Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

laupäev, 28. veebruar 2015

Minu trennikava

Kirjeldan natuke kõigile huvitavaks lugemiseks oma treeninguid ja vürtsitan postitust mõne normaalse pildiga trennist. Mitte, et mul oleks palju pilte, ega neid polegi, aga mõni üksiku ohvri olen suutnud leida, kes must paar pilti on teinud trenni tehes.

Nii, ma teen siis põhimõtteliselt kolme erinevat trenni. Üks neist on MyFitness, kus ma käin viitsimise korral jõusaalis ja rühmatrennides, teine on ratsutamistreening ja kolmas on postitants.

MyFitnessis olen ammu juba käinud. Kui ma käin Rocca al Mare omas, siis on seal mul peamiseks tegevuseks ujulas viibimine. Ma tavaliselt olen duši all ja siis istun aurusaunas ja siis korraks hüppan basseini ja ujun veits. Mulle meeldib vette hüpata pea ees ja siis kohe vees kukerpall teha. Nii on kõige lihtsam. Siis ma ujun nagu konn käed kõrval. Ma ei viitsi kätega midagi teha, ma nii laisk. Neid kasutan ujudes siis, kui keegi vett näkku pritsib, et vb pühin ära. Siis ujun teise otsa ainult käsi kasutades ja jalad paigal, las nad vedelevad vees. Siis teen paar kukerpalli vee all igatepidi ja lähen aurusauna. Sama teen ma arvatavasti ka suvel väljas ujudes. Õues jalgu ma põhjas tavaliselt ei hoia kunagi, sest põhjas on külm, alati vedelen vees ülalpool. Aga noh piisavalt olen treeninud, et ujumiseks pooli jäsemeid kasutama ei peagi. Tehke järgi.

Tartus (roccas ka) olen käinud jõusaalis ja niisama rühmatreeningutes. Jõusaalis käin iga selle masina peal, mis lihaseid ma teha tahan ja teen mõned seeriad. Enne treenin mingi kardiomasina peal ka, kus saab määrata täpselt oma vanuse ja kehakaalu ning selle järgi masin arvutab sobivaima südamerütmi ning teeb nii, et mul see püsiks määratud aja jooksul. Mulle täiega see meeldib, sest siis ma ei pea ise vaeva nägema, et pulssi nii kõrgeks viia. Sellisel asjal ma olen tavaliselt 5 minutit, vahel isegi 10. Peale jõusaali ma käin venitamas. Lemmik rühmatrenn on bodypump ja ma käin seal harva :D

Jõukas venitan


Ratsutamas olen ma käinud juba ammu. Kui ma kümme olin, hakkasin käima ratsutamas. Kahjuks oli see nii kallis ja mida iganes veel, et käisin ratsutamas ainult kord nädalas ja pausidega, kuigi see oli mul kõige lemmikum trenn. Siis Tartus elades hakkasin rohkem käima ja käin nüüd iga nädal ratsutamas Tartu tallis, hästi hea trenn on. Nii, ja mul oli ammu unistus osta oma hobune, täitsin hiljuti selle unistuse koos sõbrannaga ja käin teises tallis siis oma hobusega sõitmas ka veel. Aga teda ennast peab veel treenima, aga see on äärmiselt huvitav projekt, kus näeb tulemusi ning see toob rõõmu! Nii et siis kord nädalas ratsutan Tartu tallis ja oma hobusega treenin ülejäänud päevadel ning mõne päeva nädalas jätame talle puhkamiseks ja mõtlemiseks ka.

Tsillin oma hobusega
Ratsutamistrenn, ilma sadulata seekord, kukkusin kolm korda galopiletõstel, aga lõpuks ei visand hobune mind enam maha ja sain galoppi ka
Ratsutamine on üldiselt äärmiselt hea trenn neile, kes soovivad oma lihaste tugevust arendada ning tasakaalu harjutada. Kui teha korralikku trenni, on jalalihased päris valusad. Kes tahab ilusat tagumikku, siis soovitan ka. Kukkumist küll karta ei maksa, hobune ei astu tavaliselt peale, kui maha kukud ja pealegi on kaska ju peas :)

Siis kolmas trenn, mida ma teen ja võiksin rohkem teha, on postitants. Teen seda kodus. Õppisin ühe uue laheda nipi ära, kus ma jalad lakke tõstan ja pea on alaspidi. Postitantsus olen ma täielik algaja, midagi väga ei oska. Soovitan seda trenni neile, kes tahavad kõhulihaseid, käelihaseid, jalalihaseid ja kerelihaseid endal väga arendada. Kui ikka korralikult trenni teha, tuleb muskel suht nähtavale selle trenni puhul. Aga loogiline ka, sest on äärmiselt keeruline enda kere lihtsalt ainult käte abil üles tõsta. Ülihea on posti küljes kõhulihaseid teha ka. Ainult ma ise võiks rohkem painduvust harjutada.

