tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post7119736029384274939..comments2023-06-24T15:29:29.560+03:00Comments on Kšhh: Kas kiusajal on tõesti hoopis endal probleemid?Helen Kõpphttp://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.comBlogger2125tag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-14246152195470399822016-06-07T19:00:47.059+03:002016-06-07T19:00:47.059+03:00Väga õige, nõustun su mõttekäiguga!
Kiusajatel jah...Väga õige, nõustun su mõttekäiguga!<br />Kiusajatel jah on tegelikult raske oma probleemidest vahel välja tulla. Kui neile probleemidele otseselt ei mõtle, on vahel väga raske aru saada, miks on endal halb. See on ikka väga pikk tee muutuda iseendaks, kui on mingi viha enda vastu. Paljud inimesed jäävadki ülbikuteks. Näiteks keskealised kibestunud inimesed ei ole kunagi probleeme enda sees ära lahendanud ja see on juba minu jaoks isegi arusaamatu. Olla piisavalt vana, aga ikka nii loll, et olla ebakindel. Elu raiskamine ju. Lihtsalt üks näide igapäevaelust oli see. Helen Kõpphttps://www.blogger.com/profile/09528238949480067830noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-5713104590107442846.post-83107669470667446292016-06-06T01:00:59.252+03:002016-06-06T01:00:59.252+03:00Sa oled õigel teel. Minu meelest on täiesti lootus...Sa oled õigel teel. Minu meelest on täiesti lootusetu ja ka mõttetu proovida meeldida kõigile. Lihtsalt inimesi on liiga palju ja nad kõik on erinevad. Meelde jätta, mis kellelegi meeldib ja siis kaasa mängida ning teha asju mis sulle endale ei meeldi. Milleks? Selliselt käitudes on suur oht iseennast ära kaotada. Rääkimata pidevast stressis olemisest mida see kõik endaga kaasa toob. Mõistetav, kui mingi hetkel see kõik üle viskab ja kellelegi midagi ebameeldivat ütled. Kui sa just ei plaani poliitilist karjääri ja ei taha järgmise koosseisuga riigikokku valituks saada, siis milleks seda kõike teha? Kartusest kaotada sõpru? Ma arvan, et sellistest inimestest, kes ei saa sinust aru, kes ei arva sinu saavutustest midagi ja kellele meeldimiseks pead sa teesklema kedagi teist, ei saa kunagi õigeid sõpru. Sellised inimesed on lihtsalt tuttavad. Kui sedagi. Kõige mõistlikum on katsuda jääda võimalikult iseendaks ja teha asju, mis sulle meeldivad. Meil kõigil on teadaolevalt üks elu. Milleks seda raisata selliste "sõprade" peale? Jäädes iseendaks on elu palju stressivabam. Tehes asju, mis meeldivad, satud sa lõpuks kokku inimestega, kellel on samad huvid ja mõttemaailm. Sellistest inimestest võivad saada päris sõbrad. Päris sõpradega hängides ei pea teesklema kedagi teist, ei pea muretsema, et mis minust küll mõeldakse.<br /><br />Ka mina olen kokku puutunud kiusajate ja ülbikutega. Neil on tõesti mingid enesehinnangu probleemid. Ma isiklikult ei saa sellisest inimesest aru, kellel on madal enesehinnang ja kes siis seda varjata üritades teeskleb ülienesekindlat troppi ja ülbitseb kõigiga. Pärast läheb ja haletseb ennast kuskil. Kogu selle teesklemisele kuluva energia võiks ju suunata probleemi lahendamiseks. Tegeleda otseselt põhjusega, mitte tagajärgedega. Miks mitte kasvatada päris-enesekindlust? Muidu ei muutugi ju midagi.Anonymoushttps://www.blogger.com/profile/00103487076295454901noreply@blogger.com