehelikust vaatevinklist .
VastaKustutaPalun vabandada mu irooniat, aga kas sulle Helen meeldivad siis sellised ürgsema meelelaadiga mehed,kes piltlikult öeldes üle küüru tõmbavad .Või siis konkreetsemalt, et mees teeks ja koostaks suhtlemisgraafiku ja muud kokkusaamise ajad ning sina siis eelistaksid alluda . Umbes et mees kohtleks sind nagu seksiorja või nüüd ma jälle mõtlem kuidagi liiga üle mehena ja mehelikust vaatevinklist .
VastaKustutaKuidas küll need inimesed üldse aru ei saa, kes üle esimese lati ei astu. :D Ma ju ütlesin, et see on siin sebimine (ehk siis, kui mees lihtsalt ei meeldi mulle veel). Kui mulle juba mees meeldima hakkab, hakkan mina ka tähelepanu pöörama ja kõike vastu pakkuma. See nagu vähe loogiline pole või?
KustutaEks probleem olegi selles,et mis on kellegi jaoks loogiline ja mis mitte.Näiteks tean paari naist,kellele meeldib kui mees kogu graafiku kõik ära teeb ja kui himu tekib,siis ka vägisi-poolvägisi võtab .Consensual nonconsent siis ehk et mees võib arvestada naise soovide ja tahtmistega,kuid võib need ka lihtsalt naise tujude kõikumise alla paigutada .Nii et selles mõttes on kõik su ideed ja soovid küll teostatavad, kuid kirjuta ka mõni postitus,et kust jookseks sinu puhul piir .Või kõige naljakamaid tutvumiskaitseid .No et keegi ei kujutaks ette,et sulle äkki meeldib kui sind füüsilise jõuga voodisse veetaks,erinevate valuvõtetega taltsaks muudetakse ning jõuga kellegi libuks tehakse .
VastaKustutaIgaühel ongi omamoodi suhted ju vastavalt nendevahelisele kokkuleppele, see on normaalne. Ja ma tegingi uue postituse nüüd.
Kustuta