Räägin natuke toitumisest ka. Kes tahab tegelikult trenni puhul kaalu alandada, siis sorry, aga enesepiinamine trenniga pole küll kaalualandamise eelduseks. Kaalu alandab mittesöömine, sest siis käivitub rasvhapete beeta-oksüdatsioon ning neist tehakse midagi kehale kasulikku. Kindlasti kõik teavad salapärast L-karnitiini, mis on spordijoogis ja see peaks kiirendama saledaks saamist. Kuna rasvhappeid oksüdeeritakse mitokondrites, siis L-karnitiin (L, sest a on L konformatsioonis, mitte D) tassib rasvhapped mitkondrisse, et need jääks kuskile rakku ns vedelema. Aga ma ei tea, kas siis kui L-karnitiini rohkem on, tassitakse rasvhappeid kiiremini (et kas tegelt on FatBurneri joogil mingit mõtet), nii et nkn on kehas L-karnitiini ja vajalik on see küll ja organism sünteesib seda ise ka.
Rasvhapetest rääkisin ma seepärast, et ainus võimalus saledaks saada, on panna iseenda organism iseenda rasvhappeid lõhustama rasvarakkudest. See, kui sa jooksed nagu segane ja pärast sööd suure portsu toitu, lõhustamisele kaasa ei aita, küll aitab kaasa vastupidavuse suurendamisele, mis on ka hea. Kahjuks on näiteks ühes kommis nii palju kaloreid, et selle kaotamiseks peaks pikalt väsitavat trenni tegema, arvutage see ise välja, ma enam ei mäleta, kas see oli 10 min rasket trenni või äkki tund... ma ei mäleta, aga soovitan arvutada.

Kõige mõistlikum kaalu alla saada, on võtta vitamiine ja juua vett ja muidu mitte süüa. Siis, kui nt ka trenni teed, ei ole organismil muud võimalust, kui oma energiaraas kätte saada rasvarakkudest. Sellises olukorras soovitan rasvapõletamise trenni, nt rabelemine, mitte aga lihastrenni.
Üks hää võimalus: hommikul söömata olekus tuleb jooksma minna, siis on kindel, et rasv kaob. Teha seda mitu kuud ja oled sale. Pärast ei tohiks ainult kogu kadunud rasva tagasi süüa!
(Kui keegi pooletoobine eelnevat lõiku sõna-sõnalt võttis, siis mul on sinust kahju. Soovitan huumorisoonega tegeleda.)

Ma ise joon mingeid valgujooke sojapiimaga mõnikord, sest ma tahaks just rohkem lihaseid, aga söön ma kõike seda, mida ma võin süüa ja seda väldin, mille vastu mul on talumatus. Talumatuse korral tekivad organismis IgG antikehad, mis tekitavad kõike halba enesetunnet mitu päeva peale selle toidu söömist. Nt kui muna vastu on talumatus, siis tuleks seda mitte süüa. Hommikul söön putru, lõunal päevapraadi ja õhtul ka midagi, mida saan. Üritan korralikult head liha süüa ja täiega söön puuvilju, sest need maitsevad mulle. Juurviljad ka meeldivad, eriline lemmik on lillkapsas. Komme ja šokse ma söön harva. Kui mul on mingi šokolaad, siis see on mul mitu kuud, enne kui ära söön. Kaval nipp on šokolaadi teistele pakkuda, siis ei pea ise sööma, sest ma tõesti ei jaksa palju magusat süüa. Muidu mul vahel tekib küll magusaisu, aga siis see asi peab ikka eriliselt magus asi olema. Olen täheldanud, et pruunid asjad on väga maitsvad. Kui tordil vms on palju saia, siis ma ei suuda seda süüa, sai on niisama olekus üsna mõttetu. Aga mu toidueelistused muutuvad ka vahel ja mõnikord mõni päev on koguaeg kõht tühi, mõni päev ei söö midagi.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar