Kõige kaunimad pildid maailmas! (by me)

Vaadake aga mu hurmavaid fotograafiaalaseid teoseid! Lugege ikka pildiallkirja ja salvestage need kaunid pildid. Ma olen parim telefoniga pildistamises!

Pildistasin hobust! Vaadake, kui hästi jäi osa tema näost peale!

Kaunis loodus on pildil!

Mina selfipulka kasutamas

Tegin hurmava foto majast, kus ma viibisin

Pildistasin kaunist vikerkaart autoaknast

Tegin oma arvuti kokkupanemisest pilti

Ma olen proff fotograaf!

Kuidas välja näha nagu mina (mu stiil)

Varem ma imestasin hullult, kui inimesed ütlesid, et mul on lahe stiil ja ma olen moodne. Ma ei teadnud, mida need sõnad isegi tähendavad. Noh, stiili ma nüüd tean, aga moodne tähendab ju, et kannan seda, mis moes on. Noh, see ma ei ole, sest mul on ükskõik, mida need modellid laval on sunnitud kandma. Kuna ma just käisin veits poes, siis hakkasin sellele teemale mõtlema.

Kui keegi tahab karnevalil minuks maskeerida, siis annan nõu. Esimene nõu on see, et riided peavad olema mugavad, aga mugavus on vist kah subjektiivne, nii et jätkan mõne kirjeldusega.

Esiteks - pluus. Pluus peab olema kehasse. Jep, kehaligi. Muidugi seepärast, et nii on mugav ja see hoiab nii sooja. Teine üsna oluline asi on avar dekoltee. Mitte seepärast, et end näidata (kuigi arvatakse nkn seda), vaid seepärast, et rindade vahelt ma alati higistan ja kui pluus on sealt kinni, siis on lihtsalt nii paha tunne. Rind peab ikka õhku saama. Mida avaram dekoltee, seda parem. Mul on üks hullult hea pluus, millel on dekolteel suur lukk. Kui külmem hakkab, tõmban lukku rohkem kinni, kui palav hakkab, saan lahti tõmmata. Milline luksus!

Püksid - mulle meeldivad enamasti ainult madala värvliga püksid. Lisaks on äärmiselt oluline, et oleksid ka taskud. Kõrge värvel on ebamugav ja soonib mulle makku. Lisaks on mul nii suur ahter, et kõrge värvel tekitab taga "tasku" ja ilmselgelt on see ebameeldiv. Kõige rõõmsam asi on pükste puhul see, kui puudub lukk või siis lukk 🔐 on väga lühike. Parem on, kui luku asemel on nööbid. Sest siis ei pea lukku kinni panema ja ma ei viitsi noh. Mida madalamad püksid eest on, seda parem (noh siis mahub rohkem toitu kõhtu). Pildil mul hullult head püksid, nendel on kolm nööpi ja mõnusad taskud. 

Jalanõud - mugavus ennekõike, järgneb ilu. Mulle meeldivad paksud tallad, nt mingid platvormikad. Sest siis ei tunne asfaldil iga lolli kivi. No miks mul muidu jalas midagi on? Ma ei taha tunda, mis maas asetseb.

Detailid - mida rohkem kulda, seda parem. Hea, kui näed välja nagu A-Rühmast BA. Maitselagedus pole probleem. Kui asjad kokku ei sobi, siis hakkavad sobima. Mulle meeldivad kõik kuldsed detailid ja silmapaistvus. Ogad on ka üks suur pluss. Kõik kohad võivad ogasid täis olla. Mida pikemad, seda uhkemad. Kui olete märganud, siis ma püüan ikka hankida riideid, millel on ka kuldsed detailid, mingid sädelused ja värgid. Kas on piisavalt sädelust ❇, saab kontrollida päikse juurde seistes. Kui näed, et kõikidelt pindadelt peegeldab su detaile vastu ja teised jäävad pimedaks, oled õigel teel.

Riiete firma - pole oluline. Peaasi, et endale meeldiks. Hind on ka suva. Mul näiteks üks parim pluus on mingi mu ema vana. See on mõnus, mugav, läikiv, ainult, et sealt kukuvad litrid koguaeg ära, aga see ei loe. Kui midagi ära kukub, saab uue kleepida, aga kui aru pole saada, siis las jääbki nii.

***

Vot kui lihtne on siinmail kuulsust koguda! Kirjuta vaid enda kohta naljaheitev lihtne lõbus tekst ja kohe tõlgendatakse seda kui väärtuslikku stiilinõu! :)

Haledate tüüpide välimääraja !WARNING!

WARNING - siin tekstis võib leiduda solvanguid! Ärge lugege, nõrganärvilised haledad!

Minu ja K elulised keerdkäigud on viinud meid läbi mitmete vastassooisendite teemaliste  "õppeainete". Läbi juhuse on meile mõlemale korraga õppekavas ette sattunud just sellised ained, mis käsitlevad haledaid tüüpe. Kategoriseerides mehi haledateks ja õigeteks, seisneb nende erinevus eeskätt iseloomus ja käitumises. Välimusel on väiksem roll otsustamaks, millisesse meie loodud kategooriasse ta kuulub.

Kõigepealt. Miks on antud teemat oluline käsitleda? Analüüsid meie endi ja meie sõbrannade varasematest pretsedentidest on viinud meid järeldusele: olgu mees välimuselt, milline tahes, oluliselt suuremat tähtsust naise jaoks omab tema käitumine ja iseloom. See on just see, mis muudab mehe atraktiivseks. Kümnepallisüsteemis mõjutavad kõik välimusse mittepuutuvad omadused meeste hinnet umbaudu 6 punktilise kõikumisvahemikuga. Näiteks, kui mehe välimus on 8/10, ent temaga rääkides selgub, et oma iseloomu põhjal kaldub ta haledate meeste liigasse, siis jääb alles vaid 2/10. Sellisel juhul saavad nad ka naisi samal tasemel.

Mis on siis hale tüüp? Ma olen paar korda sellist asja maininud, kuid nüüd teen täpsemalt selgeks. Haledatel tüüpidel on päris mitu ühist tunnust ja nende kõige ühisem omadus on see, et neil on väga raske üldse mingit naist leida, sest haledus peletab naised eemale. Ehk mõnes välismaises kirjanduses öeldakse tihtipeale haledate tüüpide kohta ka, et liiga hea mees või nice guy vms, kuid noh, see ei ole tegelikult hea mees. See ei ole hea, kui sa oled põrandalapp, mees.

Lisaks, et oleks lihtsam aru saada, kes on hale tüüp, siis seletan lühidalt ära, kes on MEES ja NAINE.

Mees peab olema nagu kindel tammepuu, kes ei allu mingitele kõikumistele, kes ei murdu ja kes KAITSEB endast nõrgemaid ja ka emotsionaalselt nõrgemaid (naisi). Tamme teeb pesa lind (NAINE). Lind on nagu naine, sest ta sädistab ja elab ja tsillib jne. Kuna naise emotsioonid ja tunded avalduvad rohkem kui meestel, siis naisi iseloomustabki linnu võime lennata nii üles kui ka alla, mis on tema meeleolude kõikumise väljenduseks. Mõnikord on linnul halb päev: ta lendab liiga alla. Tugev õige Tamm on linnu kaitseja ning ütleb talle allalennupeale, et ou, lind, lenda üles, sest seal all saab keegi su kätte! Allalend väljendab linnu ebastabiilsust mingis situatsioonis, kui temaga on raskem kommunikeeruda. Tamm ei lähe linnuga samale tasemele alla, muidu nad hukkuksid koos! Mõelge, kui tamm ka maha kukuks, siuke suur ja jurakas, no ja siis lind teeb maha pesa või? See tähendab, et tamm on see, kes oma tugevate juurtega ei lase mingil tuuleiilul alla minna, samamoodi toob ka linnu üles. Naine on kergemini mõjutatav selle jutu alusel välistest teguritest ja mees on see, kes aitab naist sellistes situatsioonides. Naine saab mehele loota.
Samamoodi, kui lind lendab liiga üles, siis tamm ütleb, et linnuke, tule palun alla, seal üleval on kotkad, kes su ära söövad. Tamm üles järgi ei lähe, vaid võtab oma okstega linnu turvaliselt enda peale tagasi. Aga kui tamm tahaks ise ka sinna üles minna? Tiriks oma kindlad juured maast lahti? Siis tal polegi ju tugevaid juuri olnud ja linnul poleks mitte mingit kaitset siis.
Nii, et selle jutu point on see, et mees on isik, kellel pole mingeid hormonaalseid ebabalanseeringuid ja ta jääb alati kindlaks, rahulikuks ja turvaliseks, nii et naine saab talle alati toetuda. Aga haleda mehe esimene tunnus on see, et ta ei teagi, et naine ja mees on erinevad ja ta läheb naise hormonaaletele kõikumistele kaasa nagu teine loll lind või pigem nagu lennuk ja põhjustab veel plahvatuse ka. Täisloll.
Tähendab, mees ei tohi alluda naise emotsionaalsele provokatsioonile ja ise emotsionaalseks muutuda. Näiteks: naine nutab, et kuradi mees, jätsid prügi välja viimata juba kümnendat korda! Hale mees: "kurat, ole vait, mida sa vingud, vii ise see välja! (vihane toon)". Ekstrahale mees: "..."(vahib kuskile ja teeb kök-mök). Õige mees: "Tule siia... aa, sa ei taha tulla, (võtab naiselt ümbert kinni ja paitab teda). Anna andeks, ma viin prügi välja kohe (rahulikul toonil ka veel!!!)". Piisavalt seda žesti korrates ei ole muud võimalust kui see, et naine rahuneb.

See oli siis normaalse suhte etalon. Kui hale mees oleks suhtes, siis ei suuda ta kõikumistega kaasa minna ja käitub nagu teine naine. Näiteks kui naine läheb liiga "alla" ehk liiga hädaldama hakkab, siis hale mees tuleb sinna "alla" järgi (nagu miks?!). Et sellist olukorda tasakaalustada, liigub naine veel rohkem "alla" ehk siis muutub veelgi emotsionaalsemaks (sest ta tahab mingitki normaalset reaktsiooni mehelt, mis oleks mehelik), ehk siis see tähendab veel rohkem kisa ja kära ja hädaldamist. Suhtes peab valitsema tasakaal. Ehk siis õiges suhtes mees ei lase naisel liialt pendeldada. Kui mees tasakaalu ei suuda hoida, siis ei saa normaalset suhet selle mehega luua. Naised otsivad tihtipeale siis parema. Sest naised tahavad tegelikult ka ise tasakaalus olla. Naised on sellises olukorras peegeldus mehest. Kui mees on piisavalt tasakaalukas, muutub ka naine selliseks ning üles-alla kõikumised muutuvad järjest väiksemaks. Ma olen märganud, et loomu poolest mehed isegi eelistavad selliseid kõikuvaid naisi. Eks selle põhjus ole see, et mehed tahavadki üllatusi, tormitsemist, tundeid ja tunda ennast tugeva mehena, kes suudab kaitset pakkuda.

Nüüd toon välja selgituseks haleda mehe tunnuseid ja jagan õpetussõnu nende tunnuste likvideerimiseks:

• otsustusvõimetus. Õige mees on enesekindel ja suudab otsustada, mida teha ja kuhu minna ja seda olen ma oma blogis juba korduvalt maininud. Otsustusvõimetu on hale omadus ja haleda tüübi tavaline jutt on: "Mida sa ise teha tahaksid? Kas sulle see meeldiks? Mida sa sellest arvad? Vali sina." jne. Sellist juttu naisele ajab tavaliselt hoopis teine naine. Mees nii selgrootut juttu ajada ei tohi. Mees teeb seda, mida mees tahab. Õige mees ütleb: "Kallis, ma viin su sinna restorani sööma." ja nii on.
  Kui haledalt tüübilt küsida, mida ta ise teha tahaks, siis vastab ta tihti, et ei tea või vali ise.
  Õige mees ei tohi jätta muljet nagu ta ei suudaks otsustada.Ta peab jätma mulje: ma tean, mida ma tahan ja ma tean, kuidas seda saada. Samal ajal arvestab ta piisavalt ka naise soovida, kuid ei kleebi end kui tatt naise alla. Õige mees pakub välja põnevaid variante naisele, mida teha ning saab aru, kas naine neid soovib või ei. Enesekindlus on mehelik omadus. Ta peab naise jaoks enesega viibimise põnevaks tegema, pakkuma talle huvitavaid, ootamatuid, üllatavaid ja positiivseid tegevusi nii et naine ei peaks mõtlema ega pingutama "mida nüüd küll teha" ning samaaegselt oleks tal põnev ja ta naudiks momenti. Näiteks kui mees on kannatamatu, aga tegevus on lahe, siis muutub kannatamatu mees talutavamaks.
• suutmatus vestelda. Hale mees on tavaliselt naisega rääkides vait ning ei vasta kohe, sest ta kaalutleb oma iga sõna mitu minutit läbi, sest ta kardab midagi valesti öelda ja kardab jätta endast halba muljet. Ma ei saa aru ise, mis ta peas toimub ja mis muljet ta siis jätta tahab, sest kust sa üldse teadma peaks, mis teisele inimesele nii väga meeldib, aga no igatahes ta ei oska mingitel teemadel kaasa rääkida, sest ta kardab, et on olemas õige ja vale vastus ning ta püüab vältida valesid.
  Haledate meestega ei ole võimalik sügavat vestlust üldse tekitadagi. Jutt nendega on peaasjalikult olmetasandil. Nad harva räägivad silmarõõmuga ambitsioonikalt sellest, mida võis Phoenixi linna torm elanike elus muuta ja sellega seonduvatest vandenõuteooriatest. Ilmastikutingimustest rääkides nad pigem mainivad, et "juba läks pimedaks" või "näed, hakkaski sadama". Samuti väga harva (mittekunagi) kuuleb neid hasardiga tutvustamas oma lemmikbändi või muusikastiili. Muusikast rääkides nad pigem mainivad "see sinu playlisti lugu....on täitsa....rütmikas". Arvatavasti on põhjus selles, et hale mees kardab, et kui ta avaldab oma päris arvamust, siis see äkki ei sobi tema printsessikesele ja see printsess põlgab nad ära.
  K-l on näide haleda mehega, kus ta rääkis tüübile oma negatiivsetest emotsioonidest seoses kooliga. Rääkis pika jutu maha, aga hale tüüp ei vastanud essugi, vaid mängis mängukassiga. Lõpuks surus ta kassi K-le näkku ja ütles "ära ole kurb". wtf. Võiks natukenegi kaasa rääkida, nõu anda või oma arvamust avaldada.
• Ka mina kohtasin tüüpi, kes mängis minu mänguloomaga, sest ta ei osanud muud teha. See on vist ka üks haledike ühine omadus. Oskamatus rääkida ja siis võtavad nad kätte mingi suvalise asja ja mängivad sellega.
  Lisaks haleda tüübiga vesteldes läheb naine tavalisest rohkem närvi. Kujutage ise ette olukorda, et räägite oma arvamusest seoses olulise teemaga ning vestluskaaslaselt tuleb vaevu mingisugune oma arvamus suust välja. Tekib ju tunne, nagu vestluskaaslane ei austaks teid piisavalt, et ei suuda oma arvamustki teiega jagada?
  Õpetuseks võin öelda, et inimene peaks ikka rääkima sellest, mida ta tunneb ja arvab, muidugi mitte seda räigelt peale suruma, kuid oma arvamus on HUVITAV ja oluline ja näitab jälle olulist asja, mis haledatel meestel puudub - iseloomu. Hale mees, kui sa kardad, et naine saab vihaseks, et sina näiteks ei kuula sama muusikat, mida tema, siis mis siis? Näita talle, mis muusikat sina kuulad, äkki hakkab talle meeldima? Oled sa kunagi nii kaugele üldse mõelnud?!
• oma huvide mitteomamine. Olgu, vahest on haledal tüübil siiski huvid ja hobid olemas, kuid neid on äärmiselt raske teada saada, sest tal tekivad armumisel uued hobid, milleks on "sama, mis sullegi" ja "see, mis sulle ka meeldib". Vähemalt selline mulje jääb naisele. Arvatavasti jälle seetõttu, et haledik kardab, et need huvid ei meeldi naisele ja siis ei meeldi kogu tema hale olemus naisele.
  Huvitaval inimesel ja samamoodi ka huvitaval mehel on oma hobid olemas. Nähes inimest sära silmades rääkimas oma kogemustest hobuste taltsutamisel on väga huvitav, tahaks ka ise proovida (ok, ma ei usu, et haledad mehed hobuseid suudavad ratsastada). Aga põhimõte on sama, kui on mingi huvi endal, siis jaga huvisid ka kaaslasega. 
• oskamatus tundeid väljendada. Haledate meeste kõige lollakam omadus on suruda end talla alla nagu kleepuv näts ja võtta kõik maas vedelev sitt enda külge ja siis kannatada seal kuni neid jõuga talla alt maha kakutakse. Ehk siis konkreetne näide: naine ärritub mingi asja peale ja ütleb haledale mehele midagi halvasti. Mees vaatab naist, sitahädanägu peas ja on lihtsalt VAIT. Ofcourse, pole raske aru saada, et see ärritab naist veelgi. Siis mees tahab ära minna ja reaalse põhjuse asemel toob ta vabanduseks midagi seesugust: "oi, ma mõtlesin, et ma lähen täna jalutama." Naine: "oot, me olime ju kokku leppinud koos kinnomineku. Kas ma pean üksi minema?" Mees: "noh, jah." Naine: "Miks sa siis nüüd jalutama lähed järsku?" Mees: "kök-mök" Oli ju hale? Mees lihtsalt ei suuda otsustaval hetkel öelda, et vabandust, aga sind, naine, ärritas miski, palun räägi mulle täpsemalt ja üldse tule mulle kaissu seniks kuni sa sellest täpsemalt rääkida saad. Hale mees lihtsalt põgeneb situatsioonist ja ei suuda isegi oma põgenemist põhjendada. Extrahale, Kui mees ka reaalselt rohkem ei kannata, siis nii ta ka ütleb, et teda riivas see ja ta peab minema selle üle järgi mõtlema. Kas vaene naine peab olema mingi mõtetelugeja ka veel ja aru saama iseenesest, et miski ärritas sind, kui sa ise oma tundeid ei väljenda? Sellest näitest veel hullem on see, kui meest ärritav asi juhtus näiteks paar tundi või isegi paar päeva tagasi. Siit mul haledatele küsimus - kuidas sa suudad paska enda sees nii kaua hoida ja miks?
• oskamatus läheneda füüsiliselt. Enamasti on haledatele meestele naised vist ise lähenenud või midagi muud sarnast juhtunud, kui neil meestel õnnekombel on kogemused naistega olemas. Hale mees ei leia kunagi sobivat varianti naisele läheneda. Ta ei saa lähenemisest ka siis aru, kui naine tal otse ees seisab ja näiteks pluusi ära võtab. Hale mees lihtsalt teeb oma tavalist "kök-mök" ja ei tea, mida teha. Muidugi tal on tahtmine naist katsuda, aga ta ei tee seda jälle seetõttu, et ta kujutab ette, et äkki see naisele ei meeldi või midagi. Kle, mees, lase oma sisemised tahtmised valla äkki ka, eks. Selle asemel hale mees püüab kasutada "nippe", mida ta on kuskil filmides näinud. Näiteks äramineku eel püüab ta naist suudelda. Aga ta ei oska seda teha ja teeb seda äärmiselt kohmakalt, öeldes enne ehk jälle mingi kök ja mök ja hehe ning siis hoiab äkki naist veidi kauem kinni kallistades. Muidugi selline mökutamine on veider ning haletusest võib naine suudelda meest.
  Hale mees lahendab sellist probleemi näiteks end täis juues või siis läheneb naisele siis, kui on temaga alles väga kaua aega koos veetnud. Juua täis peaga julgeb ta rohkem, kuid see on hale. Rahva ees ei julge see haledik üldse naisele läheneda. Kahjuks peab arvestama, et naistele just meeldib koos kuskil käies olla füüsilises kontaktis (kui talle mees meeldib).
  Normaalne mees, kui ta naist tahab, võtab talt näiteks tema lähedal seistes ümbert kinni, teeb paar ilusat komplimenti (mis ei ole kohmakad ja kök-mök) ning kui naine talle ligemale tuleb, siis ka suudleb. Hale mees ei saaks sellega kunagi hakkama. Ta ei oskaks naisest siis ka ümbert kinni võtta, kui naine täpselt tema kõrvale seisab avatud poosis. Ma arvan, et haledal mehel läheb kõvaks, seepärast ta vist maha vahibki ja kuskile häbenema läheb ja piinlikult naeratab. Meestel lähebki kõvaks esiteks ja teiseks see pole häbiväärne ja kolmandaks, kui sul on võimalus väljendada oma tahtmist saada seda naist, siis kasuta võimalust. Ahjaa, hale mees ei osanud tundeid ju ka väljendada.

Kust tekivad haledad mehed?

Eksamineerinud ettejuhtuvaid haledaid mehi, oleme avastanud ühised küljed neil kõigil, mis on neid elus sinna viinud:

• haledal mehel on olnud enamasti eluaegne kindel sõprusringkond, kust puuduvad muudatused ning sõbrad võtavad kõiki ilusti võrdsetena. See on koht, kus mees julgeb enam-vähem olla tema ise ning julgeb suhelda. Nii et see mees pole eriti kogenud olukordi, kus järsku ilmuvad uued inimesed. Kui sõprusringkonnas on naised, siis on need tema sõprade-vendade jne naised. Nii et hale mees ikkagi ei tea naistest midagi.
• suhe naistega on olnud minimaalne. Tavaliselt seksuaalseid suhteid on olnud ikka päris vähe, kui üldse. Oleneb ka vanusest ja millised on olnud eelnevad suhted ja kui pikad. Aga enamjaolt, kui neil on naised olnud, siis on suhe tekkinud naise iseenda initsiatiivil. Näiteks naine muutus ise korraks meheks ja lähenes füüsiliselt või kutsus halediku välja või muul põhjusel. Kui suhe on lõppenud, on siin ka alapunkt:
• Haleda mehe eelnevad suhted on tihtipeale lõppenud nii, et naine on jätnud mehe maha. Mahajätmise põhjuseks on enamasti olnud see, et naine lihtsalt leidis uue mehe, kes pole nii hale. Ussitav naine on vahel ka haledat meest maksimaalselt ära ka kasutanud, näiteks teda enne eelnevalt petnud, saades veel kõik, mis võtta annab. Mõni parem naine ütleb lihtsalt, et jou, mul tunded kadusid sinu vastu ja tekkisid selle uue mehe vastu. Tegelik põhjus tunnete kadumises ongi see, et naine ei suuda pikalt haledikuga olla.

Kui eelnevast tekstist tundsid ära, et sul on ka mõned haleda mehe soovitused, siis arvesta sellega, et meestel mängib iseloom välimuse ja kogu isiksuse meeldivuses väga suurt rolli. Meenuta neid punkte, mida haledus su isiksuselt eemaldab. Püüa alustada endast, mitte ära otsi viga naistest. AGA, haledatel meestel on suur potentsiaal olla tegelikult parim kaaslane... jätkame sellega. Haledust on tegelikult lihtne kõrvaldada.

Pean väga oluliseks mainida haledate meeste plusse, mis on enamjaolt väga suured ja see on kõige suurem põhjus, miks nad endale naisi saavad. Kui haledikud kaotaks kõik oma haledad omadused ära ja jätaks alles need plussid, oleksid nad reaalselt ideaalmehed! Seetõttu ei võtagi haledus maha 10 punkti kümnest, vaid ainult 6, sest need plussid on tõesti suhtes väga olulised omadused ja meelitavad naisi ligi. Plussid:

• Hale mees on tihtipeale täiesti võimeline ja helde jagama evolutsiooniliselt naise jaoks väga olulist väärtust, milleks on võimalus jagada oma kalli kaaslasega oma territooriumi ja varalisi väärtusi. Mees ei ole kitsi ja ihne, vaid täiesti nõus maksma naise eest restoranis käies, tegema välja kinopileti ja toob vahel ehk ka kingitusi. Armas on näiteks, kui ta teeb ettepaneku, et tema maksab ja enesekindlalt. See on väga suur pluss. Reaalselt. Naise jaoks on oluline, et kaaslane suudaks teda toetada alati ja ka kõige raskemal hetkel (rasedusel, lapsetoitmisel), sest naise organismile on lapsesaamine kulukas (seda mõtleb inimene kui loom alateadlikult). Ok, ma olen kohanud ka ühte haledat, kellel see omadus puudus ja see on kohutav.
• Hale mees on enamasti väga empaatiline ja mõistev. Ta püüab teha teise tuju heaks (kuid ta ei oska) ning mõtleb palju, kuidas teine end tunneb. Aga nojah, ega sellest suurt kasu pole, kui ta ennast tahaplaanile jätab.

Haledad mehed võivad saada endale naisi küll, kui nad jätavad end haledaks. Ainult sel juhul, peavad nad arvestama, et see naine võib olla kohale tulnud mehe raha peale ja surub oma mehe haledusest tekkinud stressi pidevalt maha ja läheb käib teiste meestega, et oma emotsionaalsust stabiliseerida. Naine vajab tuge ja tasakaalu.
Lisaks võib hale mees ka päriselt naisele meeldida (ilmselgelt), sest tihtipeale naine näebki sellises mehes potentsiaali, kuid sageli naised ei jaksa seda meest ümber õpetada, kuid mõni naine kannatab rohkem. Jah, hale mees, sinus ON potentsiaali, päriselt, kõik ei ole veel kadunud. Need on enamasti naised, kes tahavad sind õpetada paremuse poole ja suudavad veeta sinuga palju aega koos vaatamata sellele, et sa oled ise otsustusvõimetu. Nad annavad väikeseid vihjeid, millised mehed neile meeldivad ja mis neile inimeste puhul meeldib. Tihtipeale on nad maininud, et neile meeldib, kui mees teeb üllatusi (otsustusvõime) või midagi muud sellist. Kui sellist naist kohtad, hale mees, siis püüa pingutada ja ära ole pessimistlik sitakott, vaid reaalselt, ole see, kes sa SISIMAS oled! Näita ja ava end teisele inimesele! Ma siiski usun, et igal haledal mehel on iseloom olemas, vähemalt loodan.

Mees, kui sa oled hale, ei ole veel miski kadunud! Kui sul on need kaks suurt plussi küljes (seepärast ei lähegi kümnepallisüsteemis 10 kümnest maha), siis arenda end ja oled varsti see, keda sulle võrdsed tahavad! Palun, Eesti iibe nimel!

Ekstravertne introvert

Eestlastele omaselt olen mina samamoodi introvertne inimene. Seda teadsin ma juba algusest peale lapsena, kui mul suure möllamise asemel meeldis raamatuid lugeda ja kirjutada. Ainult, see tundub äärmiselt uskumatu, kui inimesed näevad mind seltskonnas pajatamas, et kuidas ma küll introvert saan olla?

Välja võin ma ju tõepoolest paista inimene, kes on suhtlemisaldis ja enesekindel. Kuid see ei tähenda täpselt, mida ma tegelikult seespool tunnen. Kui ma kuhugi välja peole või üritusele jõuan, siis jah, ma suudan seal kõigiga rääkida. AGA mida ma enne tundsin? Kas ma saan minna täiesti lambist kuskile? Ei, mul on vaja mentaalselt selleks seltskondlikuks ürituseks ette valmistuda. Kuigi seltskonda ma tõepoolest naudin. Eriti meeldib mulle seltskonnas niisama olla, tunnen, et inimesed on minu ümber, aga ma ei pea kulutama energiat nendega lobisemisele. Õhkkond peab sealjuures olema hea. Erinevus ekstravertsest seltskonnast on see, et ekstraverdid teavad, et kui nad kellegagi spetsiaalselt ei räägi ja neid ignoreerivad, siis see teeb teisele ekstraverdile tuska ja seda tunnen ma ka introverdina, kui keegi üritab mulle nii teha. Aga introverdina on mul lihtsam sellega toime tulla.

Okei, toon mõned näited, kuidas ma vahel end tunnen:

Poes (näen tuttavat):
"Tsauu, rõõm näha," (mõtlen, appi, tore näha, aga ma tulin ainult korraks paari asja ostma, ma ei jaksa inimestega rääkida!) "Ma lähen nüüd ruttu ostan oma asjad ära, jah, näeme varsti!" (ja loodan, et tal on oma tegevused, et minuga rääkima ei peaks, siis on nii ebamugav. Täpselt nagu üks Tujurikkuja sketš oli - my life.)

Kodus telefon heliseb:
"Issand, kesse mulle helistab, ma ei jaksa rääkida!" (Vaatan telo:) "Ohjess, vanaema, tsauu!" (Sest ma tean, et ta ei ütle mulle, et teeme nüüd seda või toda pingutust nõudvat suhtlemisasja, näiteks lähme VÄLISMAALASTELE KÜLLA (ÕUDUS), vaid räägib juttu 10 min ja see on lõbus)

Kodus passin ns üksinda või ühe sõbraga ja feiss teeb trinn-trinn:
"Appi, ma lasen selle äpi maha" (ok, ma paningi nii, et ma ei näe vestlusi, et ma saaks rahus oma Asphalt 8 mängu mängida, nii et see on põhjus, miks ma kohe ei vasta. Vastan siis, kui vestlusäpi avan ja aega on.)

Arvatavasti selliseid asju tunneb iga inimene rohkemal või vähemal määral. Ma olen vist siis see, kes rohkemal määral. Nüüd siiski ma räägiks edasi, et ajaga on mul introvertsus vähenenud, vist õnneks isegi. Sest vahel ajas hunnik võõraid inimesi ikka mind nii närvi. Kõige nõmedam tunne oli see, kui ma olen ühe sõbraga ja ta ütleb, et jõu, see teine sõber tuleb ka. Siis ma mõtlesin, oehhh, veel inimesi, appi, kuigi tegelikult on see ju tore. Ma ikka tundsin end tõeliselt halva asotsiaalse persoonina. Õnneks, kui järgmine inimene kohale jõudis, kadus see hirm või suhtlemishirm ära, pigem oli hea tunne. Nii et selle alusel ma nüüd kirjutan paari näidet, mis mind kui introverti ülinärvi ajavad ja sunnivad pagema turvalise kodu suunas.

Peol olles, kus kõik plärisevad omavahel, eriti kui need on näiteks ekstravertsed välismaalased. Nad aina pläkutavad. See on vahva, kuni: "Miks sa nii vaikne oled, RÄÄGI KA MEIEGA!" või "Miks sa nii ülbe näoga oled?" või "Miks sa nii kuri oled?" või "Kas sul on midagi lahti?". Vastus neile kõigile on, et ma lihtsalt olen, laske ma olen, mul on lõbus, aga ma ei pea ju koguaeg grimasse tegema ja pidevalt jahvatama.

Peol olles, kui ma tahan koju minna (kõige hullem asi maailmas): "Niii vara?!?!?!?! Ära mine veel kuskile, kuhu sa ikka lähed?!?! Näe, joo see ära, näe tule sinna, näe, tee seda jne (järgneb hull tähelepanupööramine)" Appi, see on lihtsalt õudne! Mul tekib siis selline tunne, et ma jookseks teises suunas ja mitte kunagi nende inimestega ei julge enam kokku saada, sest nad piiravad minu olulist vabadust. Tavaliselt ma saangi siis vihaseks, sest see on MINU otsus. Kui sa tahad minuga olla, siis ütlegi nii, mitte viimasel hetkel, kui hakkad minust ilma jääma, pööra oma megatähelepanu mulle. Mul on nii olnud, et üliigav vastik üritus on ja siis lähen ütlen viisakalt, et kle, ma pean minema... siis kästi mul asju tassida, hoiti mind süles kinni, visati hunnik raamatuid nina ette jne. Aga ma olin ju enne ka seal!? Kus siis te olite (ja ma püüdsin kõigiga rääkida ka enne)? Lihtsalt ahistatuse tunne on ja see on poov ja jube. Kui ma selliselt ürituselt pääsen, siis tegelen küll asjadega, kus ma ei pea suurt suhtlema.

Aga pidusid on ka häid. Mulle täiega meeldivad peod, mille on introvertsemad inimesed püsti pannud, sest siis olen ma seal see peolõvi ja vist väsitan ise neid vaesekesi. Ok, tegelt vist mitte ja kui ma ära väsin, saan vait jääda kümneks minutiks ilma et keegi mind piinaks küsimustega, et miks sa ei räägi!?

Lisaks mulle meeldivad eestlased oma samasuguse introvertse käitumise poolest. Kui autoga sõita, ei pea terve tee pläkutama, kui tänaval olla, ei tulda segama, aga nüüd on jälle AGA...

Mulle meeldib introvertne avatus. Kui on võimalik, räägid, oled, teed, suhtled, kui tahad ja ütled, mis vaja, ausalt ja otse. Aga selline "small talk" ongi asi, mida mina ei harrasta ega ei soovi ka ja õnneks ka eestlased ei harrasta. Koos saab olla ka rääkimata.

Nüüd asjad, mis mulle meeldivad:

Koos olla teise inimesega, kes on vait. Siis me oleme koos vait või räägime huvitavatel teemadel sada aastat. Mulle meeldib alati üks kaaslane või mõni ja sellised ettearvatavad rahulikud inimesed.

Suhtlemine - kord nädalas on suhtlus heade sõpradega. Eriti heade sõpradega isegi tihedamini. No ja kui mingi teema on pooleli, siis kindlasti sagedamini, aga peab olema oluline teema, mitte mingi small talk värk jälle. Ja siinkohal on mul meestega lihtsam suhelda. Nendega võin ka small talki panna, hehehe, so cool, ma arenen. Aga see on ka siiski oluline minu jaoks, et kui mul on jäänud mingi inimesega kindel teema pooleli, siis selle teema muutumisel annab ta mulle teada sellest. See on selline armas usaldus ja sõprustunne.

Vahel väsin ma feissis olles ära ja pean sealt pagema. Aga mulle meeldib seal rääkida.

Ok, ja pidudel suudan ma olla ekstravert väga hästi. Kuid see siiski ei kajasta ju seda, mida ma sees tunnen.

Arvan, et sellest tekstist tundsid paljud end ära või vähemalt mõned. Või mõni üksik ikka loodetavasti. Lisaks jätke meelde, et ma ei hädalda siin selle üle, et keegi mulle helistab vms. Kui midagi tahate või rääkida vms, siis HELISTAGE KINDLASTI! Ja lisaks MITTE KUNAGI ärge eeldage, et ma ise suhtlema hakkan. Eks see oligi mul suht selle teksti mõte, et ise ma ei suuda (tuleb see tunne ju, et üksi on ikka parem), aga kui tekib pakkumine, siis suudan selle vastu võtta. Nii et lõpetuseks: kindlasti helistage, kirjutage, rääkige, see teeb mind rõõmsaks kindla peale!

Mina abielusaates

Tere, kullakesed!

Mul on teile üllatus, kommenteerige hoolega!

Mu ask on helenkkkk, küsige!

Prohvetlik uni

Mul tuli pisike kirjutamisisu ja ma kirjutan nüüd ühest meeldivast asjast, mida kõik saavad elus kogeda. No esiteks magatakse ikka palju. Kass magab jah rohkem kui inimene, aga 8 tundi on ka aeg (ma magan mingi 9). Mõni ei näe unenägusid siis üldse. Tegelt see tähendab, et ta midagi ei mäleta, mida ta aju talle unes kokku vorpis. Aga kui mäletaks, vot, see on lahe.

Ma oskan eristada unenägusid, mida on mu aju mulle kokku teinud ja mis tuleviku ettekuulutavad?!!(uskumatu)?!? Mul on vahel komme kirjutada oma unenägusid üles ja seetõttu olen ma näinud, millised neist on täitunud. Täituvaid unenägusid on ka erinevaid. Üks on see deja vu moodi uni, kus kui juhtub see asi reaalses elus, tekib tunne, et nägid seda kas unes või on see mingi muu asi, ehk siis see deja vu. Teine on see, kus unes antakse teatud detaile ja asju, mida läbi elatakse ja siis see juhtub.

