Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

pühapäev, 9. juuli 2017

Kuidas püüelda unistuste poole ja mida ma juba teinud olen?

Tere!

Mäletate mu toonast postitust, mida saab lugeda SIIT? Seal oli pikk nimekiri sellest, mida ma tahaksin elus ära teha. Nüüd tunnen, et on õige aeg sellest jutustada natuke.

Tsiteerin sealt ühte kohta:
"[...] Toon lühinimekirja välja asjadest, mis mind huvitavad ja mis määral ja kuidas ma nendega tegelen.[...]
  • Muusika - mu salajane soov on olnud lauljaks olemine, aga see on ka üks neist rasketest asjadest, mis sõltub õnnest. Kui endale FL Studio hankisin, tegin seal mingit värki küll, aga ei leidnud kedagi, kes mulle seda täpsemalt õpetaks ja teha aitaks. Klaverit tahtsin ka täiega lapsena õppida, aga ei saanud. Siis püüdsin kitarri õppida, aga see jäi unarusse mitmetel asjaoludel. Ja aga no, DJ-ks saamise soovi ma maha ei kanna!!! Selle teen kindlalt ära! Oh ja ma tahtsin ka noote tunda, aga väiksena kirjutasin omaette laule ka. Kui abi saaks (nootides jms), teeks seda väga hea meelega praegu.
  • Rallisõit - autodega seoses. Mäletan, et enne kui mul veel lubegi polnud, nägin ma unes, et roolin autot. Aga ralliga on ka jällegi see jama, et peab olema sponsor või hea võimalus üldse selleks saada.
  • [...]
  • Esoteerika - mul on olnud juba ammu see energiate tundmise värk, aga millegipärast viimasel ajal olen seda kartma veidi hakanud ja endas maha surunud. Aga olid ajad küll, kus ma nõiaks saada tahtsin. Eks mu sõbrad teavad nagunii, et neile kaarte panin :D

[...]"
08.07.2017 Romuring LaitseRallyPargis. Pildil Kalvi-Kalle auto.


See postitus oli kirjutatud mul 26. septembril 2016. Nüüd olen ma jõudnud NEED KOLM ASJA ära teha!!! Super! Ahjaa, seal postituses on hobuse osa ka sees, aga sellest ma hetkel ei räägi.
Ja see unistuste üle õnnelik olemine on olnud väga raske, sest täna nägin ma Õhtulehes, et mingi ajakirjanik oli öelnud mu kohta, et ta arvas, et mulle öeldi sensitiivide saate katsetel ette. Tõesti, mulle ei öeldud ette! Saatest rohkem rääkida ei tohi, aga ma ütlen uuesti ja veel kord, et esoteerika EI OLE UUS HOBI MU JAOKS. Seda tõestab ka see vanem postitus ning ka kõik eelnevad vanemad postitused. Sellele ajakirjanikule soovitan ma enne tugevam taustauuring teha. Mu blogi on päris hää allikas, nii et tulgu lugegu siin midagi. Tõsiselt, enne kui sa inimesi üritad milleski veenda, mis tõsi ei ole, siis tule ja loe siin. Muidugi võid sa öelda, et "ää see oli aint minu arvamus juu", aga khm... Rumalad inimesed jäävad igasugu "arvamusi" uskuma, nii et kui tahad olla tubli ajakirjanik, siis tule uuri lähemalt ikka asja. Hästi hea näide rumalate inimeste kohta on see, kui näiteks Mallukas kirjutas esimesest Prooviabielu saatest, ning avaldas arvamust, kas mina ja Liisa päriselt ikka nii totud oleme, siis rumalad inimesed tulid mu blogisse heiti loopima. Mallukas ühes mingis postituses ütles kunagi, et "ma ei usu, et mu lugejad nii lollid on, et kui ma midagi ütlen, siis nad selle järgi teevadki". Oleks tahtnud sinna selle näite tuua ja öelda, et tead, et nad on ikka küll nii lollid, vähemalt mõned. Aga mul vist polnud aega seda kirjutada.

Esoteerika juurde jõudsin ma nüüd oma teekonnal tagasi, kuna olen leidnud natuke rohkem rahu endas. Hakkasin tõesti seda omadust endas mingil hetkel kartma. See oli nii hirmus ja jube. Tean nagu asju, mida teised ei tea, järelikult olen veider... Ei tahtnud tunda seda ning arvatavasti olin lasknud midagi halba endale ligi. Nüüd olen ma jälle tugevam ning suudan sellega toime tulla ja ka tahan sellega tegeleda. Meil jookseb sensitiivsus suguvõsas.

Nii, nüüd räägime Romuringist. Sain võimaluse osaleda sellisel üritusel. Osalesin seepärast, et autod, ralli jne, on mind ammu huvitanud. Kas see on nüüd jälle tähelepanu? Aga äkki seepärast, et mulle meeldis. Ma olin seal päris hea ja nii äge oli rallida ja otsa sõita! Ainult paar autoviperdust oli seal kahjuks. Hihi, mind täiega kiideti sõitmise eest! Usun, et see ei jää mu viimaseks ralliks.

Ja muidugi olin ma ka DJ ükskord ja kavatsen seda kunagi kuidagi veel teha. Sain sellise võimaluse ning ma olen muusikat ammu armastanud! Lihtsalt olen arg ja ei julge end mängima pakkuda. Kui seda teen, et mängima kunagi rohkem hakkan, siis arvatavasti mitte oma nime all. Pimedas klubis nagunii keegi tähele ei pane, kes mängib seal puldi taha. Seega, vähemalt ei saa nüüd inimesed öelda, et ma mingi tähelepanu tahan. Või no, tegelikult sõltub selline otsus ka ärist ning võib-olla ma siiski pean ütlema, et see olen mina, kes seal plaate keerutab, kui klubi soovib mu nime alt juurde kliente, mis ju ka igati tore. Eks seda näha ole.

Mul on väga imelik näha inimeste üllatunud reaktsioone sellele, et ma tegelen nii paljude asjadega. Miks ma ei või tegeleda paljude asjadega? Kui mul on soov ja tahe nendega tegeleda, siis miks ma peaksin oma soove maha suruma ning mitte nendega tegelema? Ja inimesed veel ütlevad, et ju ma läksin sensitiivide saatesse seepärast, et jälle tähelepanu saada. Olgu, kuulge. Kui ma oleks teinud kõike ainult kuulsuse ja tähelepanu nimel, oleksin ma mitmeid aastaid tagasi juba võtnud vastu pakkumise osaleda modellisaates. Kunagi läksin sinna castingule ning mind valiti edasi, aga tookord loobusin omadel põhjustel. On olnud veel saateid/projekte, mis oleksid toonud mulle kuulsust, millest ma olen loobunud. Kui ma tõesti ainult tähelepanu peal väljas olen, võtaksin neist kõigist osa. Lisaks, kellele ei meeldiks tähelepanu? Koolis kiusati mind nii, et mind ignoreeriti (tänks, ägedad klassikaaslased!) Nii et, mis selles tähelepanus nüüd nii halba on?
Ja lisaks see sensitiivide saade. Ütlen jälle, et läksin sinna ennast proovile panema! Kui see ei oleks telesõu, oleks mul isegi lihtsam, sest ma ei läinud sinna kaamerate pärast. Ma läksin sinna enda pärast, enda võimeid lõpuks katsetama. Mõelge ise: kui mul on olnud aastaid sees need tunded ning mingi aeg tugevnenud tunne, et ma peaksin selle alaga tegelema, siis mis oleks parem katsumus kui tuleproov? Need, kes räägivad, et selliseid (üleloomulikke) asju pole olemas, siis oodake ise, kuni midagi sellist tajute või siis ärge uskuge, minu elu see ei muuda. Lihtsalt aktsepteerige, et on olemas midagi, millest te aru ei saa. Mul üks silmiavav jutt ka: minge palun mõne inimese juurde, kellele ma olen kaarte pannud ja küsige, mis juhtus ja kas läks täppi. Läkski täppi ja kaardid andsid inimesele nõu ja abi?! Juhus vä?! No kui oleks juhus, siis päris kõva juhus või mis. Võib-olla ongi elu üks suur juhus.

Mõned ütlevad mulle, et ma olen lihtsalt hea näitleja, et nii paljude asjadega tegelen. No olgu ma siis näitlen, et oskan superhästi autoga sõita ja näitlen, et mängin arvutiga ja näitlen, et ma tunnen ja tajun midagi ette (haha :D). Ei noh, tegelikult tahaks ka näitlemise veelkord ära proovida. Näidelnud olen ma ka ühe väikse projekti tarbeks kunagi väga ammu. Nii et nüüd läks tuju eriti kurvaks?! Isegi näitlen! Ok, ok :D

Lisaks MEEDIA. Mina ei vali ju, millest mõni ajakirjanik uudise teeb! Mu jaoks on kõige veidram see, kui on tehtud uudis mingist täiesti suvalisest asjas ("Helen lisas pildi Instagrami") ning siis inimesed ütlevad: "on alles tähelepanuvajadus". Mmm... kas te mõtlesite enne selle rumala väite ütlemist ka natuke, et mina ei teinud seda uudist! Jah, olen süüdi selles, et lisasin pildi internetti, aga ma lisan koguaeg pilte internetti, et anda edasi oma toredaid emotsioone, elu, maailma ilu jne. See, et mõni ajakirjanik tol hetkel sellest kinni hakkas, on ju ainult tore ja fun! Aga siiski ei teinud uudist mu uuest pildist mina, vaid keegi teine. Seega ei näita kuidagi see minu tähelepanu- või mis iganenes vajadust. Ja ma ütlen, tore ju, et uudiseid on ajakirjanikel võimalik mu piltide kohta teha.
Pealegi kui läksin sensitiivide tuleproovi, siis oli täiesti tõsiselt meedia viimane asi, mis mul mõttes oli. Mina läksin sinna enda pärast. Anu Saagim oli ka seal kohal ja mul oli väga tore meel teda näha ja ilmselgelt olen ma ju viisakas inimene ja teen kõigi soovijatega intervjuud ning vastan küsimustele. Tahan lihtsalt selle lõiguga öelda, et meedia ei ole mu peamine eesmärk, kuid ma ei tõrju inimesi (ja ajakirjanikke) eemale, kui nad minuga loo soovivad teha. See on ju lõbus ja vahva! Intervjuusid on ka äge teha! Mulle meeldib, kui mult igasugu asju küsitakse.

Nagu näete, siis ei tee ma neid asju esmajärjekorras tähelepanu pärast, vaid ikka oma sisemise soovi tõttu. Armastan uusi põnevaid asju proovida ning järjest rohkem üritan leida tee selle juurde, mis mind tõsiselt huvitab ning tegeleda elus nii paljude selliste asjadega kui saan. Paljudel inimestel on muidugi veider, et nemad istuvad ainult kodus arvuti taga ning ei oska isegi kümne sõrmega kirjutada QWERTY peal nagu mina, nii et neile vist ei mahugi pähe, et ma lihtsalt oskan, tahan ja teen nii palju asju korraga. Nii, siin ütlen väikse saladuse, et peale ülikooli lõpetamist alustan ma bikinifitnessiga. Minge ärrituge, mõned, jälle kuskil nurga taga. Miks ma ei või nii paljude asjadega tegeleda? Ma ei pea valima elus vaid ühte suunda!

Nüüd kõige olulisem. Kuidas siis jõuda oma unistuste täitumiseni? Ehk on alguses abi nimekirjast, nagu ma tegin. Kirjutasin sinna, mida ma elus teha tahan ning nagu näete, siis mitu punkti sealt on juba juhtunud! Oeh, ma nii tänulik ja õnnelik! Edasi viivad õiged teed sind sinna, kui see on asi, millega on sul õige tegeleda. Lihtsalt keskendu sellele, mida sa teha soovid ning juhtuda võib siis isegi ehk ime. Olge tublid ja ärge peljake oma unistusi ellu viia! Heitereid tuleb nagu laviinist, aga on hulga rohkem inimesi, kes sind armastavad ning sind aitavad elus edasi ning pakuvad sulle nii ägedaid võimalusi! Heiterite energia on lihtsalt tugevam, aga kaitse end! Olen tänulik kõikidele ägedatele inimestele, kellega ma olen elus kohtunud ning kes on ka sama lahedad ja veel lahedamadki kui mina!







1 kommentaar: