Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com) või tutvuge hinnakirjaga lehel "Autoritasude leping".

neljapäev, 22. juuni 2017

Miks kaua magada?

Ma arvan, et nüüd juba paljud inimesed on leppinud sellise tõsiasjaga, et ma magan esiteks pool päeva maha ja teiseks ma magan väga kaua. Varem kõik heitsid mulle seda täiega ette ja mõnitasid mind sellega ja ei lubanud mul lõunauinakuid teha. Lõpuks ma mõtlesin, et ee... las ma nagu magan palju ma tahan, eks.

Sellised laused nagu: "kas sa tead, et inimesed vajavad maksimaalselt 7 tundi und", "kui sa päeval magad, siis sa öösel ei magagi", "mine vara magama, siis saad vara üles ka" - neile lausetele on minu poolt vastus siin postituses nüüd. Kes mulle neid esitasid, siis lugege te kindlasti. Lisaks ma räägin sellest, miks mulle ei meeldi, kui sosistatakse ja hiilitakse, kui ma magan.

Kõige suurem loome- ja maailma huvitundmise periood tulebki mul öösiti peale. Tavainimese jaoks siis ilgelt hilja, mingi 11-12-1-2. Appi kui jube, kas ma magama ei peaks või?! Ilmselgelt pidin ma kogu keskkooli ära tegema nii, et ärkasin kuue ajal üles, sest elasin koolist kaugel, aga elasin üle selle tänu sellele, et nädalavahetuseti magasin kaua. Öeldakse küll, et nii ei tohi, aga mida ma siis tegema peaks? Panen nädalavahetusel ka kuueks äratuse ja lähen varem magama? Hakkan oma bioloogilisele kellale vastu, et sunnin end magama, kui und ei ole, ja ärkan üles, kui mul keha magada tahab? Good idea! Kaks päeva nädalas võiksid ikkagi keha soovi järgi olla.

Igatahes viimasel ajal on mul uni läinud eriti hiliseks ja eriti pikaks. Enne ühte päeval ma naljalt silmi ei ava. Ja alla 9 tunni ja ma naljalt magada ei soovi. Tulgu mulle mögisema, et inimesed vajavad 7 tundi und. Yeah right. Miks siis mul on halb olla, kui magan alla oma normi? Et harjun ära pika aja peale või? Olen proovinud küll, aga unepuudusest juhtuvad mul sellised asjad: mäluhäired, mõtlemishäired, oskamatuse suurenemine, IQ ajutine langus, tähelepanuhäired. Tundub, et see on nagu ohutu viis näiteks autot juhtida või eksamit sooritada? Ei tundu ju. Ahjaa, magamata olen ma räme halvas tujus ka veel. Ei tahaks nagu.

Ja kuna magamatus mõjub mulle meeletult halvasti, siis üldiselt püüan normaalselt magada ikka. Ja sageli muidugi juhtub seda, et mõnikord on vaja meeletult vara ärgata ja kuna ma lähen mingi kell 3 magama, siis jääb mul unest puudu. Noh, mis mul sellest, sest mõttes, et ma kannatan vahel päeva-kaks vähese unega küll (aga täis magan ma selle nigunii) või siis teen lõunauinaku.

Lõunauinakutega on olnud see probleem, et kui ma näiteks ütlen kellelegi, et jou, ma tukastan nüüd poolteist kuni kolm tundi oma magamatust täis keset päeva, siis vastatakse: "aga siis sa ei jäägi öösel magama ja oled öösiti üleval ja ärkad alles lõunaajal". Seletan nüüd, miks nende see lause on väga ebaloogiline.

Toome näite, näiteks et ma olen saanud magada 7 tundi. Puudu on mul järelikult ligi 3 tundi. Kuna ma ei saa ju unevõlga tegelt kuidagi jätta, vaid täis magan ma selle nigunii ja mida varem, seda parem, siis targem oleks seda teha nii ruttu kui võimalik. Aga ütleme, et ma võtan mingit sellist inimest kuulda ja ei magagi päeval (ja olen pahas tujus ka veel). Nii, lähen siis järgmisel öösel magama, ütleme, et vara, ehk siis kell 12-1. Kuna mu täisuni on 10 tundi ja mul on puudu 3 tundi, magaksin ma järjest kokku seetõttu 10-3=13 tundi. Ja kui ma jäin lõpuks ühe ajal magama, ärkaksin ma üles kell 2 päeval koos eelnevalt magamata jäänud tundidega. Ja nii see ongi. Sellist asja on juhtunud mul päris palju ja isegi mind häirib, kui ma liiga hilja ärkan. Seega on minu enese jaoks parem teha lõunauinak kui magada järgmine päev maha.

Ehk siis see 3 tundi, mis mul jäi puudu öösel, ütleme, et ma pidin kell 7 ärkama ja jõudsin koju kell 12 (räme piin päev tegelt). Siis KAHJUKS esineb selline fenomen ka, et mul ei pruugi keset päeva kohe und tulla, AGA samal ajal mu aju on ka lakanud töötamast ja mu keha ei funktsioneeri korrektselt (ei jaksa liigutada end). Seega suht pool päevast läheb niikuinii raisku, sest peale vedelemise ei saa ma midagi teha. Aga kui mul joppab ja saan panna endale lõunauinaku ja magada oma 3 tundi und täis, siis on hästi. 100% jään ma õhtul korrektsel ajal magama ja magan oma une täis. Mul tuleb õhtul uni küll oma loomulikul ajal ja järgmist päeva maha ei maga. Nii et inimesed: kui mul ON lõunauinaku aeg, siis ei maksa seda rikkuda.

Aga varem magama ja varem üles? Teate, ma olen katsetanud sellist värki - lähen kell 10 magama. Siis juhtub, et mõnikord tõesti veab, et magan hommikuni üheni (päeval) välja, aga tihtipeale võib juhtuda see, et ma ärkan keset ööd üles nagu oleksin teinud lõunauinaku (ja siis ei ole mul midagi asjalikku öösel teha). Sama hästi võin ma veits kauem ju üleval passida ja ühe jutiga järjest magada. Aga kui ma öösel ei ärka, siis magan ma ikkagi oma loomuliku ajani. Nii et magan vb rohkem, sest kõige magusam uni on kell 6-7-8-9. Ja kusjuures kui ma lähen mõni öö magama 5  või 6, siis üldiselt magan ma ikka ühe-kahe-kolmeni, väga palju üle ma oma tsüklist ei maga. Nii et ütleks, et mu loomulik unetsükkel praegu on neljast üheni.

Kindlasti tekkis paljudel nüüd küsimus, kuidas ma üldse oma asjad tehtud saan, kui nii palju oma elust maha magan? No olen saanud ju kooli tehtud, tegelen loometööga, hobusega ja mitmete asjadega veel. Tegelikult minul oleks küsimus vastu, et kuidas siis need 7-tunni unega inimesed elus rohkem veel ära pole teinud? Mida nad oma lisaajaga teevad?

Muidugi on mulle ka öeldud, et mida ma siis teha kavatsen, kui saan lapsed jne. No, aga mis mul praegu teha oleks? Hakkan ette muretsema või? Mul ei anna ju hetkel midagi teha. Kui saan lapsed, eks siis näha ole.

Mulle on ka öeldud, et küll mul olevat kilpnääre haige ja mis iganes veel haige jne. Haha, tänapäeval ei või enam kaua magada ilma et hakataks haigeks sõimama? Usun, et mul õnneks kõik korras. Ja ma ei norska ega räägi ka unes. Tean, sest mul on äpp Sleep like Android, mis jälgib und. Üks lindistus oli sellest, kuidas kass mu kõrva juures näugus. Nii nunnu :)

Selle äpiga meenus mulle üks väga oluline asi, mida võtke kuulda nüüd kõik inimesed! Palun kui ma magan, siis ärge sosistage ega hiilige! Jätke meelde tõsiasi: ma ei muutu magades kurdiks. See tähendab, et ma KUULEN ka SOSISTAMIST. Kui inimene sosistab, siis see saadab ju mu alateadvusele signaali, et midagi ohtlikku on toimumas! Ja ilmselgelt ma ärkan üles ju ohu peale! Seega, kui on jutte rääkida, siis jah, viisakas oleks, kui ei hakataks taldrikuid kokku lööma või minu voodi peal jutustama - minge rääkige teises toas palju tahate, aga ärge hiilige. Hiilimisega on loogiline ju see, et hiilitakse kui midagi on viga või varjata. Vargad ju hiilivad. Eriti rõve on see, kui ma kuulen näiteks õrna ukse avamist, aga uks suletakse nii vaikselt, et ma seda ei kuule - 99% ärkan ma siis üles. See on lihtsalt jube! Ma ju kardan, et tuldi sisse, ja ma ei tea, mis sai uksest - suleti või ei vms ja kes kurat tuli ja mida ta tahab, sest ta hiilib?! Ma olen seda kõigile öelnud, et palun ärge pange uksi vaikselt kinni kui ma magan. Paugutage ustega, eks. :D

Seda fenomeni seletan nii ja tean seda raamatust "Huvitav psühholoogia", mis oli lapsena mu lemmikraamat - ajus on ikkagi mingi kontrollkeskus ärkvel. See kuuleb ju nkn kõike, aga ebaolulisi signaale ei saadeta sulle. Kui signaal on oluline, sest võib olla näiteks võimalik oht (beebi nutt, murdvarga hiilimine jne), siis saadetakse signaal inimesele ja aju ajab ta üles. Siit ka üks nipp inimeste äratamiseks: mine ütle talle vaikse selge häälega, miks on teda vaja üles ajada.

Üks asi, mida ma ka üldse ei salli, on see, kui keegi mu magamise ajal paneb muusika käima. Ükskõik kui vaikselt see on, aga ma ei saa muusikaga magada! Lihtsalt ei saa. Muidugi ÕNNEKS on olnud erandeid, nt autos saan raadioga magada. Jah, raadio on vist üks viis, kuidas ma magada saan vb muusika ajal. Aga üleüldiselt ei ole lihtsalt võimalik mul muusikaga magada. Lihtsalt jään kuulama ja mõtlema.

Siis räägin ühest naljakast asjast veel. Kunagi inimesed täiega armastasid mu und rikkuda, helistades mulle hommikuti. Eriti armastati helistada mulle ka lõunauinakute ajal. Hommikul ikka väga sageli kukkus mu telefon plärisema ja kõne minu telefonile on ka üks asi, mille peale ma üles ärkan. Kui kellegi teise telo pläriseb, siis tihtipeale on mul ükskõik. Seda enam praegune jutt tõestas just, et hiilimine on mõttetu. Igatahes juba pikemat aega panin ma oma telefonil nii, et see on minu uneajal ehk siis hommikul automaatselt hääletu. Ja hääletu on see seni kuni mu telefon laeb. Ja teate mis? Kurjad inimesed ei helista seetõttu mulle enam! Nii imelik, nad helistasid hea meelega siis, kui telefon oli hääle peal ja ma magasin, aga nii kui see hääletuks on pandud, siis reaalselt, mulle ei ole enam nii sageli helistatud mu une ajal. Veider paradoks. Igatahes, kui te olete mulle mu une ajal helistanud ühe korra, siis on suur tõenäosus, et ma ei helista tagasi. Kui olete helistanud kõvasti rohkem kui ühe korra, siis võib juhtuda, et helistan tagasi.

See hiline unevärk, muide, on geneetiline.



2 kommentaari:

  1. Hei! Leidsin googeldades su blogipostituse ja tahtsin sind selle eest tänada! Ma ei ole enam ainuke, kes "kummalistel" aegadel magab ja kes vajab ka keskmisest kauem und (hetkel, töötuolekus, tuleb keskmiselt 12 tundi uneperioodi kohta välja). Ka mind vaadatakse hukkamõistvalt või lausa kui püstihullu ning ei mõisteta, et ma olen kõige aktiivsem just keset ööd ning et varem magama minemine lihtsalt ei aita. Olen mitu korda proovinud oma rezhiimi kruttida "normaalsemaks", minna varem magama ja ärgata sellevõrra ka varem, aga ei toimi. Lihtsalt ei toimi, kuna ma ei jää magama enne, kui esimesed linnud juba jälle väljas laulma hakkavad koiduga. Mõnikord ärritab see mind ennastki, aga siis mõtlen jälle, et ah pohhui. See ju ikkagi minu elu ja minu keha ja tervis. Las ma magan. Siiani pole ju midagi tegelikult maha maganud veel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohh, aitäh :) Inimestel on seda raske mõista, aga lõppkokkuvõtteks tuleb ikkagi enda järgi elada, kuigi jah, tuleb taluda teiste kommentaare. Aga nende järgi elada ei saa, sest nemad ei tegele tagajärgedega. :)

      Kustuta