Seda teist tüüpi prohvetlikku und on raske tõestada, kui pole unenägusid üles kirjutanud.

Üks mu uni läks täide nii, et selle täitumisest sain ma alles siis aru, kui ma juhuslikult sirvisin oma ühte unenäopäevikut ja järsku taipasin, et üks uni on andud mulle palju detaile ja lisaks ühe loo, mis varsti juhtuvad (ja juhtusid), aga ma neid teada kuidagi varem ei oleks saanud. Muidugi mõtlesin, et ju see võib juhus ka olla. Näiteks andis unenägu ühe inimese nime algustähe (big deal onju), kuid kõike muud ka, mida ma praegu väga kirjeldada ei tahaks igaks juhuks.

Ja just hiljuti, kui ma olin geenivaramu sügisseminaril hotellis, siis nägin unenägu, kus oli kolm olulist asja. Uni oli nii cool, et kirjutasin selle üles (kusjuures isegi märkisin juurde telefoni äpis, et see on prohvetlik uni). Ja esimene sündmus, mis unes oli, juhtus kohe varsti peale ärkamist?! Eriti, et mu emotsioonid olid ka sarnased, mis uneski. Unes mingid lapsed käperdasid maas ringi, nende vanemad istusid lähedal ja lubasid neil põrandal ringi roomata ja ma oleks selle pärast neile peaaegu peale astunud ja vanemad ajasid mind närvi, et seal, kus on teised inimesed ka, kes ringi kõnnivad, siis vedelevad nende lapsed keset teed ees. Ilmselgelt, kui ma ärkasin, olid sellised vanemad söögisaalis ja sellised lapsed vedelesid maas ja reaalselt olekski mu sealne toanaaber (sõbranna) ühele lapsele otsa astunud, täpselt nagu mina unes. Ja tuli ütles ka mulle, et appi ma oleks lapsele peaaegu otsa astunud. No siis ma mõtlesin, et ahh, väike juhus.

Aga unes oli veel kaks asja, mis täitusid, siis ma mõtlesin küll, et nojah, midagi siin maailmas ikka on, mida inimene ei taipa. Neid ma praegu ei kirjelda, või noh, ühte kirjeldan. Nägin väikest poolkiilakat koera (päris elus) ja mõtlesin wtf ja siis mõtlesin: oi, koer ju, tegelt nummi. Unes sama, ainult kutsikatega.

Varem ma olen oma blogis lucid dreamist ehk nüüdse eestikeelse tõlkega kirkast unenäost ka pajatanud. Neid on mul ka sageli. Lühidalt võin öelda, et mu lemmikasi, kui ma saan aru, et ma und näen, on lennata. Viimati lendasin vist Tartus. Lennata unes on täiega lahe lihtsalt. Mulle meeldib siis aknast välja ja seinast ja laest läbi ka lennata. Aaa, ja mul on nüüd unes uus trikk - ma võtan teised inimesed endaga koos lendama, nad peavad must kinni hoidma siis. Nii et, kui tahate lennata, tulge minu unenäkku, teen teile sõitu.

Tihti kui mul lucid dream tuleb, siis tahan neid trikke teha, et unes kohta muuta või und veel selgemaks või midagi, siis vahel mõtlen, et oehh, miks ma ei võinud reaalses elus välja mõelda, mida seekord unes teha võiks, sest praegu pole üldse mõtteid. Ja siis lasen juhusel jälle midagi unes näidata, kui enda mõtteid pole. Noh, lendama hakkan ka, aga juhus ka korraga.

Ja minu mitteprohvetlikud tavalised unenäod on aju segu suvalistest päevasündmustest. Tihti unenägusid uuesti meenutades saab aru, milline sündmus käivitas missuguse situatsiooni unenäos. Tavaliselt on need asjad unenäos segamini nagu pudru ja kapsad. Noh, näiteks päriselus sööd kapsast ja sõidad hobusega ja siis unes sõidab kapsas hobusega.

Abielusaate mina

Ma ei viitsi sellest praegu palju kirjutada, kirjutan siis, kui saade läbi on kunagi vb.

Üks on kindel, et sinna normaalsed inimesed ei lähe. Näiteks mina - täiesti ebanormaalne, teen mingeid lolle labaseid sarkastilisi nalju, mille üle ise naeran. Ja kõik teised hullud ka seal.

Maailmas on kahte gruppi inimesi, ühed on need, kes järgivad teisi, vahivad teisi ja uurivad teiste elu. Teised on need, kelle elu uuritakse. Kuna mind teiste elu ei huvita, siis järelikult  ma olen see põnev inimene, teisest grupist, keda uuritakse.

Asjalikum osa nüüd see, et tahtsin kirjutada enda kogemusest seal veidi. Ma olen siiani väga õnnelik, et sellise hulljulge seikluse ette võtsin. Tegelikult ühe jaoks julge tegu on teise jaoks tavaline tegu, sest mina näiteks ei julgeks võõrasse kaugesse riiki ÜKSI reisida töölemineku vms eesmärgil, mis on mõne inimese jaoks ju täiesti tavaline. Läheks kuskile lähemale või midagi. Aga jubedaid asju ettearvamatute tagajärgedega on vahel lahe teha ja suhteeksperiment on üks neist.

ok, bye.