neljapäev, 14. jaanuar 2010
Ilm
Ilm on jumala kena. Siuke mõnus paks lumi on maas ja igal pool mujal ning külm on, umbes -10 kraadi. Õnneks, et tuult pole. Puud on täiega kenad, lumi on okstel. Nagu postkaardil. Kui paar kraadi soojemaks läheb, tundub jumala soe. Tegelt mulle meeldib küll kuumus, aga õnneks ma olen harjunud selle külmaga. Edu neile, kes lund kardavad. Kui märja peaga õue minna, jäätuvad juuksed ära ja kõik muu ka, mis jäätuda saab. Ma lihtsalt pidin ütlema, et mulle meeldib normaalne talveilm.
laupäev, 2. jaanuar 2010
Uni
Täna öösel nägin ma pikka und, kõike ma ei mäleta. Igatahes olin ma Eestis vist. No, mul on load ja siis ma sõitsin autoga ringi kuskilt Suure-Jaanist Tallinna. See pidi seal mu teekond olema. Mäletan, et ma sõitsin rada mööda, mis oli nagu Lõuna-Eestis. Autos olid normaalsed inimesed: Suzanne, mu ema ja mu õde. Mingi küngas oli ees ja teel olid takistused. Suur asi, sõitsin mööda. Siis oli räige lumi maas (imelik, enne oli suvi). Unes ma olin proff ja sõitsin mööda seda, mingeid teisi segavaid autosi ka ei olnud. Siis oli segav auto, tegelikult see ei seganud mind. Mingid tüübid olid seal autos ja hakkasid passima. Siis sõitsin heinamaa kõrvalt. Autot mul enam ei olnud, ma sõitsin kappadi-kappadi hobusega mööda puiesteed, see oli Tori hobune ja ma olin Olustveres. Igatahes, unes on alati midagi vaja teha ja mu õde pläkutas midagi ja ma olin mingite rongide juures.
Väga tobe uni paistis, aga selge pilt, miks ma seda nägin. Ei tähenda see hobune midagi ja auto ja rongid ka. Lihtsalt eelmine päev sõitsin ma linnast koju Suzanne perega ja tee oli jumala libe ja paksult lumega kaetud ja siis mõnusalt rallisime. Ma juba pikemat aega tahaks ratsutama korra minna, kui leiaks aega. Ja ma sõitsin autoga üks päev. Ja Olustvere on ilus koht. Mu õde segab mind alati ja ma teadsin, et ta sõidab rongiga järgmine päev Suure-Jaani. Need teadmised segab aju kokku ja puhkab sellest tehtud lollusi mulle näidates. Kõik seletatud, miks ma sellist und nägin.
Ükskord ma rääkisin, mida ma tavaliselt unes näen. Rääkisin, keda ma näen. Siis küsisin, kas nad mind on näinud unes. Karolin, Melissa ja Eliisa ei olnud näinud mind unes. Ma nägin neid unes varem, aga sellest ajast ei näe ma neid enam unes, nad ju ei näe mind ka unes, nii et miks ma peaks. Toomas näeb mind unes, vahva. Teda ma näen ka. Ükskord nägin ma unes Liis Lassi. Imelik, vb seepärast, et mul on ta raamat. Igatahes ma rääkisin taga msnis ja ta blokkis mu. Ma mõtlesin, et vähe ülbe, kuulsus oleks nagu pähe hakanud. Siis blokkis ta mu lahti ja hakkas rääkima, mingi uneloogika oli, kuidas ta ära selgitas, miks ta korra blokkis. Ta oli järsku selles toas, kus ma olin, pmst läksin taga kuhugi. Ma mõtlesin, et ma võin ju taga suhelda, aga peaasi, et ma meediasse ei satuks. Ta rääkis Tabasalust, ütles, et elas seal. Läksin õue ilusasse tiskresse, blabla, rohkem ma ei mäleta. See oli kahtlane uni, sest ma näen harva kuulsaid inimesi unes.
Mõnikord ma näen peldikutest hirmuunenägusid. Mingid rõvedad pellerid on, kus on üks neist vigadest: uks ei sulgu, peldik on avalik, inimesed näevad sisse, potil on midagi viga jne. On juhtunud, et päris elus on ka sellised peldikud.
Tihti lähen ma unes ujuma.
Enamasti ma näen unes seda, keda ma tahan näha või kes on minu jaoks meeldiv inimene.
Eriti lahe on, kui mul tuleb unes meelde, et ma und näen (lucid dream). Siis ma saan kõike muuta. Tavaliselt ma lähen siis lendama ja hakkan hobustega sõitma.
Uned saab lahti seletada, miks neid nähtud on.
Väga tobe uni paistis, aga selge pilt, miks ma seda nägin. Ei tähenda see hobune midagi ja auto ja rongid ka. Lihtsalt eelmine päev sõitsin ma linnast koju Suzanne perega ja tee oli jumala libe ja paksult lumega kaetud ja siis mõnusalt rallisime. Ma juba pikemat aega tahaks ratsutama korra minna, kui leiaks aega. Ja ma sõitsin autoga üks päev. Ja Olustvere on ilus koht. Mu õde segab mind alati ja ma teadsin, et ta sõidab rongiga järgmine päev Suure-Jaani. Need teadmised segab aju kokku ja puhkab sellest tehtud lollusi mulle näidates. Kõik seletatud, miks ma sellist und nägin.
Ükskord ma rääkisin, mida ma tavaliselt unes näen. Rääkisin, keda ma näen. Siis küsisin, kas nad mind on näinud unes. Karolin, Melissa ja Eliisa ei olnud näinud mind unes. Ma nägin neid unes varem, aga sellest ajast ei näe ma neid enam unes, nad ju ei näe mind ka unes, nii et miks ma peaks. Toomas näeb mind unes, vahva. Teda ma näen ka. Ükskord nägin ma unes Liis Lassi. Imelik, vb seepärast, et mul on ta raamat. Igatahes ma rääkisin taga msnis ja ta blokkis mu. Ma mõtlesin, et vähe ülbe, kuulsus oleks nagu pähe hakanud. Siis blokkis ta mu lahti ja hakkas rääkima, mingi uneloogika oli, kuidas ta ära selgitas, miks ta korra blokkis. Ta oli järsku selles toas, kus ma olin, pmst läksin taga kuhugi. Ma mõtlesin, et ma võin ju taga suhelda, aga peaasi, et ma meediasse ei satuks. Ta rääkis Tabasalust, ütles, et elas seal. Läksin õue ilusasse tiskresse, blabla, rohkem ma ei mäleta. See oli kahtlane uni, sest ma näen harva kuulsaid inimesi unes.
Mõnikord ma näen peldikutest hirmuunenägusid. Mingid rõvedad pellerid on, kus on üks neist vigadest: uks ei sulgu, peldik on avalik, inimesed näevad sisse, potil on midagi viga jne. On juhtunud, et päris elus on ka sellised peldikud.
Tihti lähen ma unes ujuma.
Enamasti ma näen unes seda, keda ma tahan näha või kes on minu jaoks meeldiv inimene.
Eriti lahe on, kui mul tuleb unes meelde, et ma und näen (lucid dream). Siis ma saan kõike muuta. Tavaliselt ma lähen siis lendama ja hakkan hobustega sõitma.
Uned saab lahti seletada, miks neid nähtud on.